6
c my k c my k c m y k c m y k Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul. Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in Thusoh Lahchom RNI. No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/-. Lha khat : Rs 150/- Inform to Transform Imphal,Misemni (Saturday), LHADOU (June) 10, 2017 • Vol. IV • Issue 1119 Ukhrul District police hon Tobacco Product jatchomchom tamtah amat doh hou meiya halvam u Bongsa thua dan kisem ho deilou jeh a Meghalaya BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura, June 9: Bong le loi a kivei le nehding'a tha thua dan thah Centre government nin asemgot thua Meghalaya a BJP worker mi 5,000 langin party akon haina anei tauve. Tura khopia BJP Youth lamkai khat jong ahai holah a apang'in NDA government nin bangsa ne nam miho kibolna deilou jeh a party kidalha ahi ati. BJP Mandal Committee hojong akisubeitan party dalha hohi khangthah mi 5000 ahi tin jong aseibei. BJP hin politics leh pathen hou amehbeh got hi kinomlou ahin hitobang dan kisei hi adeilou ho lungnatna bep ahin kagam u kahuhbit diu ahi ati. Hapta masa lang'a chu State a BJP lamkai phabep in bong le loi kijoh le kichohna thua dan kisem ho anunglahdoh louleh BJP akon kihaidi ahi tia gihna ananeisau ahi. Meghalaya a political party tamjon BJP in bong le loi kithaloudi ti dan kisem thua noplouna anei u ahi. Akine ngai sa nehlouna didan kisem chu mipi ho nomlou heldi ahi tin BJPVice PresidentAntoniusLyndohin aseiye. Bengali pao School a Compulsory Subject hisah di kiti jeh a Darjeeling a boina um, boina suthip dia Army kikou Darjeeling, June 9: West Bengal Chief Minister Mamata Banerjee in Darjeeling School hoa Bengali Subject school chapang hon asim teitei diuva aseijeh in Gorkha Janmukti Morcha (GJM) Supporter hon kiphinna anei un thil le lo asuhset utoh mei ahal utoh hibangse asoh taove, Hiyobang boina hi Chief Minister Banerjee in Darjeeling a Cabinet Meeting abolpetna GJM volunteer hon ganokhumdi atiu ahi. GNM hon govt policy deilou vetsahnan Friday (9 June) ni'n nidan 12 Darjeeling bandh jong akou uve. Tua gamve a che Darjeeling khopi le akimvel'a atampet tah a hitobang boina asojeh in asuthip din Army akikoitai. Gamve (tourist) mi sangsomli le nga (45,000) vel hi Darjeeling boina'a ohden u ahi. Kiphinna nei hon Police gari phabep jong ahallhauve. Hichun Police honjong akiphina boina bol mipi hoTear Gas akapkhum un jep jong abanjep uve. Darjeeling gam hi GNM lamkaina'a Gorkhaland State del jeh a boina hi chomkhat setpi anathip nung'a hitobang boina thahbeh hung umdoh ahi. Kiphinna bolho ho hin Raj Bhavan'a Cabinet Meeting chu nokhumdi atiunava MoS for Defence Dr. Subhash Bhamre in June nisim 9, 2017 nikho J&K a Line of Control kaisunga forward areas mun ho vil KLA cadre 12 kiman ho Achesa May nisim 22 nikho'a CCpur police in Vajing vangkho'a kon ana matdoh KLA cadre 12 ho nikho 20 police custody a aumjou'uvin court in bail in alhadoh tan ahi. Court in bai apeh'u tolhon in KLA Cadre ho chu Churachandpur Police in Kangpokpi Police khut'a apelut in , Kangpokpi Police in Sinai camp'a athahlut pai'uvin ahi. Ccpur police in Tobacco Product Dk. 2 lakh man vel mandoh CCpur , June 9: Churachandpur Police in tuni chun Food Safety Officer, CCP toh kitho in tuni jingkahlam nidan 11:15 vel chun CCpur, New Bazar a um dukan ho kholchilna anei in ahi. Kholchilna'a chun Baba Zarda, Talab Paras, golden Khaini, Baba black Zarda chuleh tobacco product dang dang guom'a Dk.2 lakh manvel amandoh'uvin ahi. Tobacco product ho chu Ara vangkho, Bihar'a cheng tutu'a New Bazar a um Shivakumar (41) s/o Ramprawas a kon amatdoh'u ahi. Police in amatdoh tobacco product ho chu Designated Officer, Food Safety, CCpur khut'a apelut in ahi. Tuni kholchilna tohgon chu M.Kumarjit Singh, MPS, Addl. SP (Ops) in alamkai ahi. KNO/KRA in Kaikam chungchanga hilchenna bol Imphal, June 9 : KNO/KRA in Kaikam chungchang'a ngohna akinei nau chunga suhthengna le hilchenna tunin aneijun ahi. T. Simte, Information & Publicity, KNO/KRA akon'a thuphon in aseina'ah, KNO/KRA in Kaikam Kipgen aman'in asu gentheije kiti chu Jouthu, Semthu ahi tin suhthengna aneijin ahi. Aman aseibe na'ah, Kaikam Kipgen hi KNF (P) organization toh aguh'a kikhut jop'a natong ahi tihi hetchetna phatah akineije ati tolhonin achesa May nisim 5 nikho'a KNF(P) ten KNO/KRA cadres 2nd Leut. Ngamlet@ Palet Haokip leh 2nd Leut. Satlhun@Marcus Haokip atha niuva jong KNF (P) te sa sah le a, aneh achah diu sem le a pan alah ahi ati. Hitia pan alahdan thuguh akimujeh'a KNO/KRA in thudoh neiding in ana kikouvin ana kikihoulimpin, thudoh akineijin ahile thuguh kimuto kitohchun amatah in jong KNF(P) ho nehleh chah sem'a pan alahdan jangpet nin aseidoh in ahi. Thudoh akinei laijin khosung'a Houbung Secretary panmun atuhdan thu ahin seidoh phatnin suhgim nale engbolna imacha umlou hellin akilhadoh tan ahi tin T. Simte thuphon chun aseibei. Aman aseibekitna'ah, tunung tuban tengle koi hijongleh Haosa upa hihen lang Hou lhacha hijongle KNO/KRA operational area'a party dang kithopi le aum'a akimatdoh khah le vang ato toh a action kilading koima kimoh vet louding ahitai ati. Hitobang dinmun chu ahung umkhah le koiman KNO/KRA chunga themmo achan thei tahlouding ahi tihi mipin jong ahetdin temna akineije ati. Police hon anatin jeh un songchang leh cheh hal hoa police ho ana sep un ahi. Police ho phabep hiche thilsoh ah akitongkhai tin police hon asei uve. Boina akhohset phat chun Army ho mi 160 lang police ho kithopi din ana kisol'e tin Army hon asei uve. Darjeeling khopia Chief Minister in Cabinet Meeting abolna masapen hi tuchung ahin Bengali pao Gorkha holah a hunam'a kisimsah di policy hi Gorkha ho nomlou ahi. Kiphinna'n dukan bolhon jong adukan u akhah un, toumun kiphinna neiloi jong aum'e. Gamve ho tampet laitah ahijeh in khopi sung'a gari ho jong a ohden gam jengtai. Alangkhatnah, Chief Minister in koiman Bengali pao hi Gorkha Hills a School hon achamlou uva asimdiu ahi atipoi, Nepali pao jong State government nin recognize kibolpeh ahi ati. Darjeeling gam le mipi khohsahna'a jakhat vei lang Darjeeling vil hi keibou ahi tin Chief Minister in aseibei. CPI (M) party lamkai Surya Kanta Mishra in West Bengal Chief Minister nu policy hi India Prime Minister Kashmir policy tobang, mi tato a vaihomdi ti policy ahi ati. Mipi Hetsah Koi hileh thuso hinpeh thei ahi. News Item hi sum kilalou ahin Advertisement a sodi vang mun (space) alah dungjui’a sum kila ahi. Advertise bolhon nabol bolnaova Receipt nakilah teidiuvin hetsah le tem ahi. News/Press Release ho ageipen’a 7 pm a kimulou ho ajingle bou kisodi ahi. Achutilouleh jan geitah geiya office natohna aumjin jingkah news podi ho akilapji theipon chuleh kinotah a natohna aumteng bolkhel bolhai jong aumji e. Chukitleh News mujomlou hon Office lang sang’a na Hawker hojoh doh din kahin tem uve. – Ed Staff Forest Minister Shyamkumar in thingphung khoukhah ding thu hasei Imphal, June 9 (DIPR): Agri and allied activities & distribution of planting matrial chung chang thu'a ni 1 chelha ding awareness-cum-trainig programme chu Laikhurembi Ground,Khurai Sajor Leikai, Imphal East mun'a Th. Shyamkumar jingun hinan anakimang in ahi. Hiche kingon hi Directorate of Extensive Education, Central Agricultural University, Imphal sponsored bol nanoi'a Bharatiya Kisan Sangh,Manipur Prant in agon ahi. Forests and Environment Minister, Thounaojam Shyamkumar in tuni chun thingphung ho state sung'a hoitah'a ventup ding angai chat dan thu asei naban'a thingnou hi atu abai in ahin asinsah ding hi ahahsa lheh jeng in ahi.Aman aseibe na'a June leh July lhasung hi Manipur gamsung'a ding'a thingnou phu phatcheh jong ahin chuleh gamsung'a mipi hon thingnou phu ding lung ahin nei pan ten uleh environment kihuh doh pan thei beb ding ahi ati. Hiche kingon kichai jou vin jong thingnou jat chom chom jong phu na ananei uvin ahi. Parliamentary Secretary (Home) L. Susindro Meitei- Khurai Assembly Constituency MLA, Bharatiya Kisan Sangh, Manipur Prant member, Central Agricultural University,Imphal official chuleh veng sung mi hon jong pan anala uvin ahi. Municipal By-Election a BJP Candidate L. Lokeshwor kai, Mayor thah hita Imphal, June 9: IMC ward no. 17 BJP Corporator,L Lokeshwor chu Mayor post a lhendoh na ana kinei tan ahi. Mayor le Deputy Mayor , Imphal Municipal Council chu alui teni in ana ngah toh lhon a amun lo lou a ana um ahi. Alangkhat a IMC Ward No. 25 a BJP Corporator Sujata Phaomei chu Deputy Mayor dingin lhen doh na ana um in ahi. BJP candidate, L. Lokeshwor in vote 27 lah a 19 ana mu in chuleh Sujata Phaomei chu uncontest in ana kai in ahi. Hiche election achun BJP supporter khat in congress adingin vote analhah in ahi. Hetthei khat chu IMC MaYOR LE Deputy Mayor post hi congress ho makei na a ana kisem ahin hinlah aki resign nung hon na Congress corporator mi 8 in BJP an jop tohlhon hiche panmun teni hi hung ong ahi. Imphal West DC, Geoffrey chu election ading chun RO in ana pang in ahi. Mayor thah kilhengdoh L. Lokeshwor in asei na a government BJP in amakei dungjui a IMC jong BJP in alamkei ding ,Imphal sung khantou na dingleh ning lhing na dinga government toh pan lah thei chan na kila ding ahi ati. Ex-Deputy Mayor Maibon Phaomei in asei na Congress Corporators 7 a um cheng hin abol ding uva lom abol jing ding u chuleh IMC avet sui jing di ahi ati. Pherzawl District khocheng hon hahsatna toh Lien S. Gantre Lamka June 9, 2017 (ET): Gam-vaipo Govt, lui in ana semdoh Pherzawl district thah hopsungse'a kho-chenghon hahsatna tampi atonalah uva, adehsetna nat-damvo nalam a healthcare service aumlou hin hatah in genthei akiben ahi. Dammona nei hon Churachandpur langpeh adel'u angaijing hi agangthei nalam pen'a tutua state gam-vaipo thunei hon avetsui loi uva, Pherzawl District a kijenna in - healthcare service, CHC, leh adang dang ho ahin phudoh loi diu injong temna khohtah aneitauve. Gojuh-huinun nisat khohset jeh'a hetphahlou natna kisepdoh thei ahi tin Principal Scientist in sei Principal Scientist, Seed Technology, ICAR, Dr I Meghachandra in aseina'a i-chennau Leiset - Earth, gam-le-go adeh'a gojuh- huinun (climate) lam hatah a akhohset jing tolhon in, mihem panna'a ahingthei jouse chung'a natna hetphalou chom-chom hung kisepdoh theidin dinmun aumtai, tin thuphon poimotah aneiyin ahi. Aman thuso miho (ISTV, ET etc) henga aseina achun vannoi hui- le-go global climate, kikhel jing nahin jong Manipur gam atohkhah ahi. Tu-tu jeng injong nikho phabep sungkah a Manipur nisat hatah in akalsang in ahi, ati. Techno Paramedical Institute Techno Paramedical Institute in June nisim 10, 2017, nidan 1:00 PM teng Hiangtam Lamka, Churachandpur, mun a hondoh - inaugural function, kin aneidiu ahi. Hiche themjilna mun a hi Allied Health Sciences technical course chom- chom khantouna neitah a themjilna neiho kihhilna kipe ding ahi tinjong Mr Babmang Hauzel Chairman & Managing Director chuleh Mr Biakmuan Tombing Director (Programme) akon hetsahna akimui. ACODOM 2017- 2019 office bearers thah Achesa Lhadou (Jun) nisim 6 (Sunday) nikho chun All Community Development Organisation Moreh (ACODOM) kiloikhom na in meeting ana neiyun, hiche toukhomna achun July 2017 apat June 2019 gei adin noilhah abanagin lamkai ana kilhengdoh uvin ahi: 1) President: R.K. Sanayaima Singh, 2) Vice President: Oinam Lukhoi Singh, 3) Gen. Secretary: R.K. Lokendro Singh, 4) Joint Secretary: Sapam Khelen Meitei, 5) Organisation Secretary: Sarangthem Ibopishak Singh, 6) Treasurer: Waikhom Samjai Meetei, 7) Pub. & Inf Secretary: Naorem Sunil Meetei, 8) Minority Affairs Secretary: Md. Ibothem, ahiuvin, Executive Member mi 9 chuleh Auditor mi 3 lhendoh jong ahi, tin R.K. Sanayaima Singh President-in-Charge, ACODOM akon thulhut akimun ahi. Takyel Industrial Estate meijin kalha, Industrial Minister in vetlhahna nei Imphal, June 9 (DIPR): Commerce and Industries Minister, Thongam Biswajit Singh tuni jingkah chun Takyel Industrial Estate mei kah in asuhset ho vetlhah na aganei nachung chon in State Fire Service hon department report ahin pehlut ding injong asei in ahi. Asuh khah entrepreneur ho kithopi nathei thei'a kithopi na kipe ding chuleh government in akisukha ho relief peh ding chung chang thu'a gel khom na kinei ding chunaban'a akisukha ho aganthei pen'a compensation/ reimbursement peh ding in jong asei in ahi. Ahin phat chom khat'a ding in Minister in mopoh nanei official hokom in non- allocated/unoccupied work sheds ho hetdoh na anei uva asuhkhah entrepreneur ho munchom'a koi thei ham ahilou leh phat chomkhat'a ding adjusted bol peh thei na ding in thupeh anei in ahi. Beneficiaries ho kipeh doh jou nung'a akimang lou lai aumden nalai units jouse in detail ahin pehlut ding jong ngeh na anei in chuleh hitobang work sheds aumden nalai ho chu amasa beneficiaries muhon a unit akisem doh theilou lai leu amaho chang kit thei'u ahi ati. Thuso miho kom'a Minister in asei na'a government in akidoi pi pen chun State sung'a non- functional Industrial Estates ho hi gang tah'a function sah ding ti ahi. Government in bol ding'a akipeh nao toh lhon'a state sung'a unemployment suh (Page 3 a banjom ding) Journalist Union in CM, Works leh Social Welfare Minister vailhunna kin-gon bolpeh Imphal, June 9: All Manipur Working Journlists' Union, (AMWJU) in tunichun Manipur Press Club'a thupitah in chief Minister thah N.Biren,Works Minister Th.Biswajit le Social Welfare Minister Nemcha Kipgen vailhunna abolpeh in ahi.Kinguon a chun IPR, Director, Meghachandra Kongbam, Veteran Journalist ho, Assam Rifles PRO ho le PIB ho chuleh milen milal phabep in pan ala'uvin ahi. AMWJU President, Wangkhemcha Shamjai in kinguon a ahoulimna'a chun Manipur sung'a joutnalist hon boina atoho'u aphongdoh in hitolhon (Page 3 a banjom ding)

Bengali pao School a Compulsory Ccpur police in Tobacco …eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/06/ET-June-10-2017... · 2020-03-24 · BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura,

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Bengali pao School a Compulsory Ccpur police in Tobacco …eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/06/ET-June-10-2017... · 2020-03-24 · BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura,

cmyk cmyk

cmyk cmykEimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul.

Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in

Thusoh Lahchom

RNI. No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/-. Lha khat : Rs 150/-Inform to TransformI m p h a l , Misemni ( Saturd a y ) , L H A DOU ( June) 10, 2 0 1 7 • Vo l . I V • I s s u e 1 119

Ukhrul District police hon TobaccoProduct jatchomchom tamtah amat dohhou meiya halvam u

Bongsa thua dan kisem ho deilou jeh a MeghalayaBJP Worker 5,000 lang in party dalha

Tura, June 9: Bong le loia kivei le nehding'a tha thuadan thah Centregovernment nin asemgotthua Meghalaya a BJPworker mi 5,000 langinparty akon haina aneitauve. Tura khopia BJPYouth lamkai khat jongahai holah a apang'in NDAgovernment nin bangsa nenam miho kibolna deilou jeh

a party kidalha ahi ati. BJPMandal Committee hojongakisubeitan party dalha hohikhangthah mi 5000 ahi tinjong aseibei. BJP hin politicsleh pathen hou amehbeh gothi kinomlou ahin hitobangdan kisei hi adeilou holungnatna bep ahin kagam ukahuhbit diu ahi ati. Haptamasa lang'a chu State a BJPlamkai phabep in bong le loi

kijoh le kichohna thua dankisem ho anunglahdoh loulehBJP akon kihaidi ahi tia gihnaananeisau ahi. Meghalaya apolitical party tamjon BJP inbong le loi kithaloudi ti dankisem thua noplouna anei uahi. Akine ngai sa nehlounadidan kisem chu mipi honomlou heldi ahi tin BJP VicePresident Antonius Lyndoh inaseiye.

Bengali pao School a CompulsorySubject hisah di kiti jeh a Darjeeling aboina um, boina suthip dia Army kikou

Darjeeling, June 9:West Bengal Chief MinisterMamata Banerjee inDarjeeling School hoaBengali Subject schoolchapang hon asim teiteidiuva aseijeh in GorkhaJanmukti Morcha (GJM)Supporter hon kiphinnaanei un thil le lo asuhsetutoh mei ahal utoh hibangseasoh taove, Hiyobangboina hi Chief MinisterBanerjee in Darjeeling aCabinet Meeting abolpetnaGJM volunteer honganokhumdi atiu ahi. GNMhon govt policy deilouvetsahnan Friday (9 June)ni'n nidan 12 Darjeelingbandh jong akou uve. Tuagamve a che Darjeeling

khopi le akimvel'a atampettah a hitobang boina asojehin asuthip din Armyakikoitai. Gamve (tourist)mi sangsomli le nga(45,000) vel hi Darjeelingboina'a ohden u ahi.Kiphinna nei hon Police gariphabep jong ahallhauve.Hichun Police honjongakiphina boina bol mipihoTear Gas akapkhum unjep jong abanjep uve.Darjeeling gam hi GNMlamkaina'a GorkhalandState del jeh a boina hichomkhat setpi anathipnung'a hitobang boinathahbeh hung umdoh ahi.Kiphinna bolho ho hin RajBhavan'a Cabinet Meetingchu nokhumdi atiunava

MoS for Defence Dr. Subhash Bhamre inJune nisim 9, 2017 nikho J&K a Line ofControl kaisunga forward areas mun ho vil

KLA cadre 12kiman ho

Achesa May nisim 22nikho'a CCpur police inVajing vangkho'a kon anamatdoh KLA cadre 12 honikho 20 police custody aaumjou'uvin court in bailin alhadoh tan ahi. Court inbai apeh'u tolhon in KLACadre ho chuChurachandpur Police inKangpokpi Police khut'aapelut in , KangpokpiPolice in Sinai camp'aathahlut pai'uvin ahi.

Ccpur police in TobaccoProduct Dk. 2 lakh man vel

mandohCCpur , June 9:

Churachandpur Police intuni chun Food SafetyOfficer, CCP toh kitho intuni jingkahlam nidan11:15 vel chun CCpur,New Bazar a um dukan hokholchilna anei in ahi.Kholchilna'a chun BabaZarda, Talab Paras, goldenKhaini, Baba black Zardachuleh tobacco productdang dang guom'a Dk.2lakh manvel amandoh'uvinahi. Tobacco product hochu Ara vangkho, Bihar'acheng tutu'a New Bazar aum Shivakumar (41) s/oRamprawas a konamatdoh'u ahi. Police in

amatdoh tobacco productho chu DesignatedOfficer, Food Safety,CCpur khut'a apelut in ahi.

Tuni kholchilna tohgonchu M.Kumarjit Singh,MPS, Addl. SP (Ops) inalamkai ahi.

KNO/KRA in Kaikam chungchanga hilchenna bolImphal, June 9 : KNO/KRA in Kaikam

chungchang'a ngohna akinei nau chunga suhthengnale hilchenna tunin aneijun ahi.

T. Simte, Information & Publicity, KNO/KRAakon'a thuphon in aseina'ah, KNO/KRA in KaikamKipgen aman'in asu gentheije kiti chu Jouthu, Semthuahi tin suhthengna aneijin ahi.

Aman aseibe na'ah, Kaikam Kipgen hi KNF (P)organization toh aguh'a kikhut jop'a natong ahi tihihetchetna phatah akineije ati tolhonin achesa Maynisim 5 nikho'a KNF(P) ten KNO/KRA cadres 2ndLeut . Ngamlet@ Palet Haokip leh 2nd Leut .Satlhun@Marcus Haokip atha niuva jong KNF (P)te sa sah le a, aneh achah diu sem le a pan alah ahiati.

Hitia pan alahdan thuguh akimujeh'a KNO/KRA in

thudoh neiding in ana kikouvin ana kikihoulimpin,thudoh akineijin ahile thuguh kimuto kitohchunamatah in jong KNF(P) ho nehleh chah sem'a panalahdan jangpet nin aseidoh in ahi.

Thudoh akinei laijin khosung'a Houbung Secretarypanmun atuhdan thu ahin seidoh phatnin suhgim naleengbolna imacha umlou hellin akilhadoh tan ahi tinT. Simte thuphon chun aseibei.

Aman aseibekitna'ah, tunung tuban tengle koihijongleh Haosa upa hihen lang Hou lhacha hijongleKNO/KRA operational area'a party dang kithopi leaum'a akimatdoh khah le vang ato toh a action kiladingkoima kimoh vet louding ahitai ati.

Hitobang dinmun chu ahung umkhah le koimanKNO/KRA chunga themmo achan thei tahlouding ahitihi mipin jong ahetdin temna akineije ati.

Police hon anatin jeh unsongchang leh cheh halhoa police ho ana sep unahi. Police ho phabephiche thilsoh ahakitongkhai tin police honasei uve. Boina akhohsetphat chun Army ho mi160 lang police ho kithopidin ana kisol'e tin Armyhon asei uve. Darjeelingkhopia Chief Minister inCabinet Meeting abolnamasapen hi tuchung ahinBengali pao Gorkha holaha hunam'a kisimsah dipolicy hi Gorkha honomlou ahi. Kiphinna'ndukan bolhon jongadukan u akhah un,toumun kiphinna neiloijong aum'e. Gamve ho

tampet laitah ahijeh inkhopi sung'a gari ho jonga ohden gam jengtai.Alangkhatnah, ChiefMinister in koiman Bengalipao hi Gorkha Hills aSchool hon achamlou uvaasimdiu ahi atipoi, Nepalipao jong State governmentnin recognize kibolpeh ahiati. Darjeeling gam le mipikhohsahna'a jakhat veilang Darjeeling vil hikeibou ahi t in ChiefMinister in aseibei. CPI(M) party lamkai SuryaKanta Mishra in WestBengal Chief Minister nupolicy hi India PrimeMinister Kashmir policytobang, mi tato avaihomdi ti policy ahi ati.

Mipi HetsahKoi hileh thuso hinpeh

thei ahi. News Item hisum kilalou ahinAdvertisement a sodivang mun (space) alahdungjui’a sum kila ahi.Advertise bolhon nabolbolnaova Receipt nakilahteidiuvin hetsah le temahi. News/Press Releaseho ageipen’a 7 pm akimulou ho ajingle boukisodi ahi. Achutiloulehjan geitah geiya officenatohna aumjin jingkahnews podi ho akilapjitheipon chuleh kinotah anatohna aumtengbolkhel bolhai jong aumjie. Chukitleh Newsmujomlou hon Officelang sang’a na Hawkerhojoh doh din kahin temuve.

– Ed Staff

Forest Minister Shyamkumar in thingphungkhoukhah ding thu hasei

Imphal, June 9(DIPR): Agri and alliedactivities & distribution ofplanting matrial chungchang thu'a ni 1 chelha dingawareness-cum-trainigprogramme chuL a i k h u r e m b iGround,Khurai SajorLeikai, Imphal East mun'aTh. Shyamkumar jingunhinan anakimang in ahi.Hiche kingon hiDirectorate of ExtensiveEducation, CentralAgricultural University,Imphal sponsored bol

nanoi'a Bharatiya KisanSangh,Manipur Prant inagon ahi. Forests andEnvironment Minister,Thounaojam Shyamkumarin tuni chun thingphung hostate sung'a hoitah'aventup ding angai chat danthu asei naban'a thingnou hiatu abai in ahin asinsah dinghi ahahsa lheh jeng inahi.Aman aseibe na'a Juneleh July lhasung hi Manipurgamsung'a ding'a thingnouphu phatcheh jong ahinchuleh gamsung'a mipi honthingnou phu ding lung

ahin nei pan ten ulehenvironment kihuh dohpan thei beb ding ahi ati.Hiche kingon kichai jou vinjong thingnou jat chomchom jong phu na ananeiuvin ahi. ParliamentarySecretary (Home) L.Susindro Meitei- KhuraiAssembly ConstituencyMLA, Bharatiya KisanSangh, Manipur Prantmember, CentralA g r i c u l t u r a lUniversity,Imphal officialchuleh veng sung mi honjong pan anala uvin ahi.

Municipal By-Election a BJP Candidate L. Lokeshwor kai,Mayor thah hita

Imphal, June 9: IMCward no. 17 BJPCorporator,L Lokeshworchu Mayor post a lhendohna ana kinei tan ahi. Mayorle Deputy Mayor , ImphalMunicipal Council chu aluiteni in ana ngah toh lhon aamun lo lou a ana um ahi.Alangkhat a IMC Ward No.25 a BJP Corporator SujataPhaomei chu Deputy

Mayor dingin lhen doh naana um in ahi. BJPcandidate, L. Lokeshwor invote 27 lah a 19 ana mu inchuleh Sujata Phaomei chuuncontest in ana kai in ahi.Hiche election achun BJPsupporter khat in congressadingin vote analhah in ahi.Hetthei khat chu IMCMaYOR LE Deputy Mayorpost hi congress ho makei

na a ana kisem ahin hinlahaki resign nung hon naCongress corporator mi 8in BJP an jop tohlhon hichepanmun teni hi hung ongahi. Imphal West DC,Geoffrey chu electionading chun RO in ana pangin ahi. Mayor thahkilhengdoh L. Lokeshworin asei na a governmentBJP in amakei dungjui a

IMC jong BJP in alamkeiding ,Imphal sungkhantou na dingleh ninglhing na dinga governmenttoh pan lah thei chan na kilading ahi ati. Ex-DeputyMayor Maibon Phaomei inasei na CongressCorporators 7 a um chenghin abol ding uva lom aboljing ding u chuleh IMCavet sui jing di ahi ati.

Pherzawl District khocheng hon hahsatna tohLien S. GantreLamka June 9, 2017

(ET): Gam-vaipo Govt, luiin ana semdoh Pherzawldistrict thah hopsungse'akho-chenghon hahsatnatampi atonalah uva,adehsetna nat-damvonalam a healthcare serviceaumlou hin hatah in gentheiakiben ahi. Dammona neihon Churachandpurlangpeh adel'u angaijing hiagangthei nalam pen'atutua state gam-vaipothunei hon avetsui loi uva,

Pherzawl District a kijennain - healthcare service,CHC, leh adang dang hoahin phudoh loi diu injongtemna khohtah aneitauve.

Gojuh-huinun nisatkhohset jeh'a hetphahlounatna kisepdoh thei ahi tinPrincipal Scientist in sei

Principal Scientist, SeedTechnology, ICAR, Dr IMeghachandra in aseina'ai-chennau Leiset - Earth,gam-le-go adeh'a gojuh-huinun (climate) lam hataha akhohset jing tolhon in,

mihem panna'a ahingtheijouse chung'a natnahetphalou chom-chomhung kisepdoh theidindinmun aumtai, tin thuphonpoimotah aneiyin ahi.

Aman thuso miho(ISTV, ET etc) hengaaseina achun vannoi hui-le-go global climate,kikhel jing nahin jongManipur gam atohkhahahi. Tu-tu jeng injongnikho phabep sungkah aManipur nisat hatah inakalsang in ahi, ati.

TechnoParamedical

InstituteTechno Paramedical

Institute in June nisim 10,2017, nidan 1:00 PM tengHiangtam Lamka,Churachandpur, mun ahondoh - inauguralfunction, kin aneidiu ahi.Hiche themjilna mun a hiAllied Health Sciencestechnical course chom-chom khantouna neitah athemjilna neiho kihhilnakipe ding ahi tinjong MrBabmang Hauzel Chairman& Managing Directorchuleh Mr BiakmuanTombing Director(Programme) akonhetsahna akimui.

ACODOM 2017-2019 office

bearers thahAchesa Lhadou (Jun)

nisim 6 (Sunday) nikhochun All CommunityD e v e l o p m e n tOrganisation Moreh(ACODOM) kiloikhomna in meeting ana neiyun,hiche toukhomna achunJuly 2017 apat June 2019gei adin noilhah abanaginlamkai ana kilhengdohuvin ahi: 1) President:R.K. Sanayaima Singh, 2)Vice President: OinamLukhoi Singh, 3) Gen.Secretary: R.K.Lokendro Singh, 4) JointSecretary: Sapam KhelenMeitei, 5) OrganisationSecretary: SarangthemIbopishak Singh, 6)Treasurer: WaikhomSamjai Meetei, 7) Pub. &Inf Secretary: NaoremSunil Meetei, 8) MinorityAffairs Secretary: Md.Ibothem, ahiuvin,Executive Member mi 9chuleh Auditor mi 3lhendoh jong ahi, tin R.K.Sanayaima SinghPresident-in-Charge,ACODOM akon thulhutakimun ahi.

Takyel Industrial Estate meijin kalha, IndustrialMinister in vetlhahna nei

Imphal, June 9 (DIPR):Commerce and IndustriesMinister, ThongamBiswajit Singh tuni jingkahchun Takyel IndustrialEstate mei kah in asuhsetho vetlhah na aganeinachung chon in State FireService hon departmentreport ahin pehlut dinginjong asei in ahi. Asuhkhah entrepreneur hokithopi nathei thei'a kithopina kipe ding chulehgovernment in akisukha horelief peh ding chungchang thu'a gel khom nakinei ding chunaban'aakisukha ho aganthei pen'ac o m p e n s a t i o n /reimbursement peh ding in

jong asei in ahi. Ahin phatchom khat'a ding inMinister in mopoh naneiofficial hokom in non-al located/unoccupiedwork sheds ho hetdoh na

anei uva asuhkhahentrepreneur homunchom'a koi thei hamahilou leh phat chomkhat'ading adjusted bol peh theina ding in thupeh anei in

ahi. Beneficiaries ho kipehdoh jou nung'a akimang loulai aumden nalai units jousein detail ahin pehlut dingjong ngeh na anei in chulehhitobang work shedsaumden nalai ho chu amasabeneficiaries muhon a unitakisem doh theilou lai leuamaho chang kit thei'u ahiati. Thuso miho kom'aMinister in asei na'agovernment in akidoi pi penchun State sung'a non-functional IndustrialEstates ho hi gang tah'afunction sah ding ti ahi.Government in bol ding'aakipeh nao toh lhon'a statesung'a unemployment suh(Page 3 a banjom ding)

Journalist Union in CM, Works leh Social WelfareMinister vailhunna kin-gon bolpeh

Imphal, June 9: AllManipur WorkingJournlists' Union,(AMWJU) in tunichunManipur Press Club'athupitah in chief Ministerthah N.Biren,WorksMinister Th.Biswajit le

Social Welfare MinisterNemcha Kipgen vailhunnaabolpeh in ahi.Kinguon achun IPR, Director,Meghachandra Kongbam,Veteran Journalist ho,Assam Rifles PRO ho lePIB ho chuleh milen milal

phabep in pan ala'uvin ahi. AMWJU President,

Wangkhemcha Shamjai inkinguon a ahoulimna'achun Manipur sung'ajoutnalist hon boina atoho'uaphongdoh in hitolhon(Page 3 a banjom ding)

Page 2: Bengali pao School a Compulsory Ccpur police in Tobacco …eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/06/ET-June-10-2017... · 2020-03-24 · BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura,

Eimi Times 2Misemni (Saturday), Lhadou (June) 10, 2017

Saturday, Lhadou (June) 10Eimi Times

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahinahung kipe jouse sotei ding tina aumpoi. Kituomona

theiya kigel ho kisolou ding ahi. Article le Ngaidan kisoho Editorial Board lunggel ahi deh poi.

-Ed. Board

EDITORIAL

BLANKFIRE

SCRIPTURE OF THE DAY

SEE & SMILEE T J O K E SQUOTE OF THE DAY

Thingnoi lamkaikitha beilou

KLA lamkai Letsei @ Timothy Kuki hiKuki thingnoi lamkai kithat lah a anukhahpen ahunghikit tan thingnoi lamkai kithana chejom jingdan hiachaina ahidijong ginchat aumdehpoi. Hiche hivangset le jachat umtah ahi. KLA lamkaipu hi Saikulbazar kom Thangkanphai khosung’a Dukan’a thilachohpetna meithal’a kikaplih ahi akiti-e. Konipijeh a KLA lamkaipa hi atha ham akihepon mithathojong angai bang’in kiphonna aneideh kit pouve.Ahin alhang agam’a pansa thalchoi ho mama natohahidi hi mijousen ahidisa’a akoi ahijeh in ipijeh hamtipa bou hi mipi lah a asunglang thu helouse datmohidi ahi. Timothy jaona’a KLA party sung seh-seha lamkai kithat hi 3 lang ahitan akithat masa teni chuKLA phutdoh (L) Letkholun Lhanghal (Timothysopipa) leh KLA Home Secretary MarwinKhongsai ahi. Kuki thingnoi Party hoa lamkaiboltheidom kithatdoh hohi govt sepai holeh chidangnamdang thingnoi sepai ho khutna thi umloutobang, khat le khat kikah a ipiham khat kichu jeha ahijijoi. Hiche hi Cowboy thusim ho bepkheh ahi.Hitia hi lamkai phabep hiche khuche asuhkhel jeha kithat ahi ti umlouva ajeh apol bei tobang’a kithatdoh hi phabep setpi hidi ahitai. Meilhei thingnoiphutdoh masaloi lah-a PLA lamkai Bishwarjitanungjui hon anakaplih uchun pahvui a-opeh un, ponah atom’un athalonau jeh jong hoitah in mipi hetdinthuso ah anaphong uve. Hitobang kijana leh‘discipline’ nei kiloikhomna machaldan tunia mutheiahi. KLA lamkai Timothy that hojong hin seidohuhenlang imjongleu ajeh bei hideh loudi ahi. Ahinlamkai khat hinkho lah jengna thei chu ipi thu lehipi suhkhel lomlom ahiji tadem ti hi ahi. Koimasuhkhel bolkhel neilou umloudi ahijeh in bolkhelthamkhel neiho jong aboljom louna dia gihna phatahum masa’a aboljom teitei jeh a kithatji ham ti jongakihe dehpoi. Ahin “ei le ei” kah-a thina changeilom’a kiboltona hi society sung’a adihtheiloukhat aumdan muthei ahi.

Thalchoi thingnoimi kiloikhomna jatjat laha kithatona umdi mong hita jongleh Kuki thingnoiho kah a kithatona tobang lomlom nam dang lah aumponte. Hiche hi thingnoi thalchoi kiloikhomnabolje hetlou jeh jong hidi, lungneo jeh ham jong hidiahi. SoO umjouva pat thingnoi ho kikah a kithatonaalhom lhehtai akitin, ahin SoO hi govt sepai hotokikaptona umlouna maimai bouvin aumdohtan SoOparty ho kah a kithatona vang aumjing thouve.Hitobang kithana aumteng angaiyin demna thuseidingen ahiji’n koiman aban ajomtahlou din jongngehna angaijin aumjie. Ahin aphat alhin teng asohngaingai asoh kitjie. Lha masa lang chun UTLAlamkai (General Secretary) Seipu Singsit chuachapang hon ana kaplih uve. Ni phabep masang’aKTU lamkai Khailhun Haokip jong chu akivolih ahitia seiloi jong aumkitne. Lamkai jalou te mong kihiham, lamkai jathei umlou ham, ipipen hin asuhmoham ngaito thei khopset ahitai.

Zarda, khaini, Rajadummom, talap ho hi khamnathei ahilou jeh a koiman ajohdile achodi akhamlou ahin tuagovernment nin ahinkham hiCM pu chunga kiphinna abandh bolnom vang tam inte.Aman tamjeplou thu bou ahinanenom teitei ho vang konakam sippeh jongle anehnadilampi umthou kit inte.

Ahin ibola nangin nasopina oimo ham?Chujonglenangin nasopi ibola musitnahim?Ajeh chu Pathenlaltouna anga ibonchauvaidin dingu ahinalaiye.

Rome 14.10

The winds and waves are alwayson the side of the ablest

navigators.- Edward Gibbon

SSC CGL, 2017Last date to apply : 16th June, 20171) Nationality : Only Indians can apply2) Age-Limit : 18 to 27 years. But for few few

posts, the Upper age Limit is 28 Or 30 Or 32 years.But there is an important update with regard to

Age Limit for 2017 CGL Exam.SSC had informed that it is going to revise the

Age Limit for CGL Exams. The Revised Age Limitwill be 20 years to 30 years, and this will come intoeffect from 2017. So, this is an awesome news forall those, who are attaining the age of 28 or morein 2017 and they still can apply for CGL Exam, uptothe age of 20 years.

However, the relaxations in the age limit, will go,as per the rules already specified.

3) Educational Qualifications: The minimumqualification to apply for CGL Exam is Graduationin any Discipline.

4) Online Application : You can submit your CGLapplication at any of these 2 websites:

1) www.ssconline2.gov.in2) www.sscregistration.nic.in5) Application Fees: SSC charges only Rs 100 as

application fees. Application fees can be paideither through online mode (Credit /Debit Card /Net Banking ) OR can be paid through challan inany SBI branch.

Moreover, there is No fee for Femalecandidates and applicants belonging to reservedcategories.

Today In History Employment News10 June, 1940 - Italy Declares War on France and

Great BritainOn this day in 1940, after withholding formal allegiance to either side in the battle between

Germany and the Allies, Benito Mussolini, dictator of Italy, declares war on France and Great Britain.What caused Il Duce’s change of heart? Perhaps the German occupation of Paris did it. “First

they were too cowardly to take part. Now they are in a hurry so that they can share in the spoils,”reflected Hitler. (However, Mussolini claimed that he wanted in before complete French capitulationonly because fascism “did not believe in hitting a man when he is down.”)

Italy’s lack of raw materials had made Mussolini wary of waging all-out war previously. Britainand France were also wooing him with promises of territorial concessions in Africa in exchange forneutrality. But the thought of its Axis partner single-handedly conquering the Continent was too muchfor his ego to bear. While Germany had urged Italy’s participation in September 1939, at this late datesuch intervention would probably prove more of a hindrance than a help. For example, despite Italy’sdeclaration of war on the 10th,it wasn’t until the 20th that Italiantroops were mobilized inFrance, in the southwest-andeasily held at bay by Frenchforces.

The reaction by the Alliesto the declaration of war was swift:In London, all Italians who hadlived in Britain less than 20 yearsand who were between the agesof 16 and 70 were immediatelyinterned. In America, PresidentRoosevelt broadcast on radio thepromise of support for Britain andFrance with “the materialresources of this nation.”

An American tourist asked a boat guy in Zanzibar,

"Do you know Biology, Psychology, Geography, Geology or criminology?

The boat guy said , "No. I don't know any of these."

The tourist then said, " What the hell do you know on the face of this earth?

You will die of illiteracy!"

The boat guy said nothing..

After a while the boat developed a fault and started sinking. The boatman

then asked the tourist,

" Do you know Swimology and escapelogy from crocodiology?"

The tourist said, "No!"

The boat guy replied ," well, today you will Drownology

and crocodiology will eat your Assology. I will not Helpology

and you will die Dielogy because of your Badmouthology."

THIHNANG MEIPUMBy: L. Seikholen Khongsai

Thihnang pummei hi Kukite dia suhmil theihilou gal manchah khat ahi. Gal manchah iti lehhetkhel ding vang ahipon, masang lai ipu ipa te chungamleng lhaile naho a hiche Thihnang hi anaman jiuahi. Mijousen ananei jou jong ahipon, a inchengdehset holeh Haosa len len honnou ananeijumanchah khat ahi. Khang kikhel dungjui lehkhantouna ahung mavhal jing toh kilhon in tulaijinmeipun jat jat a umin Thihnang hi koiman imachading jong iti tapouve. Thihnang le Thalpi, Chemjamchule Tengcha kiti hohi eiho dia moh suhmang theiahipon ithusim u kingapna tobang khat ahi.

Hijeh a chu alhingkei hihih jomglehThihnang umdol hi tukhanga eiho Kukite jong ihetdiuva lomtah ahijeh a kahet kham kham kahin sutahi. Amin leh athil hohi umna gamkai dungjui inkoudoh dan chomjep jep jongleh keima hetdol lehmudol chu kahin sut ahi. Iham tia keihetna hohinangma hetna hotoh akito louleh vet toh theiahijijge.

Thihnang leh atahsa a tibah ho min noijabanghin anaveo hite.

Thihnang :- Meipum minchu thihnang ahijenge.Atophal :- Hiche hi atophal ahin akikap ding teng

idah a kingapna thei ding leh abidoi alamjan theinadinga itha kipeh theina leh along toh kisuhto na bulchuahi.

Atopeh :- Hiche hi a akikap ding tengle idahkingapna atopeh khu ahi.

Along:- Along hi meilou meichang kithun nalehkikapdoh na ahi.

Athouchong:- Hiche hi akidoi lai alamjan theinadinga alongmuh chungtah a bidoina dia kikoi (foresight tip) khu athouchong kiti ahi.

Achoka:- Abidoi alamjan theina dia along bullama a bidoi kisem khu achoka kiti ahi. Achoka leathouchong vetmat ding, amani akitong tenglehabidoi (target) chu loimat or vetmat kit ding, chutengikap ding sa chu kikhel behseh lou ahi.

Akol/achaokol :- Hiche hi along/thihlong tomnaa thing kikolchahna or kibu peh chaokol khu kiseinaahi.

Avapholpaang:- Akhompi umna don a Thih holehThing ho kijop matna sum-eng vaphol luchang tobangkhu kiseina ahi.

Akhompi :- Hiche hi aphelpi/aphalpi, sumsanvokaija pang akikaodoh pa khu ahi.

Ajongjang:- Asumsan kikoina meiloudi kithunnakhu ajongjang ahi.

Athal jang:- Thal akikap teng adangnoija akimehpil (trigger) pakhu athaljang kiti ahi. Hetthei pen dinmehpil jong tithei ahi.

Adaidou:- Athaljang vengbit dingle hoidohsah nadia akuol khat kisem (trigger guard) khu Adaidoukiti ahi. Hiche hin igamlen pet hihen ilamjot pethijongle Go le dai lah hihen theoboh molkang hoakon a adoudal peh jeh a adaidou kiti ahi.

Achehol :- Hiche hi Thihnang meipum a diapoimo tah khat ahi. Hiche hi thihjang thihtultobanga kisem ahin amuh jum ahin, ato langa chuthihjang kivo natheija akohom uma, hiche akohoma chu alonga kona ponse hehdoh nathei dingathihjang kibut ji ahi. Chuleh hiche achehol thih ajong chu meilou meichang ithun ding teng lehkisuchah kheh ji ahi. Chule meilou meichangkapdoh louva a umteng jong leh hiche ache holmangcha kihehdoh ji ahi. Chule along anen tengjong leh hiche achehol manga thihjang a chu ponsekibutdeh chet a meipum longchu kikai thengselji ahi. Anen aboh kisuh thengna hihen meiloumeichang thun na leh lahdohna hijong lehkimangcha ahijeh a achehol kiti ahi.

Sel-lungbom :- Gamlenga ivai kon a thihnangikipoh teng leh meilou meichang chule angaichaponse sumsen ijakai pohna a kimang BomchuSellungbom kiti ahi. Hicje Sellungbom sunga chualhangpia - Kapte, Meichang chuleh Nasithei kipojiahi.

(1) Kapte :- Kapte kiti chu Gothei or gobongchomcha ki-at toh chet chet a, hiche gotheija chumeilou kapkhat toh kitoh chet chet tetohsa akisemtup chet jia, theili theinga cheng kithung ji aSellung boma chu kikioh ji a akhohna chan a kimangjiahi. Hijeh a chu gamlenga iche a thal khatvei

ikapdoh jouteng le akin a kina tetoh lele um talouvahiche kapte a kona chu kila doh gangchal a kithungthei ji ahi. Kapdia kikoi meilouchu tetohsa a kikoinaahijeh a kapte kiti ahi.

(2). Nasithei :- Hiche Nasitheihi Sasan ki ki atbongaamang lang, amuh jumlang chu kimang ji ahi. Hichenasitheija chu meiloudi, meilou bongsel chu kikoiji ahi.Hiche meiloudi neljet chu ajongjanga kithungji, sumsan

leh along sunga meilou kaimat a pangji ahi. Hichemeiloudi chu ajongjanga akithun louleh sumsan akonameika chun along sunga meilou chu amat joulou ahi.Chuteng meipum vhun thon thei ahi.

Sumsanbom:- Hiche hi Thihnang meipumtoa um ahi. Meitum to ham abengpha ham a khu akohomkhat uma, hiche homsunga chu sumsan semsa nga legup kikikoiji ahi.

Hicheng hi Thihnang meipum chungaiseitheiju ahin, adang akiminphah lou, avat nalai jongum nalai thei ahi. Avat abulhing lou ihet hou ikiseipehto diuvin ikitem uve. Kakipah e.

Page 3: Bengali pao School a Compulsory Ccpur police in Tobacco …eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/06/ET-June-10-2017... · 2020-03-24 · BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura,

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 10, 2017 3Eimi TimesPage 1 banjom...

SaS Gas, LamkaBook : 14th FebruaryValid : 14th MarchDelivery : 10th June, 2017Stock : 256Price : Rs. 699Time : 9:00AM till last stock

G A S N E W S

2016-17 SUNG’A MANIPURGOVERNMENT NOIYA

RECRUITMENT HO THU AINVESTIGATION BOL DING

COMMITTEE KISEM HODEPARTMENT:CAFD, ECO & Statistics and Education DeptChairman: Dr. Sukhel Akhtar IASMembers:1. Shri Rangitabal Waikhom MCS2. Ms Joycee Lalremmawii MPS

DEPARTMENT:Forest & Environment, FD/Treasury & GADChairman: Shri H. M Khan IASMembers:1) Smt Yumnam Robita MCS2) Shri Lenin Lamabam MPS

DEPARTMENT:HEALTH & Family Welfare, Higher and TE &

Home/PoliceChairman: Shri Letkhogin Haokip IASMembers:1) Smt Nivedita L MCS2) Shri P Manjit Singh MPS.

DEPARTMENT:Revenue, Rural Development & Panchayati Raj,

Very. & AHChairman: Shri H Deleep IASMembers:1) Smt Rachel Guite MCS2) Smt Dhanapyari MPS

ET-(6069)-10/11/13

MODEL ENGLISH HIGHER SECONDARY SCHOOLSAIKUL, KANGPOKPI DISTRICT, MANIPUR

1. Admission for Class XI in Arts & Science Stream open from 5th to 8th July, 2017.2. Science & Computer Prectical Compulsory.3. Provided Library facilities.4. Hostel for boys & Girls available.5. Regular Class starts from 12th July, 2017.

Sd/-Principal

Model Eng. Hr. Sec. School

ADMISSION NOTICE

Takyel Industrial Estate ...bei nading'a hin industrial estate lhingset na function

sah angai in ahi. Minister Biswajit in Industrial Estatein agaichat jouse tu tua lhingjou lou ho Cheif Ministertoh kihou toh'a agangthei pen'a peh ding kingai toh ahiati. Tera Urak Industrial Estate chung chang thuaseina'a phat masa achun hiche estate hi natong louin anaum jeng tajong leh tun entrepreneur hotoh ak-ikimu ton aboi nao ho kihoukhom na ana kinei in powersupply jong anakipe tan ahi. Army personnel hon jongwork shed mun analo uchu anadalhah'u toh kilhon tunhiche mun chu entrepreneur ho ngaichat/dei bang tah'akibol ding chuleh aganthei pen'a function'a aum theinading hi akidei pi pen khat jong ahi. Minister injong

entrepreneurs leh staff ho kimu pi na ananei toh lhonin ahahsat nao ho suhlhap ma aum nading in lungmonna anape in ahi.Chuleh entrepreneur hon jong ni 15sung'a amaho unit mai'a sign board akoi ding uvin jonghetsah na anei in ahi. Entrepreneur hon jong natohnamun vel'a fire extinguisher units capacity dungjui'aakoi ding uvin jong aseibei. Hiche tohlhon chun cam-pus sung ma ma um MSME-Development Institute,Imphal office sung'a staff ho kom in kum thummasang'a activity/action record ho ahinpeh lut chehding uvin jong thupeh anei in ahi. Minister pa chuCommer and Industris official chuleh Director MLuikham in ana kilhonpi uvin ahi.

Journalist Union in CM, ...chun Journalist ho khantouna ding 'a welfare pro-

gramme phabep bollou apoimona chungchang'a kisemmemorandum khat jong CM heng'a apelut in ahi.

Social Welfare Minister Nemcha Kipgen in kinguona ahoulimna'a chun, thuso miho natoh apoimo dan lealutdan aseiyin ahi. Chuleh gamsung'a numei journal-ist hon pan nasatah alahna'u chung'a akipana leakithang'at pi na thu jong aphongdoh'e. Th.Biswajitin ahoulimna'a chun, gamsung'a thuso miho natohapoimodan le society semna ding'a thuso Inn ho inpanmun poimotah aluodan'u aphongdoh in ahi. Thusohchom chom in thilsoh khat chungchang'a report apehtengle aphat le anidan kibanglou apeh ji hin milham holungthim asunohphah in, hitobang ho hi reporter hon panaha lah'uva suhbeiya pha ahi tin aseiye.

CM.N.Biren Singh in kinguon a ahoulimna'a chun,Editors' Guild le AMWJU kiphumkhat lou apoimodanaphongdoh'e. Hetthei khat chu CM N.Biren Singh hipolitics alut masang'a gamsung'a ding'a journalist

minthang loi khat anahi in, hijeh hin journalist ho boinale gentheina ho jouse seilouvin jong ahesohkei in ahi.CM in aseidan in Journalist ho hi sorkar ding'aphatvet (mirror) tobang ahi'uve. Ajeh chu sorkarin abolkhel ho le alhinglal ho journalist hon ahintah-lang ding'u hiteng chuleh sorkar in abolkhel hoakihetdoh ding , abokhel ho suhdihna ding tohguonahin nei ding ahi. Chuleh AMWJU President inapehlut memorandum hi council of Minister ho tohkivekhom ding natoh'a pohdoh teina ding'a pan kilad-ing ahi tin CM in aseiye.

Thuso la le hon ahunglhung ding Gamgi boinachungchang'a Mizoram toh kihoulimna kinguon apan alah le alah lou ding chungthu adohna'uva chunCM in "Mizoram gami chungthu bou ahipo'n,Haolenphai'a Indo-Myanmar gamgi -pal get nachungthu'a boina umho jong Home Minister RajnathSingh toh kihoulimna akinei teng kipodoh ding ahi"tin donbutna ape in ahi.

Unopat Primary School extension building thensuona le Junior HighSchool a doptouna kinguon kibol

Kakching June 09: PHE Executive MemberTS.Willingson in tuni chun Atonomous DistrictCouncil (ADC) Chandel noiya kisem UnopatPrimary School Junior School Extension buildingthensuona le High School'a upgrade bolna aneiyinahi.

Kinguon a chun TS.Willingson Jin-gun a pang inADC Chandel member 20-Beru Wangkheira DCC,KT Harina Kineipa in pang in chuleh ADC Chan-del Executive Member-Works and Social WelfareJN Baite le Council Member Sh.Manglem Mon-sangna Jin-ja'um in apang lhon in ahi.

Sugnu wisdom club in Sugnu private centre a kon pachannaneisimlai ho kipapina nei

Kakching June 09: HSLC, 2017 le HSE , 2017Sugnu private Centre a kon pachanna nei simlai ho tunichun Sugnu Wisdom Club in kipapi vetsahna'n sum lepai in kithopina ape in ahi. Kinguon chu Sugnu AwangLeikai'a um Ching Tam Community Hall'a chelha ahi.Kinguon a chun MNU, Dean of Students' Welfare ProfKh.Tombana , Sugnu Hanjaba Angom Puno, SugnuMunicipal Council, Chairperson, M.Sarat, KakchingCollege a Asst. Prof. N.Saratkumar, Manipur Uni-versity, Department of Economics a Post Doctor-al Fellow Dr.K.Muktasana in pan ala'uve. Kin-guon a chun tuchung HSE Examination , ScienceStream a 11th Position'a pachanna nei Chinglemba

Chingtham Special Invitee in apang in ahi.Tuni kinguon a kipaman sang ho chu HSLC Ex-

amination , Sugnu Private Centre'a asanpengthumho ahi'uve . Amaho chu United Public SchoolSerou'a kon Takhellambam Linthoiba Meitei,St.Joseph Higher Secondary School , Sugnu a konTh.Thoithoiba Meitei, T.Lailoiphai School a konLamneithem Baite ahi'uve. Kinguon a chun HSEThemvetna (arts Stream) a asangpen'a pachan-na nei (Sugnu Private Centre sung) LamminlunHaokip le Science Stream lang'a asangpen'apachang Kh.Premji t S ingh jong kipamanahoppeh'uvin ahi.

Climate hoilou jeh'a gamsunga hetphahlou natna kisepdoh thei ahi:Principal Scientist ICAR

Imphal June 9, 2017 : Principal Scientist, SeedTechnology, ICAR, Dr I Meghachandra in aseina'a i-chennau Leiset - Earth, gam-le-go adeh'a gojuh-huinun(climate) lam hatah a akhohset jing tolhon in, mihempanna'a ahingthei jouse chung'a natna hetphalouchom-chom hung kisepdoh theidin dinmun aumtai, tin

thuphon poimotah aneiyin ahi.Aman thuso miho (ISTV, ET etc) henga aseina

achun vannoi hui-le-go global climate, kikhel jing na-hin jong Manipur gam atohkhah ahi. Tu-tu jeng injongnikho phabep sungkah a Manipur nisat hatah in akal-sang in ahi, ati.

CDPSA akon thuphonLamka June 9 (ET): Churachandpur District

Sports Association (CDSA) in 16th June, 2017 ni-kho a Election anei ding toh kilhon a Haopu Gangte,Returning Officer akon thuphon chun asei na'ah,CDSA in 2017-2021 chan'a ding a lamkai kilhen-na ding in 9th June, 2017 nikho'n Candidates hoScrutiny akineiyin, Scrutiny a chepai ho chu ahile,President ding Lalvullien Joute le G. Thiauthian-mung; Vice President ding Kamzathang Haokip,T. K Lala, Gousut Hangsing, James Thangluai,Lamzamang Gangte, Ginsuanlal Zou le Thangza-song; Treasurer ding Thangchinhau le G. Lalkhol-

un Kipgen ho ahi.Chuleh, 10th June, 2017 laste date of Withdrawal

ahi toh kilhon a koima withdraw kibol aumlou leama ho se hi Election tet ding'a chepai diu ahi ati.CDSA 2017-2021 a lamkai ding kilhen na 17th June,2017 nikho'a umding kiti chu alemchan joh dinggelna a 16th June, 2017 nikho a umding ahi tai ati.Candidate jiuse'n counting agent form 16th June,2017 apat CDSA office, Peace Ground, Tuibongmun'a jinglam nidan 10:00 apat nilhah nidan 2:00chan kilah thei ding chuleh, tudin mun a CDSA avote tichu final voter list mi 80 aum in ahi ati.

GSO in SDO Ccpur kipapi na neiLien GangteLamka June 9 (ET): Gangte Students' Organisa-

tion (GSO), Ccpur Block in Thangboi Gangte, MCS,SDO/BDO Ccpur kipapi na kingon 9th June, 2017nilhah nidan 2:30 chun ama chambar SDO Officemun'ah anei uvin ahi. Hiche kingon ahi'n, KamlalsonGangte, President, GSO, Ccpur Block in asei na'ah,

Gangte namsung khantou na le machal na aum thei nading'a Officer ho mopoh na aseiyin ahi. ThangboiGangte in Ccpur SDO/BDO mopoh na ahin tuh nachung'ah GSO, Ccpur Block in akipapi nathu aphongin ahi. Zamboi Gangte, V/P, Social & Culture in jongholim na aneiyin ahi. Chuleh, SDO/BDO kipapi vet-sah na in Gangte Puondum asilpeh uvin ahi.

GSO Imphal Block lamkai kilhennaImphal, June 9 (ET): Gangte Students' Organi-

sation- General Headquarters makaina nuoi'ah tunijinglam 11 am chun New Lambulane ah GSO ImphalBlock election ana kibol in ahi, tin kiloikhom GeneralSecretary akon thulhut kimu'n aseije.

Hiche election kibol toh kilhon'in P Lien Gangte chuPresident, Henkhopau Gangte chu Vice President,Ngam S Gangte chu General Secretary, chuleh Kim-ruthy Gangte, Goulalzom Gangte, Margareth Gangte,

Neifel Gangte, Haoginlun Neihsiel, HawlneihmawiGangte, Henlalsuon Gangte ho chu Secy., Finance; Inf.& Pub.; Secy. Edn.; Moral & Religion; Games andSports; Asst. Games & Sports; Jt. Secy., din lhendohahiuve. Chuleh Ginlun Gangte, Lienlalpaul Gangte lehVahshi Mate chu member din ana lhengdoh uvin ahi.Hiche toh kimat'in Pu Lalzo S Thangjom, Pu Thang-minlun Gangte chuleh Pu Remthang Gangte ho chuorganisation advisors din lhendoh ahiuve.

LambodraBook : 12/04/17

Valid : 11/04/17

Stock : 306

Time : 7:30AM-10:00AM

Haran Valley,kwakta

Book : 09/02/2017.

Book : 13/02/2017.

Stock : 306

Time: 07:30AM-11:30AM

Date of delivery: 10-06-2017

Dzuko adia Photo-Expeditionteam kondoh

Imphal, 9 (DIPR): Forests and Environment Min-ister Shri Thounaojam Shyamkumar in tuni chun DzukoValley adin Manipur Amateur Photo Club team khatvailhah dohna kin ana neipeh in ahi.

Hiche mi 26 panna team chu, tu-jingkah mapitahchun Manipur Press Club, Majorkhul, akon ana kipat-doh uvin ahi.

Manipur Amateur Photo Club team members hohinphoto limlahna ho mangcha'a Dzuko phaicham gei'aState sunga mol-le-lhang, phaicham, ju-le-va le adangdang limlahna aneidiu ahi.

SDPO, Sugnu le OC Sugnu PSlamkaina 'a police team in Sugnu

le Serou sung'a kijoh tobaccoproduct ho man

Kakching June 09: SDPO Sugnu, A.Romendrole OC Sugnu PS O.Membher in alamkai police teamin tuni chun Sugnu le Serou gamkai sung'a drive anabol in gampam'a pat hungkipolut manufacture datepanglou nehthei ho, tobacco product ho, le tahsasukhathei nehthei ho chuleh food safety licences letrade licence neilou hon asem'u nehthei tampiamandoh'uvin ahi. Police team in amatdoh nehthei hochu Food Safety and Standard Section khut'a apelutin , nilhahlam chun Food Safety official hon meiyinahalvam'uvin ahi.

Police team in amatdoh tobacco product ho lenehthei ho chu Dk.41,000 man vel ahi.

MANIWOOD club in Kekrupat anasu theng

Imphal, June 9: Maniwood club in tuni in 18 martyrs hoJune 18 Uprising a ana thi ho memory a kisem lhan chu tuniin suh theng na ana nei uvin ahi.Club in hampa aat namachine khat jong UCM le AMUCO an ape uvin ahi. ClubChairman Th. Arunkumar in asei na a hiche suh theng nakin hi gamsung ngailut nale athi mi 18 ho ja na a kibol ahiati. Aman asei be na a June 18 a athi kingon kiman na din-ga mipi jousen ahi thei chan a ahung lhah peh ding uvintemna ahin nei in ahi.

'Snan Jatra' anakinitImphal, June 9 (DIPR): Hon'ble Governor of Ma-

nipur Dr. Najma Heptulla pan na in tuni chun RadhaMadhav Temple,Snakhya Yaima Mandep,Moirangkhom mun'a "Snan Jatra" of God Jagannathreligious ritual anamang un ahi. Titular King MaharajaLeishemba Sanajaoba, (L) M.K Binodini & promoterof Huntre!Equine org. chapa M.U Prof. R.K.Ranjan,Somi Roy chuleh Jalakeli Pala hon jong pan anala uvinahi. Governor titahlou vin ahung jousen Maharaja NaraSingh, Maharaja Churachand leh Maharaja Budh-achandra lim (photo) jana anape cheh uvin ahi. Phanekmapannaiba, innaphi award dangka 5000 chu JalakeliPala lead singer in ana kisan in ahi.

Yening Animal Foundation hondoh na kineiImphal, June 9 (DIPR): Yening Animal Founda-

tion kingon chu "Love Animals and Learn Animals" tithupi mangchan Sangeet Kala Sangam, Khurai Lam-long mun'a tuni chun hondoh na nakinei tan ahi. Hichekingon'a chun Agriculture, Veterinary and AnimalHusbandry Minister V. Hangkhalian; Managing Direc-tor (Yening Animal Foundation),Film maker, Author,Writer Sapna Laishram; Parliamentary Secretary(Home) L. Sushildro (Yaima) chuleh Director Veter-inary and Animal Husbandry, Haobijam Chaoba honJingun, President chuleh Jin jaum in anapang uvin ahi.Minister V. Hangkhanlian in aseina'a gancha lungsetna neilou hon gancha lungset na ahin neithei nading'uleh mijouse'a ding'a economic development aumtheinading in state in animals Act, 1960 dan akichepi pantan ahi ati. Chuleh mipin gancha veng department ho

akithopi cheh ding uvin temna jong anei in ahi. Parlia-mentary Secretary (Home) L. Sushindro in departmentho chung'a gancha ho vaccination camp hi hoplen tah'aabol ding'u chuleh project ho jong phatah'a asem uvaamopo Minister hon maban'a budget kibol teng ahin-hap be thei nading'a jong temna anei in ahi. FunctionalPresident and Managing Director, Sapna Laishram lehJoint Director Th. Ramabati, Director Haobijam Cha-oba chuleh department dignitaries chom chom in jonggancha ho hoitah'a sinsah ding dan thujong asei uvin ahi.Uicha (dog) vaccination jong Sangeet Kala Sangammun'a ananei uvin ahi. Hiche kingon mission pen chugancha chung'a mihem ten lungset na achan thei nading'akibol ahidan jong aphongdoh un ahi. Hiche kingon'achun veterinary and Animal husbandry staff chulehvengsung mipi hon pan anala uvin ahi.

Manipur UniversityCanchipur, Imphal, INDIA

Advertisement No. 4/17Dated, the 7th June, 2017

No. MU/5-124/2013/FCY: Applications on prescribed form are invited from Indian Nationalsfor filling up the following posts with the University Grants Commission's pay scale"

1. Professor - 25 (Twenty - five)2. Associate Professor - 51 (Fifty-one)3. Assistant Professor - 39 (Thirty-nine)Application form and details of essential qualifications, experience, specialization, API/PBAS

proforma etc. can be downloaded from the University website www.manipuruniv.ac.inunder recruitment or can be obtained from the University Cash Counter on payment fo Rs.100/- in cash. The last date of submission of the duly filled Application Form is 10th July,2017.

Note:- The candidates who had applied earlier for the posts against the Advt. No. 2/2013 dated 30/11/2013, Advt. No. 3/2014, dated 31/10/2014, Advt. No. 1/15 dated 18/01/2016,Advt. No. 2 dated 15/03/2016 and Advt. No. 3 dated 21/07/2016, have to apply afresh in the newapplication format without fee.

(Prof. M. Shyamkesho Singh)Registrar i/c

Page 4: Bengali pao School a Compulsory Ccpur police in Tobacco …eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/06/ET-June-10-2017... · 2020-03-24 · BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura,

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 10, 2017 4Eimi Times INTERNATIONAL

KABIRAJ M.V. KAYAMUDDINCHUNG’A KIPATHU PHON

Phatsot tah junlhum kaneijeh in jan jun thah tang theilouvin kana um min chulekatah sa ahung lhasam minkeng le khot jong ahungpom doh jin che le vale jonghahsa kasa lheh jin luchang

nat le tahsa nat chetchut kana nei chu oja.... OjaKabiraj M.V. Kayamuddin kana kivetsah akon intun kahung damdoh tai.

Mayang Imphal Konchak Bazar (7:00am to 12noon). Hatta Minuthong Bazar (1:00pm to5:00pm)

Keima, Nehkholun Haokip, Motbung

ET(6038)- 22 Days

VISIT TODAYHinjon un! Hinjon un!

PILES CURE CENTREKabiraj Md. Taj Khan

Specialist in: 1)Piles &Festula 2) Asthma 3) Dental 4) Allergy 5) Tonsils 6) Sinus

Chule AYURVEDIC lou jat jatjong muthei ahi.BLUE HILL LODGE 1st FloorPlace: Old Road Senapati Bazar#9856537833 / 7085380955Time: 8 AM to 4 PM (Friday & Saturday)

AG-15 Days

Admission NoticeThe MBC Higher Secondary School

Mission Compound, Kangpokpi, Kangpokpi District.Sadar Hills, Manipur-795129

Applications in the prescribed form obtainable from the School office are invited for admission to Class XIScience and Arts for 2017-18 academic session.

Scheduled of Admission Processes:1. Issue of Application Form : 5th June, 2017 (Monday)2. Last Date of Form Submission : 15th June, 2017 (Thursday, before 12 noon)3. MBCHSSET (Entrance Test) : 24th June, 2017 (Saturday)4. Venue of Test : MBC Hr. Sec. School, Mission Compound, Kpi5. Entrance Test Result : 26th June, 2017 (Monday)6. Counselling/Interview : 28th June, 2017 (Wednesday)7. Final Result : 29th June, 2017 (Thursday)8. Admission (only one day) : 3rd July, 2017 (Monday)9. Commencement of Class : 10th July, 2017 (Monday)Streams of Study:A. Science B. ArtsS01 English (Compulsory for all) A01 English (Compulsory for all)S02 MIL(Thadou Kuki/Nepali/Alt. English) A02 MIL(Thadou Kuki/ Nepali /Alt. English)0S03 Physics A03 HistoryS04 Chemistry A04 Political ScienceS05 Biology A05 SociologyS06 Mathematics A06 Economics/EducationS07 Home Science A07 Home ScienceFee Structure:

Class XI Class XIScience Arts Hostel Facility

Admission Fee 3700 3200 Hostel Room Rent Rs. 400 per monthMonthly Tuition 650 650 Electricity Rs. 100 per monthScheme of Entrance Test:Multiple Choice Questions (MCQ) on-Science: Physics, Chemistry, Biology, Mathematics, and English carrying 30 mark each.Arts: History, Political Science, Economics will carry 40 mark each and English 30 marks of Class X standard. The

interview carries a maximum of 30 marks thereby making total of 180 marks for the whole selection processes.For Details: #9402666687/9436241098 email: [email protected]

Sd/-Principal

MBC Higher Secondary SchoolMission Compound, Kangpokpi

ET-(6067)8/10/12

Pampot lhom le holpomdoh, Holnat pampot vahtheilou phatsot tah2 lut ji holpolam ma tithah bang a bolsesu le hichia pat a chu anaihung long doh kit jin kameljong louchang ne ho kabangjeng in lungvai toh le tham ema jong toh nom naema kanei thei pon luchang nat le lungvai kahaneideh set na ho chu oja..... Oja M.V. Azad ,8014025567/7628890261 ama kom’a kaki vetsahakon in kahung phatan achung’a kipathu kahinphong’e.

Amun : Centre Road, Opp. ICI Church RoadHiangtam Lamka, Ccpur.

Keima, Jamminlun GangpimualET(6051)-10 Days

OJA M.V. AZAD PHUSHAM

ABIRAJ MD ZIA-UL-HAQUECHUNG'A KIPATHUPHON

Phatsot tah hol nat jeh inpam pot thei lou vin kana ummin kapam pot jongle ahi dingbang in kapam pot theiponphat khat khat le oisung nat ineihin heh jin hol nat jeh injong

kapam potsih le thisan ana pot in Phat sottahtahsa nomo tah a ana chu… Oja MD Zia-ul-haque Phusam C/no. 9615256612,8414825323, Add. Kekru Villa North AOC Opp.AMUCO/UCM Gate, Imphal 10:00 AM to 5:00PM. Mayang Imphal Konchak Bazar 6:00 AMto ....? ama koma kakijen sah a konin kahungdamdoh in, hijeh chun ama chung’a kaki panakahin phong e.

Keima, M. Tulakhan Thang, ChandelET(3991)-1 Days

Congratulations!EMMANUEL TUTORIAL once again continues their

tradition of success by producing the most number of 1stdivisional in HSE & HSLC examination 2017.

We proudly congratulate all the seccessful candidates andwishing for a bright future.

i) Pass % in HSE-2017 : 98% (All 1st Div)ii) Pass % in HSLC-2017 : 95% (All 1st Div)iii) Compartment : 2 students for Cl-xii and 3 students for Cl-xiv) Fail : NIL ET(6053)-5/6/7/8/9/10/11

* Compartment exam for Cl-x.* Subject : Maths & Science.* BOARDING available for boys only

from cl-ix to xii.* No extra tuition fees for boarders.

WANTED LECTURERWANTED LECTURER FOR THE FOLLOWING POST.1. PHYSICS - 1 (M.SC PHYSICS)2. CHEMISTRY - 1 (M.SC CHEMISTRY)WILLING CANDIDATE MAY APPLY BEFORE 30/06/2017Contact: 9612672826.PAY NEGOTIABLE

ADMISSION NOTICEAdmission open for class XI - XII (both Science & Arts) for the session 2017

- 18. Regular Class will commence from 10th July 2017S. SINGSIT

Hony. SecretaryH.M. Hr. Sec. School, KeithelmanbiAG-10

NEICHEH DIA PHATAHHoubung jousen amanthei ding

HOUBUNG MIN-THENG RECORD BOOK (Membership Register)Chuleh

GOVT. SERVICE BOOK NO. 8 & 10a cover hoitah a kisem aumtai. Adei jousen anoija hi muthei ahi.

Proprietor Ja-lhai Offset PrinterTuibong Bazar, CcpurET(FC-7821) 8/9/10/11/12

HOSTEL HOSTEL

Behind District Hospital, ChurachandpurFEATURES :* Single, Double, Multiple bedded rooms* Drums, Guiters, Keyboards practice on Sunday* It's a place of no regret with Godly atmosphere* Auto fees provided for far flung collegesFEES : Rs. 3500/- Only

Contact : +918974949247 / +919077521837

THE GIFT HOSTEL

ET(FC-7825)10/11/12

Binge Drinking During Teen Years Could Lead toEarly Death

Much has been spokenabout the harmful effectsof alcohol, how it im-pacts our health andquality of life, yet moreand more people fall vic-tim to it every year. Andshockingly, a large num-ber of alcoholics get ad-dicted at a very youngage since they startdrinking early, such asduring school time. Callit peer pressure or thethrill of "being cool" in-dulging in alcohol in theearly years of your lifecan have serious healthimplications later on.According to a U.S.based study, people whoget drunk for the first timebefore their 15th birth-day are more likely to dieprematurely than peoplewho don't drink exces-sively or at least avoid

data on drinking habitsand death records for al-most 15,000 adults whowere followed for almostthree decades. Com-pared to participants whosaid they never gotdrunk, people who didthis at least once beforeage 15 were 47 percentmore likely to die duringthe study period, whilegetting drunk at 15 orolder was associatedwith 20 percent higherodds of death.

"We found that an es-timated 21 percent of thetotal effects of earlydrunkenness were medi-ated through alcohol usedisorders, suggesting thatmany other factors inaddition to alcohol usedisorders may play im-portant roles," said Hu.

More on the Study:

Kazakstan khopia SCO Summit a PrimeMinister Modi che

Astana: Prime Minister Narenda Modi hi Kazakstan khopi Asthana a Asiagam 8 kiloikhom ho kikhopna SCO Submit a din aumtai. Hiche SCO hi Asiaa gam 8 ho sumkolveina lang leh security lampang'a kiloikhomna ahi. Hichekikhopna a hi India le Pakistan Prime Minister jong chibai akibolto lhon in Pakistanjong kigopkhomna a hi tuchung lahlutna umdi ahi. Hiche kkikhopna a hi ChinesePresident Xi Xinping tojong Prime Minister Modi kihoudi ahi.

British Prime Minister Theresa May inMajority mulou maithei, akhohlehResign kiboldia hung kino maithei

London, June 9: Prit-ish Prime Minister NulunTheresa May hi akhohlehapanmun'a kon haina le-kha pedia hung kisolmaithei ahi. Hiche hi Par-liament a MP mi ahidi jataneijoulouleh hung kibolt-eidia um ahin ijem tin Re-sign hung kibol taleh Brit-ain European Union akonapotdoh thua Britain boi-na hi seitheilou dinmunhungsohdoh kit thei ahi.Thingnoi hon gam sung'amibulu le mitha ahinhabolthua hi government nasa-tah a hung minse a Election

campaign a jong a RulingConservative party mah-chalmolo ahi. British Par-liament a Ruling party hinadia MP ngaicha hi 326 ahinhiche jat hi Ruling Conser-vative party in amujoulou-hel dia um, govt semtei diatiuleh party dang ho sup-port ahin kilah tei u hungngaidi ahi tin OppositionLabour party lamkai khatnin aseiye. Kum 60 a tah/upa Prime Minister There-sa hin kisong tah a Electionkum 3 vat nalaiya boldi atihi adatmoloi um ahi.Alangkhat ah, Britain Uro-

pean Union a lelut kitdi tiloiparty ho Election kai atamjep kit taovin UropeanUnion a pot di le umden dithua mipi vote lhahna bol-phat kit dia seiloi jongaum'e. Election Campaignchelhah laitah a Britaingam'a thingnoimi hon miabulu uva atha nao thilsohho hin March lha apatElection Campaign nasa-tah a asuhboi ahi. Aboinakhat chu mi bulu hohi Po-lice hon ahet mamao mi loiaum jeh a government diaminsetna sang dehset inakiseiye.

getting drunk until they'reolder.At that age, gettingdrunk and passing out isoften considered to befun. As such, large num-bers of teenagers areseen binge-drinking,which in many casesleads to addiction.

"Early onset of drink-ing and drunkenness areassociated with alcoholuse disorders, and there-fore may play a role inelevated alcohol use dis-order-related mortalityrates," said lead studyauthor Hui Hu, a publichealth researcher at theUniversity of Florida inGainesville. But thestudy results suggest thataddiction isn't the onlyfactor contributing topremature deaths forearly drinkers.

Researchers examined

To explore the con-nection between earlydrunkenness and a pre-mature death, research-ers analyzed data frominterviews conducted inthe early 1980s thatasked people if they hadever had a drunken epi-sode and how old theywere the first time it hap-pened. Most partici-pants were between 18and 44 years old whenthey completed the inter-views.

A total of 9,089 par-ticipants, or 61 percent,said they had beendrunk, with most ofthem first getting drunkat or after age 15.About 13 percent of thepeople who had beendrunk did this for thefirst time before theyturned 15.

About 37 percent ofthe people who gotdrunk before age 15had diagnosed alcoholuse disorders at the timeof the baseline inter-views, compared to an11 percent rate of thesedisorders in the overallgroup, researchers re-port in Drug and Alco-hol Dependence.

By the end of the studyperiod, 26 percent ofthose who had beendrunk before age 15 haddied, compared toabout 23 percent ofthose who got drunklater and 19 percent ofthose who had neverbeen drunk.

Though there are var-ious other factors thatlead to early mortality,alcohol abuse too playsa significant role.

Page 5: Bengali pao School a Compulsory Ccpur police in Tobacco …eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/06/ET-June-10-2017... · 2020-03-24 · BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura,

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 10, 2017 5Eimi Times

GOOD SAMARITAN PUBLIC SCHOOL,SHONGTHU AVENUE, SAIKUL

Recognised by COHSEM(Co-Educational Institution)

FOR CLASS XI (SCIENCE STREAM)For the Session of 2017-20191. Admission Starts From 2nd May, 2017.2. Regular Class Begins From 10th July, 2017.3. Boarding Facilities For Both Boys And Girls.4. Qualified And Well Experience Faculties.5. 50% Admission Fees Consession To Student With 60% - 75%6. Free Admission To Student With 75% Onward.7. Low Admission And Tuition Fees.8. Regular Practical Classes.9. Sports & Song Classes On Every Saturday.10. School's Bus Services Available.FOR DETAILS CONTACT PRINCIPAL G.S.P.S DURING OFFICE HOURS

ADMISSION OPENADMISSION OPENADMISSION OPENADMISSION OPENADMISSION OPEN

FC-5/6/7/8/9/10

V. K. TAWNA COLLEGERed Cross Road, Lamka, Manipur.

Streams: Streams: Streams: Streams: Streams: Arts, Commerce & ScienceArts, Commerce & ScienceArts, Commerce & ScienceArts, Commerce & ScienceArts, Commerce & Science

V.K. Tawna College is happy to announce to the public that from this academic yearwe are going to introduce world-class classrooms in the town with projectors inall classrooms with facilities for access to current happenings and inventions aroundthe world.

Build your carrier here and experience the latest teaching methods in ourclassrooms as it happens around the world.

Be the first. Let others follow.ET-(FC-7810)-6/7/8/9/10

ADMISSION OPEN FOR CLASS XI

Sd/-Principal

IDEAL ENGLISH SR. SECONDARY SCHOOLCharhajare P.O. Motbung, Kangpokpi District, Manipur

Affiliated to CBSE, Affiliation No. 1230029

FOR CLASS - XI (ELEVEN)Admission opens for Class-XI (Eleven) in HUMANITIES (ARTS) and COMMERCE

STREAM for the session 2017-18. Admission forms can be obtained from 5th June,2017 onwards from the School office.

Commencement of Class : 3rd July, 2017ATTRACTIVE FEATURES:∗ 100% Pass results in Board Exams for last 10 years (2008-2017)∗ Well qualified and experience staffs.∗ Situated adjacent to NH-2 (Previously NH-39).∗ CCTV enabled with Wi-Fi free campus.∗ Smart infrastructure with playground, children's park and digital classroom.∗ Well equipped Libraries, Science and Computer Laboratories.

Sd/-Principal

ADMISSION NOTICEADMISSION NOTICEADMISSION NOTICEADMISSION NOTICEADMISSION NOTICE

ET(6055)-8/9/10

NAACHANGLAI EXCELLENCE SCHOLARSHIP(2017-2019)

Applications are invited to apply for this scholarship for the year2017-2019. Interested applicants/students must meet the eligibility criteriaas well as complete certain outlined formalities as given below:

1. He/she must secured 70 % in BOSEM matric exams, or 80 % in CBSEmatric exams.

2. He/she must be from CHIKIM family.3. He/she must be from economically poor family background.* Application dateline: Within the month of June, 2017.* Scholarship Amount: Rs. 1500/- per month for two years.* How to Apply: Bio-data with his/her brief family background in plain

sheet, recent passport size photograph and Xerox copy of the marksheetto be submitted.

* Mode of Selection : Selection will be made by means of careful scrutinyand verification of Bio-data and personal interview by NCL Scholarship Sub-Committee, and their decision shall be binding and final.

* Submission Counter: "NCL Excellence Scholarship" Drop Box at KBCBookroom, DM Road, Imphal, Manipur.

Th. Baite Vice President,

Naachanglai LomET(FC-7824) 9/10

NGULHAO THEOLOGICAL SEMINARY, MOTBUNGTBA Mission Lane, Motbung

ADMISSION OPENChrista a hinna dihtah nei numei hihen pasal hijongle Pathen thu hetgil

nomna neiho dingin noija kipe course ho chenghi Thadou-Kuki leh Englishpaova jilthei ahitan, lunglutna neihon sutdohsa application form office munaakilah thei ahitai.

COURSECourse Duration EligibilityG.Th in Thadou-Kuki 2years Class VIII PassedB.Min in Thadou-kuki 2/3years Diploma/Class X/XII PassedB.Th. English Medium 3/4years Class XII Passed/Diploma/Class X Passed

Sd/-Principal

# 8416056824MBP-9/10/11

ET(6023)-27/28/29/30/31/2/4/6/8/10

AC-10/12/14/16

INMUN KAJOH'EMotbung College chung lam'a Innmun

kajoh'e manbai cha muthei ahe, lunglut neihon anoija No. a hi kihet to thei ahi.

# 7005221264MBP-9/10

SUHTHENG NATuni June nisim 8, 2017 ni jingkah a Eimi Times a hung kiphong June

nisim 6, 2017 Jankim thusoh, Pu Kaikam Kipgen KRA in amatna chungchang’a thuphonna kinei chu keima Kaikam Kipgen hetna a chulehkeima thumopna a kibol ahipoi.

Keima,Kaikam Kipgen

General Secy.Local Christian Church, K. Phaijol

ET-(6068)-10

HOSTEL AVAILABLE ATSHILLONG

Eimi pasal simlai ho dinga kihong Lhagaothua kipui huoi na mun le phatah a kivet sui namun

Amun: Nongthymmai Shillong meghalayaContact : 8974117244

Govt nin vanleng ticketkahna dia Adhar Card,

Passport leh PAN Card hongai tei dia guong

Islamic State galguhbol hon Pakistan aChinese mi 2 that u

New Delhi, June 9:Islamic State in Iraq andSyrya (ISIS) galguhbolhon lha masa'a Pakistangam Quetta khopi akonChinese mi 2anapuimang uchu athat-doh taove tin AmaqAgency in aseiye.Achesa May 24 ni a chuISIS thingnoimi ho Pa-kistan Police hoa kilepuva Chinese pao hil a

pang Chinese numeikhat le pasal khat chuQuetta khopi a ana matuva ana puimang u ahi.Hiche Chinese mi 2 hi tuJune lha kipat patnaPakistan Army hon ISISho chung'a Operationanabolnao mun Mas-tung gam'a anahen u ahi.Hitobang kithana hi Pa-kistan Army hon ISISgalguhbol mi phabep

kathat uve tia ahinphonjou uva soh ahi. Chinami ho Pakistan a tamtahahung umlona hi Chinaleh Pakistan in sumle pailang'a khantouna diaProject natohchomchom'a diakithokhomna ahinneilhon jeh ahin Project hoanatong Chinese ho veng-bit dia Pakistan Military15,000 jong kikoi ahi.

Americate, Prime Minister N Modi lamtodia kigo

Washington, June 9:Tulha kichai langleh In-idan Prime MinisterNarenda Modi USA akholjin'a che dia aumnaah USA in lamto din agal-dot thotai. "Tulha kichailangleh Prime MinisterModi hi Washington kho-pia hung kholjindi ahi" tinUS State DepartmentSpokesperson in thusomiho kom'ah Thursday

(June 8) ni chun aseiye.US Prisident DonanldTrump in Modi hi Meet-ing khat neipi dia akouahijeh in June lha kichailangleh Prime MinisterModi hi che dia um ahi.Hiche hi Prime MinisterModi dia Donald TrumpUS President ahung hiapat USA ache masatnap-en hidi ahi. Ahin achenadinikho chet vang akisei

hihlaiye. Tugeiya hi Modileh Trump hi thumvei Tele-phone a kihoulhon ahitai.Barrack Obama USPresident hilai chun PrimeMinister Modi 8 veiMeeting ananei lhon chu'record' ahi. Modi 3 veiAmerica ah anakholjin inObama jong 2015 chunIndia bRepublic Day ki-manna ah jingun a anapang ahi.

Kashmir a kivenna diaCurfew tobang gahna

kikoi, 3 G le 4 G InternetService kikhah

New Delhi, June 9 : Govt nin Flight Ticket kahnadia Unique Identification (UID) holah a AdharCard, Passport leh PAN Card ho aloutheilou dintohgon aneitai. Civil Aviation Minister Jayant Sin-ha in aseidan'in hitobang tohgonhi lha 3 le lha 4 kaha chesah pandin aseiye. Hiche ho ban'a mi khat ki-hetna Unique Identity Card dang dang jong pansahthei ahi chutileh mi tamtah ahuop theidi ahi tinjongMinisterpun aseiye. Hiche ho hi Airport a Queue saotahtah a kigol umlouna dia kigong ahi. Mi jatchomchom hoto kihouna kinei masa'a hitobang thilgon umahidan jong aseiye. Hiche hi 'digital check-in' umnatheidi ti ahin mi khat chun 'digital check-in abolt-hei teng baggage (potpoh) hojong ama le amancheck-in akiboltheidi ahi. Ahijeng vang'in AdharCard hi Airport leh vanleng ticket lahna dia koimaada achamlouva kimansah dehloudi, tua bang bangdeihon adeijoh uleh chejompi loi jong umthoudi ahitin Ministerpun ahilchen'e.

Srinagar, June 9: Khangthah khat security force honanakaplih jeh a Kashmir phaicham ah kiphinna hungumkit inte ti kivenna din authority hon Curfew tobanggahna mun phabep ah akoi taove. Nowhatta, Rain-awari, Khanyar, M.R.Gunj, Kralkhud, Maisuma chulehSafa Kadal police station ho hopsung'a Friday nikho(June 9) leh koima moh vale potle umlou dia Authorityin thupeh anei ahi. Mipi toh police ho song a kisetonaa khangthah pasal khat police hon anakaplih jeh agalguhbol hon bandh akou u ahi. Hiche tolhon'a Examho jong anikho kiban vohchon ahi. Galguhbol lamkaiSyed Shah Gelani hi House Arrest a umjing ahin Jamuand Kashmir Liberation Front Chairman Yasin Malikhi kisel mang kitna mipi kiphinna patkitdi ati ahi. Hich-eto lhon in Kashmir phaicham ah sepai akikoi dim in 3Gle 4G Internet service ho jong akikhahgam e.

NATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONALNATIONAL / INTERNATIONAL

Page 6: Bengali pao School a Compulsory Ccpur police in Tobacco …eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/06/ET-June-10-2017... · 2020-03-24 · BJP Worker 5,000 lang in party dalha Tura,

cmyk cmyk

cmyk cmykOwned, published, printed and Edited by Momoi Kipgen at Bibis’ Home, New Lambulane, Imphal-East (Manipur) 795001, at Eimi Offset Printers, New Lambulane, Imphal. Asst. Editor: T. Ringo Lhungdim, Off ice Landline No. (0385) 2450949

Misemni (Saturday) | Lhadou (June) 10, 2017 6Eimi Times

Baywatch in India a 7.50 crore lodoh

The Mummy in Korean Box Office a ana bol hoi

Agents of S.H.I.E.L.D season 5 khovei Januaryle sohding

Wonder Woman in box office a ana bol hoi lheh

Gotham star Ben Mckenzie le Morena Baccarinkicheng honta

Christiano Ronaldo hi mikilose ahipoi:Benzema

Jelena Ostapenko French open final lut ta

Ana Ivanovic Roland Garros a ana kivai lhah

Hector Bellerin in Arsenal dalha louding

Madrid- RealMadrid player Chris-tiano Ronaldo hi miki lose ahipoi tin aloi le ak-ichep khompi KarimBenzema in ana sei inahi. Ronaldo in kicheppet le ama bou khum din-gin ana gel jongle akilo

kajah le jana neina inkadimset e, chuleh amahi jatchom a thep na neiahin bolthei na tamtahanei toh lhon a a club adinga mi pha chom tahahi tin ana sei in ahi. Ben-zema in ama chungchang thu asei na a, kenkadei chu ahi thei chan asot tah kichep ding kan-om in hijongle matchtamtah kana kichem jipon hijongle coach panphat eipeh ho a boltheichan kabol in tu seasoninjong ka jo chan in kanabol hoi e tin asei in ahi.Aman asei be na a RealMadrid da lhah ma dinglung kagel pon, hicheclub ahi um a ahithei chana kichep ding ngaito a ti-tle lah thei lah dinghikalung tup ahi tin ana seibe in ahi.

se ahipoi tin Benzema inthuso miho koma ana seiin ahi. Ronaldo in Cham-pions League final a goalni ana khum toh lhon aReal Madrid in nivei ki-jom a Champions Leagueanalah u ahi. Ballon d'Orli vei jen ana la pa hin tu-

chung championsleague a quarter finalapat chun goal som valana khum doh in ahi.Benzema in asei na agoal khum keu hilou inpass peh jong agang etin ana sei in ahi. Thu seibe ding kaneipoi amin

Paris- French Open semi final kichep na Je-lena Ostapenko Timea Bacsinszky 7-6(4),3-6,6-3 a ajo toh lhon in French open final ana luttan ahi. Ostopenko in final alut na anei toh lhona Latvia gam mi French open final lut masa penahi tan ahi. Ostapenko in final a Simona Halepakimai to pi ding ahi. Halep in semi final matchdang khat a Karolina Pliskova chu 6-4,3-6,6-3in ana jou in ahi. Hiche Latvia pl;ayer nu hi Thurs-day ni a chu kum 20 lhing bep ahi. Ostopenko hinWorld tour title ho cha jong alah khah lou lai ahi.Ama hin majo grand slam hp a 3rd round ana khokal khah lou ahi.

Paris- Ana Ivanovicchu Roland Garrs a vailhah na kin ana kinei pehin ahi. Ivanovic hin ning-kum December achukichep angah na dingaphon doh na ana nei saahitai. Availhah na kinchu Ivanovic in 2008kum a champion anakilah na mun PhilippeChatrier Court mun a ana

kinei ahi. Ivanovic hinWTA titles 15 vei ana la ingrand slam vang Frenchopen anal ah tilou chu anala jou hih jongle playerman tam le asang loi a anakikoi peh ahi. Kum 29 aupa minu hin a fans hochuleh a insung mi le ajipachunga kipa thu aphong inahi. Ajipa footballer Bas-tien Schweinsteiger chu

hiche kin achun ana jaojou pon ahi. Ivanovic inkichep angah na chunga kisih na ima cha kaneipoi ati in ahi. Aman ki-toh khah nap hat sot pianei ji toh lhon a 2017kum bul langa chu haiding ana gon pan ahitanhijongle ana nga nga akum lhun a aphondohahi. Ivanovic hin French

open anal ah world no. 1ana hilai hin mipi in kinemtah a tennis a minthan nalentah le khonung a lolh-ing sangtah nei dinga anaginchat ahin hinlah ama inhiche title ana dop jouapat chun asang jou ta hihin chuleh grand slamchampion jong ana hijoutalou banna kisuh khanaho jeh in jong amin anakija doh tapon ahi.Ivanovic in asei na tunihiche kin ahi ka lou dip ohnat na nei loudi kati ahinhinlah kaki tim jou ponkalung ahal in hiche kingon nan gon uhiu kakipah lheh e ana ti. Paris aRoland Garros manage-ment board hon Frenchopen champion ana hi nale che seh seh grand slamthupi tah ana lah tohdungjui a hiche kin gon hiana gon peh uva trophykhat toh ana peh u ahi.

London- Hector Bel-lerin in twitter a messagekhat ana post in Arsenaldaalhah nalou ding tohkimat in thu ana sei in ahi.Hiche phat masa jep aBellerin in Barcelonaanung jut ding thu homedia ho a ahung kiha sotoh lhon a Bellerin in hichehi ansei ahi. Bellerin hinningkum November achuArsenal toh Contractanasuh sao be ahi. Barce-lona in choh ding ana geljing toh lhon a Arsenal indeal thah na kei sah uvaalo ana kal sah pao hi mipiin sangtah a ana gel ahin,

hinlah achesa matchthemkhat a suhkhet na ana

nei jeh in demna na satahana chang in ahi. April

lha a Arsenal in CrysrtakPalace khut 3-0 gol lal naan nei chung uva mipi inama chunga alung han naoana but lhah peh uvin ahile nom mo ana sah in hichejeh chun club danghonadalhah nom di ham tinana jol kit uvin ahi. Tu-chung FA cup final lehseason kichai lang forma-tion thah Arsene Wengerin anpoh doh jou a anbolhoi kit toh lhon a clubdang in deisah na an neitoh lhon a aman twitter ana simdoh jouse u mohtahsan san hih uvin tin anasei in ahi.

Tukum I-league le ISL kigom MaitheiNew Delhi- Tukum apat I-league le ISL kigop na um

Meithei ahitai tin AIFF akon thuso kimu chun asei in ahi. KulaLumpur a meeting akon lah thei poen chu tukum lha 5 umsahding vetlhah na neiding in kilol na anei uve tin thusoh kimuchun asei in ahi. AIFF in akit hapta leh marketing partnerIMG-Reliance tetoh kimu to na anei ding chulehg chomkhatboi pi dinga ISL le I-LEAGUE bol nadinga sei khomna umdingahi. Khonung a aki bol jing ding pa ading hi U-17 world cupkichai teng kihou limn a kinei ding ahi tin AIFF thuso chunasei in ahi. India captain anahi Bhaichung BHUTIA in aseina hiche league teni kigop khom hin khangthah ho adingaphatchom na lentah ahin poh lut ding ahi tin ana sei in ahi.achom chom a aum lai chun player amin phao lou akicemtil ho ani a peh lou honk um lhung kei in bol ding anei ji tapouvinahi tin Bhutia in ana sei in ahi.

Mumbai- PriyankaChopra jao na Baywatchfilm in India a Rs. 7.50crore alo doh tan ahi.

Baywatch hi US a MAY26 a ana ki release ahinchuleh India a June 2 aana ki release ahi. India

sunga aki release jou ni lisung hin Theaters a 7.50crore ana lodoh tan ahi.Baywatch ki release hi

US box office a hit anache Wonder Woman tohkito jeh hin aboi jep inajeh chu Wonder Wom-an hi Box office jouse aalhangpi a ana lo dim jehin Baywatch hi adeh a USbox office a lhah sam naana nei in ahi. PriyankaChopra in hiche film ahi miphalou a kichem ahinNDTV toh kihou limnaanei na a James Bond filma bad kahinaipoi tin miph-alou a akichep na aseiphat na uva ana sei in ahi.Hetthei khat chu Bay-watch ahi Dwayne TheRock Johnson, Zac Efronchule adang dang Holly-wood superstar hojongpang ahi.

Seoul- US a aki re-lease masangin TheMummy in Korea a akirelease na a ana bol hoilheh in ahi. Hiche TomCruise pan na film hinKorea a aki release ni in$6.6 million ana lodoh inahi. The Mummy film thahahi Sofia Boutella, Anna-belle Willis, Jake Johnson,Courtney B. Vance, Mar-wan Kenzari chulehadang dang jong ana jaoahi. Universal in Mummyfilm ana release masat penchu 1999 kum a Brendan

Fraser le Rachel Weiszpan na ahin, US bou a$155 million ana lodoh ainternational market $415

million ana lodoh ahi.Aban a ana sem u THEMummy ReTurn in USbou $155 million ana lo

doh in international mar-ket a $415 million analodoh in ahi. Hiche filmseries a ana um The Scor-pion king in $165 millionbou international marketa ana lodoh in 2008 a anabol u The Mummy: Tombof the dragon chun $401million ana lodoh jou inahi. Tuchung a athah hun-gpot "The Mummy" filmthah kisem hi US gam aaki release masang jengajong seiset na tampiachang in ahi. US a June9 leh release ding ahi.

Los Angeles- MarvelsAgents of S.H.I.E.L.D.season 5 chu khovi Jan-uary le lha di ahi toh lhon

in a thusim jih hon ajih pantao vin ahi. Season 5 hiachaina hiding ahitai tinathusim jih ho chun asei

uvin ahi. Hice TV seriesseason 4 kichai na achunhetthei lou a cast memberhon boi na tampi ato toh

lhon in thusim aban abolding hetlou dimsetaum in ahi.Hiche thusimsut ding kisei jou hin ABCchannel in so ding phal naape pei ngal uvin ahi.Aban season ahi alaitah abreak chomkhat umdi ahitin hiche series chungchang a thusei na uvachun asei uvin ahi.Hiche series aban a hilumding dan vang imacha ana sei ging dohpouvin ahi. Hetthei khatchu Agents of shield hiTV series min chi loikhat ahi toh lhon a leisetchunga ave jong atamtoh lhon a angah lal dim-set ahi.

New York- Wonderwoman in North Ameri-can Theaters ho a ana bolhoi lheh in ahi. Hiceh Su-perhero film hint u hapasung in $103.1 millionana lo doh jou in ahi. PattyJenkins in direct abol filmhi numei director hina lehnumei in lead abolna filmlolhing pen jong ahunghitan ahi.

Phate a ana kive lha akisem film hin ginchatumlou beh in film thah sohbol hoi loi in ana pang tanahi.Pasal hero hina filmlolhin nalah a numei inalamkei na film lolhingkum saotah jou a amasapen ahi. Hiche film ah GalGadot lead hi alolhin hinpasal bouseh superhero apang thei ahipon numei

jong pang thei ahi tin JeffGoldstein Warner Bros. adistribution chief pan anasei in ahi. Warner Bros.akon thuso kimu chun

hiche film ve a hung ho lahahin 52 percent hi numeiahin chule 48 percent hipasal ahi tin ana sei uvinahi.Wonder Woman hin

leiset chung umpi a $122.5million alodoh in chulehChina bou a $38 millionalodoh jou tan ahi tin thusokimu chun asei in ahi.

Los Angeles- Goth-am a Jim Gordon le Le-slie Thompkins tia kihe teni hi atah in tu naichachun ana kicheng hontanahi.Hiche teni nupa hi2015 apat ana kingai honahitan ahi. Htthei khat chuTV SERIES Gothamajong akingai a ana panghon ahi. Baccarin hi aji luiAustin Chickand tohchapa Julius kiti khat

anei in chuleh Macken-zie toh chanu khatFrances kiti khat aneilhon in ahi. Hiche acha-nu hi Mackenzie api mina kisah ahi. GothaMseries aban a jong pangkhom jing honding ahinhijongle actor dang ak-icheng hon jong ana thokhom jing u ahi toh lhona boina ima um ponte tinana sei hon ahi.