7/25/2019 AJU JA INTERNET.doc

1/6

AJU JA INTERNET

24.06.2016

Neurolingvist ja eksperimentaalpshholoog Peterburgi likooliprofessor Tatjana Ternigovskaja (s.1947 pi!as sel keva!el loengu"#$%&' $NT)NT *+,#- *$ &,#/http://professionali.ru/Soobschestva/psi-faktorvzglyad/kak-

internet-vlijaet-na-nash-mozg/

Tunnistan, et ma ei ole tehisintellekti edenemisel kuigi

pidevalt ega eriti teraselt silma peal hoidnud. rvutitev!imekuse kasvu ja interneti "ldise v!iduk#igu tunnistajaiks

oleme k"ll ju k!ik, olenemata sellest, meeldib see meile v!i

mitte ning kui paljud ja mil m##ral sellega kaasas k#ia tahame

v!i suudame.

Tatjana T$ernigovskaja laiale publikule m!eldud loeng

meeldis mulle sedav!rd, et viitsisin suisa jaanip#eva

kuumuses temast "sna p!hjaliku referaadi ehk isegi

%autoril#hedase t!lke& teha. 'iks( ga sellep#rast, et

erinevalt enamusest %kunstm!istusega& tihedamalt

kokkupuutuvatest inimestest ei !hku siit seda %kohe-kohe

nad l#hevad meist m))da ja siis hoidke alt*&-hingust. +uidagi

r!!mustav oli lugeda, et kuigi mitte mina ei kamanda oma

aju, vaid pigem tema mind, siis see minu kolbas pesitsev ja

aastaga "sna omaseks saanud %minu oma& k#sutaja on ikka

veel suurusj#rkude v!rra v#gevam kui %nende& peentest

jubinatest kokku keeratud kaaderv#rk. Sain talle

s!bramehelikult kaane peale koputada ja nagu olas

reugnon me m!lemad tunneme seda pika ninaga

optimistlikku prantslast0 julgustavalt )elda: %1lame veel*&

Mida peaks kigepealt ajust teadma?

Aju retsept: 78% vett, 15% rasvu, lejnu on valgud, kaaliumhdraatja sool. Kuid pole midagi keerukamat teadaolevas niversumis.

http://professionali.ru/Soobschestva/psi-faktorvzglyad/kak-internet-vlijaet-na-nash-mozg/http://professionali.ru/Soobschestva/psi-faktorvzglyad/kak-internet-vlijaet-na-nash-mozg/http://professionali.ru/Soobschestva/psi-faktorvzglyad/kak-internet-vlijaet-na-nash-mozg/http://professionali.ru/Soobschestva/psi-faktorvzglyad/kak-internet-vlijaet-na-nash-mozg/

7/25/2019 AJU JA INTERNET.doc

2/6

Kuidas aju !pi" ja muutu"# $raegu on moodi linud aju ja eriti veelteadvuse uurimine. is on teadvus, seda ei tea keegi. Ainus, mida sellekohta saa" &elda: ma tean, et ma olen. 'ee on nnfirst firstene0periene, kogemused esimeselt isikult. 'eda pole loodetavasti mitte

helgi loomal ja seni ka tehisintellektil mitte.(meti pole kaugel see aeg, kui tehisintellekt teadvusta" end kuiteatud individuaalsust ja sellest momendist tekivad tal oma plaanid,motiivid, eesmrgid ja )*ernigovskaja tle", et meie, inimesed,sellesse m!testusse ei hakka kuuluma.

Aju teema on muutunud vga populaarseks, inimesed on hakanudm!istma, et aju on ks m!istatuslik v!imas asi, millest mingiarusaamatuse t!ttu on kom"eks rkida kui +minu ajust. eil pole

selleks a"soluutselt mingit alust: on eraldi ksimus, kes on kelle oma.-t ta juhtu" asuma minu pealuus, ainult ses m!ttes v!i" &elda+minu. Kuid ta on v!rreldamatult v!imsam kui mina. Kas aju ja minaoleme siis erinevad# ah. eil pole v!imu aju le, oma otsused tee" taise. a see asjaolu pane" meid vga veidrasse situatsiooni. Aju v!ta"kll vastu k!ik otsused, tee" ldse k!ik ise, kuid saada" inimeselesignaali / ra erutu, seda k!ike tegid sina, see oli sinu otsus.

'eejuures on aju energiatarve imepisike / tema tar"itav v!imsus on10 nagu klmiku lam"ikesel, vaid oma parimail kreatiivsetel

momentidel kndi" see 20 vatini. 'uperarvutitele on vaja megavatte,t!elised v!imsad superkompuutrid vajavad sama palju energiat kuivike linn. relikult t&&ta" aju mingil tiesti teistsugusel viisil kuikompuuter. 'ee pane" m!tlema, et kui meil !nnestuks teada saada,kuidas ta t&&ta", m!juks see meie k!igile elus3ridele , kaasa arvatudenergeetikale.

ullu 4 loengu tekst on les pandud 8.mail 016 k!ik maailma arvutidv!rdsustusid oma kogutootlikkuselt he inimajuga. )ule" m!ista, millisepika tee on l"inud aju evolutsioon neandertallasest kuni Kanti,

-insteini, 9oetheni jne nimekirja jrgi .

Aga geeniuste olemasolu eest tule" maksta rnka hinda: pshilisedhired liiguvad haiguste hulgas esikohale , mis k!ige muu k!rvalhakka" muutuma ka suureks dnaamiliseks koormaks k!igilearenenud maadele.

e tahame, et k!ik oleksid normaalsed. Kuid norm on patoloogialetuginev kahest vastandlikust otsast ka geniaalsuse poolsest. 'estgeniaalsus pole norm. a reeglina maksavad need inimesed kallist

hinda oma geniaalsuse eest: on hiigelsuur protsent end p!hja joovaid,

7/25/2019 AJU JA INTERNET.doc

3/6

enesetapjaid, v!i on neil skiso3reenia, aga midagi sellist on neil alati.eed pole mingid mutikeste jutud, see on t!esti nii.

Mis vahe on ajul ja arvutil?

e oleme sndinud siia ilma v!imsaima arvutiga peas. Kuid temasseon tarvis panna programme. ingisugused programmid temas ju"a on,aga teisi on vaja sinna pum"ata ja seda te teete kogu elu kunisurmani. Aju pumpa" kogu aeg ja me kogu aeg muutume, korraldumem"er. Aju p!hit&& on !ppida. itte kitsas, "anaalses m!ttes, et ntteada, kes on ;reiser v!i

7/25/2019 AJU JA INTERNET.doc

4/6

eie ajus toimu" enamus protsesse paralleelselt, samas kui arvutil onmoodulid ja ta t&&ta" seriaalselt. eile vaid ni", et arvuti tee" paljut&id samaaegselt. )egelikult ta lihtsalt hppa" vga kiiresti heltlesandelt teisele.

Ka lhiajaline mlu on meil organiseeritud teisiti kui arvutil.Kompuutril on +raud ja +so3t, aga ajus on hard?are ja so3t?areeristamatud, see on mingi segu.

Aju ei ela taldrikul nagu pro3essor ;o?elli pea. )al on keha / k!rvad,ked, jalad, nahk, mist!ttu ta mleta" maitseid, mleta", mida

thenda", et +kand sgele". Keha on tema vahetu osa. Kompuutrilseda keha pole.

Kuidas virtuaalne reaalsus muudab aju?

Kui me istume kogu aeg internetis, siis kujune" meil arvutis!ltuvus,mis on maailmas tunnistatud haiguseks. 'eda ravivad samad arstid, kesnarkomaaniat, alkoholismi ja muid maaniaid. Arvutis!ltuvuse puhulkao" haigel sotsiaalne suhtlus. 'rastel inimestel ei kivitu ksinimese viimaseid privileege / v!ime ehitada teise inimese pshikamudelit. 'elle toimingu kohta pole vene keeles head terminit, inglisekeelse +theor@ o3 mind t!lkimine +BCDEF GHI ei lhe kohe ldsemitte. )egelikult thenda" see v!imet vaadata situatsioonile mitteoma silmadega 4ajuga, vaid teise inimese silmadega. 'ee onkommunikatsiooni alus, !petamise alus, kaasaelamise, empaatia jnealus. a see on hlestus, mis ilmne", kui inimest selleks !petatakse.'ee on limalt thtis asi. =nimesed, kel see hlestus puudu"tielikult, on autismihaiged ja skiso3reenikuist patsiendid.Arvutis!ltlased jvad ilma sotsiaalse suhtlemise kogemusest, nad eiarmu, ei tea, kuidas seda teha. a ldse on nendega hda.

Kompuuter on vlise in3o hoidla. Koos vliste in3okandjate ilmumisegaalgas inimkultuur. 'iiamaani kestavad vaidlused, kas inimese"ioloogiline evolutsioon on l!ppenud v!i ei.

9eneetikud rgivad, et on l!ppenud, sest k!ik meil arenev on ju"akultuur.

7/25/2019 AJU JA INTERNET.doc

5/6

=n3ohoidla muutu" ha keerukamaks ja keerukamaks: k!ik need pilved,kus ripuvad meie andmed, videoteegid, kinoteegid, "i"lioteegid,muuseumid kasvavad iga sekundiga. ida sellega teha, ei tea keegi,sest seda in3ot pole v!imalik l"i t&&tada. Ajuga seotud artikleid on

le 10 miljoni. =ga pev tule" 10 tkki juurde. Jigips neile hoidlatelemuutu" ha keerukamaks ja kallimaks / mitte lugejapileti m!ttes, vaidinimesele antava hariduse m!ttes: ettekujutus sellest, kuidas sedain3ot v!tta ja mida temaga teha.

Kontakti virtuaalse keskkonnaga vltida me enam ei saa. e olemesattunud maailma, mis lihtsalt tervenisti in3ormatsioonist koosne"ki /see on vedel maailm. '-- $(J- J=)'AJ) -)AL((M,

7/25/2019 AJU JA INTERNET.doc

6/6

(n m!ned reeglid, mis puudutavad kognitiivset ja kreatiivsetm!tlemist. >ks neist: tule" maha v!tta kognitiivne kontroll / l!petadahirm teha vigu, mitte vahtida, kuidas teevad teised, mitte ennasthalvustada: ma ei suuda seda, ei maksa alustadagi, olen e"apiisavalt

ettevalmistatud.!tted voolavad nagu nad voolavad. ad ise voolavad vlja sinna ,kuhu vaja. Aju ei pea olema h!ivatud arvutustega nagu kalkulaator.

!nedes 3irmades 4aapanis niteks vrvatakse t&&le veidrikke,kitumiselt titsa hipisid. eile antakse tielik tegevusva"adus, kuidasriietuda, kituda, teades et nad kutsuvad esile suure negatiivsereaktsiooni. a ootamatult hakka" see 3rukt kki rkima: +'eda onvaja sinna, seda siia, seda siia. a tulemus / viiemiljardiline kasum.

2a vaat sedasi selle loengu tekst l!ppeski. 1ks m!tted voolanagu nad voolavad 3

'ul minu ajul(0tuli sellega seoses meelde mu(0 "he luuletuseviimane salm:

1ga m!tteid ju kinni ei hoiaja pilkusid p""da ei saatule pealegi metasekvoiaole pealegi Thule maa

Tule tagasi, minu saar*