VaatleVaatlelinde!linde!

Rob Hume

Inglise keelest tõlkinud Olav Renno

Esmatrükk 2012. Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL

Penguin Group (UK)

© 2012 Dorling Kindersley Limited © Tõlge eesti keelde. Olav Renno, 2013

Tõlke toimetanud Eda Posti

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida, salvestada taaskasutataval moel või edastada mingil kujul ega viisil, elektrooniliste, mehaaniliste, fotograafi liste

ega muude vahenditega ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata.

ISBN 978-1-40938-652-0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2689-3 (eesti k)

www.dk.comwww.varrak.ee

LONDON, NEW YORK, MÜNCHEN, MELBOURNE JA DELHI

Nähtud!

Kleepsud

Näht

ud!

Kui oled kohanud mõnd lindu, leia raamatu lõpust vastav kleeps ja pane see nähtud linnu pildi juurde.

SisukordKUST NEID LEIDA? 4–5

MIS LIND? 6–7

KÄITUMINE 8–9

JÄLGI LENDAMIST 10–11

AIAS 12–13

OSKUSSÕNU 14–15

LINNUD 16–109

SALGAD JA PARVED 44–45

PESITSEMINE 56–57

LENNUMOODUSED 68–69

TOITUMINE 82–83

RÄNNE 102–103

REGISTER 110–111

TÄNUSÕNAD 112

Toit – mida see lind sööb

Pikkus – sabast nokani

Elupaik – kus see lind elutseb

Seda sümbolit kasutatakse juhul, kui pildil on isaslind, emaslind aga on teistsugune.

Tähised

Raamatu lõpus üle 100 kleepsu

4

AiadKui sinu elukohas on aedu, võid linnu-vaatlustega algust teha aknast välja vaadates. Võid aeda rohkemgi linde meelitada, kui pakud neile toitu ja vett ning paned üles pesakaste (vt lk 12–13).

Linde leidub peaaegu kõikjal, ent mõnes paigas on neid rohkem kui mujal. Alati võib linde näha vee ligiduses.

Kust neid leida?

VAATLE LINDE!

Linnad ja asulad Mõned linnud on linnaeluga üsna rahul. Tuvid on linnades ja alevites tavalised ning mõnel pool võib näha isegi pistrikke kõrghoonetel pesitsemas.

5

RannikMõned linnud elavad ainult mere ligidal ja pesitsevad kaldavööndis. Teised kõnnivad toitu otsides piki randa, kahla-jatest näiteks merisk.

Jõed ja järvedKus nad ka ei elaks, tahavad linnud juua ja kümmelda. Mõned linnud võivad ka ujuda ning paljud söövad putukaid ja muid oleseid, kes vee ääres elavad.

PuistudPaljud linnud elavad metsas ja suvel leiavad nad hõlpsalt varju lehestikus. Metsas ongi neid raskem märgata. Tõe -näoselt võite linde rohkem kuulda kui silmata.

KUST NEID LEIDA?

6 VAATLE LINDE!

SuurusKui näed lindu, keda sa ei tunne, siis püüa teda esmalt suuruse järgi võrrelda mõne sulle tuntud linnuga.

Lindudel on mõnikord raske vahet teha. Et aru saada, mis liiki lindu sa näed, vaata kõigepealt tema suurust, siis kuju ja värvust.

Mis lind?

Punarind väike

Kodutuvi keskmine

Sinikael-part suur

Kühmnokk-luik ülisuur

7MIS LIND?

VärvusNüüd vaata, mis värvi see lind on. Kas tal on mingit erilist mustrit või erinevat tooni laike?

KujuSiis püüa aimu saada tema kujust. Pane tähele saba pikkust, kere kuju ning jalgade ja noka laadi.

Kollane alapool

Hallhaigur

Käblik

Hoburästas

Sinitihane

Tähniline alapool

Pikad jalad

Lühike saba

Sinised tiivad

Sinine lagipea

Terav nokk

Ummargune kere

8

HallhaigurHaigrud söövad kalu, keda nad haaravad noka abil. Neid võib näha kas vee ääres seismas või aeglaselt ja vargsi vees sumamas, valmis napsama ükskõik millist mööda ujuvat kala.

Ühe või teise linnu käitumine oleneb tihti sellest, mida ta sööb ja kuidas ta toitu hangib. Linnu käitumise jälgimine võib linnu määramist hõlbustada.

Käitumine

Võsaraat See lind sööb pisikesi seemneid, mida nopib maa -pinnalt. Ta askel-dab võsaserval või heki ja lillepeenra ääres, püüdes vaenlastele märka-matuks jääda.

VAATLE LINDE!

9

Koduvarblane Varblastele meeldib väikeste lärmakate salkadena koos olla. Nad nääklevad ja sirtsuvad üksteise kõrval, otsides toiduks seemneid ja tillukesi putukaid, näiteks lehetäisid.

Suur-kirjurähn Rähnid on kohastunud just nimelt puu otsas elamiseks. Suur-kirjurähn raiub oma pesa jaoks puu-tüvesse õõnsusi ja sööb puukoore all leiduvaid putukaid.

KÄITUMINE

Lühikesed jalad ja teravad küünised mööda puud ronimiseks

Saba kasutab ta puutüvele toetumiseks

Tugev nokk õõnsuste raiumiseks

24

Hästi roosa Isased metsvindid on enamjaolt roosa värvu -sega ja hüüavad üksteist kutsudes „vint”. Emased on isaslindudest rohekamad.

Seemnesööja Rohevindid kasu -tavad oma nokka seemnete kouki-miseks, näiteks kibuvitsamarjadest. Toidumajas armas -tavad nad süüa päevalilleseemneid.

Tume silmamask

Terav sinakas

nokk

Rohekas kere

Roosa rind

Valge õlalaik

Kooniline nokk

Kollane tiivatriip

METSVINT

25

Kevadel laulavad rohevindid agaralt puuladvas ja õhus. Lennates vehivad nad kiiresti tiibadega.

Rohevint

Need linnud toituvad maapinnal puude all ja tulevad ka toitmiskohale, kus nokivad teistest lindu-dest maha pude nenud seemneid.

Metsvint

Seemned, marjad, pähklid

Puistud, hekid

15 cm

Putukad, seemned

Puistud, aiad

14,5 cm

ROHEVINT

Nähtud!

Nähtud!