Soduriopik_Estonian Troops Handbook

5/20/2018 Soduriopik_Estonian Troops Handbook

1/187

KAITSEVE VRU LAHINGUKOOL

SDURIKSIRAAMAT

Vru 2008


2/187

Koostatud Kaitseve Vru Lahingukooli ppeosakonnas.

Tname koost eest:

SidepataljoniLT VK Tapa VK-iksik- vahipataljoniViru ksik jalave-pataljoni

Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile:

[email protected]


3/187

EESSNA

Hea Lugeja,

Eesti Vabariigi ettevalmistus sjaliseks kaitseks toetubldisele ajateenistuskohustusele. Tna kestab ajateenistusEesti kaitseves vhemalt kaheksa kuud. Siis pitakseinstruktorite ke all sduritarkusi, mida kogu teenistusejooksul praktiseeritakse ja tiendatakse. Kuid inimenekipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sdurgierand ole. Seega annab alljrgnev Sduri ksiraamatvimaluse ununema kippuvaid teadmisi le korrata ningvajalikul hetkel keprast olles vib lesannete titmiselthtsaks lekrreks osutuda.Tnapeva sjapidamine on muutunud vga tehniliseks janii viks vita, et inimesel ei ole lahinguvljale enamasja. Tegelik sndmuste kik nitab aga, et siiani kivitab

tehnilised abivahendid inimese mtte- ja lihasjud.Tulirelvad ei ole raalide eest taandunud, leldisesttehisintellekti vidukigust rkimata.Tna ja lhitulevikuski on mravaks inimese tahe ningoskused. heks viimase aja phioskuseks on mratustinfohulgast vajaliku leidmine. Emakeelse Sduriksiraamatu olemasolu on hdavajalik sduri vljappeparema taseme tagamiseks.

Kordamine on tarkuse ema

Sduripiku koostajad


4/187

3

SISUKORD

Eessna .......................................................................................... 2Sisukord ......................................................................................... 31. LDINE ........................................................................... 4

1.1 Riietus ..................................................................... 41.2 Relvastus ................................................................. 81.3 Transpordivahendid ............................................... 131.4 Rahvusvaheline sjaigus ...................................... 211.5 Kehaliste vimete kontrolltest ................................ 25

2. VLIOSKUSED ............................................................ 312.1

Sduri varustuse pakkimine ................................... 31

2.2 Kauguste mramine.............................................. 422.3 Moondamine ......................................................... 502.4 Sihtmrkide osutamine ........................................... 592.5 Tulekaart ............................................................... 662.6 Tuleliigid ja laskeasendid ....................................... 692.7 Granaatide kasutamine ........................................... 732.8 Imitatsioon-moona kasutamine ............................... 782.9 Varjumine ja varjatud liikumine ............................. 872.10 Ettevalmistus lahinguks ......................................... 932.11 Sduri liikumisviisid .............................................. 952.12 Paiknemine .......................................................... 1082.13 Kemrgid ........................................................... 1162.13 Tingmrgid

3. PIONEER ..................................................................... 1283.1 Tulepositsioon ..................................................... 1283.2 M14, kaitselaeng 21 ............................................. 135

4. KAITSEVAHENDID ................................................... 1434.1 TBK kaitsevahendid ............................................ 143

5. SIDE ............................................................................ 1545.1 Kuuldekoodid ...................................................... 1545.2 Sidepidamisviisid (raadio-, traat- ja alternatiivside 1565.3 Raadioside loomine ............................................. 1595.4 Vlitelefon, vlikaabel ......................................... 161

6. KAART JA SELLE KASUTAMINE ............................ 1647. HGIEEN JA ESMAABI ............................................. 177

Kasutatud kirjandus .................................................................... 185


5/187

4

1. LDINE1.1 RIIETUS

Kasutatud Kaitseve juhataja poolt kinnitatud EestiKaitseve Vormikandmise kord 02.07.2007

Kik komplektid sisaldavad aluspkse, sokke, T-srki javlivormi pksirihma.

SUVISED VLIVORMI KOMPLEKTID (1 3)Vormikomplekt nr 1 (pilt 1.1)

Kantakse teenistuslesannete titmisel soojal ajal.vlivormi mtsvlivormi pksidpoolsaapad

Vormkomplekt nr 2 (pilt 1.2)Vlivormi baaskomplekt. Lubatakse kanda kigiljuhtudel, mil on ette nhtud vlivormi kandmine.

vlivormi mtsvlivormi jakk ja pksidpoolsaapad/talvekummikud

Pilt 1.1 Pilt 1.2


6/187

5

Vormikomplekt nr 3(pilt 1.3)Kantakse jahedal ajal, mil ei ole veel vajalik talvisevlivormi jope kandmine.

vlivormi mts

vlivormi jakk ja pksidsooja aluspesu srk/sviiterpoolsaapad/talvekummikudsrmkindad(vajadusel)

TALVISED VLIVORMIKOMPLEKTID (4 7)Vormikomplekt nr 4 (pilt 1.4)Vormikomplekt voodrita talvise vlivormi jopega.

Kantakse jahedal ajal.vlivormi mtsvlivormi jakk ja pksidsooja aluspesu srk/sviitertalvise vlivormi jope soojendusvoodritapoolsaapad/talvekummikudsrmkindad

Pilt 1.3

Pilt 1.4


7/187

6

Vormikomplekt nr 5 (pilt 1.4)Vormikomplekt voodriga talvise vlivormi jopega jasuvise vlivormi mtsiga. Kantakse varakevadel vihilissgisel.

vlivormi mts;vlivormi pksid;sooja aluspesu srk/sviitertalvise vlivormi jopepoolsaapad/talvekummikudsrmkindad

Pilt 1.5


8/187

7

Vormikomplekt nr 6 (pilt 1.5)Talvine vlivormikomplekt saabastega.

talvise vlivormi mtsvlivormi pksidsooja aluspesu srk/sviitertalvise vlivormi jopepoolsaapad/talvekummikudsrmkindad/labakindad

Vormikomplekt nr 7 (pilt 1.5)talvise vlivormi mts

talvise vlivormi jope ja pksidsooja aluspesu srk/sviiterpoolsaapad/talvekummikudsrmkindad/labakindad


9/187

8

1.2 RELVASTUSValik Eesti kaitseves kasutusel olevast relvastusest.Andmed on vetud relvade pikutest.

PSTOL

Pstol USP

Pilt 1.6

Relv on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematullaskjal tuleb jlgida, et ksi ei jks prast laskutagasiliikuva kelgu ette.

kaliiber 9 mm padrun 9 x 19 mm, salves 15 padrunit sihikuline laskekaugus 50 m relva kaal koos laetud salvega 960 g

relva pikkus 194 mm relva krgus 136 mm kuuli algkiirus 350 m/s


10/187

9

AUTOMAADID

Automaat Galil AR

Automaat AK-4 (G3)

Galil AR AK-4kaliiber 5,56 mm 7,62 mmpadrun 5,56x45 mm 7,62 X 51 mmsalve maht 35 padrunit 20 padrunitLaadimata relva

mass

3,95 kg 4,4 kg

relva pikkus 979 mm 1025 mm

efektiivnelaskekaugus

500 m 400 m

Pilt 1.7

Pilt 1.8


11/187

10

KUULIPILDUJAD

Kuulipilduja MG 3

Kuulipilduja KSP- 58

MG-3 KSP-58 (FN MAG)kaliiber 7,62 mm 7,62 mmpadrun 7,62x51 mm 7,62x51 mmrelva mass 11,5 kg 11,4 kgrelva pikkus 1225 mm 1275 mm

Pilt 1.9

Pilt 1.10


12/187

11

TANKITRJE - GRANAADIHEITJAD

Tankitrje - granaadiheitja Carl Gustav (CG)

Tankitrje-granaadiheitja M-69

Pilt 1.11

Pilt 1.12


13/187

12

Tankitrje-granaadiheitja B-300

CG M-2 M-69 B-300

kaliiber 84 mm 40 mm 83 mmrelva mass 14 kg 5,6 kg 3,65 kgrelva pikkus 1130 mm 910 mm 775 mmefektiivne laskekaugusmehaanilisesihikuga

seisevsihtmrk

200 m 200 m 200 m

liikuvsihtmrk

150 m 150 m 150 m

optilisesihikuga

seisevsihtmrk

300 m 300 m 300 m

liikuvsihtmrk 200 m 200 m 200 m

KumulatiivgranaadigaLbistatav soomus

m/66400 mm

84-40A180 mm

MK-1400 mm

Pilt 1.13


14/187

13

1.3 TRANSPORDIVAHENDIDValik Eesti Kaitseves kasutusel olevatest transpordi-vahenditest.

ROOMIKAUTO BANDVAGN 206

TEHNILISED ANDMEDIstekohtade arv esivagunis 1+5,

tagavagunis 11Ktusepaakide kogumaht 160 l

Ktusekulu 100 l/100 kmKtusepaakidega lbitav distants ~160 kmMax kandevime esivagunis 600 kg,

tagavagunis 1400 kgsellest kasutusel max 200 kg

Osa varustust on vimalik paigutadata ka tagavagunikatusele

Pilt 1.14


15/187

14

VEOAUTO SAURER/BERNA 2DM

TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 1+2Ktusepaak 160 lKtusekulu 38 l/100 kmPaagitiega lbitav distants ~400 km(Diisel)Max kandevime 4500 kg

Pilt 1.15


16/187

15

MAASTIKUAUTO 131A MT

TEHNILISED ANDMED

Istekohti autos 1+5Ktusepaak 84 lKtusekulu 30 l/100 kgPaagitiega lbitav distants ~ 300 km(Bensiin oktaanarvuga 97)Max kandevime 1580 kg

Pilt 1.16


17/187

16

MAASTIKUAUTO 211A

TEHNILISED ANDMEDIstekohtiautos 1+19

Ktusepaak 84 lKtusekulu 32 l/100 kmPaagitiega lbitav distants ~260 km(Bensiin oktaanarvuga 97)Max kandevime 2310 kg

Varustuse saab paigutada istepinkide alla ja eemaldatud

istepinkide kohale.

Pilt 1.17


18/187

17

MAASTUR MB D250 GDD

Pilt 2.18

TEHNILISEDANDMEDIstekohti autos 1+3Ktusepaak 98 LKtusekulu 12 L/100 km

Paagitiega lbitav distants ~ 800 km(Diisel ktus)Max kandevime 515 kg


19/187

18

VEOK DAIMLER BENZ UNIMOG 1300 L

Pilt 1.19

TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 1+1

Ktusepaak 160 LKtusekulu 21 L/100 kmPaagitiega lbitav distants ~ 750 km(Diisel ktus)Max kandevime 2250 kg


20/187

19

SOOMUSTRANSPORTR SISU XA 180EST

Pilt 1.20

TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 2+12

Ktusepaak 290 LKtusekulu 50 L/100 kmPaagitiega lbitav distants ~ 550 km(Diisel ktus)Max kandevime 6500 kg


21/187

20

VEOK MAN 4520

Pilt 1.21

TEHNILISED ANDMEDIstekohti autos 1+2Ktusepaak 270 LKtusekulu 40 L/100 kmPaagitiega lbitav distants ~ 650 km(Diisel ktus)Max kandevime 7400 kg


22/187

21

1.4 RAHVUSVAHELINESJAIGUS

Rahvusvahelise sjaiguse jrgimise eesmrk ontagada tsiviilisikute ja objektide puutumatus ningkomba-tantide inimigused lahingus. Koostamisel onaluseks vetud Genfi-, Haagi konventsioon jalisaprotokollid.

LDISED REEGLID: vitle ainult kombatantidega (relvajududesse

kuuluvad isikud vljaarvatud meditsiinipersonal javaimulikud) on vitlejad (lahingutegevusestosavtjad) neid eristab vormiriietus, ratuntavtunnusmrk vi avalik relva kandmine;

rnda ainult sjalisi objekte (sdurid,sjaveasutused, transpordivahendid, positsioonid jataktikaliselt olulised maastikuosad);

ssta tsiviilisikuid ja- objekte (tsiviilisikud on need,kes ei kuulu relvajudude koosseisu. Tsiviilobjektidon objektid, mida ei kasutata sjalisel otstarbel);

ra tekita suuremat kahju, kui seda nuab lesandetitmine.

ra rnda jrgmiste mrkidega objekte ja isikuid,kui neid ei kasutata lahingutegevuseks vi kui teisiti ei

ole kstud.

Pilt 1.22 meditsiiniteenistus javaimulikud


23/187

22

Pilt 1.23 tsiviilkaitse

Pilt 1.25

Pilt 1.26 vaherahu lipp

Pilt 1.24


24/187

23

KITUMINE RAHVUSVAHELISE SJAIGUSEPHIMTETE JRGI

Haavatud vastased:

kogu nad kokku ja kitu nendega samadel alustel,kui sjavangidega kuid arvestades vigastuseiseloomu;

osuta nendele esmaabi; tee nendest ettekanne jaolemale, kes annab nad

le rhmavanemale; austa kikide poolte meditsiini ttajaid,

varustust ja rajatisi, juhul kui neid ei kasutatalahingutegevuses.

Sjavangid:

ssta nende elu; kohtle neid vastavalt sjavangide kohtlemise

reeglitele; tee nendest ettekanne jaolemale, kes annab nad

le rhmavanemale.

Tsiviilisikud:

suhtu nendesse lugupidavalt; kohtle oma vimuses olevaid isikuid inimlikult; kaitse neid lekohtu eest, kttemaksuaktid ja

pantvangide vtmine on keelatud; austa nende vara, ra kahjusta ega varasta seda; tee nende kohalviibimisest ettekanne jaolemale.


25/187

24

Langenud:

langenutelt vid eemaldada ainult relvad, neidrvida on keelatud;

vastaspoole langenutest tee ettekanne jaolemale.

Relvastus ja laskemoon:

on keelatud muuta laskemoona ja relvastustrohkem vigastusi tekitavaks.

Kitumine sjavangina:

ole rahulik ja tida kik ksud ning korraldusedmis ei ole seadusega vastuolus;

ra anna oma tegutsemisega phjust arvata, etsoovid pgeneda vi sooritada kallaletungi;

kasuta vimalust edastada Punase Risti teateid; edasta lekuulamisel ainult oma nimi, vanus,

auaste ja isikukood; jlgi, et sinu isiklik vara ja kaitsevahendid sulle

tagastataks; ra edasta informatsiooni mis viks viidata oma

ksuste tegutsemisele, asukohale vi suurusele; ra edasta lemate vi kaasvitlejate

isikuandmeid (isegi mitte nime);

kui vajalik kasuta oma igust saada meditsiinilistabi; ra unusta, et ka sjavangina jd sa siiski

Eesti Kaitseve sduriks.


26/187

25

1.5 KEHALISTE VIMETEKONTROLLTEST

LDKEHALINE ETTEVALMISTUSldkehalise ettevalmistuse eesmrk on kaitsevelaseettevalmistamine rahu- ja sjaaja lesannete titmiseks.Kehaliste vimete arendamiseks on mitmeid vimalusi.Regulaarsete kehalise kasvatuse tundide-,hommikuvimlemiste- ja fsilist pingutust nudvatetaktikaliste harjutustega on vimalik arendada oma

kehalisi vimeid. Ajateenistuse alguses ei ole sduritefsiline vorm kaugeltki hesugune ja selleprast onallksuse lematel raske les ehitada kehalise kasvatusetunde selliselt, et kikidele oleks tagatud optimaalnekoormus.Iga sdur saab ldise levaate oma fsilisest vormistpeale KV kehaliste vimete kontrolltesti sooritamist.

INDIVIDUAALNE TREENINGSihiprase individuaalse treeninguga on vimalikorganismile anda koormust, mille mju (olenematatreenituse astmest) on optimaalne selleks, et tagadakehaliste vimete areng.Teades ldisi treeningu phimtteid- ja kehalisekoormuse mju organismile on vimalik:

koostada lhtuvalt vajadustest individuaalnetreeninguprogramm; tsta teadlikult oma treenitust; vltida letreeningust tingitud vsimust; vltida valest treeningmetoodikast phjustatud

vigastusi.


27/187

26

KEHALISE KOORMUSE MJU ORGANISMILEKehalise koormuse mju organismile sltub eelkigeintensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseidkehalisikoormusi.

Anaeroobses reiimis (krge intensiivsusega lhiajalinekehaline pingutus) toimuva kehalise t puhul onorganismi hapnikuvajadus suurem, kui t ajalsuudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku vlg, mislikvideeritakse prast pingutuse lppemist. Hapnikuvlg,mida inimene suudab taluda, sltub oluliselt treenitusest.Treenimatu inimese puhul on oluline, et treeninguidalustatakse aeroobses reiimis, (madala intensiivsusega

pikaajaline kehaline t) sest sellisel juhul on lihastehapnikuvajadus tielikult kaetud. Kui sdurivastupidavus vimed (nt nrk tulemus 2 miili jooksus) onkesised, siis on ennekike vaja treenida aeroobselreiimil, kuna vastupidavus omadused paranevad justpikka aega kestva t tulemuse mjul.Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vhemalt 40minutit. Kui inimene suudab treeningu ajal kaaslaseganormaalselt rkida on tegemist tga aeroobsesreiimis. Tugev aeroobne baas annab vimalusejrkjrgult tsta ka treeningute intensiivsust.NB! Mida kestvam on treening (aeroobne t), sedaselgemini on theldatav ka lihasrakkude sisese rasvavaruvhenemineselle tulemusena.Kehalisel pingutusel suureneva hapnikuvajadusega

pab organism kohaneda, intensiivistades sdame-vereringe ning hingamisssteemi talitust.Sdame talitust iseloomustavaks oluliseks nitajaks onlgisagedus. Puhkeseisundis on enamusel inimestel see60-70 lki minutis, kehalisel pingutusel vib see tusta200 lgini minutis ja enamgi. Anaeroobsed protsessidhakkavad tle alates ligikaudu 170 lgist minutis,seega saame me oma treeningu intensiivsust hinnata ka

sdame lgisagedust jlgides (pulsi kontroll kehalisetreeningu ajal). Mdukal aeroobsel treeningul viks


28/187

27

sdame lgisagedus jda vahemikku 120-160 lkiminutis.

VEDELIKU TARBIMINE

Kehalise tga kaasneb alati suuremal vi vhemalmral higistamine, et kaitsta organismi lekuumenemiseeest. Seeprast on oluline vedeliku tarbimine mitte ainultpeale treeningut vaid ka treeningu ajal ja isegi enne seda.Treenigu eel:juua 30-45 min enne starti kuni 0,5 lTreeningu ajal:vikeste koguste kaupa iga10-15 minuti jrel

Treeningu jrel:juua esimestel koormuse jrgsetel tundidel vimalikultmagusat spordijooki.

PUHKUSTreeningplaani koostamisel tuleb arvestada seda, etorganism taastub alati puhkuse arvelt. Oluline on niikehaliste harjutuste vaheline puhkepaus kui ka piisav arvpuhkepevi ndalases treeningtsklis. Mida vhemtreenitud organism, seda suuremat thelepanu tulebprata puhkusele, et kaitsta organismi letreenituse eest.Kerge vsimus ei thenda aga alati letreeningut.letreeningust vi levsimusest vime rkida siis, kuipulss on puhkeseisundis (istudes, lamades) tavaprasestkrgem.

Regulaarne kehaline koormus (3-5 treeningkordandalas) tagab kehaliste vimete arengu.


29/187

28

KEHALISTE VIMETE ARENDAMINENitajaid, mis iseloomustaksid kehalisi vimeid oleksid:vastupidavus, jud, kiirus ja osavus.Et arendada kiirust ja osavust tuleks sdurina ennekike

tagada head vastupidavus- ja ju nitajad.Vastupidavus omadusi saab arendada sellistespordialadega nagu jooks, jalgrattasit, orienteerumine,ujumine, aga ka selliste tehniliste vahendite nagu sude-ja velo-ergomeetriga.Jutreening, kus on kombineeritud erinevadjuharjutused, tagab vimaluse suurendada omalihasjudu.

Olenemata sellest, milliseid kehalisi vimeid mearendame, on otstarbekas treening les ehitadaalljrgneva skeemi alusel.

Soojendusharjutused tagavad organismi jrkjrgulisevalmisoleku treeningu phiosaks ning vhendavadvigastuste vimalusi. Venitus- ja ldvestusharjutusedkiirendavad taastumisprotsessi ja parendavad treeningustvsinud lihaste olukorda.

TREENINGU LESEHITUSSoojendus-harjutused(10 min)

Treeninguphiosa(20-60)

Venitus- ja ldvestus-harjutused(10min)


30/187

29

KEHALISTE VIMETE KONTROLLTESTI NR 1(KVKT-1)kasutatakse kaitsevelaste kehaliste vimetekontrollimiseks kevad-suvisel ja sgis-talvisel perioodil.

Tingimused: test koosneb kolmest kehalisest harjutusest: kte kverdamine toenglamangus ( 2 minutit ); tus istesse selili lamangust (2 minutit); 3200 m jooks; harjutusi sooritatakse staadionil,

vimlemislinnakus vi selleks kohandatudkohas;

puhkepaus harjutuste sooritamise vahel 10 - 20minutit;

testi tulemus arvestatakse vlja punktitabelialusel;

kte asend on sooritajale sobiva laiusega, jaladon koos vi kuni lgade laiuseni hargis;

ksi peab kverdama, kuni lavars on paralleelnetugipinnag;

lheteasend khulihaste harjutusele on selililamang, puhkeasend on istudes;

harjutused sooritatakse spordiriietuses; harjutuste jrjekorda ei tohi muuta; positiivse hinde saamiseks tuleb kik kolm

harjutust sooritada.


31/187

30

Mehed/naised kte kverd- Mehed/naised tus istesse 3200 jooks

amine toenglamangus (*naised) selili lamangust (*naised)

Tu

lemus

17-30 *17-25

Tu

lemus

17-30 *17-25

Tu

lemus

17-30 *17-25

Tu

lemus

17-30 *17-25

Ae

g

17

-30

17

-25*

Ae

g

17

-30

17

-25*

Ae

g

17

-30

17

-25*

82 100 32 50 74 92 100 44 52 54 11:54 100 16:54 50 80 21:54 1081 99 31 49 73 91 99 43 51 53 12:00 99 17:00 48 79 22:00 8

80 98 30 48 72 90 98 100* 42 50 52 12:06 98 17:06 46 78 22:06 679 97 29 47 71 89 97 99 41 49 51 12:12 97 17:12 44 77 22:12 478 96 28 46 70 88 96 98 40 48 50 12:18 96 17:18 42 76 22:18 277 95 27 45 69 87 95 97 39 47 49 12:24 95 17:24 40 7576 94 26 44 68 86 94 96 38 46 48 12:30 94 17:30 38 7475 93 25 43 67 as 93 95 37 45 47 12:36 93 17:36 36 7374 92 24 42 66 84 92 94 36 44 46 12:42 92 17:42 34 7273 91 23 41 65 83 91 93 35 43 45 12:48 91 17:48 32 7172 90 22 40 64 82 90 92 34 42 44 12:54 90 17:54 30 7071 89 21 39 63 81 89 91 33 41 43 13:00 89 18:00 28 6970 88 20 38 62 80 88 90 32 40 42 13:06 88 18:06 26 6869 87 19 37 61 79 87 89 31 39 41 13:12 87 18:12 24 6768 86 18 36 60 78 86 88 30 38 40 13:18 86 18:18 22 6667 55 17 34 58 77 85 87 29 37 39 13:24 85 18:24 20 6566 84 16 32 56 76 84 86 28 36 38 13:30 84 18:30 18 6465 83 15 30 54 75 83 85 27 35 37 13:36 83 18:36 16 6364 82 14 28 52 74 82 84 26 34 36 13:42 82 18:42 14 6263 81 13 26 50 73 81 83 25 33 35 13:48 81 18:48 12 6162 80 12 24 48 72 80 82 24 32 34 13:54 80 18:54 10 6061 79 11 22 44 71 79 81 23 31 33 14:00 79 19:00 8 5960 78 10 20 40 70 78 80 22 30 32 14:06 78 19:06 6 5859 77 9 18 36 69 77 79 21 29 31 14:12 77 19:12 4 5758 76 100* 8 16 32 68 76 78 20 28 30 14:18 76 19:18 2 5657 75 99 7 14 28 67 75 77 19 27 29 14:24 75 19:24 5556 74 98 6 12 24 66 74 76 18 26 28 14:30 74 19:30 5455 73 97 5 10 20 65 73 75 17 25 27 14:36 73 19:36 53

54 72 96 4 8 16 64 72 74 16 24 26 14:42 72 19:42 5253 71 95 3 6 12 63 71 73 15 23 25 14:48 71 19:48 5152 70 94 2 4 8 62 70 72 14 22 24 14:54 70 100 19:54 5051 69 93 1 2 4 61 69 71 13 21 23 15:00 69 99 20:00 48

50 68 92 60 68 70 12 20 22 15:06 68 98 20:06 4649 67 91 59 67 69 11 19 21 15:12 67 97 20:12 4448 66 90 58 66 68 10 18 20 15:18 66 96 20:18 4247 65 89 57 65 67 9 17 18 15:24 65 95 20:24 4046 64 88 56 64 66 8 15 15 15:30 64 94 20:30 3845 63 87 55 63 65 7 14 14 15:36 63 93 20:36 3644 62 86 54 62 64 6 12 12 15:42 62 92 20:42 3443 61 85 53 61 63 5 10 10 15:48 61 91 20:48 3242 60 84 52 60 62 4 8 8 15:54 60 90 20:54 3041 59 83 51 59 61 3 6 6 16:00 59 89 21:00 2840 58 82 50 58 60 2 4 4 16:06 58 88 21:06 26

39 57 81 49 57 59 1 2 2 16:12 57 87 21:12 2438 56 80 48 56 58 16:18 56 86 21:18 2237 55 79 47 55 57 16:24 55 85 21:24 2036 54 78 46 54 56 16:30 54 84 21:30 1835 53 77 45 53 55 16:36 53 83 21:36 1634 52 76 16:42 52 82 21:42 1433 51 75 16:48 51 81 21:48 12


32/187

31

2. VLIOSKUSED2.1 SDURI VARUSTUSE

PAKKIMINEAluseks on vetud Sduri baaskursuse ppekava(kinnitatud kaitseve juhataja kk 29 jaanuar 2003 nr30) peatkk 9 vlioskused instruktori ksiraamat.

RAKMED.

VrihmNeid on kolmes eri pikkuses (vrihma paremal esiosasasub number I-III)

Traksid traksid koosnevad kas hest vi kahest osast

sltuvalt rakmete mudelist.

trakside klge saab kinnitada 1-2 seljakotikljetaskut (seljale) kuhu paigutatakse kogulesande titmiseks vajalik varustus.

TaskudVrihmal asetsevad (Pilt 2.1):

vasakul pool kaks salvetaskut, kummaski taskus 2salve (nr 1, kasutusel kaks mudelit)

vihmalikonnatasku, kus hoitakse vihmalikonda+ kuivi riideid (kui mahub, vastavalt aastaajale)(nr 3 ja nr 5)

katelokitasku, mis mahutab ka priimuse,toidunud (nr 4)

veepudelitasku paremal pool salvetasku, 2 salvele (nr 2)

gaasimaskitasku paremal jalal, vasakukeliselvasakul jalal, kinnitatakse rakmete ja jala klge


33/187

32

(pstolikandjatel on gaasimaskitasku vasakulpool, nr 7)

Rakmete komplekteerimine

1

2

7

43

6

5

Pilt 2.2

Pilt 2.1


34/187

33

1. Rakmete rihm pange lbi trakside alumise parem-poolse aasa2. Kinnitage katelokitasku rihmale ja pange rihm lbitrakside alumise vasakpoolse aasa, nii et katelokitasku

aas jb trakside alumiste aasade vahele

Pilt 2.3


35/187

34

3. Asetage paigale vasak ja parem tasku, pannes rihmalbi taskute aasade

4. Kinnitage veepudelitasku ja salvetaskud

Pilt 2.4

Pilt 2.5


36/187

35

5. Gaasimaskitasku vasak rihm asetage lbi rihma aasa.rihm asetage lbi pudeli aasa ja seejrel pangegaasimaskitasku parempoolne rihm lbi rakmete rihmaaasa. Kinnitage gaasimaskitasku rihmad

6. Viimasena kinnitage ja tehke parajaks traksidelemine osa

Pilt 2.6

Pilt 2.7


37/187

36

SDURIVARUSTUSLahinguvarustus

Varustus mis on sduril kaasas kui kantakserakmeid:

relv kiiver + kiivrikate + kumm rakmed salved (vastavalt vajadusele) ksigranaadid.(kui on) (vastavalt mahutavusele) maskeerimisvrvid (vastavalt aastaajale) labidas (kui on lesande titmiseks vajalik)

joogipudel gaasimask katelok, priimus + piiritus sginud nr) taskulamp relva puhastuspinal kuivmoon (vastavalt vajadusele) (seljakotti

kljetaskutes) nuga (kinnitatud vrihma klge) tuletegemisvahendid (veekindlalt pakitud) kompass (vlivormi rinnataskus) vike liivakott muu varustus olenevalt saadud lesandest


38/187

37

Olenevalt lesandest on vimalik rakmeidkomplekteerida erineval viisil.

Pilt 2.8 Pilt 2.9 Pilt 2.10


39/187

38

SELJAKOTT

Seljakoti osad (pilt 2.11) seljakotiklapp koos kinnitusrihmadega (nr 2) klapikott (nr 1ja nr 2) vasak ja parem kljekott (nr 3ja nr 4) suur phikott (nr 5) phikoti alumine osa (nr 6) phikoti alumise osa rihmad (nr 7)

Pilt 2.11


40/187

39

Seljakoti varustuse pakkimine.

Phikoti alumisse osasse (nr 6): saapad vi kummikud (vastavalt aastaajale)

saapapuhastus- ja hooldusvahendid tagavarapatareid (vastavalt vajadusele)

Phikoti lemisse osasse (nr 5): magamiskott (vastavalt aastaajale) tagavaravormi komplekt kampsun/polo (vastavalt aastaajale) kiivrialune mts

Vasakpoolsesse kljekotti (nr 3): pesu (vastavalt aastaajale) hgieenitarbed riideparanduskomplekt 2 ktertti tualettpaber 2 paari villaseid sokke (vastavalt aastaajale) 2 paari puuvillaseid sokke

Parempoolsesse kljekotti (nr 4): kindad (olenevalt aastaajast) telkmantel

kuivmoon

Klapikotti:muu varustus vastavalt vajaduseleMagamismatt kinnitatakse rihmadega seljakotti peale.

Pilt 2.12


41/187

40

VARUSTUSE JA RIIETUSE KASUTAMINE

Seljakotist ja rakmetest vetakse vlja ainult need asjadmida hetkel vajatakse, kik muu on pakituna. Riietumisel

tuleb lhtuda alati ilmastikust ja lesande iseloomust:rnnakuks riietuda kergelt;kaitsepositsioonidel soojalt;vihmalikonna kasutamisel tuleb arvestada, etkilelikond on demaskeeriv element;ks komplekt riietusest peab olema kuiv ja kasutatakseainult puhkeajal.

VARUSTUSE HOOLDUS:rakmed, seljakott ja riided kuivatatakse ja puhastatakseriideharjaga;saapad kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse;relv hooldatakse;katkised riided parandatakse, kasutatud pesu pakitaksepuhtast eraldi;saapaid viksitakse vhemalt 1 kord pevas;suuremaid esemeid kuivatatakse kas ahju vi lkkekrval, viksemaid esemeid vib kuivatada magamiskotismagamise ajal.


42/187

41

LISAINFORMATSIOON

Enne vlja minekut kontrollige kiki rihmu, lukke,klambreid, haake, pandlaid jms

Hoidke rakmed ja seljakott vimalusel kuiva japuhtana.Thtis on hoida seljakoti seljaosa kuivana, selleks

prake see seljast vtmise jrel allapoole vi vastupuud. Vimalusel hoidke seljakott kohas, kus vihmpeale ei saja.

Rakmete ja seljakoti mrgumisel kipuvad need kokkutmbuma, seeprast vib osutuda vajalikuks teha

kohendusi.Kasutage kiki vljaantud rihmu ja sulgureid. Need,

mida te parajasti ei kasuta, peaksid olema kindlalt rapakitud.

Katkised rakmed ja seljakott parandage iseseisvaltriideparanduskomplektiga kui see on vimalik. Alati onkasulik kaasas kanda musta kleeplinti vi nri.

Rakmed on tehtud nii, et nad kannatavad vlja ka snakarmi kohtlemise. Kui rakmeid igesti hooldada,tidavad need oma otstarvet ning peavad kaua vastu.

Tagavaravormi vib panna magamiskotti, sest kui teieseljas kantav vorm saab mrjaks siis magama minnessaate selle kuiva vormi vastu vahetada. Hommikulpange mrg vorm uuesti selga.

Magamiskott toppige kotti kokku rullimata, et hirekorral saaksite seljakoti kiiremini pakitud ning kamagamiskott kuivab niiviisi paremini.

Muretsege endale riidest kotid hgieeni-,saapapuhastus-, ja riideparandustarvetele.

Seljakotti ja rakmeid heskoos kandes peavad rakmedolema piisavalt madalal ja seljakoti alumine osatoetuma rakmetele, see kergendab kandmist.


43/187

42

2.2 KAUGUSTE MRAMINE

Kauguste mramise eesmrk on tagada sduri tpne

tuletegevus ning arusaam lbitud vahemaa pikkusest.

Kauguste mramiseks on alljrgnevad meetodid: SAMMUPAARIDEGA POOLITAMISE ABIL VRDLUSE ABIL OBJEKTI VLJANGEMISE JRGI KSUSE KESKMISE ABIL

Kaugusi on vimalik mta veel: BINOKLIGA LASER- VI STEREO KAUGUS-

MTJAGA

Kauguse mramise meetodi valib sdur ise, arvestadesolusid ja vimalusi.

SAMMUPAARIDEGA

Iga sdur peab teadma mitu sammupaari ta teeb 100 mkohta erinevates maastikuoludes kndides ja joostes.Sammupaaride arvu teades on vimalik arvutada lbitudvahemaad.


44/187

43

POOLITAMISE ABIL

Hinnatakse vimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus

objektini. Nende kahe arvu keskmine ongi tenolinekaugus objektini.

Nide.Maksimaalne kaugus 800m, minimaalne kaugus 500 m

(pilt 2.13). Tenoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650

m

Pilt 2.13


45/187

44

VRDLUSE ABIL

Selle meetodi kasutamiseks peab sdur omama eelnevastelust ettekujutust, milline neb vlja niteks 100 m

pikkune vahemaa. On siis selleks tuttavlik 100 m pikkunestaadioni jooksurada, jalgpalli vljaku vi mne muuenda jaoks kindlalt teada oleva objekti suurus. Sedasuurust teades saab vrrelda, kui palju selliseidpikkushikuid mahub vaatluspunkti ja vaadeldava objektivahele.

Nide.Jalgpallivljaku pikkus on ldjuhul 100 m (pilt 2.14),

oletatav vahemaa on 300 m (pilt 2.15).

OBJEKTI VLJANGEMISE JRGI

Selle meetodi kasutamiseks peab sdur teadma, kui paljuta neb vaadeldava objekti detaile erinevatel kaugustel(100 m 600 m) (pilt 2.16).

100m + 100m + 100m =300m

Pilt 2.15

Pilt 2.14


46/187

45

Nide:100 m kik ksikasjad selgelt nha;

200 m - kik ksikasjad selgelt nha, nahavrv ja

varustud ratuntavad;

300 m selged keha piirjooned, novrv hsti nhtav,lejnud ksikasjad hmased;

400 m keha piirjooned selged, lejnud ksikasjad

hmased;

500 m keha piirjooned hajusad, pea pole enam

eristatav;

600 m keha kiilukujuline pea pole nhtav.

KSUSE KESKMISE ABIL

Sdurite poolt erinevate meetoditega mratud kaugustejrgi arvutatakse ksuse keskmine.

Pilt 2.16


47/187

46

BINOKLIGA

Kauguse mramiseks on vaja teada objekti krgustmeetrites. Binokliga mdetakse eseme nurksuurus

tuhandikes. Nende andmete jrgi arvutatakse kauguskilomeetrites jrgmise valemi alusel:

Nide: telefoniposti krgus 8 m, mdetud nurk 00-10

km0,810

8

Kaugus ==

(tuhandik)nurksuurus

(m)krgusobjekti(km)kaugus =


48/187

47

KAUGUSE MRAMIST RASKENDAVADASJAOLUD

Objekt tundub lhemal, kui:

1. Valgus paistab vaatleja selja tagant (pilt 2.17);

2. Vaadeldav objekt on suurem, kui tedambritsevad esemed (pilt 2.18);

Pilt 2.17

Pilt 2.18


49/187

48

3. Varjatud ala vaatleja ja objekti vahel (pilt 2.19);

4. Objekt asub krgemal, kui vaatleja (pilt 2.20);

Pilt 2.19

Pilt 2.20


50/187

49

Objekt tundub kaugemal, kui:

1. Valgus on halb vi paistab vaatlejale silma (pilt2.21);

2. Objekt on viksem, kui seda mbritsevad esemed(pilt 2.22);

3. Vaatleja lamab maas (pilt 2.23);

Pilt 2.21

Pilt 2.22

Pilt 2.23


51/187

50

2.3 MOONDAMINE

Vastane otsibsind. ra tee seda talle lihtsaks, sulandu

kokku mbrusega.

Sind paljastavad: KUJU SILUETT VLISPIND VARI KORRAPRA HELI

KUJUSduri juures on selgelt ra tunda kehakuju, kiivri marlaserv ja sirge alaserv (pilt 2.24).

Pilt 2.24


52/187

51

SILUETTObjekti siluett on nhtav, kui see on teist vrvi taustal(pilt 2.25)

VLISPINDmbritsevast erinev vrv on selgelt nhtav (pilt 2.26).

Pilt 2.25

Pilt 2.26


53/187

52

VARIVari vib reeta sinu asukoha. (pilt 2.27)

KORRAPRAKorraprane paigutus maastikul viitab inimtegevusele(pilt 2.28).

Pilt 2.27

Pilt 2.28


54/187

53

LIIKUMINELiikuvad objektid on kergemini avastatavad (pilt 2.29).

HELIKeskkonda mittekuuluv heli on paljastav (pilt 2.30).Paki varustus korralikult!

Pilt 2.29

Pilt 2.30


55/187

54

MOONDAMINE

Moondamine on kuju, silueti, vlispinna ja teatudmral varju ning ratuntavate kontrastide vltimine

ja hajutamine.Sduri phimoondamisvahendiks on laiguline vlivorm(pilt 2.31). Talvisel ajal kasutatakse talvistmoondamisilikonda (pilt 2.32). Maskeeringuttiendatakse spetsiaalsete vrvide ja looduslikematerjalidega.Sdur teostab isikliku moondamise enne lahinglesandetitmisele asumist. Vajadusel tiustab moondamist

lahinglesande titmise ajal, arvestades maastikuolusid.

Pilt 2.32Pilt 2.31


56/187

55

Moonda: NO- JA KTE NAHAVRV KIIVER VARUSTUS

RELV

NO- JA KTE NAHAVRV

No- ja kte nahk vrvi roheliseks (suvel)

vi halliks (talvel),

kasutades moondamisvrve, tahma, pori vi pletatudkorki.Krgemad kohad nol kata tumedama vrviga ja hendatriipudega.


57/187

56

KIIVER

Kinnita kiivrile kate ja kummipael. Nende abil kinnitakiivri klge oksad vi muu moondamismaterjal (pilt

2.33), et varjata ratuntavat kuju. Talvel kata kiivervalge riidega (pilt 2.34).

Pilt 2.33

Pilt 2.34


58/187

57

VARUSTUS

Kehakuju muutmiseks kinnita nride vi kummipaelte

abil moondamismaterjal varustusele (pilt 2.35). Peasilmas, et ei ole takistatud ligips varustusele ja siliksliikumisvabadus.

RELV

Reeglina on relv rohelist vi musta vrvi ja eraldi eimoondata. Kui lesanne nuab relva moondamist siis

kinnita relvale moondamisvrvi riie (pilt 2.36), teip vioksad. Moondamine ei tohi segada relva ksitsemist jaliikuvate relvaosade td.

Pilt 2.36

Pilt 2.35


59/187

58

Jlgi, et moondamismaterjal:

on kinnitatud korralikult

vastab mbrusele ei ole korraprane on piisav (pilt 2.37)

Pilt 2.37


60/187

59

2.4 SIHTMRKIDEOSUTAMINE

LASKESEKTOR

Selleks, et kogu allksuse vastutusala oleks kaetudvaatluse ja tulega, mratakse igale sdurile omalaskesektor.LASKESEKTOR ON SDURILE VAATLUSEKSJA TULISTAMISEKS MRATUD

MAASTIKULIK.Laskemoona efektiivsemaks kasutamiseks ningsihtmrkide avastamiseks, osutamiseks ja hvitamiseks,peab iga sdur tundma oma laskesektorisse jvat maa-ala.

SIHTMRGI OSUTAMISE MEETODID: LASKESEKTORI JRGI ORIENTIIRIDE JRGI KELLA NUMBRILAUA JRGI LIIKUMISEL ( SUUND KL 12) LIIKUMISEL, LIIKUMISUUND KELL 12

Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire.Sihtmrgi osutamisel antakse suund lhtuvalt

liikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugusvaenlaseni ja kui on siis ka tpsustav orientiir. Ehk kuivaenlane rndab paremalt kljelt on suunaks kell 3.

Niteks:kell ks -150 ksik kask (pilt 2.40).


61/187

60

Pilt 2.40

TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL KENURKADE ABIL BINOKLIGA

Laskesektori jrgi

Seda meetodit kasutatakse hstinhtavate sihtmrkideosutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmrgikirjeldus. Kasutatakse jrgmisi termineid (pilt 2.38):

Sektori telgjoon - Sihtmrgid, mis asuvadtelgjoonel vi selle vahetus lheduses.

Vasakul vi Paremal - Sihtmrgid, mis

asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel.


62/187

61

Pisut, Veerand, Pool viKolmveerand ja Vasakul vi Paremal -Sihtmrgid, mis asuvad telgjoone ja sektorivasaku vi parema re vahel

Pilt 2.38


63/187

62

Orientiiride jrgi

Vhemnhtavate sihtmrkide osutamiseks vib koosotsese meetodiga kasutada orientiire ning tpsustuseks

snu lalpool vi AllpoolNiteks:300 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal - vike

psas (sihtmrk)

200 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal ja allpool -

vrav (sihtmrk)

Kella numbrilaua jrgi

Raskesti leitavate sihtmrkide osutamiseks kasutatakseorientiire koos kella numbrilauaga. Osutamise ajalkujutage ette kella numbrilauda, mille keskpunkt onkindlaksmratud orientiir. Sihtmrgi osutamisel antaksekaugus, orientiir, kas sihtmrk on sellest vasakul viparemal ning vastav kellaaeg:

Niteks:150 kask pool vasakul kell 2 maja (pilt 2.39).


64/187

63

Pilt 2.39

Liikumisel, liikumisuund kell 12

Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire.

Sihtmrgi osutamisel antakse suund lhtuvaltliikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugusvaenlaseni ja kui on siis ka tpsustav orientiir. Ehk kuivaenlane rndab paremalt kljelt on suunaks kell 3.

Niteks:kell ks -150 ksik kask (pilt 2.40).


65/187

64

Pilt 2.40

Trasseeriva laskemoona abil

Eriti keeruliste sihtmrkide osutamiseks on kasulikuksabivahendiks trasseeriv laskemoon. Antakse sihtmrgikaugus ja piirkond, tulistatakse trasseerivkuul ning selletabamust kasutatakse orientiirina.

Niteks:200 - pool paremale - heki kaugem ots jlgi trasserit

- vastane


66/187

65

Kenurkade abil

Kaugemal asuvate raskemate sihtmrkide osutamiseksvib kasutada orientiire koos kenurgaga.

Niteks:300 - metsatukk - 60 tuhandikku paremal ksik puu

(pilt 2.41).

Pilt 2.41

Kenurkade lugemiseks tuleb vasak ksi lakrguselvlja sirutada ja ks silm kinni pigistada. Pildil onnidatud mned keskmised kenurgad (pilt 2.42).


67/187

66

Pilt 2.42

Binokliga

Binokli skaala kriipsud asuvad teineteisest umbes 10tuhandiku kaugusel ning katavad 80-tuhandikusevaatevlja (pilt 2.43).Neid vib vajaduse korral sihtmrgi osutamisel kasutada.

Niteks:300 - metsatukk - vasakul - 30 tuhandikku (vi kolm

kriipsu vasakul).

Pilt 2.43


68/187

67

2.5 TULEKAART

Iga sdur peab oma tulepositsiooni kohta koostama

tulekaardi. Tulekaart tagab efektiivse jaotulejuhtimise ning tulekontrolli ja aitab sdurilsaavutada maksimaalset lasketpsust

Tulekaart koostatakse positsioonile rhmitumisel (pilt2.44) ning seda tiustatakse vastavalt laekuvaleinformatsioonile.

Pilt 2.44


69/187

68

TULEKAARDI KOOSTAMISE RJEKORD

(pilt 2.45):

oma asukoht (koordinaadid);

magneetiline phja suund; mtkava mrkimine; kuulumine (jagu, rhm, kompanii) selgesti eristatavad orientiirid (suund ja kaugus

nendeni); vaenlase oletatav tulekusuund; laskesektori piirid; tulealustusjoon; koondtule punktid; laskesektoris asuvad omad ksused ja objektid,

k.a tkked, miinivljad ja positsioonid; tingmrkide seletus; kuupev ja kellaaeg; koostaja auaste ja nimi


70/187

69

Pilt 2.45


71/187

70

2.6 TULELIIGID JALASKEASENDID

TULELIIGID ON:

ksiklasud: kasutatakse tavaliselteesmrgiga hoida vaenlast mahasurutuna,laskekiiruseks 10 lasku minutis;

Kiirtuli: kasutatakse vaenlasemahasurumiseks vi rndava vaenlase

peatamiseks, lastakse ksiklaskudega,laskekiiruseks on 30 sihitud lasku minutis; Automaattuli: kasutatakse lhivitluses,

rnnaku viimases etapis, trjudes tagasi vaenlasemassilist rnnakut lhidistantsil, linnalahingus,kaevikute ja punkrite puhastamisel, kasutatakseainult lhikesi valanguid (2-3 lasku).


72/187

71

Lamadeslaskeasend

Pilt 2.46

Pilt 2.47

Plveltlaskeasend

Pilt 2.48


73/187

72

Kkkislaskeasend

Pilt 2.49

Istelaskeasend

Pilt 2.50


74/187

73

Pstilaskeasend

Pilt 2.51


75/187

74

2.7 GRANAATIDEKASUTAMINE

KSIGRANAATIDE HEITMINE

Ksigranaati heidetakse: lamades asendist (pilt 2.52- rnde ksigranaat); varje tagant plvelt (pilt 2.53 - kik

ksigranaadi liigid); kaevikust(pilt 2.54- kik ksigranaadi liigid).

Pilt 2.52


76/187

75

Pilt 2.53

Pilt 2.54


77/187

76

Sduri tegevus ksigranaadi heitmisel: vii granaat lahingasendisse; heida granaat; varju;

peale plahvatust jtka lahingtegevust.

Lahingpaari tegevus ksigranaadi heitmisel:

sihtmrgist umbes 20-25 m kaugusel annab lahingpaarivanemkskluse Kata, heidan granaadi!;Katja:kinnitab ksust arusaamist ksklusega Katan!;

katab heitja tegevust;Heitja:viib granaadi lahingasendisse, annab kskluse Heidan!Lahingpaar varjub, peale plahvatust jtkatakse vastasehvitamist ksitulirelvadega.

SUITSUGRANAATIDE KASUTAMINE

Kasutatakse:

mberrhmitumise, eemaldumise, hoolduse,manvri vi tienduse katteks;

vaenlase mberrhmitumise, tulejuhtimise,vaatluse vi hoolduse hirimiseks.


78/187

77

Suitsugranaadi kasutamisel peab arvestama: tuule suunda; allksuse rhmitumise paiknemist.

Tegevus suitsugranaadi kasutamisel: vii suitsugranaat lahingasendisse; suitsukatte tekkides jtka lesande titmist. Lahingpaarisisesed ksklused samad, kui

ksigranaadi heitmisel.

KSIGRANAADID

Pilt 2.55 Pilt 2.56

Nimetus Ksigranaat 56Tp Fugassgranaat(rndeotstarbeline)Lhkeaine tp TNTLhkeaine 190 gKogupikkus 100 mmKogukaal 580 gVrvus PruunMrgistus Kollane ringKidude toime Kuni 25m


79/187

78

Pilt 2.57

Nimetus F-1Tp Kildgranaat (kaitseotstarbeline)Lhkeaine tp TNTLhkeaine 60 gKogupikkus 124 mmKogukaal 600 gVrvus Tumeroheline/helepruunKildude toime Kuni 200m


80/187

79

2.8 IMITATSIOON-MOONAKASUTAMINE

VALGUSTUSRAKETTIDE KASUTAMINE:

Tegevus valgustusraketi kasutamisel: vii rakett lahingasendisse; soorita lask;

Nuded valgustusraketi laskmisel:

raketti lastakse vljasirutatud kega; rakett lastakse 45 kraadise nurga all;

Valgustusraketti laskmistehnika: plvelt(pilt 2.58); kaevikust(2.59); psti(2.60);

Pilt 2.58


81/187

80

Pilt 2.59

Pilt 2.60


82/187

81

LHKEPAKETTIDE KASUTAMINE

Pilt 2.61

1. Avamiseks eemalda aasast kork (pilt 2.62)

Pilt 2.62


83/187

82

2. Lhkamiseks tmba tmbeaasast ja heida koheeemale (pilt 2.63)

Pilt 2.63


84/187

83

Suitsugranaat ASGV-460 (pilt 2.63)

Pilt 2.64

Kasutamiseks eemalda mlemast otsastKattekorgid(pilt 2.65 ja 2.66)

Pilt 2.65


85/187

84

Pilt 2.66

Tmmata aasast ja heita eemale(pilt 2.67)

Pilt 2.67


86/187

85

Suitsugranaat RDG-2 (pilt 2.68)

Pilt 2.68

Kasutamiseks eemalda kattekork tagumisest otsast (pilt2.69)

Pilt 2.69


87/187

86

Eemalda kork lemisest otsast (pilt 2.70) kuid jlgi, et eiviskaks ra nri otsas olevat steriba(pilt 2.71).

Pilt 2.70

Pilt 2.71


88/187

87

Sta steribaga lemises otsast olev vvel (pilt 2.72)ja heida eemale.

Pilt 2.72

NB! Kikide imitatsiooni vahenditekasutamiseks on eelnevalt vajalik lbida vastavohutustehnika instruktsioon ning testada sedaallkirjaga ohutustehnika raamatus .


89/187

88

2.9 VARJUMINE JAVARJATUD LIIKUMINE

Varja ennast vaenlase vaatluse eest Vaatle varje krvalt vi lbi selle (pilt 2.73). le varje vaatle ainult muu vimaluse puudumisel,

kuid kontrolli, et taust oleks ige (pilt 2.74).

Pilt 2.73

Pilt 2.74


90/187

89

Vimalusel vali positsioon varjus (pilt 2.75 2.76). Vldi eraldiasuvat vi selgelt eristatavat varjet. Varje taga asuv taust peab olema sobiv.

Avadest vaatlemisel ra seisa ava keskel (pilt 2.77)vaid servas (pilt 2.78). ra seisa ava res (pilt 2.79), vaid tagapool ruumi

varjus (pilt 2.80).

Pilt 2.75 Vale

Pilt 2.76 ige


91/187

90

Varjesse sisenemisel ja sealt vljumisel liiguettevaatlikult, vldi jrske liigutusi.

ra reeda ennast oma liikumisega liiguvarjatult.

Pilt 2.77 Vale Pilt 2.78 ige

Pilt 2.79 Vale Pilt 2.80 ige


92/187

91

Vldi lagedaid alasid(pilt 2.81). Vldi kaardilt selgesti eristatavaid suuremaid

orientiire. Vali liikumiseks ige taust(pilt 2.82)

Liigu ettevaatlikult ilma jrskude liigutusteta (pilt2.83). Kasuta pimedust, halba ilma.

Pilt 2.81

Pilt 2.82


93/187

92

Vldi mgede tippe ja orgude phju (pilt 2.84

).Me letamisel on figuuri raske varjata ja orgudephjad on liikumiseks liiga ettearvatavad ningneid on vaenlase poolt kerge mineerida.

Liikumisteekond jaga varjetega osadeks, kustoleks vimalik teostada vaatlust ja vajaduselkaitsta end vaenlase vaatluse ning tule eest (pilt2.85).

Jlgi, et oleks kaitse huvaatluse eest.

Pilt 2.83

Pilt 2.84


94/187

93

Talvisel ajal kasuta jlgede varjamisekshuvaatluse eest loomaradu ja vanu jlgi.

Pevasel ajal vldi vimalusel teede kasutamist. isel ajal kasuta viksemaid teid ja radu. isel ajal kasuta valgust ainult juhul, kui oled

varjunud ja kaetud telkmantliga.

Pilt 2.85


95/187

94

2.10 ETTEVALMISTUSLAHINGUKS

Lahinguks ettevalmistamata sdur on lahinguvljalkasutu.

Eri lahinguliikide puhul tuleb sduril lisavahendeid vilaskemoona juurde kuid see mratakse vastavatekskude-korraldustega.

SDURI ETTEVALMISTUSED LAHINGUKS(SOP):

Kontrolli: varustuse olemasolu, kttesaadavus ja pakitus; relva puhtus, tkorrasolek ja seisund; laskemoona puhtus, arv (0,5 salvelise tpsusega),

salvede kttesaadavus; erilaskemoona (valgustusraketid, suits jne)

puhtus, arv, kttesaadavus; erivahendite (raadiod, linnavitluse

ronimisvahendid jne.)olemasolu, tkorrasolek,kttesaadavus;

maskeeringu korrektsus ja vastavus maastikule.Hooldus:

varustuse mberpakkimine, et see vastaksvarustuse pakkimise nuetele;

vajadusel relva puhastamine ja laadiminevhemalt 0,5 ulatuses tidetud salvega;

laskemoona puhastamine, laskemoona laadiminesalvedesse;

erilaskemoona puhastamine;

erivahendite tkorda seadmine (patareidevahetus raadiotel jne.);


96/187

95

individuaalse maskeeringu teostamine; vajadusel esmaabi endale vi lahingpaarilisele.

Ettekanded jaolemale: tehakse jao vitlejate numbrite jrjekorras;

varustuse puudused (vib ra jtta, kui puudusi eiesine); laskemoon (tissalvelise tpsusega); erilaskemoon (tkiarvuliselt); erivahendite olukord; haavad, vigastused.

Nide:Nr. 1;5 ja pool salve laskemoona;

3 ksigranaati ja 1 suitsugranaat;

raadiojaam tkorras;

vigastusi ei ole


97/187

96

2.11 SDURILIIKUMISVIISID

Kui liikumisviisi ei ole kstud, peab sdur selle isevalima, arvestades maastikku ja olukorda.

KIMINE (PILT 2.86)Kasutatakse:

vaenlase ohu puudumise korral; kui maastik pakub piisavalt varjet;

rnnakul; kui ei ole kiire.

Relva hoitakse vastavalt vajadusele, kas kes, kaelas vikljel.

Pilt 2.86


98/187

97

JOOKSMINE RELV LAS (PILT 2.87)

Kasutatakse: kui on kiire; lagendike ja teede letamisel; eemaldumisel.

JOOKSMINE RELV KES (PILT 2.88)

Pilt 2.87

Pilt 2.88


99/187

98

Kasutatakse: kui on kiire, pikemate vahemaade lbimisel;

kiiretel sstudel.

HIILIMINE (PILT 2.90)

Kasutatakse: patrullis; kui maastik

pakub piisavalt

varjet; kui on vaja

judavaenlaselemrkamatultlhedale.

Mida jlgida (pilt 2.90): relv on kes; kaba las; vintraud suunatakse sinna kuhu ise vaadatakse;

Pilt 2.90


100/187

99

mlemad silmad on lahti; jlgitakse mbritsevat maastikku.

Hiilimistehnika:

Variant 1: jalg tstetakse les; kigepealt asetatakse maha kand; seejrel jala vlimine serv (pilt 2.91); viimasena pannakse maha varbad (pilt 2.92).

Kasutatakseheinasel maastikul, kval pinnasel ja teedelliikudes.

Variant 2:

jalg tstetakse les;

asetatakse maha varbad (pilt 2.93); varbaid edasi lkates puhastatakse maapind; viimasena pannakse maha kand (pilt 2.94)

Pilt 2.91 Pilt 2.92


101/187

100

Kasutatakse metsas, okste korral ja talvel lumesliikudes.

Vldi: liiga pikki samme; ainult eesoleva ja jalgeesise maastiku jlgimist;

ra lohista jalgu (tsta need piisavalt krgele).KPUKIL KIMINE RELV KAELAS (PILT 2.95)

Kasutatakse: vaenlase ohu korral; kui maastik ei paku piisavaltvarjet; liikumisel krges heinas, madalas vsas, pilliroos

vi madala varje taga.

Pilt 2.93 Pilt 2.94


102/187

101

Liikumistehnika: ollakse neljakpukil; relva rihm on kaela tagant

lbi pandud; kaba on ke ja jala vahel; vintraud on suunatud lesse.

Mida jlgida: relva rihm ige pikkusega; pilk suunatud eesolevale maastikule; kval pinnasel ei tohiks kaba mda maad

lohiseda.

Vldi: vale pikkusega relvarihma; ainult enese ette vahtimist; liigset mra liikumisel.

Pilt 2.95


103/187

102

KPUKIL KIMINE RELV LAS (PILT 2.96)

Kasutatakse: suure vaenlase ohu korral;

kui maastik ei paku piisavalt varjet; liikumisel krges heinas, madalas vsas, pilliroosvi madala varje taga.

ollakse kpukil, toetutatakse vasakule kele; parem ksi hoiab relva pstolkepidemest ja

surub pra lga; vintraud on suunatud otse ette.

Mida jlgida:

pilk suunatud eesolevale maastikule;

Vldi: ainult enese ette vahtimist; liigset mra liikumisel.

Pilt 2.96


104/187

103

ROOMAMINE

Kasutatakse: vaenlase tule all liikumisel; maastik ei paku varjet.

Mida jlgida: pilk on suunatud ette; relva rihm ei tohi jrgi lohiseda; seljakott ei tohi olla seljas; et vintraua suue ei satuks vastu maad.

Erinevad roomamistehnikad

Krge roomamine (pilt 2.97): ollakse khuli maas;

ks ksi hoiab laesrest; teine ksi hoiab relva kaba liigendi juurest; salv on suunatud endast eemale ja pisut lespoole; toetutakse knarnukkidele, millega tmmatakse

end edasi; jalad on vastu maad ning lkkavad keha edasi.

Kasutatakse:madalas heinas ning madalate varjete taga liikumisel.


105/187

104

Madal roomamine (pilt 2.98): ole khuli; rind ja pea vastu maad; ked on keha krval kverdatud; he kega hoia relva rihmast eesmise kinnituse

juurest;

toeta relva ksivarrele; vaba kega tuka enese eest prahti krvale; jalgade abil tuka ennast edasi.

Kasutataksemaastikul, mis ei paku

mitte mingit varjet ja vaenlase tule all liikumisel.

Vead: jalad tusevad liialt krgele; relva rihm lohiseb mda maad. seljakott on seljas.

Pilt 2.97


106/187

105

SSTHPPED

Kasutataksevaenlase vheefektiivse tule all liikumiseks. On kiireimja ohutuim liikumisviis lahinguvljal.

Mida jlgida: kontrolli, et relv oleks laetud (pilt 2.99); vali sstu teekond ja koht, kuhu tahad juda; vali sstmiseks sobiv hetk vt positsiooni valik

liikumisel ja vta hea lhteasend (pilt 2.100); enne sstu vajadusel tulista (vib teha

lahingupaariline);

hakka liikuma ootamatult; relv liigub koos parema kega puusale; aja ennast vasaku ke peale psti (pilt 2.101); ssta madalalt ja liigu sikk-sakki (pilt 2.102); visku vaadatud kohta ja maandu vasakule kele

Pilt 2.98


107/187

106

rooma varju valmistu uueks sstuks ja vajaduselkata lahingupaarilist (pilt 2.104 ja 2.105).

Pilt 2.99

Pilt 2.100


108/187

107

Pilt 2.101 Pilt 2.102

Pilt 2.103 Pilt 2.104

Pilt 2.105


109/187

108

Sstu pikkus sltub vaenlase tule tugevusest jaeesolevast varjatud kohast. Sstu pikkuseks on tavaliselt3-4 sammu.Paarikaupa liikudes tuleb kindlasti meeles pidada, et kui

ks sdur liigub, siis teine samal ajal katab teda (pilt2.106 ja 2.107).

Pilt 2.106

Pilt 2.107


110/187

109

2.12 PAIKNEMINE

Paiknemisalal majutatakse allksus jaotelki. Sdur

peab olema suuteline pstitama vajadusel ajutisemajutuse telkmantlitest.

TELGIS MAJUTAMISEL PEAB ARVESTAMAJRGNEVAID PHIMTTEID:

prgiauk, vlikimla ning isikliku hgieeniteostamise koht rajatakse vhemalt 50 m

kaugusele telgist; moondamiseks ja telgiphja katmiseks vajalikud

looduslikud materjalid korjatakse omapositsioonide tagant, vhemalt 50 m telgist;

riiete kuivatusnrid paigutatakse telgiraamiklge, ahjust vhemalt he meetri kaugusele.Varustuse ahjul kuivatamine on KEELATUD!;

kttepuude kaugus ahjust vhemal 0,5 meetrit.Igas telgis peab olema vesi esmaseks tulekustutamiseks;

hetkel mittekasutatav varustus paigutatakse telgiseina rde moondamisvrgu alla ja kaetaksevimalusel veekindla kattega;

lahingrakmed vetakse telki kaasa ja on kogu aegkeprast;

igas telgis peab olema mratud ks ahju valvur,kes vastutab tuleohutuse ja ahju ktmise eest;

relvad laetakse enne telki sisenemist thjaks japadrunisalv eraldatakse.

Moondamisega thustatakse ksuse jategevuse varjatust, raskendades vastasel

objektide avastamist.


111/187

110

TELGI MOONDAMINE:

Telk tuleb paigutada varjulisse kohta. Telgiava peabolema vaatluse suhtes ohutus suunas. Nhtavale jv telgi

osa moondatakse moondamisvrguga (pilt 2.108). Telgitavalise kuju muutmiseks toestada moondamisvrkaltpoolt puuokstega. Kogu varustus paigutada telki vimoondamisvrgu alla. Telgi juures liikumiseks kasutadaainult kindlaid radasid, mis on varjatud huvaatluse eest.

TRANSPORDIVAHENDI MOONDAMINE:Transpordivahendi paigutamisel maastikule tuleb rakasutada looduslikke varjeid ja ehitisi. Suurte pindadepiirjoonte muutmiseks kasuta moondamisvrku,

toestades seda altpoolt puuokstega (pilt 2.109).Peegeldumise vltimiseks katta moondamispaberigasiduki peeglid, aknad ja muud likivad osad.

Pilt 2.108


112/187

111

AJUTISE MAJUTUSE PSTITAMINE

TELKMANTLIST

Enese kaitsmine loodusjudude eest on thtis, sestebasoodsates ilmastikuoludes vib kehatemperatuurlangeda ohtlikult madalale. Parim viis mrja ilmagakehasoojust silitada on kanda veekindlat kuube japkse. Sama eesmrki vib teenida ka telkmantlist

valmistatud peavari.Metsane maa-ala

Metsastel aladel on soovitatav valida telgi ehitamiseksks kahest vimalikust meetodist:

Meetod 1 (pilt 2.110):

Kinnita telkmantli nelja nurka nrid vi kummipaelad.Leia kaks teineteisest sobival kaugusel olevat puud jakinnita kummagi puu klge telkmantli ks nurk.Kinnitus peab olema umbes poole meetri krgusel, ettekiks kallak. Tmba lejnud kaks nurka maapinnapoole ja kinnita need vaiade vi puude klge. Kapuutsseo kinni, et vihm varjualusesse ei sajaks. Teinetelkmantel laota maha. Kaeva telgi mber vike kraav,mis vihmavee eemale juhiks

Pilt 2.109


113/187

112

Meetod 2 (pilt 2.111):Murra telkmantel keskelt kokku, pane sealt lbi nr vikummipael ja kinnita mlemad otsad puu klge.Telkmantli nurgad kinnita vaiade abil. Telgi suu jtasinnapoole, kust vastane vib tenoliselt rnnata. Seljuhul saad kiiresti rnnakule reageerida. Telgi piirjooned

ja kuju moonda puuokste ja lehestikuga.

Pilt 2.110

Pilt 2.111


114/187

113

AVATUD MAA-ALAL

Kahest kepist moodusta A- kujuline karkass (pilt 2.112).Selle klge riputa telkmantel maapinnani. Kinnita red

vaiadega. Teine telkmantel laota maha telgi phjaks jakaeva vihmaveekraav. Selline telk on sna vike, kuidtema eeliseks on see, et ta on madal ja seega kergestivarjatav.Telgi suu jta sinnapoole, kust vastane vib tenoliseltrnnata. Sel juhul saad kiiresti rnnakule reageerida.Telgi piirjooned ja kuju moona puuokste ja lehestikuga.

Pilt 2.112


115/187

114

TEGEVUS TUGIPUNKTI VALVES

Allksuse paiknemiskoha julgestaja peab teadma: oma positsiooni asukohta;

lema asukohta; kui kasutatakse raadiot siis sageduste jakutsungite muutumist;

andmeid vaenlasest; vaatlusala; teiste tunnimeeste asukohti; miinivljade, tkete asukohti;

tegevust hire korral; hireandmise viisi; tunnussna ja selle vahetamise aega; tuleavamise korda; alal liikuvaid oma ksusi; vahetuse aega; tegevust keemiahire korral.

Julgestaja psib varjatuna ja jlgib vaatlusala vastavaltvaatluse teostamise reeglitele.

Allksuse paiknemiskoha julgestaja tegevus juhul,kui lheneb alla pooljao suurune ksus:

j varjatuks;

kui on olemas raadiohendus, tee ettekannelemale; lase lheneda kuuldekaugusele, kuid niikaugele,

et isik ei saaks poisitsioonile joosta ( u.50m )anna ksklus Seis, ked les!;

anna ksklus ks edasi ja hoia lhenejatsihikul, kuid jlgi samas lejnud gruppi,


116/187

115

lase isikul lheneda nii lhedale, et on vimalikteostada phjalik vaatlus (u. 25m) ja anna vaikseltksklus Seis;

kui isik on vaatluse jrgi omadest ksustest, tle

tunnussna esimene pool, korda ainult tugevatuule korral; kui vastus on ige kutsu isik positsioonile, ksi

varjuda ja kutsu edasi lejnud ksus. Esimesenatulnud isik peab lugema le ja kontrollima omaksuse. Annab ksuse andmed tunnimehele;

kui vastus on vale hoitakse lhenejad sihikul jaantakse vaikselt hire. Edasi tegutsetakse

vastavalt jaolema kskudele; sisenenud ksustest ettekanne jaolemale

ksus-lem-aeg-edasine tegevus Niteks: Kompanii luuregrupp - n-srs Savi -

23.15 - lpetasid luure - liikusid juhtimispunkti;

kui lhenev grupp ei tida tunnimehe ksku teistkorda, tegutseb tunnimees vastavalt tuleavamise

korrale.

Allksuse paiknemiskoha julgestaja tegevus, kuilheneb le pooljao suurune tundmatu ksus:

anna vaikselt hire vastavalt kstud korrale; kui jaolem juab positsioonile tee ettekanne, mis

sisaldab ksus-asukoht-tegevus

Niteks:Jalaverhm-suunas 50-00-liikusid teeristi suunas;


117/187

116

TUNNUSSNA KASUTAMINE:

tunnussna kehtestatakse pevaks;

tunnussna mrab allksuse lem; tunnusna koosneb ksimusest ja vastusest, misvib olla snapaar vi arvude summa.

Niteks: Oscar- Charly; tunnimees ksib - tulija vastab; tunnussna eldakse vaikse hlega; tunnussna korratakse ainult tugeva tuule puhul.


118/187

117

2.13 KEMRGID

Kemrgid on htsed kokkulepitud leppemrgid, mille

abil on vimalik suhelda. Erinevad ksused vivadkasutada ksuse lesandest lhtuvalt lisa kemrke.Antud materjali tegemisel on kasutatud Valdo Veskipoolt ja leitnant Arti Levandi juhendamisel sooritatud 6.phikursuse lput Kemrkide alane vljapekaitseves.

Kemrke kasutatakse: kui vahemaad on pikad (nt rnnakul); kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus

jne); kui mra tttu on snaline kskimine raske; muudel juhtudel, kui on vimalik kontaktioht

vaenlasega.Thelepanu saamiseks on neli vimalikku moodust:

ks tugev vile (ainult lahinguolukorras); srmenips; koputus srmenukkidega vastu pssipra; vaikne vile.

Kemrkide andmisel tuleb arvestada, et: kemrki antakse alati selle kega, milles pole

relva;

relv on alati suunatud vastase poole; vimalusel ei tohiks kasutada srmekombi-natsioone (labakindad).

Nhes kemrki on sduri lesandeks: kemrki dubleerida; veenduda, et ees, taga vi krval liikuvad sdurid

seda ngid ning; tegutseda kstud moel.


119/187

118

KEMRGID

2.113 Koguneda 2.114 Nen vi kahtlustanvaenlast

2.115 Vaenlast pole nha 2.116 Takistus


120/187

119

2.118 Rhmalem2.117 Jaolem

2.119 Luure2.120 Kuula


121/187

120

2.121 ksikkolonn 2.122 Malelaud

2.123 Noolepea 2.124 Thelepanu


122/187

121

2.125 Ahelik

2.126 Seis


123/187

122

2.127 Positsioonidele

2.128 Suund


124/187

123

Kemrki nidatakse alati vaba kega

2.130 Marss (marss-

marss kaks korda)

2.129 Miinid

2.131 huhire


125/187

124

KEMRGID TRANSPORDI JUHATAMISEKS

Transpordi juhatamist kemrkidega tuleb kasutadaolukorras, kus juhil on vaatevli piiratud, on pime vi on

tegemist kitsastes oludes manverdamisega. Transpordijuhataja peab olema autojuhile hsti nhtav ja kikkemrgid tuleb anda kiirustamata ja korrektselt.Materjali koostamisel on aluseks vetud NATOdokument APP -14 25.01.2007.Pilt Kemrgi kirjeldus Kemrgi

thendusLiiguta

knarnukkidestparaleelseid ksi endaees les-alla, nagutmbaks autot endapoole

EDASILIIGU ETTE

Liiguta paraleelseidksi enda ees

(peopesad auto poole),nagu tukaksid autotendast eemale.

TAGASI

Liiguta ktt edasi-tagasi kljele,kverdades sedaknarnukist. Seistesautojuhi ees, liigutades

paremat ktt on preparemale ja vasaku keliigutamisel prevasakule.

PRAPAREMALEVASAKULE

Aseta peopesadvastastikku ningpeopesade vahega nitapalju on autol maadtakistuseni. Vastavalt

KAUGUSTKKEST


126/187

125

auto liikumisele vii kapeopesasid teineteiselelhemale. Peopesadkoos thendab, et

ruumi takistuse ja autovahel enam ei oleks vi mlemad ked,peopesade auto poolevertikaalselt leststetud

STOPP

Ked peakohal risti,peopesad auto poole HDA-

PEATUMINE

Parema kega liigutalabaktt le kri SEISKA

MOOTOR

Liiguta patareivalgustlua ja v vahel les-alla EDASI

Vilguta vkrguselpatareivalgust

TAGASI


127/187

126

Liiguta patareivalgustringikujuliselt rinnaees. Kellaosutiteliikumise suunas

pra paremale.Vastupidi - vasakule

PRAVASAKULEPAREMALE

Kustuta patareivalgusvi kata kinni. STOPP


128/187

127

2.14 TINGMRGID

ksuse suuruse thised

Tingmrk Liitlane Vaenlane

Lahingupaar/meeskond

Jagu

Poolrhm

Rhm

Kompanii

Relvastuse thised

KuulipildujaTankitrjegranaadiheitja

Miinipilduja

Haubits

hutrjekahur


129/187

128

ksuste tingmrgid

Tingmrk Liitlane Vaenlane

Jalaveksus

Transpordivahenditeajalaveksus

Jalaveksussoomukitel

Luureksus

Tankitrjeksus

Suurtkive ksusMiinipilduja ksus

hutrjeksus

Pioneeriksus

Sideksus

Meditsiiniksus

Staap


130/187

129

3. PIONEER3.1 TULEPOSITSIOON

Sduri tulepositsioon peab vastama jrgnevatelenuetele:

lai laskesektor; kindel tugi relvale; varjatud maa- ja huvaatluse eest; kaitstud ksitulirelvade tule eest;

varjatud liikumistee positsioonile.Otsese vaenlase ohu korral vi vaenlase tule allrhmitades, tuleb vimalikult kiiresti leida kaitseksitulirelvade tule eest. Selleks rajada lamades laskepesa(pilt 3.1) ks-teist kattes, kuhjata enda ette pinnast, miskaevatakse oma lamamiskohast, eesmrgiga varjuda jatekitada enda ette kaitsevall. Kaitsevalli moodustamiseks

sobib vga hsti ka liivakott. Vaenlase tule raugedestuleb esimesel vimalusel ehitada korralik sdurilaskepesa.

Pilt 3.1


131/187

130

SDURI LASKEPESA EHITAMINE

Pilt 3.2


132/187

131

Laskepesa kaevamist peab varjama vastase maa- jahuvaatluse eest, selleks tuleb varuda kiiredmoondamisvahendid. Niteks: tihedad oksad,

moondamisvrk.Aja olemasolul vib ehitada vastase poolsele kljeleajutise varjeseina, mis ei tohi erineda mbritsevastloodusest.Kogu moondamiseks vajaminev materjal tuleb tuuaainult oma positsioonide tagant.Kaevumise ajal tuleb moondada kik tdejljed. Thelepanu pra eriti vrskelt kaevatud

pinnasele, laskepesa svendile ja vallide kontuuridele.

LASKEPESA KAEVAMINE: (PILT 3.2)

Etapp 1:Mrgista laskepesa piirjooned. Eemalda mtas laskepesasvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit).

Etapp 2:Lika ja eemalda mtas. Mttad aseta kaeviku tahatelkmantlile vi murupinnad kokku.

Etapp 3:Kaeva laskepesa. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cmkauguselt svendi servast. Esmalt raja eesmised vallid.

Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide krgus peabvarjama kiivri laskeasendis olles.Seejrel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivrikontuuri)Kaeviku vallidesse mata kive, palke jms, suurendamaksvallide vastupidavust.


133/187

132

Etapp 4:Vallid moonda mtastega, alustades vaenlasepoolseltkljelt.

Etapp 5:

Koos eesmiste vallide rajamisega raja laskeplatvorm.Laskeplatvormi nuded: (pilt 3.3) laskeasendis oleva laskuri mlemad knarnukid

toetuvad korralikult laskeplatvormile. Laskeplatvormi sgavust saab kindlaks mrata

tde edenedes, aeg-ajalt laskeasendit sissevttes.

Etapp 6:Laskeplatvormi ette aseta tugipuu (lbimt min. 20 cm)vi liivakott relva toeks ja kuulide kaitseks. Relvatugiraja enne eesmisi valle. Relvatugi kaeva mbritsevastmaapinnasest 2-4 cm madalamale.

Etapp 7:

Moondamise tiendamine.

Pilt 3.3


134/187

133

KILLUVARJE EHITAMINE (PILT 3.4)

ksikmehe kaeviku ehitamine jtkub killuvarje

ehitamisega. Killuvarje tuleb tagumise valli asukohale.

Etapp 1:Mrgista killuvarje piirjooned.

Etapp 2:Kaeva killuvarje (laius 1 meeter, pikkus umbes 2meetrit).

Pilt 3.4


135/187

134

Nuded:Killuvarjesse on vimalik paigutada haavatu lebama.Killuvarjesse mahub kkakil sisse.Etapp 3:

Valmista killuvarje lagi, kata see pinnasega. Paigutasissepsu avasse kaks tugitala, (pilt 3.5) mrgitudnumbritega 1 ja 2 (palkide lbimt minimaalselt 15 cm).Vltimaks pinnase ja plahvatuse survel tugitaladesissevajumist, toesta 70-80 cm pikkuste risttaladega,pildil 3.4 mrgitud numbritega 3 ja 4 (minimaalnelbimt 15 cm).

Killuvarje lae ehitamine.Ehitamisel kasuta umbes 3 meetri pikkuseid jaminimaalselt 15 cm lbimduga palke. Palgid asetatihedalt ksteise vastu kogu killuvarje ulatuses(2 meetrit).Kata killuvarje lagi pinnasega. Vimalusel matakilluvarje pinnasesse kive, knde jms. Pinnase lbimtvhemalt 60 cm. Killuvarje lae pinnas peab titma katagumise valli eesmrki.

Pilt 3.5


136/187

135

Etapp 4:Moondamise teostamine.

KUULIKINDLUS

Ksitulirelva kuulide eest ( kuni 7,62 mm) tagavad kaitsejrgmise paksusega materjalid.

0,015 m Teras

0,2 m Betoon

0,5 m Kivine maa0,5 m Liivakotid

0,6 m Toores puu

1,0 m Tavaline pinnas

1,5 m Pressitud lumi

3,0 m Pressimata lumi

Pilt 3.6


137/187

136

3.2 M14, KAITSELAENG 21

KLGMIIN M-14

Komplekti kaal 2,5 kgMiini kaal 2,0 kgLhkeaine (heksotool) 1,6 kgSoomustlbitavus 150 60 mmSihiku kasutuskaugus - 50 mKastis 8 miini

Komplekt: (pilt 3.7)

1. miin2. sihik3. kinnitusalus4. det.nr koos detonaatoriga5. lkmehhanism6. kinnitusrihmad (2 tk)7. kattekork

Pilt 3.7


138/187

137

Miini paigaldamine:1. kinnita miini alus naelte vi rihmaga2. aseta miin (pilt 3.8)3. aseta sihik (pilt 3.9)

4. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles)5. kinnita lkmehhanism naelte vi rihmaga (mittekaugemale kui 1,5 m)

6. kinnita det.nr lgimehanismiga. NB! rakinnita detonaatorit miini klge (pilt 3.10)

7. sihi miin soovitud punkti (pilt 3.11)8. moonda miin (ra kata miini eest)9. keri vlja tmbenr

10.kinnita detonaator miinile (pilt 3.12)11.kontrolli, et miin on sihitud soovitud punkti ja

veendu, et det. nr ei kattuks12.seo nr splindi klge13.eemalda kaitsesplint14.SSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.13)

Pilt 3.8


139/187

138

Pilt 3.9

Pilt 3.10

Pilt 3.11


140/187

139

Pilt 3.12

Pilt 3.13


141/187

140

KAITSELAENG 2(21)

Kaitselaengu kaal 3 kgLaeng (heksotool) 700 gr

Haavleid (0,88gr x 6mm) 449 tkHaavlite lennukiirus 1500 m/s

Kasti kuulub 5 komplekti (pilt 3.14)1. Kaitselaeng2. El. Initsieerimisseade3. Kaitselaengu alus4. Det.nr koos detonaatoriga

5. Elektridetonaator6. Meh. Lkmehhanism7. Naelad, haagid8. Nr9. Traat10.El. kaabel (50 m)

Pilt 3.14


142/187

141

Miini paigaldamine( pilt 3.15)1. aseta kaitselaeng miinialusele2. paiguta kaitselaeng3. eemalda detonaatori kaitsekork (hoia seda alles)

4. kinnita lkmehhanism naelte vi rihmaga (mittekaugemale kui 1,5 m)5. kinnita det.nr lgimehanismiga. NB! ra

kinnita detonaatorit kaitselaengusse6. elektridetonaator kinnita detoneeriva nri klge

(el.detonaatori kinnitusmuhvi abil)7. keri vlja elektrikaabel (NB! Pidage meeles

ohutuid kaugusi)

Pilt 3.15

8. sihi kaitselaeng soovitud punkti (3.16)


143/187

142

Pilt 3.169. kinnita detonaator kaitselaengusse10.henda elektrikaabli ja el.detonaatori pistikud11.henda karabiin lkmehhanismiga12.eemalda lkmehhanismi kaitsesplint13.henda el.initseerimiseade kaabliga14.eemalda el.initseerimisseadmelt kaitsesplint

15.SSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.17)

Pilt 3.17


144/187

143

16.he el.initseerimiseadmega on lubatud lhata

maksimaalselt viis kaitselaengut (pilt 3.18)

Pilt 3.18


145/187

144

4. KAITSEVAHENDID4.1 TBK KAITSEVAHENDID

Tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva kaitsevahenditekasutamine

GAASIMASK

Gaasimaski ehituse tttu vib tema filtritvahetada ainult saastumata keskkonnas.ra kannakontaktltsesid, kui kasutad gaasimaski.

Kurn ei tohi vette sattuda, sest siis muutub seekasutusklbmatuks.

Gaasimaski kasutamine Sdur peab suutma gaasimaski phe panna ja

tihendada 9 sekundi jooksul;HOIA HINGEKINNI JA SULGE SILMADEemalda peast jajuustest kik esemed, mis vivad maski

paigaldamist takistada. Esmalt suru gaasimaski lug, seejrel terve ngu

(pilt 4.1);

Pilt 4.1 Pilt 4.2


146/187

145

Suru peopesaga vljalaskeventiilile (pilt 4.2); Hinga jrsult vlja, et eemaldada maski ja no

vahele jnud toksilisi aineid; Kata kurna sisselaskeava ja hinga sisse (pilt 4.3).

Kui mask tmbub vastu ngu, on see hukindlaltpeas;

Tmba pearihmad le pea (pilt 4.4); Jlgi, et kuklalapp jks kukla keskele; Pinguta kshaaval pserihmasid. Jlgi, et kik

rihmad oleksid tihedalt vastu pead (pilt 4.5);

Pilt 4.3

Pilt 4.4


147/187

146

Gaasimaski kokkupakkimine Vta gaasimask peast ra. Aseta pearihmad maski

esikljele (pilt 4.6);Kurna vib kinnitada maskiklge vi panna maski sisse (pilt 4.7);Aseta

gaasimask rakmetesse.Gaasimaski puhastamine Saastunud hu kes olnud gaasimaski osi puhasta

degaseerimiskomplekti abil;Jlgi hoolikalt, et kaaslasel psiks gaasimaskhukindlalt peas.

Lase kaaslasel hukindluse tagamiseks vajutadakahe srmega kneseadmele;

Pilt 4.5

Pilt 4.7Pilt 4.6


148/187

147

Puhasta kindad saasteainetest; Radioaktiivse saastuse puhul tehke lbi

samasugused puhastusprotseduurid,puhastuskomplekti asemel kasuta kuumaseebivette kastetud ksna;

Puhasta kindad saasteainetest.


149/187

148

HEKORDNE TBK KAITSELIKOND

Lahingpaarilise abil pannkase selga hekordne TBKkaitselikond.

Vtke rakmetest hekordne TBK kaitselikond,harutage pakendist lahti, Pange jalga pksid ja traksid le la, (Pilt 4.8)

Lahingpaariline seob sukapaelad kinni (Pilt 4.9)

Pilt 4.8 Pilt 4.9

Pilt 4.10 Pilt 4.11


150/187

149

Pange selga kaitselikonna lemine osa (NB!

Kummikinnaste olemasolul pange need ktte ennekaitselikonna lemise osa selga panemist)(Pilt 4.10)

Lahingpaariline venitab kaitselikonna noosamber gaasimaski (NB! Gaasimask peab selleksetapiks juba peas olema) (Pilt 4.11)

Asetage kummid mber randmete. Asetage ka relvale kaitsev kilembris

Sdur hekordses TBK kaitselikonnas (Pilt 12)

TBK kaitselikond vetakse seljast lahingpaarilisetoetusel. Abiline peab olema TBK kaitseriietuses

Kaitselikonna lemine osa tmmatakse pahupidi

le pea,

Pilt 4.12


151/187

150

Lahingpaariline tmbab sukad jalast, kusjuuressukad peavad jooksma pahupidi

FILTREERIV TBK KAITSELIKOND

Riietumisel kasuta lahingpaarilise abi.Normatiivaeg 8 minutit;

Pane jalga spetsiaalsed kummist jalatsid (pilt4.13), pksid (pilt 4.14 - 4.15) ning selga jakk;

Kinnita kapuuts, tmba kinni lukk ja pingutakapuutsi nriga (pilt 4.16);

Pilt 4.13


152/187

151

Pilt 4.15

Pilt 4.14


153/187

152

henda jakk (pilt 4.17), pinguta vkoha- ja (pilt 4.18), varruk takjakinnitust (pilt 4.19).

Pilt 4.16

Pilt 4.17 Pilt 4.18


154/187

153

Seljast ra vtmine: Lase kaitselikonna (pilt 4.20) nrid ldvaks,

tee lukk lahti; Lahingpaarilise selja taga seistes haara tema jaki

lgadest ja tmba jakk seljast (pilt 4.21);

Pilt 4.19

Pilt 4.20 Pilt 4.21


155/187

154

Aseta jakk maapinnale, sisemine (saastumata) poollespoole;

Ava pkste mansetid ja traksid ning astupksisrte peale;

Lase kaaslasel ks jalg korraga pkstest vljavtta. Aseta pksid jaki krvale;Astu kaaslasesaapakanna peale ja palu tal astuda jalaga jakipeale;

Korda sama protseduuri teise kaitsesaaparavtmiseks;

Lase kaaslasel kindad kest ra vtta, vajaduselaita teda ja jlgi, et ta ei puudutaks kinnaste

vlimist poolt paljaste ktega.


156/187

155

5. SIDE5.1 KUULDEKOODID

THESTIKU RAHVUSVAHELINEKUULDEKOOD

A - Alfa (alfa)B - Bravo (bra:vou)C - Charlie (tsa:li)D - Delta (delta)E - Echo (ekou)F - Foxtrot (fokstrot)G - Golf (go(l)f)H - Hotel (houtel)I - India (india)J - Juliett (dzu :ljet)K - Kilo (kilou)

L - Lima (li:ma)M - Mike (maik)N - November (novembe)

O - Oskar (oska)P - Papa (papa:)Q - Quebek (kwibek)R - Romeo (roumiou)S - Sierra (siera). - ahh (.ahh)Z - Zulu (zu:lu:)- urnaal (zurnaal)T - Tango (tangou)U- Uniform (ju:nifo:mV - Victor (vikta)

W - Whiskey (wiski)X - Xray (eks rei)Y - Yankee (janki)

Tppidega thtede edastamiseks kuuldekoodidenakasutatakse: - nne - rni

- bik - lle


157/187

156

Eesti keeles kasutatavad numbrid:

1 - ks2 - kaks

3 - kolm4 - neli5 - viis

6 - kuus7 - seitse

8 - kaheksa9 - heksa0 - null

Inglise keeles kasutatavad numbrid:

1 - One (uan)

2 - Two (tu:)3 - Three (ri:)4 - Four (foor)5 - Five (faiv)6 - Six (siks)

7 - Seven (seven)

8 - Eight (eit)9 - Nine (nain)0 - Zero (zirou)

Inglise keelt kasutatakse ainult rahvusvahelistes

raadiovrkudes. (Side-Eeskiri 2000 LISA 2.2)


158/187

157

5.2 SIDEPIDAMISVIISID(RAADIO-, TRAAT- JA

ALTERNATIIVSIDE)TRAATSIDERAADIOSIDEALTERNATIIVSIDEAlternatiivside jaotatakse kolmeks:

1. kullerside ehk virgatsside2. signaalside3. tsiviilside.

Traatside headeks klgedeks on: turvalisus pealtkuulamise suhtes, raske avastada, ei sltu ilmastikust, majanduslikult odav, ei nua eriti erialaseid

teadmisi ja oskusi. Kik traatsidevahendid onhildatavad.

Traatside halvemateks klgedeks on: mobiilsuse puudumine; suur elavjukulu henduse loomisel; varustuse hulk on suur; maskeerimata kaabel on kergesti avastatav; knelustest osavtjate hulk piiratud.

Raadioside eelised on : suur mobiilsus, henduse loomine lhikese ajaga, piiramatu hulk korrespondente, varustuse hulk vike, hendust on vimalik vtta kikides suundades, side loomine ei sltu maastiku

liikumisklbulikkusest vaenlase tuli ei katkestahendust.


159/187

158

Raadioside miinuseks on : sltuvus asukohast(med, hooned) ja ilmastiku-

tingimustest (ike, pike). Raadiosidet on vimalik pealt kuulata ja vaenlase

poolt hirida, raadioside vahendid on kallid, nuab erialastvljapet ning kik raadio jaamad polehildatavad oma vahel.

OHUTUSTEHNIKA TTAMISELRAADIOJAAMADEGA

Raadiojaam paigaldatakse tkordapaigaldusjuhendi jrgi

Ei ole soovitav olla saatel oleku ajal antennidevahetuslheduses

Ei ole soovitav saatel oleku ajal kinni vttaantennist, kui raadiojaam lheb saateletisvimsusel

Raadioseadme ja korpuse avamine ja pingestatud

osade kaitseta jtmine on keelatud Vrgupinget kasutav raadiojaam tuleb maandada

Ohutustehnika ttamisel antennimastidega Peab olema saanud piisava koolituse ja tundma

masti varustust Ei tohi tusta masti, kui oled haige, vsinud vi

rohtude mju all ikeselise ilmaga t keelatud Suure tuulega le 15 m/s t jtkamist otsustab

lem Riietus vastavalt ilmastikule Meeskonnal peab omavahel olema kogu aeg

silmside Pimedal ajal peab olema masti pstitus koht

piisavalt valgustatud Mitte korras olevat varustust on keelatud kasutada


160/187

159

Masti otsa ei vi tusta kiirgusallikate ttamiseajal

Ohualale ei tohi lubada krvalisi isikuid Poste (maste) kandes peavad kik olema helpool

posti (masti) Tugiv kett peab tde ajal alati olema

kinnitatud mber posti Enne vana posti otsa ronimist tuleb kindlaks teha

posti lagunemisaste Masti- ja antennitdel tuleb alati kanda kiivrit Tvahendeid tuleb alati kontrollida enne masti

pstitamist Antennide paigaldamist liiklusmagistraalide

kohale tuleb vltida Antenne ei tohi ehitada krgepingeliinide kohale

vi alla Antennis ja selle hendusjuhtmes ei tohi olla

slmi ega joote kohti hesuunaliste antennide vahemaa peab olema

vhemalt 5 meetrit ja teineteisega otsesuunasristuvate antennide vahe 2 meetrit

Antenni peab olema vimalik maandada Antenni viskeraskusega paigaldades tuleb

hoiduda teiste isikute vigastamisest. Viskeraskuseheitmisel tuleb kva ja selge hlega hda"Ettevaatust, viskan!".

Antennimasti pstitamisel tuleb jlgidakonkreetse masti pstitamise reegleid.


161/187

160

5.3 RAADIOSIDE LOOMINE

Raadioside loomisel edastatakse standardne vljakutse

jrgmiselt:

Nit.: AK3 DL5 kuuldel

Kui vastust ei saada vi halva kuuldavuse korralkorratakse vljakutsutava raadiojaama kutsungit kakskorda

Nit.: AK3 AK3 DL5 kuuldel

Mitme korrespondendi heaegse vljakutsumise korral :

Nit.: BM1,AR2, AK3 DL5 kuuldel

Standardsele vljakutsele vastatakse jrgmiselt:

Nit.: AK3 kuuldel.

Kolmandale vljakutsele vastust mitte saades onvalveradist kohustatud edastama fraasi:

Nit:AK3 lpp

Hireteta raadioside korral ttatakse snata kuuldel.

Raadioknelused

Nit.: Lubage tita lesannetLuban


162/187

161

Nit.: AK3 orientiir 1 tankitrjesuurtkk hvitada.sain.

Nit: BM1 DL5 Koondada tuli krgendikule Kaalikas.

Koondada tuli krgendikule Kaalikas. (BM1 onhiskutsung)

EDASTAMISEKS KEELATUD ANDMED

Raadio kaudu on avatud reiimi kasutades keelatudedastada andmeid, mis sisaldavad kas tiesti salajase,salajase vi konfidentsiaalse tasemega teavet, aga samuti

ametkondlikke andmeid: ametiisikute sjavelisi auastmeid, ametinimetusi

ja perekonnanimesid, ksuste, allksuste ning staapide/juhtimispunktide

tegelikke nimetusi ning numbreid, ksuste, allksuste ja staapide/juhtimispunktide

liikumise tegelikke suundi vljendavat

informatsiooni, sideslmede ja veosade asukohti thistavaidtegelikke kohanimesid,

salastamis- vi sagedushppereiimi puudutavaidandmeid,

raadioseansside aegu, andmeid, millest vib jreldada raadiojaama

kuuluvust hele vi teisele veosale vi mratakindlaks tidetavate lesannete iseloomu.

Tiesti salajase, salajase vi konfidentsiaalse tasemegateavet on sidekanali kaudu keelatud edastada, kui eikasutata vastavat krpteerimistaset tagavaid seadmeid!


163/187

162

5.4 VLITELEFON,VLIKAABEL

VLITELEFON M-37

Vlitelefoniaparaat M-37 tagab kindla side rootsivlikaabliga DL1. kahe telefoni vahel 19km2. televrgus 6km3. krvaklappidega omavahel 100m

Tehnilised andmed:Tarbitav vool 3VPatareide taeg u50 tundiPatarei tp 2 marpatareid 1,5V 34x 61 mmVlitelefoni kaal 4,5 kgMdud 90x 190x 260 mm

Pilt 5.1


164/187

163

Vlitelefoniaparaadi M-37 komplekt.

Pilt 5.2

1. Korpus2. Kaas3. Vlitelefoni tosa4. Induktori katteplaat5. Kruvikeeraja6. Vlitelefoni tosa

kinnituskruvid

7. konduktori vnt8. Knetoru9. Krvaklapp10.Patareikonteiner11.Patareikonteineri

kaas12.Rihm

VLIKAABEL DL

Vlikaabel

Documents

Soduriopik_Estonian Troops Handbook