Mental landscapes

Aesthetics

• Appeal of the landscape, its ability to satisfy

human needs and guarantee normal

recreation (privlekatel`nost".

Reimers 1990

How we perceive landscape?

• Granö: stresses the need to study

sensoral qualities of landscape: light,

colors, forms, sounds, smells, warmth,

moisture, etc.

• Yi-Fu Tuan: Vision prevails. Sounds

dramatizes spatial experience. Smells

could express mass and volume ...

Landscape preferences Appleton,

1975/96

• Habitat theory: Aesthetic satisfaction, experienced in the contemplation of landscape, stems from the spontaneous perception of landscape features which, in their shapes, colors, spatial arrangements and other visible attributes, act as sign-stimuli indicative of environmental conditions favorable to survival, whether they really are favorable or not.

• Prospect-refuge theory: The ability to see without being seen is conductive to the exploitation of environmental conditions favorable to biological survival and is therefore a source of pleasure.

Landscape peferences Bourassa

1991

• The landscape taste of any individual stems from biological laws. These are cross-cultural, genetically transmitted elements of survival behavior.

• Out of these biological laws, each cultural group begins to develop its own particular ways of seeing; its cultural rules impose its own system of values, its own criteria of excellence, determined in accordance with its own fashions, customs and conventions.

• Cultural groups in turn are made up of the individuals who comprise them, and each individual forges his own personal strategy, his own unique mix of meanings, preferences and typical behavioral responses, out of his inherited behavior patterns and within the context of the cultural rules imposed by the group at whatever scale - the family, the peer group, the nation state, etc.

1. Erutav, loovat innustust

esilekutsuv

2. Ergutav, reipust

esilekutsuv

3. Säästev, endasse

süvenemist soodustav

4. Kasulikult piduirdav,

täielikku rahu loov

5. Rekreatsiooniks

vähesobiv

Keskkonnataju mudel

Väärtushinnangud Tajuretseptorid Informatsioon

Kujutis

Otsus Käitumine

Reaalne maailm

Terminid

• Kognitiivne kaart suurte alade kohta käiva teabe sisemine

esitus (Gopal 1992)

• Mentaalkaart meeltes sisalduva individuaalse

kogemusruumi esinduse vorm, s.o püüe esitada graafiliselt

subjektiivseid välju (Gould, White 1975)

• Kujutluskaart - inimese mentaalne ettekujutus või tunnetus

ümbritsevast maailmast. (Fisher jt 1984)

Kust kaart tuleb?

• Downs ja Stea (1973, 1977) defineerivad kognitiivse

kaardiloome käiku loov- ja koosteprotsessi

psühholoogiliste transformatsioonide seeriatena, mille

juures isiklikud teadmised kodeeritakse, salvestatakse,

tuletatakse meelde ja dešifreeritakse informatsiooni

suhtelisest asendist ja omistatakse oma igapäevase

ruumilise keskkonna ilmingutele. Sellise protsessi tulemus

- tegelik mentaalkaart - on defineeritav kui "isiku

organiseeritud representatsioon ruumilise keskkonna

mõnest osast".

Maastikukujutluse teke

Lynch 1960

• Teed (paths) - kommunikatsioonid, mida mööda inimene

pidevalt, perioodiliselt või potentsiaalselt liigub

• Piirid (borders) - joonelemendid, mida liikumiseks ei

kasutata

• Piirkonnad (areas) - keskmise suurusega, millegipoolest

iseloomulikud linnaosad

• Sõlmed (nodes) - punktelemendid, paigad linnas, mida

vaatleja võib vabalt läbida ja kuhu sattuda

• orientiirid (landmarks) - punktelemendid, kuid erinevalt

sõlmedest vaatleja neid ei läbi

Miks kujutlused erinevad?

• Kognitsioon

• Afektsioon

• Tõlgendus

• Hindamine

Mis moonduvad?

• Vahemaad

• nähtuste hierarhia

• ruumiline paigutus

Mis moonduvad?

Fisher jt

• jäetakse ära väiksed rajad ja detailid;

• vahemaade moonutused - kurvid muutuvad

sirgeteks, nurgad muutuvad täisnurkadeks,

mitteparalleelsed jooned paralleelseiks.

• kaardile lisatakse detaile, mida seal

tegelikult ei ole.

Taju seaduspärad

?

(a) (b)

(c) (d)

Some Gestalt-laws and their effect upon describing spatial patterns: (a) law of proximity and

similarity in shape, (b) law of vertical dominance, (c) law of the reduction to simple

geometric shapes, (d) the whole is more than the sum of its components.

Kellel kaart täpsem?

• piirkonda paremini tundvad inimesed;

• mehed (teiste uurijate arvates soolist

erinevust ei esine);

• kõrgemad klassid, kel on suurem

liikumisvabadus.

Kauguste taju sõltub

• piirkonna tundmisest

• harjumustest

• ootustest

• Hirmudest

• Stressist

• Tüdimusest

• teistest subjektiivsetest ja isegi bioloogilistest

faktoreist

Kauguste taju seaduspärasused

• hilisematel saabujatel on ruumitunnetus halvemini arenenud kui kauaaegsetel asukatel.

• linna kujutatakse ette osade kaupa, kuid pikemaajalise viibimise käigus kujuneb sünteetiline ettekujutus,

• linna sissepääsud, nagu bussijaamad, vaksalid jms. on tähtsamad hiljuti linna asunute jaoks, samuti pilkupüüdvad orientiirid. Aja möödudes sulanduvad need aga linna üldisesse mosaiiki.

• ruraalse ja seetõttu võõra kultuurilise taustaga tulnukad ilmutavad aeglasemat kognitiivse kujutise saamise tendentsi.

• tulnukad kalduvad kaugusi üle hindama.

Maastikueelistus

• Informatsiooniväli

• Ignorantsusväli

• Reisimisväli

Mis mõjutavad infot

• Rahvaarv

• Kaugus

• Asend serval

• Kuju

• Looduslikud piirid

• Keelepiirid

• Poliitilised piirid

Mõned näited hindamisest ja

eelistustest • Venelane A. Manakov (1991) lasi üliõpilastel hinnata

erinevatest linnadest nende külastamisel saadud muljet

pallides 12 tunnuse kohta. Need jagunevad kolme suurde

rühma: sotsiaalmajanduslikud, ökoloogilised ja esteetilised

osahinded, kusjuures esteetilisuse osahinde saamiseks

hinnati vana (revolutsioonieelset) ja uut arhitektuuri.

Esteetilisust peaks väljendama ka linna haljastuse ning

linna üldise kultuuri osahinded, kuid kahjuks ei selgitata

töös lähemalt, mida nende osahinnete all mõeldakse

• Ameeriklaste Peter Gouldi ja Rodney White'i (1986)

käsitluses moodustub mingist paigast saadav mulje tolle

paiga maastikust (vaatevälja või esteetilise väärtuse

kontekstis), kliimast, hindaja keelelistest ja kultuurilistest

tõekspidamistest, samuti poliitilisest orientatsioonist.

Mõned näited hindamisest ja

eelistustest

• J. Desbarats uuris California 10 asula omavahelist sarnasust või erinevust. 94 tudengil lasti kirjutada iga linna kohta kolm esimesena seostuvat nimi- või omadussõna. Leiti sõnade esinemissagedus ning matemaatilise statistika meetoditega asulate subjektisisene sarnasus ning subjektidevaheline lähedus. Subjektisisese sarnasuse (within-subject cognition) indikaatoriks loeti sarnaste sõnade arvu kahe koha kohta samalt isikult, subjektidevahelise läheduse (between-subject cognition) indikaatoriks sarnaste sõnade arvu kahe koha kohta erinevatelt isikutelt. Subjektidevaheline lähedus annab võimaluse saada teada grupi arvamust. Sarnasust mõõdeti vahemikus 0-1, uuritud asulate maksimaalne subjektisisene sarnasus oli 0,311 ja minimaalne 0,007; maksimaalne subjektidevaheline lähedus 0,691, minimaalne 0,067. Nagu näha, on grupi arvates kohad veidi sarnasemad kui üksikisikute arvates.

Mõned näited hindamisest ja

eelistustest

• Desbarats kirjutab, et uurimus võeti ette peamiselt illustreerimaks

funktsionaalsete ja käitumislike faktorite osa ruumikujutiste

kujunemisel, kuid töö tõi esile hoopis nende kujutiste suure sõltuvuse

keskkonnategureist. Nimelt eraldati faktoranalüüsil 5 faktorit, mis

seletavad 86% kujutiste algsest dispersioonist ehk teisisõnu 86%

asulate sarnasusest. Neid viit faktorit interpreteeriti järgnevalt: I faktor

(seletab 36% dispersioonist) -- kliima (temperatuur, niiskus), faktor

töötab hästi ka geograafilise asukoha näitajana; II faktor (23%) --

elulaad, tõstab esile peamiselt rekreatsiooni; III faktor (21%) --

keskkonna kvaliteet; IV (14%) ja V (7%) faktor ei allu

interpretatsioonile, IV faktor on segu rahust ja rohelusest, V faktor

eristab linnad "kesksuse" järgi. Huvitav on ka see, et linnad ei

eristunud suuruse järgi.

Mõned näited hindamisest ja

eelistustest

Borders in Mind:

Shift of the Borders of Europe as

Perceived by Estonian Pupils

Hannes Palang, Urmas Vessin,

Kairi Saar and Ülle Liiber

University of Tartu, Estonia

Not Europe 2000 R

Not Europe 2000 E

80-100

60-80

20-40

0-20

What people usually visit