6
c my k c my k c m y k c m y k Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul. Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/- Inform to Transform I m p h a l , Vanghomni ( Thursday) , L H A LAM ( September) 28, 2017 • Vol. IV • Issue 1224 Thusoh Lahchom Gas News Page 5 Training umdi Self Employment lampang khohsah na jal in Directorate of Extension Education, Central Agricultural University in vohcha vahna lampang'a lha 3 training abolding ahi'n koitobang thanopna neihon office a thuchen hetbe thei ding ahi. Gucha kiman Tujingkah nidan 4 don chun YDC Khoirom Club leh Yairipok Police hon gucha khat Honda Activa khat toh amattha uve. Akimanpa chu Md. Imtiaz, Heithoipokpi a kon ahi. ATSUM in sorkar toh kihouna aneijouva kiphinna phat chomkhat adia vohaita Imphal, September 27: Tuni (September 27) Chief Secretary Chamber a GOM department luboh phabep le Chief Secretary toh kihouna akineina'a, sorkar in Charter of Demands ho suhbulhit na kineiding ahi ti'a asei tolhon in ahunglhung ding September nisim 28 nikho'a nidan 24 state wide general strike bolding ti'a ana kisei chu akivohai tai tin All Tribal Students' Union (ATSUM) a kon kimu thulhut in aseiye. Tuni kihouna chu jingkahlam nidan 11 a pat nilhahlam nidan 2 gei ana chelha in ahi. Tuni kihoulimna'a aseikhom ho'u chu Proxy teacher le jilkung ho themjilnamun tailouva mun dang'a jong na kitohsah, verification process a Adhoc teacher ho kidalhah chungthu, ZEO office infrastructure suhlhing ding, school le college jouse'a MIL jilkung ninglhingtah'a koiding, 2006 batch contract teacher chuleh thinglhang gamsung'a residential school semding tiho hi ahi. Jilkung ho themjilnamun polam'a jong natoh akipeh le Proxy teacher aumlouna ding'a ATSUM in district cadre recruitment bolding ti'a alunggel ana phondoh chu tuni kihouna'a sorkar lam'a kon panla ho'n jong aphatsahdan'u ana phongdoh'uvin ahi. Tuni kihouna'a chun ADC , education (s) le higher education'a recruitment drive bolding tin kilolna anei'uvin ahi. (Page 3 a banjom ding) CITOS in parking thu a lungkim louna phong Lha 3 le 1/2 jouva Darjeeling Hills sung bandh kiladoh AFSPA lahdoh di san ahilou Amnesty le kiloikhomna phabep in dem Mi 5 kiman Tujingkah chun Imphal East District Police team khat in Hatta Mana Ingkhol area combing operation abol nauvin identification dihtah neilou mi 5 amandoh uvin amaho chu achungthu u kholbe ding'in Porompat Police station ah ana thahlut tauve. Darjeeling, Sept 27: Gorkha Janmukti Morcha ho lamkaina’a Darjeeling Hills’a lhathum leh keh bandh aum jou Wednesday nikhon dinmun angaiya bang in aumkit tan ahi. Queen of Hills tia kihe town sung ‘a bandh akilahdoh toh kilhon in niseh kimanchah angaiya tobang ahitan, tuni jingkah’a konin dukan chule kailhang mun ho akihong in, lamlen’a bus masang’a bang in alhai kit tan ahi. GJM in Tuesday jan’a Union Home Minister Rajnath Singh in ngehna anei toh kilhon’a bandh lahdoh ding’a kilolna anei ahi. Democracy gam’a kihouna hi bou boina suhlhap nathei lampi ahi, tia Home Minister Rajnath Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a jong asei ahi. NCA Chandel Dist in bandh ladohta Chandel, September 27: RD/PR Th.Biswajit Singh in Machi, Moreh, Tengnoupal, Chakpikarong le Chandel Blocks sung'a a MG-NREGS nikho tha ho kilhadoh vah ding ahitai ti'a phondohna le kitepna aneina chung'a Nagas Chiefs Association, Chandel (NCAC) in akipana thu aphongdoh in ahi. Hitolhon chun nidan 48 bandh abolho jong aladohtan ahi. Amavang sorkar in akitepna ahin palkeh'a ahileh Chief Association in democratic agitation tampi kibolding ahi tin NCAC in gihna aneiyin ahi. Lien S. Gangte Ccpur, Sept, 27: Ccpur- Imphal Taxi Owners Society (CITOS) ako'n thuphon chun asei na'ah, CITOS in phat masalang apat chun parking thu'ah boina aki toh jing in, Director Transport Department ho thupeh na bang in ISBT, Imphal mun Parking in ana kineiyin, hijeng jongleh phatchom khat jouvin ISBT akon in mun chom'ah ei ki chon sah kit uvin ahi. CITOS in hahsat na leh musit na ana kitoh jing in, kahlah le GP Women College toh kinai cha a um Nityaipat Chuthek mun a ei ki park sah uvin, tu hin Power House, Krishnadas Oil Pump, Kanglapat mun ah ei ki park sahkit uvin, itih nikho a eikino-doh kit diu ham vang hetthei ahi poi. Hiche hi Govt in avet tup loule CITOS in maban a aboina hou suhlhap a aum thei na ding a pan kila ding ahi ati. Alangkhat ah, Govt in 11th Manipur Legislative Assembly Election lai chun CITOS noiya um gari tamtah ana mangcha uvin, tuni chan in gari kiman chah na man (Honorarium) ape naipoi. Concerned Govt Authority ho'n agang theipen a CITOS noiya gari amanchah na man'u pedoh ding in ngehna anei uvin ahi. Ccpur Dist a simlai hon Aadhaar Card aneisoh nadiu tohgon ZEO in hondohna nei Ccpur, Sep 27 (ET): Govt. School themjilna mun ho'a simlai hon Aadhaar Card anei sohkei thei nading tohgon in 26th September 26, 2017, nikho Rengkai Govt. Higher Secondary School themjilna mun'a Biometric lahna ana kipan in ahi. Hiche kin chu N. Chingkhei Singh, MES, ZEO, Churachandpur in jinglam nidan 11:00 chun hondohna ana neiyin ahi. Churachandpur District adia Common Service Centre-Permanent Enrolment Centre (CSC- PEC) akon Aurelieus Zoramlien, CSC-PEC, Zenhang Lamka; Jangminlal Haokip, CSC-PEC, D. Phailien leh Lamsiemthang, CSC-PEC, Rengkai, amaho cheh hin District sunga dia Rengkai Govt. Hr. Sec. School le Vungzagen Hr. Sec. School mun ho'a Aadhaar Enrolment amakai diu ahi. Town area a Aadhaar Enrolment chai ahi teng thinglhang Govt School themjilna mun hoa kipan ding ahi. Hiche kingon ahin Peter G. Bieklien, District Manager, District e- Governance Society (DeGS) le akisaipi Deptt. akon official ho jong apang uvin ahi. Tourism machalna dia gamsung hi kiloikhompi-pha ahi angaiye: Minister Karam Shyam Imphal, Sept. 27: Amnesty International, International Commission of Jurist, FORUM-ASIA, WGHR, leh adang dang panna in international organisation tamtah in AFSPA kilahdoh nading’a recommendation kipe GoI in asan peh lou demna sangtah aneiye, tin Civil Society Coalition on Human Rights (CHCHR) in aseiyin ahi. CSCHR delegates hohi UN Human Rights Council (UNHRC) 36th session’a pang ahiuvin, CSCHR hi gamsung’a human rights kiloikhomna chom chom kipunkhomna hiya, Dr Laifungbam Debabrata Roy hi kiloikhomna convenor’a pang ahi. United Nations member state 112 in recommendation apeh 250 lah’a India sorkar in September nisim 21 nikhon 152 hi asanpeh in, adang 98 hi ahetpeh tho mai maiyin ahi. Ahin, Manipur gamsung’a AFSPA kilahdoh nading thu, Protection of All Persons Against Enforced Disappearances (CED), International Criminal Court, leh adang dang hohi ‘follow up plan’ umlouva hetpehna kipe tho mai mai ahi, tin Dr Roy in aseiyin ahi. India sorkar in avel vel’a AFSPA lahdoh nading’a kisei thu asanpeh lou hi kiloikhomna tamtah in demna aneiye, tin aseiyin chule CSCHR injong (Page 3 a banjom ding) Imphal, September 27(ET): Sustainable Tourism- a Tool for Development’ ti thupi in Phayeng kho, Imphal West’a World Tourism Day akimang in, Karam Shyam, Consumer Affairs Minister chief guest’a apang in, CM Biren Singh lamkaina sorkar in tourism sector agelkhoh ahi, tin aseiyin ahi. Chief Minister Biren tu- leh-tu’a New Delhi khopi’a Union Minister leh official hotoh hiche thu’a kimuto ding’a che ahi’in, Siroi- Ukhrul, Marjing’a kon Pheidinga chule Sendra ‘a kon Karang chan ropeway sem na ding’a sanction phatsah ahitai, tin aseibe in ahi. Kal khat’a lenna thumvei Delhi leh Imphal kikah’a leng ding thu jong Centre heng’a kipodoh ahitai, ati. Phayeng hi kho nom thu jong aseiyin ahi. Tourism machalna ding’a gamsung hi kiloikhompi pha ahi angaiyin, dan-leh-mol kitup tah’a neiding ahi, ati. Gam leiset dan dihlouva lo ho nodoh nading’a notice kipe ding ahi, tin aseibe in ahi. Chairman, Tourism Corporation of Manipur Limited (TCML) Sapam Ranjan Singh leh Heikham Dingo Singh, MLA Sekmai AC injong houlimna anei lhon in, gamsung khantou nading’a khosung ho akhantou masat angaiye, ati. World Tourism Day ahitoh kilhon in Phayeng khosung mihon Khou Chongba leh Chakpa Phayeng Anoiba jagoi vetsahna anei uvin, chule Chief Guest Karam Shyam heng’a CM ding’in memorandum jong apelut uvin ahi. ahitoh kilhon’a World Tourism Day man nading’a mun kilom tah ahi, tin Karam Shyam in aseiyin chule pupa chondan chepi jing’a khosung miho pachatna Churachandpur a ZUF cadre 1 kiman Ccpur, Sept, 27: Achesa September 2017 ni in Churachandpur Canan Veng a Assam rifles hon operation abol na uva ZUF mi khat ana man doh uvin ahi. Akiman doh pa hi SS Col Sagar Aimol@Andrew akum 41, Chandel district Aimol Khullen apat ahi akiti. Assam rifles hon akiman doh pa akon hin mobile phone sum le demand letter ana man doh uvin ahi. Andrew Aimol in asei na a ama hi kiloikhom na in Churachandpur le Bishnupur a sum dong dinga anganse u ahi ati. Governor Governor Najma Heptulla in gamsung'a cheng mijouse Durga Puja le Dussera kipathu athot in ahi. Governor in aseidan in Durga Puja le Dussera hi Hindu sakho jui ho ding'a golnop lenpen khat ahina ban'a thudih in thudihlou chung'a gal ajo nikho geldohna ahi ati. Go hajuh ding Northeast India gamsunga tukum go anentoh lhon in Regional Meteorological department in tuni in Arunachal pradesh, Assam, Nagaland, Manipur le Meghalaya gamsunga go ju kit ding ahi tin thuso ahin nei uvin ahi. Meghalaya le Assam gamgi mun ni a go ha juh ding ahi tin jong ana sei uvin ahi. Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 panlahna Indian Army to NSCN-K kikaptona um; kisuhlemna sanglheh'a kisei Kohima/Itanagar, Sep 27 (ET): Tuni jingkah mapi 4:45 am don chun Indian Army in Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 panlahna'a 'surgical strike' khat ana neiyuve, tin thulhut akimun ahi. Hiche'a National news channel khatnin Myanmar gam'a Nagaland galguh-bol thingnoi ho buluna ahi tia asei vangin, Myanmar gamsung'a busa'a NSCN (K) galguhbol ho joh kibuluna ahibouve tin Indian Army Eastern Command akon kichen in thulhut aum'e, tinjong akisei kitnin ahi. Hiche Nagaland to kinai Indo-Myanmar gamgi mun'a counter-insurgency operation kikaptona achun kisuhlemna sangtah umin akiseiyin ahi. Chule, tuchung Army hon 'surgical strike' buluna anei uhi, achesa kum masa Pakistan a 'surgical strike' buluna khat ana nei kal'u kum khat lhin najong ahung hin ahi. Hiche chungthu'a Indian Army Eastern Command akon statement thuphon in asei dungjuiyin September 27 jingkah Indo-Myanmar gamgi dung'a Indian Army patrolling kitol hochu gal- manchah kichoi thingnoi hon ahin bulu'uvin ahi. Hiche'a chun Indian army hon jong kilethuhnan thingnoi ho ana kikaptopi'uvin ahi, ati. Hiche'a thuphon in aseibena'a, chutia army ho akon kilethuhna meithal akikap tolhon chun thingnoi ho ana jam mangun, galguh bol thingnoi ho langin (Page 3 a banjom ding) AR 12 Assam rifles in tuni in Tengnoupal district sunga um Laibi kho mite manbei medical camp ana bol peh uvin chuleh solar lamp jong ana hop peh uvin ahi. Khosung haosa pa in hitabang thilpeh le kithopina chunga AR ho ana kipapi in ahi. AR hon khonung jongle aki thopi jing ding uvin kitepna ana nei uvin ahi. FIFA U-17 World Cup India munna final match um nading Kolkata a SALT LAKE Stadium Metro in Katrina Kaif le Siddharth Malholtra brand ambassador dinga lhengdoh KIC makaina'a Holminthang thina chungthu seichaina um; thilong vui'a umta Ccpur, Sep 27: Janhi jingkah Peace Ground kom a mithi - Holminthang Touthang, 30, tu-le-tua DHQ a cheng chu KIC in achungthu phatah'a seichaina anei tolhon in District Hospital Morgue akon in-sungmiten athilong chu insung-mihon ana kilah'u tolhon in vuilem in ana umtai. Hiche chungthu'a KIC akon thulhut kimu dungjuiya athi-te insungmi holeh akhutkhel te insung-miho chutoh KIC office mun'a lamkai hotoh phat sottah kihouna ana um nung, insung miho kilungtoh tah'a phatsahna ana kineiyu tolhon'a thilong vuina ana umthei ahi. Hiche'a akiphatsahnau ahile, khutkhel insung-miten hemkhamnan gan ataht uvin, nampon in thilong atom'un, chule custom dungjuiya mitchang ding khichang khel din asum in Rs. 10,000/-, khat'a Rs. 5000/- cheh dingin akiphatsah uvin, alukhap din dahpi khat, hichu asum in Rs. 50,000/-, chule alongman dingin dangka Rs. 4.40 lakh hiding chuleh ko-sana abol diuvin akinopto uvin ahi. Alangkhat'a, (L) Holminthang Touthang le akhutkhel lam'a Siehzakai of Phaipijang, Leimata Area, amani hi golcha ahlhon in, hiche nilhah, Monday nilhah achu anilhon'a kivoplhon'a, inlang anunglhon lhon a mobile a aki-tot tot lhon na'a hung kihoukhel kha ahilhon in, hitia aki-nah nah lhonleh, vangset umtah a ana thikha ahi. Ling kihot Tuni nilhah nidan 5.48 pm don chun Assam state a Nagaon district gamsung'a ling ana kihotnin ahi. hiche ling kihotchu magnitude 3.0 (Richter scale) a hat ahin, 31 km kol-hopsung ana phajouvin ahi. Thulhut kimu geiyin hiche ling kiho najeh'a kisuhkhahna, ahiloule in-le-lou thil-le-lo ase ima vang ana umpon ahi. Fishery website Th Pamei, Commissioner, Fishery in tuni chun Lamphelpat a um Fishery Department office ah department website hondohna aneiyin ahi. Hiche kingon a chun website kihongdoh hin department a project le program kibol ho hatah a akithopi ding ahi tin Director, Fishery, David K Shimray in aseiye. Hiche website hi department sung'a thudih a natoh achelhah thei nading'a Digital India vetkolna noiya kihongdoh ahi tin Commissioner, Th Pamei chun aseibe in ahi.

Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 Lha 3 le 1/2 jouva ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/09/ET... · Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 Lha 3 le 1/2 jouva ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/09/ET... · Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a

cmyk cmyk

cmyk cmykEimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul.

Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail: [email protected] / Website : www.eimitimes.in

RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/-Inform to TransformI m p h a l , Vanghomni ( Thursday) , L H A LAM ( September) 28, 2 0 1 7 • Vo l . I V • I s s u e 1 224

Thusoh Lahchom

Gas News Page 5

Training umdiSelf Employment lampang

khohsah na jal in Directorateof Extension Education,Central AgriculturalUniversity in vohcha vahnalampang'a lha 3 trainingabolding ahi'n koitobangthanopna neihon office athuchen hetbe thei ding ahi.

Gucha kimanTujingkah nidan 4 don

chun YDC Khoirom Clubleh Yairipok Police hongucha khat Honda Activakhat toh amattha uve.Akimanpa chu Md. Imtiaz,Heithoipokpi a kon ahi.

ATSUM in sorkar toh kihouna aneijouva kiphinna phatchomkhat adia vohaita

Imphal, September 27: Tuni (September 27) ChiefSecretary Chamber a GOM department luboh phabep leChief Secretary toh kihouna akineina'a, sorkar in Charter ofDemands ho suhbulhit na kineiding ahi ti'a asei tolhon inahunglhung ding September nisim 28 nikho'a nidan 24state wide general strike bolding ti'a ana kisei chu akivohaitai tin All Tribal Students' Union (ATSUM) a kon kimuthulhut in aseiye.

Tuni kihouna chu jingkahlam nidan 11 a pat nilhahlamnidan 2 gei ana chelha in ahi. Tuni kihoulimna'a aseikhomho'u chu Proxy teacher le jilkung ho themjilnamun tailouvamun dang'a jong na kitohsah, verification process a Adhoc

teacher ho kidalhah chungthu, ZEO office infrastructuresuhlhing ding, school le college jouse'a MIL jilkungninglhingtah'a koiding, 2006 batch contract teacher chulehthinglhang gamsung'a residential school semding tiho hiahi.

Jilkung ho themjilnamun polam'a jong natoh akipeh leProxy teacher aumlouna ding'a ATSUM in district cadrerecruitment bolding ti'a alunggel ana phondoh chu tunikihouna'a sorkar lam'a kon panla ho'n jong aphatsahdan'uana phongdoh'uvin ahi. Tuni kihouna'a chun ADC ,education (s) le higher education'a recruitment drivebolding tin kilolna anei'uvin ahi. (Page 3 a banjom ding)

CITOS in parking thu a lungkim louna phong

Lha 3 le 1/2 jouva Darjeeling Hillssung bandh kiladoh

AFSPA lahdoh di san ahilou Amnesty le kiloikhomna phabep in dem

Mi 5 kimanTujingkah chun Imphal

East District Police teamkhat in Hatta Mana Ingkholarea combing operationabol nauvin identificationdihtah neilou mi 5 amandohuvin amaho chu achungthuu kholbe ding'in PorompatPolice station ah ana thahluttauve.

Darjeeling, Sept 27:Gorkha Janmukti Morchaho lamkaina’a DarjeelingHills’a lhathum leh kehbandh aum jou Wednesdaynikhon dinmun angaiyabang in aumkit tan ahi.

Queen of Hills tia kihetown sung ‘a bandhakilahdoh toh kilhon in

niseh kimanchah angaiyatobang ahitan, tunijingkah’a konin dukanchule kailhang mun hoakihong in, lamlen’a busmasang’a bang in alhai kittan ahi. GJM in Tuesdayjan’a Union Home MinisterRajnath Singh in ngehnaanei toh kilhon’a bandh

lahdoh ding’a kilolna aneiahi.

Democracy gam’akihouna hi bou boinasuhlhap nathei lampi ahi, tiaHome Minister RajnathSingh in aseiya chule unionhome secretary in officiallevel meeting akou ding’ajong asei ahi.

NCA Chandel Dist in bandh ladohtaChandel, September 27: RD/PR

Th.Biswajit Singh in Machi, Moreh,Tengnoupal, Chakpikarong le ChandelBlocks sung'a a MG-NREGS nikho tha hokilhadoh vah ding ahitai ti'a phondohna lekitepna aneina chung'a Nagas ChiefsAssociation, Chandel (NCAC) in akipana

thu aphongdoh in ahi. Hitolhon chunnidan 48 bandh abolho jong aladohtanahi.

Amavang sorkar in akitepna ahinpalkeh'a ahileh Chief Association indemocratic agitation tampi kibolding ahitin NCAC in gihna aneiyin ahi.

Lien S. GangteCcpur, Sept, 27: Ccpur-

Imphal Taxi Owners Society(CITOS) ako'n thuphonchun asei na'ah, CITOS inphat masalang apat chunparking thu'ah boina aki tohjing in, Director TransportDepartment ho thupeh nabang in ISBT, Imphal munParking in ana kineiyin,hijeng jongleh phatchomkhat jouvin ISBT akon inmun chom'ah ei ki chon sah

kit uvin ahi. CITOS inhahsat na leh musit na anakitoh jing in, kahlah le GPWomen College toh kinaicha a um Nityaipat Chuthekmun a ei ki park sah uvin, tuhin Power House,Krishnadas Oil Pump,Kanglapat mun ah ei ki parksahkit uvin, itih nikho aeikino-doh kit diu ham vanghetthei ahi poi. Hiche hiGovt in avet tup louleCITOS in maban a aboina

hou suhlhap a aum thei nading a pan kila ding ahi ati.

Alangkhat ah, Govt in11th Manipur LegislativeAssembly Election lai chunCITOS noiya um gari tamtahana mangcha uvin, tuni chanin gari kiman chah na man(Honorarium) ape naipoi.Concerned Govt Authorityho'n agang theipen a CITOSnoiya gari amanchah naman'u pedoh ding in ngehnaanei uvin ahi.

Ccpur Dist a simlai hon Aadhaar Card aneisoh nadiutohgon ZEO in hondohna nei

Ccpur, Sep 27 (ET): Govt.School themjilna mun ho'asimlai hon Aadhaar Cardanei sohkei thei nadingtohgon in 26th September26, 2017, nikho RengkaiGovt. Higher SecondarySchool themjilna mun'aBiometric lahna ana kipanin ahi.

Hiche kin chu N.Chingkhei Singh, MES,ZEO, Churachandpur injinglam nidan 11:00 chun

hondohna ana neiyin ahi.Churachandpur District

adia Common ServiceC e n t r e - P e r m a n e n tEnrolment Centre (CSC-PEC) akon AurelieusZoramlien, CSC-PEC,Zenhang Lamka; JangminlalHaokip, CSC-PEC, D.Phailien leh Lamsiemthang,CSC-PEC, Rengkai, amahocheh hin District sunga diaRengkai Govt. Hr. Sec.School le Vungzagen Hr.

Sec. School mun ho'aAadhaar Enrolment amakaidiu ahi.

Town area a AadhaarEnrolment chai ahi tengthinglhang Govt Schoolthemjilna mun hoa kipanding ahi. Hiche kingon ahinPeter G. Bieklien, DistrictManager, District e-Governance Society (DeGS)le akisaipi Deptt. akonofficial ho jong apang uvinahi.

Tourism machalna dia gamsung hi kiloikhompi-phaahi angaiye: Minister Karam Shyam

Imphal, Sept. 27:Amnesty International,International Commissionof Jurist, FORUM-ASIA,WGHR, leh adang dangpanna in internationalorganisation tamtah inAFSPA kilahdoh nading’arecommendation kipe GoI inasan peh lou demnasangtah aneiye, tin CivilSociety Coalition on Human

Rights (CHCHR) in aseiyinahi.

CSCHR delegates hohiUN Human Rights Council(UNHRC) 36th session’apang ahiuvin, CSCHR higamsung’a human rightskiloikhomna chom chomkipunkhomna hiya, DrLaifungbam Debabrata Royhi kiloikhomna convenor’apang ahi. United Nations

member state 112 inrecommendation apeh 250lah’a India sorkar inSeptember nisim 21 nikhon152 hi asanpeh in, adang 98hi ahetpeh tho mai maiyinahi. Ahin, Manipurgamsung’a AFSPAkilahdoh nading thu,Protection of All PersonsAgainst EnforcedDisappearances (CED),

International Criminal Court,leh adang dang hohi ‘followup plan’ umlouva hetpehnakipe tho mai mai ahi, tin DrRoy in aseiyin ahi.

India sorkar in avel vel’aAFSPA lahdoh nading’akisei thu asanpeh lou hikiloikhomna tamtah indemna aneiye, tin aseiyinchule CSCHR injong (Page3 a banjom ding)

Imphal, September27(ET): SustainableTourism- a Tool forDevelopment’ ti thupi inPhayeng kho, ImphalWest’a World Tourism Dayakimang in, Karam Shyam,Consumer Affairs Ministerchief guest’a apang in, CMBiren Singh lamkaina sorkarin tourism sector agelkhohahi, tin aseiyin ahi.

Chief Minister Biren tu-leh-tu’a New Delhi khopi’aUnion Minister leh officialhotoh hiche thu’a kimutoding’a che ahi’in, Siroi-Ukhrul, Marjing’a konPheidinga chule Sendra ‘akon Karang chan ropewaysem na ding’a sanctionphatsah ahitai, tin aseibe inahi. Kal khat’a lennathumvei Delhi leh Imphalkikah’a leng ding thu jongCentre heng’a kipodohahitai, ati.

Phayeng hi kho nom

thu jong aseiyin ahi.Tourism machalna ding’agamsung hi kiloikhompi phaahi angaiyin, dan-leh-molkitup tah’a neiding ahi, ati.Gam leiset dan dihlouva loho nodoh nading’a noticekipe ding ahi, tin aseibe inahi.

Chairman, TourismCorporation of ManipurLimited (TCML) SapamRanjan Singh leh HeikhamDingo Singh, MLA SekmaiAC injong houlimna aneilhon in, gamsung khantounading’a khosung hoakhantou masat angaiye,ati. World Tourism Dayahitoh kilhon in Phayengkhosung mihon KhouChongba leh ChakpaPhayeng Anoiba jagoivetsahna anei uvin, chuleChief Guest Karam Shyamheng’a CM ding’inmemorandum jong apelutuvin ahi.

ahitoh kilhon’a WorldTourism Day man nading’amun kilom tah ahi, tin Karam

Shyam in aseiyin chulepupa chondan chepi jing’akhosung miho pachatna

Churachandpur a ZUF cadre 1 kimanCcpur, Sept , 27 :

Achesa September 2017n i in ChurachandpurCanan Veng a Assamrifles hon operation abolna uva ZUF mi khat anaman doh uvin ahi.

Akiman doh pa hi SSCol SagarAimol@Andrew akum41 , Chande l d i s t r i c tAimol Khullen apat ahiakiti. Assam rifles honakiman doh pa akon hinmobi le phone sum ledemand letter ana mandoh uvin ah i . AndrewAimol in asei na a ama hi

k i lo ikhom na inChurachandpur l e

Bishnupur a sum dongdinga anganse u ahi ati.

GovernorGovernor Najma Heptulla

in gamsung'a chengmijouse Durga Puja leDussera kipathu athot inahi. Governor in aseidan inDurga Puja le Dussera hiHindu sakho jui ho ding'agolnop lenpen khat ahinaban'a thudih in thudihlouchung'a gal ajo nikhogeldohna ahi ati.

Go hajuh dingNortheast India

gamsunga tukum goanentoh lhon in RegionalMeteorological departmentin tuni in Arunachalpradesh, Assam, Nagaland,Manipur le Meghalayagamsunga go ju kit ding ahitin thuso ahin nei uvin ahi.Meghalaya le Assam gamgimun ni a go ha juh ding ahitin jong ana sei uvin ahi.

Indo-Myanmar gamgi'a commando 70panlahna Indian Army to NSCN-K kikaptona

um; kisuhlemna sanglheh'a kisei

Kohima/Itanagar, Sep 27(ET): Tuni jingkah mapi 4:45am don chun Indian Armyin Indo-Myanmar gamgi'acommando 70 panlahna'a'surgical strike' khat ananeiyuve, tin thulhut akimunahi.

Hiche'a National newschannel khatnin Myanmargam'a Nagaland galguh-bolthingnoi ho buluna ahi tiaasei vangin, Myanmargamsung'a busa'a NSCN(K) galguhbol ho johkibuluna ahibouve tin

Indian Army EasternCommand akon kichen inthulhut aum'e, tinjongakisei kitnin ahi.

Hiche Nagaland to kinaiIndo-Myanmar gamgimun'a counter-insurgencyoperation kikaptona achun

kisuhlemna sangtah uminakiseiyin ahi. Chule,tuchung Army hon 'surgicalstrike' buluna anei uhi,achesa kum masa Pakistan a'surgical strike' buluna khatana nei kal'u kum khat lhinnajong ahung hin ahi.

Hiche chungthu'a IndianArmy Eastern Commandakon statement thuphon inasei dungjuiyin September27 jingkah Indo-Myanmargamgi dung'a Indian Armypatrolling kitol hochu gal-manchah kichoi thingnoihon ahin bulu'uvin ahi.Hiche'a chun Indian armyhon jong kilethuhnanthingnoi ho anakikaptopi'uvin ahi, ati.

Hiche'a thuphon inaseibena'a, chutia army hoakon kilethuhna meithalakikap tolhon chun thingnoiho ana jam mangun, galguhbol thingnoi ho langin(Page 3 a banjom ding)

AR12 Assam rifles in tuni in

Tengnoupal district sungaum Laibi kho mite manbeimedical camp ana bol pehuvin chuleh solar lamp jongana hop peh uvin ahi.Khosung haosa pa inhitabang thilpeh lekithopina chunga AR hoana kipapi in ahi. AR honkhonung jongle aki thopijing ding uvin kitepna ananei uvin ahi.

FIFA U-17 World Cup India munnafinal match um nading Kolkata aSALT LAKE Stadium

Metro in Katrina Kaif le SiddharthMalholtra brand ambassador dingalhengdoh

KIC makaina'a Holminthang thina chungthu seichaina um;thilong vui'a umta

Ccpur, Sep 27: Janhi jingkah Peace Ground kom amithi - Holminthang Touthang, 30, tu-le-tua DHQ acheng chu KIC in achungthu phatah'a seichaina aneitolhon in District Hospital Morgue akon in-sungmitenathilong chu insung-mihon ana kilah'u tolhon in vuilemin ana umtai.

Hiche chungthu'a KIC akon thulhut kimu dungjuiyaathi-te insungmi holeh akhutkhel te insung-miho chutohKIC office mun'a lamkai hotoh phat sottah kihouna anaum nung, insung miho kilungtoh tah'a phatsahna anakineiyu tolhon'a thilong vuina ana umthei ahi.

Hiche'a akiphatsahnau ahile, khutkhel insung-miten

hemkhamnan gan ataht uvin, nampon in thilong atom'un,chule custom dungjuiya mitchang ding khichang kheldin asum in Rs. 10,000/-, khat'a Rs. 5000/- cheh dinginakiphatsah uvin, alukhap din dahpi khat, hichu asum inRs. 50,000/-, chule alongman dingin dangka Rs. 4.40 lakhhiding chuleh ko-sana abol diuvin akinopto uvin ahi.

Alangkhat'a, (L) Holminthang Touthang le akhutkhellam'a Siehzakai of Phaipijang, Leimata Area, amani higolcha ahlhon in, hiche nilhah, Monday nilhah achuanilhon'a kivoplhon'a, inlang anunglhon lhon a mobile aaki-tot tot lhon na'a hung kihoukhel kha ahilhon in, hitiaaki-nah nah lhonleh, vangset umtah a ana thikha ahi.

Ling kihotTuni nilhah nidan 5.48 pm

don chun Assam state aNagaon district gamsung'aling ana kihotnin ahi. hicheling kihotchu magnitude 3.0(Richter scale) a hat ahin, 31km kol-hopsung anaphajouvin ahi. Thulhutkimu geiyin hiche ling kihonajeh'a kisuhkhahna,ahiloule in-le-lou thil-le-loase ima vang ana umponahi.

Fishery websiteTh Pamei, Commissioner,

Fishery in tuni chunLamphelpat a um FisheryDepartment office ahdepartment websitehondohna aneiyin ahi.Hiche kingon a chunwebsite kihongdoh hindepartment a project leprogram kibol ho hatah aakithopi ding ahi tinDirector, Fishery, David KShimray in aseiye. Hichewebsite hi departmentsung'a thudih a natohachelhah thei nading'aDigital India vetkolna noiyakihongdoh ahi tinCommissioner, Th Pameichun aseibe in ahi.

Page 2: Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 Lha 3 le 1/2 jouva ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/09/ET... · Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a

Eimi Times 2Vanghomni (Thursday) | Lhalam (September) 28, 2017

Thursday, Lhalam (September) 28Eimi Times

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahinahung kipe jouse sotei ding tina aumpoi. Kitomona

theiya kigel ho kisolou ding ahi. Article le Ngaidan kisoho Editorial Board lunggel ahi deh poi.

-Ed. Board

EDITORIAL

Blankfire

Scripture of the Day

Quote of The Day

E T J o k e s See & Smile

DISTRICT HOSPITAL, CCPURDUTY ROSTER OF OPD

PATIENT’S VISITING HOURS:Morning : 6:00AM to 8:00AMEvening : 4:00PM to 8:00PM

Today in history

Thinglhang Damdoi

Vanghomni (Thursday) Lhalam 28, 2017ENT DEPT :

Dr. Seikholet, MS & Dr. Tunlalmuan, DLOOBST & GYNAE : Operation Day

PHYCHIATRIST :Dr. Chinggouman Guite, MD

MEDICINE :Dr. C. Lalbiakdiki, MD, Dr. K. Amarjit Singh, MD,

Dr. Priscilla Chingbiakhoih, MO,& Dr. Junney Ngailunching, MO

SURGERY :Dr. Khamlalmuan, MO, Dr. Dilo Kumar, MS (MO),

& Dr. Mary Jone, MOORTHOPEDIC :

Dr. M. Nando Singh, D. Ortho& Dr. Hegin Tungdim MS Ortho

SKIN :Dr. A. Tiken Singh, MD

AYUSH :Dr. Ngaimuankim, Homeo

PEDIATRIC :Dr. Lalzarzolien Sanate, MO, Dr. Bidyarani Devi, MO

& Dr. Tongjakai, MDPMR CLINIC :

Dr. Alex Thangzalet, PMR SpecialistDENTAL SURGEON OPD :

Dr. K. Rita Gangte & Dr. N. Thangginmang

Aumsa cheng bonkisem phalou

(Singat leh Behiang kikahNational Highway thah !)

Inlang’a akiphindi ngen hilaitah a chiefminister N Biren Delhi a party meeting a agache chukhutdo togom’a gache ahivang’in sum dip khat behkipoh tadi photnin lang aban olgel naute kitina imaumlou ahidan chu Development natohna di ‘proposal’hinpelut nin kiti beploi jong aum’e. Lamlen (NationalHighway) semphatna di sum themkhat gangtah apehdia Union Road and Surface Transport Minister inphatsahna ahinpeh jong chu itihleh hung kipe tahbaha itihleh lamlen semphatna kipan’a kichaidi ham tilungdon umtah ahibouvin anaisai louto akilou thou-thou nalaiye. Centre a BJP in vai apoh pet tah a Manipurpuo BJP hon jong gamsung khantou machalnadi natohho khuvevun bol jengleu mipi’n jong hiche hibahinahta atia BJP ho machal cheh cheh diu ahi. Tua hiBJP lamkaina govt hin ipipi kaboldoh katohdoh tiaasaple vang’a mipi muthei tah development natoh imaumloulai ti thei ahi. Tuchan’a BJP govt nin State aaboldoh thupipen tidi hi Bandh Blockade thupitahaumsahlou hi ahi. Ahin hiche bandh jeng jong hi tuahung kipanpan ahitai. Development Fund thu ahBorder haosa hon bandh ni 2 anabolman taovin,Chandel district a haosa association hon MGNREGSthu ah ni 2 ma bandh ahinbol kitnun, ATSUM hon jongbandh boldi atiman kit uve. Border Chiefs’ Associationhotoh kihoulhahna ima aumpon, ahin Chandel Chiefs’Association holeh ATSUM hotovang kihoulhahna khataumpaiye. Ahin bandh kibolpat jouleh boldia gihnaumjou bepma kihouna ahung umji hi bandh bol kihojing ho tilkhouna khat hithei ahi. State govt Centre’akipum ngap khat nin ima jouse chomkah a aboldohjengdi jong hahsa thoudi ahijeh in kiseiphatnadi jongumlou, mipi’n jong kinepna sangtah neidi jonglunglhahna bep hithei ahi.

Tuchung CM Biren Delhi a agachena’a Singata pat Behiang chan National Highway a semdohdi ti hiCentre in athua nopna (in principle) apeh bou hinalaijongleh Moreh ban’a Burma gamgi’a Business Centrekhat semdohbedi tivang sotna pat hung kigongpehtohgon khat ahi. Behiang khopi khat hisahdi lehBusiness Centre khat hisahdi kiti jeh a hilai mun’aPolice Station khat hondohlou jong khohsahna ana umahi. State sung’a National Highway aumsa hobon phatekisempha ngailouva abanban umsahbedi kiti jong hiipi hung phachomdi hnam datmo umtah ahi.Development natoh kiti lahlah a mipi’n bailamtah aamutheipen hi lamlen semphat ho ahi. Lamlen hoduljet nin kilha sausau jengleh koiham govt akitupmingovt nin naa atong’e tiloudi? Chuh gojuh jeh a lamlenho semphatna kipan theilou ahi kiti hi kilepna bep hamti thei jong ahi. Ajeh chu gojuhen daikaileh songtumsongbong hobeh lamlen pam dung’a kholpan theihitadi ahi. Hijeh a chu district ho khantounadi dangkaCrore ijaja akipei tin adon don ah kiphongdoh henlangthuso ho ah pahlah lah in kilha jongleh niseh a mipi’nchele valena’a aman leh amujing lamlen ho anopmolaise’a mipi’n govt chung’a kinepna leh tahsanna aneiho lhomdi ahi.

Thu kisei, la kisa lehkihoulimna jatjat ho youtubea thanglha jeng hohi ahoitheilheh in ngainom nom jongaum jengin, kinep nep jongaumjeng’e. ahin angei ngeiseija ei le jong kilheplungmong di tibou ahikhademti hi ingaitoleh lungkham jongaum kit ngapme.

Nangho keiya naum uvachule kathu nanghoa aumjinga ahile, nagot chanthumun, kibolpeh dingnahiuve.

John 15: 7

28th Sept. 1928 : UK 1928 England Alexander FlemingDiscovers Penicillin

Achiesa tunikho 28th September 1928 kumchun AlexanderFleming, St. Mary's Hospital, London a atoh lai, nikhat alaboratory a thilkhat aboipi laitah in hetkhel/suhkhelna(accidentally) a kon'in Penicillin ahin mudoh/semdoh in ahi.Penicillin kiti hi antibiotic phabep kikholkhom'a tahsa sung'abacteria phalouho sumanga pang ahi. Achomlam a chu 'pen'PCN akitin ahi. Chule hiche hi fungus jatchom deukhatPenicillium fungi kitia kon hungsoh ahi. Thil kholchilna ding'aakoi kuongho (dishes) ho chung ah chun fungus tamtahanamudoh in themkhat ala'n test abol leh hiche fungus hochuboltheina (properties) phachomtah nei anahiuvin ahi.

Akholthuh jepkit leh fungus hochu ganhing phabep chungah anti bacterial effect nei ngen anahikit uvin ahi. Hiche akonchun tulai antibiotic kisemna lampang'a lampi phatah lehangaichapen khat ahung hidoh in ahi. Nineteenth Centuryvelchun Penicillin hi mihem thilsem/kholdoh lah'in achungnungpen dan in mihem ten anagel uvin ahi.

Accident toh Nupi khat ambulance a apoh uva hospital lhut u.. doctor pan..soryechaan tauve (athitai) ati laitah in nupi nu chu ahung hingdoh kit in kathipoi atileapasal (ajipa) in asenjah jeng in.."mingol thip in doctor sang a hejo/themjonakisah ham?? Atin postmortem ding in atolphei pai2 tauve.....

**********khokhat ah hin golhang mini khatpa dendrite kham,khatpa

jukham,lampi a kisuto/phuto lhon... dendrite khampan zan ahinahetlou hm?? torchligh kichoi tang em?? atile jukhampan sun ahilam

nahet lou ham jong khamthei a alop!! atin ahile sun ham zanhamm ahelhon tapon akom uva tehsepu vailou kon ding inn hindalha cu adong lhon in,"hepu tuhi sun hm?? zan ham" Tehsepun:"kahepoi e kei a chengthah kahin emacha kahepoi e"

"Don't let your fear of failurestop you from realizing your

dreams."- Catherine Pulsifer

THE LEVERAGES OF KUKI VILLAGES:By: LunminthangHaokip

A Peep At Chief-ship: The word 'Chief,' isdefined in Dictionary as "the head or leader of anorganized body of people; the person highest inauthority." Another definition of the same word is:"the head or ruler of a tribe or clan." On the hillranges of North East India, and on the foothillstouching the plain areas, since time immemorial,many Kuki chief-ships had been established on thelines of the second definition given above. Some ofthe residential settlements have developed into bigvillages and some still remain small throughout ages.

Roots of One's Identity: A true blue-bloodedKuki may forget the details of his own ancestry dueto the passage of time, but he will never forget thename of his tribe or clan. It is notionally made almostmandatory for one, in personal self-introduction, tomention clan and sub-clan along with one's name.In certain situations, it could be the reverse. Queriesare made about one's sub-clan after one's name istaken note of. Therefore, it can be imagined, evenif left unsaid, that Kukichief-ship of the past wasfounded mostly on the basis of clan or sub-clan. Atthe back of one's mind, there is a constant lurkingreminder that one belongs to a particular family treeand 'so and so' and 'such and such' are the'branches.' Inter-clan marriages may have had theirown social ramifications, but when it comes to thebrasstacks of emotional equations vis-à-vis inter-clan rivalry, the balance of loyalty tilts heavilytowards one's original paternal roots.

Chief is 'King': The smaller the hill village is, thebigger the multi-layered disputes that involve 'frog-in-the pond'type topics of petty one-upmanship.Bickering galore over issues ranging from individualland holding, clandestine felling of trees for firewoodfrom the preserved 'green belt', paddy field tenancy,elopement and adultery, cattle grazing, loans andinsolvency, exchange of fists-of-fury in drunkenstate, slander, back-biting and tongue-lashing etc.Sequel efforts to quell pressing matters among'equals' cannot quite settle rabble-rousing cases. The'supreme authority', the chief of the village, whetherhe is equipped with the wisdom of Solomon or the'nil-wit' of Nabaal, is being looked up to dispose'scary'cases with 'no aces up his sleeve.' Whenproceedings come to an impasse even after rollingout 'one-to-one cajolery', the age-old traditional pre-Christianity methods of judgment are applied as thelast resort to wrap up 'pinches' onthe Churchedstake-holders. The chief's verdict, worthy orworthless, is the ultimate. His 'yes' saves a mess.When Chief says 'No', it is 'No.' And there are norooms left for ventilating 'ifs' and 'buts.'

Tradition Rides Roughshod: The ancientsense of right and wrong worked well during thetime when discerned learning did not take place.

Fine system had its utility to the extent of itseffectiveness to create fear and restrain the culpritfrom committing an evil act repeatedly. But theadvent of the Gospel brought to us saner ways ofdealing with crime. Jesus taught us that true justiceshould be mingled with mercy. Imposing a heavyfine of a 5-Tuh (clenched hand used to measure sizeof pig) pig (considered a dirty animal) on a bereavedfamily to "purify a house deemed to have beenpolluted by bloodshed," in the name of tradition, runscounter to the Truth we read in the Bible. Or takefor example, the Kuki-specific man-made law ofinheritance. The forced-inheritance of the propertyof a 'son-less man' by his brothers or nephews,against the actual owner's will, when his owndaughters are still alive, has become some kind ofa 'generational curse.' Moses faced a similarsituation and asked God as to who should get theproperty of a man, who has only daughters, afterthe father's death. The Almighty gave an answerwe would do well to follow: "And thou shalt speakunto the children of Israel, saying, if a man die, andhave no son, then ye shall cause his inheritance topass unto his daughter (Numbers 27:8)."

The Economics of a Hill Village: Agreed thatsome of the more enterprising Kuki entrepreneurshave landed on overseas shores to open salecounters at over-the-top venues like Laurel inMaryland or Tulsa in OK, USA. But, by and large,the business scenario in the interior outskirts of Kukisettlements in NEI and North West Burma, leavesa lot to be desired, if not pathetic. When all theregularly salaried working 'elite' of rural-origin haveshifted base to bigger townships, there remains theirregular daily meager-wage-earners, for the smallstore-runners to do business with. Daily needs likehardware knick-knacks, grocery goods, tobaccoproducts, edible oil, detergents etc. are the much-sought-after items for the agriculture-labour-sustained country folks. Tea stalls come up by theshops where buyers gather, to cater to the beverageneeds of village School Teachers and habitualgossip-mongers who 'take rest in the afternoon fordoingnothing in the morning.' While womenfolkeverywhere sweat out and work harder for the rainyseason, some lazy men choose to live off by thesweat of their spouses' brow. The poor men's shop-keeper and 'café-runner' think they havearrivedwhen sales boom. But, with the 'doomed'arrival of credit-takers, some stores and cafes arecompelled to close shop and go searching for ice-barsto cool their'hassled heads' with,when the longlist of credit-defaulters fail to pay up outstandingbills, despite repeated reminding.

Rural Event Mismanagement: One'ssurroundings may have nothing much to bragaboutcompared to the affluent environs of city life; but

the heart urgesevery one, rich or poor, to make merryover littleachievements that bring immense joy to 'thescoring' family. Success in Matric or Higher Secexam, no matter what the Division is, in a nondescriptfamily is a cause for celebration. Pass is pass. Holymarriage is a must for a Christian boy or girl, althoughspiritual brinkmanship makes many to choose theeasy path of elopement. In holy dos, both the groomand the bride's parties are expected by tradition tothrow a feast. It is justified by the invitation of sundryfriends and relatives. In the bargain to maintaindecorum, event-hosting demands a budget beyondone's means. Materials for make-shift hall, seatingand eating arrangement, sound system anddecoration are not locally available. When the onlyusable vehicle in the vicinity is called for duty, patcomes reportthat "all the parts of the vehiclearemaking noise except the horn." Besides, the sole guywho can handle electrification and sound-job playshard to get. Work allocation among the youth brigade,often, runs into trouble due to 'queer' tussles inperceptions. So, itchy-bitchy sound-bytes of 'tearing'gossip, sometimes, amplify to make the 'victims' flyoff the handle. The totality of all these extra-factorsresults in mediocrity of preparedness andmismanagement of events. Wedding dos, therefore,call for austere planning within limits of one's ability.After all, "There is no such a thing as a poor weddingor a rich funeral."

The Silver-lining: Having said that, I must alsoharp on the good things that a hill village is blessedwith. Gaongaonnaraha. The livelihood and welfareschemes taken up by the various DLOs aregradually lifting up the lot of our backblock districts.Of late, the glut of new governmental ruralinfrastructure have captured the imagination of theerstwhile YWNM - Youth with No Mission - inchanneling talents to a potent commitment.Agriculture has become a common culture withhope of sustenance attached while Horticulturebegan to yield fruits. Rural Electricity supply,now,rivals those of the cities. Mobile Networkshave covered the interior segments extensively.Communication is improving by leaps and bounds.Handsets are a craze among the youth. But, dueto low earning,all the adult members of a poor familycannot possess one. So, some siblings silently wishthat the screen of the mobile of their dad or elderbrother get broken so that they would buy a newone, and the old one may land up on their laps.Mobile communication has even facilitated Churchadministration. If we get no answer from 'ordinary'men to solve our problems, and for greater thingswe yearnfor to be granted, let us call Heaven'sTelephone number, Jeremiah 33:3, "Call unto Me,and I will answer thee, and shew thee great andmighty things, which thou knowest not."

Kolbuthei, KaphoiKolbuthei invella kehnom thingphung khat ahi.

Athuh le alhum kigom thei jatkhat ahi.Aphatchomna:Kolbuthei athuh jatho hi atwi akichopa ahile

buhse khut, buhse vei aphan ahi. Kolbuthei alhumho akineh a ahile tahsa thisan akiben, thisan cheahoijin ahi. Kolbuthei ahoh kisugoi atwiakidonleh eh-kho lungvai, lunggim, pamlhai, holhungdoh, eh-thah kituplou ho a dingin apha lheh

in ahi.Kolbuthei ahoh kisugoi a atwi kimehlha akidon

a ahile hai hahsa, buhse veiho aphan ahi.Kolbuthei ahoh kisugoi a atwi kimehlha akidona ahile hai hahsa, buhse veiho aphan ahi.Kolbuthei ahoh kisugoi atwi le aha tahsa chungaakinu a akiben leh tibol apomho aphan ahi.Kolbuthei athinghoh akisuhgoi ja akinulehchapang ajang kili a damlou ho apha theijin ahi.

Page 3: Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 Lha 3 le 1/2 jouva ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/09/ET... · Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vanghomni (Thursday) | Lhalam (September) 28, 2017 3Eimi TimesKIC makaina'a Lompi Golseh, Kut 2017 kiman ding thu'a Jt.

Meeting um

Tourism det hin vaichat asuhmang thei ahi: Min Biswajit

Churachandpur Government College in College Week mang ding

Guwahati khopi’a South Asian boxing Championship umding

World Alzheimer Day kimang

RD& PR Min Bishwajit in PMAY-G September kah’a akichainading’a DC ho thuhilna pe

One Day Legal Awareness kin-gon khat ana chelha

Ccpur, Sep 27 (ET):Lompi Golseh-2017manding chungthu'a tuni-kho jinglam nidan 11:30apat chun KIC Office,Tuibong, mun'a joint meet-ing toukhomna khat anaumin ahi. Hiche meetingkin achun, Kuki Inpi Chu-rachandpur (KIC) leabahkhai Kuki Chief As-sociation (KCA), KukiKhanglai Lawmpi (KKL),Kuki Students Organisa-tion (KSO), Kuki WomenUnion (KWU), KukiWomen Organisation forHuman Rights (KWO-HR), Thadou Kuki Stu-dents Union (TKSU)GhQ, chule Kuki SeniorCitizens, kitiho ana pan-guve. Hiche'a chun,ahung kikhom lamkaichom-chom hon LompiGolseh leh Kut 2017man nading dan lam'ah

lungel sekhomna anei uvinahi. Kumseh'a hung ki-mang jing tukum 2017 adiaLompi Golseh le Kut mannading chungthu ho'a,ahung lhungding Septem-ber 30, 2017, teng KICOffice mun'a jinglamnidan 11:00 le ChavangLompi Golseh cum Kut

2017 Central Committeesem ding, gamsung'acham-le-lungmon umnathei dia kitha-kimatkitiho umkitlou nadiajoint press release bold-ing, tiho panna'a kilolnachom-chom anei uvinahi. Tukum (2017) Kut hiKIC mopohna noiya

Ccpur, Sep 27 (ET):Manipur Legal ServicesAuthority kithopina noil-hah in District Legal Ser-vices Authority, Ccpur lehCcpur United Clubs’ Or-ganisation (CUCO) chunSeptember 26, 2017, nikhochun Tuibong Govt. JuniorHigh School, Tuibong a“One Day Legal Aware-ness Programme” kiti kin-gon khat ana neiyun ahi.

Hiche achun Ngulth-ang, Social Worker chuleSK Mangang, PresidentCUCO, amani chu Chief

Guest le Functional Pres-ident cheh in ana panglhon in ahi. Paomang Ha-okip, Headmaster, Tui-bong Govt Junior High

School, Y AnandiniDevi, President LUDOchule Muonthang, Sec-retary AMMUDO holoiahile Guest of Honour in

ana panguve.Hiche kin-gon’a Resource

Persons a panla holah’a P.Khamkhanthuam Advocate,Chairman, Collective Law-yer Trust India, chun NFSAFood Security chungthu tokisaiyin thuhil-houlimnaaneiyin, Lalthamawi, Advo-cate in Protection of Childrenand Child Labour from Sex-ual offence (POSCO) Act,chungthu, chule PhulindroKonsham, Chairman CoHRManipur, in Right To Educationto chungthu to kisaiyin thuhil-houlimna ana neilhon in ahi.

Imphal, September27 (ET): Commerce andIndustry Minister Thon-gam Biswajit Singh in tour-ism det hin gamsung’a va-ichatna asuhmang thei ahi,

tin World Tourism Daykiman na Manipur Uni-versity Courthall’a aseiy-in ahi.

Tourism in economydinmun asemphat ding

chule thilpha asepdohding ahi. Manipur gam-sung hi tourist spot ahi-na thei dinmun lentahum ahi’in, Centre in-jong gamsung’a ding’afund apeh ahitai, ati.Gamsung’a thil tamtahkimu ho amanna ihepouvin, chule eimachang phatchomnading’a imang uve, tinaseibe in ahi. Act EastPolicy hin gamsung’akikhelna ahin pohlutteiding tahsan ahi’in,ahin, aphatchomnamutei nading’a ikigot-uangaiye, tin aseiyinchule simlai ho tomngaitah’a apan diuvin tem-na aneibe in ahi.

‘Tourism in Manipurfor Sustainable Devel-opment’ ti thupi’a Es-

say Writing Competition’alolhinna nei ho kipamanhopdohna anei uvin ahi.Kin-gon hi Centre for En-trepreneurship and SkillDevelopment School ofSocial Sciences, ManipurUniversity, Imphal in Ma-nipur Tourism Forum,Imphal toh “SustainableTourism a tool for develop-ment” ti thupi noiya agonahi’in, Manipur UniversityVice Chancellor Prof.Adya Prasad Pandey,School of Social Sciences,MU Dean Prof. N Loken-dro Singh, Centre for En-trepreneurship and SkillDevelopment School ofSocial Sciences, ManipurUniversity, Director Prof.Ch Ibohal Meitei, lehadang dang jong apanguvin ahi.

V A n l a l a w m p u i iChawngthu chucooperation,Sericulture le

fisheries ana kipe in ahi.Lal Thanhawla in anaopa Lal Thanzara chu

Public works departmentana pe in chuleh power andelcticity chu Home ministerR Lalzirliana an ape in ahi.Urban minister Zodintluan-ga chu Information andcommunication technologyana kipe in chuleh educationminister H Rohluna chulabour,employment,skill de-velopment le entrepreneur-ship department ana kipehbe in ahi. Hiche portfoliokikhel na hi 2013 jou a kon-na ama sa pen ahi.

Mizoram CM Lal Thanhawla in Minister phabep reshuffle bolAizawl, September

27: Mizoram Chief Minis-ter Lal Thanhawla in tuniin a cabinet minister pan-mun themkhat ana khel inahi. K S Thanga ,Spetem-ber 20 a minister of statepanmun anakipe chu de-partment ofagriculture,irrigation lewater resources le landresources,soil and waterconservation ana kipe tanahi. Cabinet sunga numeiminister achangseh a hi

Churachandpur, Sep26 (ET) : Students’Union, ChurachandpurGovernment College inOctober nisim 9 nikho’akon College Week manpan ding’in kigotna aneitauvin, College mun

jouse’a akiman na ding’aunion in Tuesday nikho’ahetsahna anei ahi. Debate & ExtensionSecre tary in Col legel i t e r a r y p r o g r a m m ea g o n d i n g , C o m m o nRoom, (Boys and Girls)

Sec re t a ry in indoorgames kitetna agon dingchule Games andSports Secretary in out-door games & sportscompetition agon dingahi, ati. Secretary jousen kin-

gon akisemtoh uva no-tice board’a atahdohding’in temna aneiyunchule kichep golseh’apang nom hon aphatchasecretary ho akijahmatpi diuvin aseibe uvinahi.

ICCFI kitetna’a Maipaksana sem ‘Eibusu yaohanbiyu’ pang dingImphal, September

27: ‘Eibusu Yaohanbiyu(Let Me Join You)’ kitiHaorongbam Maipaksa-na director hina film in63rd National FilmAwards 2015 ‘a Best Re-gional Feature Film inManipuri Language amuahi’in, hiche film hi 20thInternational Childrens’Film Festival, India(ICFFI) ‘a ding’a lhendohahitai.

Childrens Film Society

India (CFSI) in Informa-tion and Broadcasting Min-istry noiya Film festival hiNovember 8-14 sung’aHyderabad khopi’a abolding ahi. Internationalcompetition’a pang ding’akilheng Manipuri Featurefilm masapen ahi’in, Dr.Shravan Kumar, FestivalDirector, InternationalChildren’s Film FestivalIndia in film sem’a Maipak-sana Haorongbamfestival’a pang ding’a kou-

na lekha Wednesdaynikho’a athot ahi.

Film hi football team’atahsa bukimlou khat ajaonomna thusim ahi’in,chule thet na ato vang’aschool football team’apan lah ding’a tupna aneithusim ahi. MaipaksanaHaorongbam hi PreviewCommittee member 40lah’a khat ahi. Interna-tional Children’s Film Fes-tival India hi The GoldenElephant tia kihe mint-

hang ahi’in, chapangasang aja’a sim in panalah’a chule film profes-sional aja’a sim vannoimun chom chom’akikhom ahi.

Festival’a kitetna hi hopthum- International, AsianPanorama leh Little Di-rector ‘a kikhen ahi’in,n o n - c o m p e t i t i v esection’a hi Childrens’World, Open Forum,Workshop, Special event(Kids Mela) um ahi.

IG AR(South) in post-mortem von RIMS ana peImphal, September 27: Major General Virendra

Singh, VSM, Inspector General of Assam Rifles(South) In post-mortem a manding von thum Region-al institute of medical sciences,Imphal khut a ana pehlut in ahi. Hiche thilpeh kinei na achunProf.Ch.ArunKumar Singh, Medical SuperintendentRIMS Hospital, Prof.Th.Bijoy Singh, HOD Foren-sic Medicine, RIMS le Prof.H.Nabachandra Singh,

Medico legal Advisor to Government of Manipur inpan lah na ana nei uvin ahi. Prof. Th Singh in asei naa Department of Forensic in khutlai le thil ija kai nengjal a anei vangin phat khat khat le akijan ding atamji jeh in post mortem von hohi tam tah ngai cha ahiati. Aman asei be na Assam Rifles in Manipur gamsung a muntin a kitho pina le panlah na anei ho uchunga kipa thu aphongin ahi.

Imphal, September27 (ET): Rural Devel-opment and PanchayatiRaj Minister ThongamBiswaji t Singh inWednesday nikhon dis-trict jouse’a DeputyCommissioner honPradhan Mantri AwasYojana- Grameen bene-

ficiary list ho achai sohdiuvin thuhilna ape inchule tulha kichai kah’a1st instalment pehdohnading natoh apat diuvinaseipeh in ahi.

New Secretariat Of-fice mun’a schemechungchang’a kihounaanei nauva Minister in

thuhilna anei ahi’in,toukhomna’a DC lehBDO jouse pang ahi.Kihouna’a ama ama DCin Minister heng’a agan-na thei pen’a verifica-tion process akichainading natoh achelha’e,tin asei uvin chule Sep-tember kah’a chai

ding’in asei uvin ahi.Centre in scheme

chungchang’a hi updatesta te sorkar heng’aathum jing ahi, tin Min-ister in aseiyin chulescheme lo lh innading’a DC leh BDO hoakijahmat to angaiye,ati.

Kakching, Sept 27: World Alzheimer Day tuni inJivan Hospital Kakching conference hall munna anakimang in ahi. Hiche nikho nit na kin gon chu IndianPsychiatric Society,Manipur State Branch le JivanHospital Kakching in kitho khom a abol u ahi. Hichekin gon achun MLA Surchandra chu jin gun in ana pangin chuleh Dr. Heramani, president Psychiatric Society

,Manipur state Branch chuleh Head of dept. Rims chukin nei pa in ana pang in ahi. Disability Commissioner,Dr. RK. Kumarjit, Psychiatrist Dr. R.K. Lenin le Dr.Y. Ashok chu jin ja um in pang ana la uvin chuleh Dr.Heramani, Dr. Nelson Loitongbam, Dr. S. Gojendrole Dr. L. John ho in hiche nikho toh kisai in houlimnaana nei uvin ahi.

Guwahati, Sept 27:Ahung lhung ding De-cember nisim 6-10 sung’aGuwahati khopi’a SouthAsian Boxing Champion-ship umding ahi’in, Guwa-hati khopi’a aumna mas-apen hiding ahi.

Boxing Federation ofIndia, BFI in executive

committee toukhomna aneijou Tuesday nikho’agamsung’a India Interna-tional Open Tournamentumding ahi, tia asei ahi’in,January hapta thum lhin lehkipan ding ahi. BFI in thu-so aneina’a chun Pakistan,Afghanistan, Sri Lanka lehBangladesh gam in

Championship’a SARCCgam dang hotoh pan alah-ding ahi, tia jong asei ahi.

India Internationaltournament’a hi Uzbeki-stan, Kazakhstan, lehUkraine gam jongpangding ahi. Capt GManoharan in YouthMen’s team amopoh ding,

Bhaskar Bhatt in YouthWoman Squad amopo-hding, MS Dhaka in jun-ior men amopoh dingahi, t in BFI in thusoaneiye. Chule Federa-tion executive direc-tor ding’a RK Sache-ti kilhengdoh ahitai ,ati.

Serou a manbei medical camp ana kibol Kakching Sept 27: Swachhta hi Seva toh kisai

in BJP Manipur Pradesh in tuni in Serou communityhall a manbei medical camp ana bol uvin ahi.Medicine,Gynae,Heart,Ophthalmic le dermatologya specialized doctor nga jao na in hiche camp a chunmi ana kijan in ahi.BJP Manipur Pradesh Generalsecretary , K Saratkumar in asei na a hiche man-

bei medical camp hi Prime Minister NarendraModi in ana lhan doh Swachhta hi Seva toh kisaia ki gong ahi ati. Aman asei be an a mipi in gamsunga tui let jing jeh in genthei na jatchom chomatoh jing uvin hiche toh lhon a tahsa dammo najat chom chom akon a kiven na dinga ki gong ahiati.

Znacka in Moirang a showroom hongImphal, September 27: India a ding a sil le chen

joh company, Znacka in North East a sung’a amas-apen a ding’in Moirang ah showroom khat ahong-doh tan ahi. Hiche company hi pasal le numei chulechapang ho kivonna ding organic cottom bouva kisemvon podoh khat ahi. Showroon hondohna chu Chair-

man, Manipur Rural Bank, Dr. Prashant Kumar inaneiyin ahi. Manager of Znacka Fashion North-EastZone, Janica Kumam in kingon’a ahoulimna’a chun,Znacka brand hi aminthang lheh in chule internationalbrand hotoh jong kitet theidia semdoh ding hi to-hgon lenpen ahi ati.

Peace Ground, Tuibong,mun'a kimang ding, chuleLompi Golseh 2017ahile October 30, 2017,nikho teng kipan ding,chujou Kut nikho No-vember1, 2017, tenglekipaman hop dohnaumdin tohgon auminahi.

Page 1 banjom..... Indo-Myanmar gamgi'a ...

ATSUM in sorkar toh kihouna...

AFSPA lahdoh di san ahilou...

Rotary Club of Polo City le Manipur Traffic Police in Kangla LhumlamGate a Road Safety Awareess campaign ana bol’u

AR in Tokpaching kho a medical camp ana bol

Imphal, September 27: Rotary Club of Polo City,Imphal leh Manipur Traffic Police hon tuni chunLhumlam Kangla Gate ah Road Safety AwarenessCampaign khat anabol uvin ahi. Hiche campaign achun District Governor of RI District 3240, SunilSahar, Assistant Governor RS Panesar, President of

Rotary Club of Polo city Imphal, Birla Haobijam honjong pan analauve. Kingon a thusei ho chun trafficrule hetding le jui ding apoimo dan asei’uvin ahi. Hichecampaign hi mipite’n traffic rule phate’a ahettoh nadiukhohsahna jal a kibol ahi tin President Birla Haobi-jam in aseiye.

Imphal, September 27: 39 AR in tuni in Tokpach-ing khomite manbei medical camp ana bol peh uvin ahi.Hiche medical camp achun doctor li in pan ana la inchuleh medical staff val in ana kithopi uvin ahi. Hiche

medical camp umtoh lhon in khosung kite dammo najat chom chom akon kiven ding dan thu ajong ki-houkhomna ana um in ahi. Hiche medical camp achunagom in mi 236 in kivetsahna ana nei uvin ahi.

kisuhlemna sangtah atoh un, ahin Indian Army ho-vang koima kisuhkhah-kisuhlemna atohpouvin ahi,tinjong aseiye akiti. Eastern Command thuphon inaseibena'a, hiche kikaptona'a Indian sepai hon gamgikhel'a (Myanmar) kalson lutna akinepoi ati.

Alangkhat'ah, hiche kikaptona amun akon (kikap-to) petna thulhut khatnin asei kitna'a Indian sepai 3 athitan, maha-chang phabep jong aumin, ahin Naga thing-noi ho ahile koima kisulem aumpoi, atikitnin ahi.

Hiche thulhut pen hin aseina'a, kikaptona chu jing-kah nidan 3 am don'a Indo-Myanmar gamgi apat 10-15 km a gamlatna Myanmar gamsung Langkhu khokom'a Naga Army Elite Unit khatnin phatchomkhatadia apansah namun'u camp joiya Indian army hungkitol ho nana suhdoh nauva kon'a kikaptona uminaseiyin, chule hiche thulhut kisutlut geiyin jong akikap-

to nalayui, ati.Hetthei khatchu, Northeast thingnoi phabep Myan-

mar gam'a kisel hohi India in akisahlelpi jing ahi. AchesaJune 2015 kum'a Indian Army hon India-Myanmargamgi kom'a NSCN-K thingnoi douna'a operationlentah anabol ahi'in, Manipur gam'a Army mi 18 kithana thilsoh jou ahi.

Lha kipat til'a Indian Army in NSCN-K douna'aIndo-Myanmar gamgi, Arunachal Pradesh gam'aoperation lentah abol anahin chule AK-47 rifle, me-ichang chule radio set phabep Votnu khosung,Longding district'a kon amat-u ahi.

August lha kichaiya konin Changlang leh Kunnugamkaiya jong hitobang operation ana kibolin, Septem-ber nisim 1 nikhon Kunnu kom'a NSCN-K thingnoimikhat akikaplih'e, ti thulhut jong aumin ahi.

Jilkung khat hina ding'a simlai khat in B.ed aneiloukhoh ahijeh'a ahunglhung ding session (2018-19) a patGovt. college jouse'a additional course a koiding tinjong kilolna anei'uvin ahi. Reservation le recruitmentchungthu'a boina umjingho suhlhapna ding'a ST com-mission lamkaina enforcement agency/committeekhat semdoh ding tin jong thulhuhna asem'uvin ahi.

Charter of demands a pang thildang ho chu Gov-ernment college a Assistant professor tohmun ongho suhdimna ding'a ST ho'a kon special recruitmentdrive bolding, IGNTU-RCM autonomous central uni-versity a doptou ding, thinglhang gamho'a jong com-petitive examination centre semding, health sector,JNIMS backlogs, Tribal Affairs and Hills'a back-log umho, TRI, Govt. in 2014 a thupeh ana nei dung-juiya tribal sub scheme ho chepi pan ding, police

jurisdiction re-organize bolding land record hotransfer bolding chuleh Manipur University a res-ervation chungthu a boina umjing ho suhlhap dingtiho hi ahi.

Kiloikhom in aseidan in tuni kihoulimna chualangto'a kon kinoptona in ana kichai jongle ChiefMinister panlahna'a thu chaina kisei nalai ding ahi ati.Kiphinna lahdoh ding ti'a kisei hi CM toh kihoulimnaaumkah ding'a phatchom khat kivohai ahi. Chulehtuchung kihoulimna achelhah theina ding'a pan na-satah hinla KSO GHQ, ANSAM le mimal'a kithopi-na hinpe ho chung'a kipathu sangtah akiphong'e.Chuleh kiphinna hi angaichat dungjuiya kipan kit theiding'a kigong ahijeh in muntin'a um kiloikhom tosonho kiging jing'a aum ding'uvin temna akineiye tinATSUM a kon kimu thulhut in aseiye.

sangtah'a demna anei ahi, ati. Universal PeriodicReview (UPR) masapen, 2008 kum 'a Germany, UKleh Canada gam in AFSPA kilahdoh nading'a recom-mendation abol'a chule 2012 kum'a Switzerland,France leh Slovakia gam in asei kit ahi'in chule athum-vei channa'a jong Switzerland leh Pakistan gam inathu apohdoh kit ahi. Ahin, athum'a GoI in asanpehlou ahi. CSCHR in hiche hi sangtah in demna

aneiyin ahi, ati.AFSPA, 1958 kiche jom pi hi mihem chungchang'a

khansetna, dan kipalkeh na, toltha leh phalna ahi, tinBabloo Loitongbam, WGHR/CSCHR in aseyin chuleIndia in ipi tohgon aneiya avel vel'a hiche hi asan pehlou ham, tin thudoh jong aneiyin ahi. Chule Renu, EE-VFAM in UN Human Rights Council hon hiche thuahet peh diuvin kouna aneiyin ahi.

Page 4: Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 Lha 3 le 1/2 jouva ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/09/ET... · Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vanghomni (Thursday) | Lhalam (September) 28, 2017 4Eimi TimesKABIRAJ MD NASIR KHANCHUNG'A KIPATHUPHON

Keima phatsot tah piles nat nakana neijeh in pampot nopkaneiyin pampot teng hol ahungdoh jin achol lha jin akinung hetlut jong le asa hen hun jin chulehthisan ahung pot jin pampot

louvin ni 2/3 cheng kaum kit jin genthei tah a kanaum chu, Kabiraj Md. Nasir Khan’s Clinic HattaMinuthong (Time:6am-5pm) JNIMS Road Mob. No.7085385283/9615033039 ama koma kakijen sah a koninkahung damdoh in, hijeh chun ama chung’a kaki panakahin phong e.

Keima, Kimneo, Saikul BazarET(6196)-29 Days

KABIRAJ MD ZIA-UL-HAQUECHUNG'A KIPATHUPHON

Keima phatsot tah piles nat nakana neijeh in pampot nopkaneiyin pampot teng hol ahungdoh jin achol lha jin akinung hetlut jong le asa hen hun jin chuleh

thisan ahung pot jin pampot louvin ni 2/3 chengkaum kit jin genthei tah a kana um chu...Oja MDZial-ul-Haque, Ph. No. 9615256612/8414825323ama koma kakijen sah a konin kahung damdoh in,hijeh chun ama chung’a kaki pana kahin phong e.

Amun :1. Kekru Villa North AOC, Opp. AMUCO UCM Gate2. Mayang Imphal Kamchak Bazar 6:00AM to...?3. Yairipok Bamon Leikai (Wed & Sat)

Keima : M. Neinu,Sugnu

ET(8304)-12 Days

OJA M.V. AZAD PHUSHAMAsthma (Opnat) nat na in phatsot tah kana dam mon haikhoplou, khot leng ngui lha,kong natting nat,tahsa hung lhasam chehcheh, nehle chah ema kakam matui thei louva hinkho phatsot tahkana man chu oja M.V. Azad, Ph.No.8014025567/ 7628890261

ama kom’a kaki vetsah akon in kahung phatanachung’a kipathu kahin phong’e.

Amun : 1) Centre Road, Opp. ICI Church RoadHiangtam Lamka, Ccpur.

2) Hatta Opp. oil pump near public hospital hattaImphal

Keima; Thethem VengnomET(8288)-6 Days

NGAILUT TIBUKIMLOU HUHHINGNA CAMP-2017Amun : GMFDI Office Tuibong DHQAnikho : 2nd - 6th November 2017* Speaker : Pastor Lalkhohen Chongloi* Counselor : Evan Chinkholam Founder GMFDI* Camp Director : Pastor Jangsei Advisor GMFDIAmasan kangailut nao leh jana salam kahin peuve. Pathen lungset najallin

ngailut umtah Tibukimlou ho adding in huhhing na Camp kahin gong uvin,muntin na um tahsa tibukimlou ho jouse hung jaocheh ding in kahin temuve. Insung/Houbung/Khosungmi ajaothei ding aum a ahile insungmite/Houbung lamkai hon ngailutna neitah a Camp a jaoding in neihung thah pehleuchun tia I Pakai Jesu min a naheng uva kahung tao u ahi. Programmealolhin theina dingin taonan geldoh ute. Kakipah uve.

Pakai lengpilei a natohkhopiu, Sd/-Evan Chinkholam, Founder

Organised By : Gospel Ministry for Disabilities India(GMFDI)Contact No. 961235970, 9612869856

Sd/-Thiamngainiang@Boinu, Secretary

ET(FC-8087) 26/1/9/15/28/31

ET(FC-6082) 7/9/10/12/14/16/17/19/21/23/24/26/28

26/2

8/1/

3/5/

8/10

/12/

13/1

5/17

/22/

24/2

6/29

PILES TREATMENT

PH. ALAM Ph: 9856848613/ 8787579776

Add: Next to Imphal Bazar Community Cremation GroundMINUTHONG,Hafiz Hatta, Imphal East - 795001

ET(8272)-6/8/10/12/14/17/18/20/22/24/26/28/30/2/4/

Keima phat sot tah kal teni asong kana neijeh in junthahnopmo na abang le thisantabang katha doh jin kong nat,tingnat kahleh ka-oiyin eiheh jinanat dan sei thei lou khop a phatsot tah kana thoh chu OjaPh.Alam koma kaki jensah a konnin song ahal hal in kathadoh intun vang kadam mo na chengapha tan ama chung a kipa thukahin phong e.

KeimaThindai Imphal

INMUN INMUNSopi ule nao koi tobang L.Gamnomjang

Village, Salt Brook School lhang, Tuitha lui gal ainmun dei aum leh in kisah a cheng nom hodininmun hunkhop akihom jing nalai in ahi.Lei(Bridge) jong akiboipi laitah ahi. Amun deihon anoia contact No. a hi dohchet thei jing ahi.

S.LALBOI LUPHENG Contact No. 9612478656

ET-(FC-8088) 28/29/1/3/5

KABIRAJ M.V. KAYAMUDDINCHUNG’A KIPATHU PHON

Keima gastric kanei na hi phat sot tah ahitan sungpoh jeh in an neh twi donjong anom thei mong nong tapon pampot jong anop thei pon tahsa munphabep eichip jen jun jin sungpoh jeh in akine jouse kasung ah hui yin apangin emut mo nan jong kanei yin gen thei tah a kanat kana thoh lal chu OjaKabiraj M.V. Kayamuddin Ph No. 8575814720/8413870027 kana kivetsahakon in tun kahung damdoh tai. Mayang Imphal Konchak Bazar (7:00amto 12 noon) Hatta Minuthong Bazar (1:00pm to 5:00pm)

Keima; PhalneichongKhumanlampak

ET(8278)- 19 Days

Tourism hi vaichat suhmang na thei lampi ahi:President Kovind

US in North Korea douna’a sanction athah’a koikhum kit

New Delhi, Sept 27: President RamNath Kovind in gamsung vaichatna hi‘tourism’ a suhmang thei ahi, tin NewDelhi khopi’a World Tourism kimannakin-gon’a aseiyin chule National Tour-ism Awards, 2015-16 hopdohna aneiy-in ahi.

Tourism hi gamsung economy machal-na ding ahi, tin President Kovind in aseiy-in, sports chule adventure tourism um ahi,ati. Tourism Minister KJ Alphons injong

ahoulimna’a India gamsung achesa kumthum sung’a amachal dan thu aseiyin,January leh August lha kikah sung’a gampam mi lakh 60 vel in gamsung mun chomchom vil’a India gam’a hung ahi, ati.

President Kovind in Incredible India 2.0campaign jong hondohna aneiyin ahi.Campaign hi heritage site leh India gam’atourist spot mun chom chom choisangnading ahi’in, project hi machalna ahidingakinepna thu Kovind in aseiyin ahi.

Washington, Sept. 27: PresidentDonald Trump in North Korea gihnathu aseiyin, US in sepai thahat aman lehPyongyang manthahna hiding ahi, tinaseiyin, ahin, hunam man ding hi alampimasapen ahipoi, tin aseibe in ahi.

US in military action lah ding’in kig-otna aneiyin, ahin, hiche lampi hi deil-hen ahipoi, tin President Trump inWhite House’a thuso miho heng’aaseiyin ahi. North Korea in US bomberho kap lhah nading’a kigotna akineiye,tia asei jouva Trump in hiche thu aseiahi. Kal kipat til’a New York khopi’a

kholjin’a North Korea foreign ministerRi Yong Ho in gamsung douna’a Trumpin gal phondohna aneiye, tia ngohna thuasei ahi. United States in Pyongyangdouna’a sanction akoi ahi’in, NorthKorea bank 8 leh bank executive 28chung’a sanction akoi ahi’in, Pyongy-ang in bal l is t ic missi le test aboldonbutna’a abol ahi.

Tuesday nikho chun US TreasurySecretary Steven Mnuchin in thusoaneiyin, Korean Peninsula’a chamna lehgal-manchah suhmang nading’a NorthKorea akhen doh ding ahi, tia asei ahi.

Mi 30 val that'a asa ne'a Russia nupa 2 kiman

Khamen kg in 300 man jongleh India gam'a konkipolut louding ahi: Pakistan

Yashwant Sinha in Modi demna nei; Chidambaramin 'thutah in ajoding ahi' tia sei

New Delhi, Sept 27 (Zeenews): BJPlamkai Yashwant Sinha in Wednesday ni-khon PM Modi lamkaina sorkar 'econom-ic policy' chungchang'a demna aneiyin,chule finance minister anahi P Chidam-baram injong 'thahatna in itobang bol dohjongleh thutah kihe doh thou thou ding ahi',tin aseiyin ahi.

Yashwant Sinha in editorial'a Indianeconomy anohphah/aboiye, tia asei jou-va Chidambaram in asei ahi. "Financeminister (Arun Jaitley) in economy no-hphah tah'a akoi thu hi kaseidoh loulehgamsung'a ding'a ka mopohna ka mol-phou na hiding ahi", tia Sinha in asei ahi.Finance Minister Arun Jaitley demna thuSinha in aseiya chule Amritsar Lok Sabhaelection'a gol alel vang'a finance minister

panmun kipe'a ahi, tin aseibe in ahi.Atal Bihari Vajpayee in 1998 kum'a

naicha akiloikhompi Jaswant Singh lehPramod Mahajan hi cabinet'a lhen dingana noppeh lou ahi, tihi mi'n ageldoh dingahi, tin Sinha in aseibe in ahi. Sinha hiJaitley hi 'finance minister mivangpha tah'ahi, tin aseiyin chule crude oil man anemhi avangphat na tah ahi'in, ahin, hiche jongaphatchomna umlouvin amahthah sah'e,ati. Modi in ahung khanlet leh akipat til'agenthei hahsatna ho naicha kahin to'akamu ahi, tia asei ahi'in, finance ministerin India gam-mi jousen genthei vaichatnahi kibang chet'a naicha amu/ato theinading'a aphat kalval val'a na atoh ahi, tinPM Modi leh FM Jaitley demna thu Yash-want Sinha in aseiyin ahi.

Global Competitiveness Index'a India 40 channa'a pang

Minister Karam Shyam in Maniwood Footbal clubhondohna nei

Forest Dept in Reserve Forest veng lou; dan phalnalou'a khosaho busa jing nalai

Rahul Gandhi in Modi sorkardemna nei

New Delhi, Sept 27(Zeenews): BJP lamkaiYashwant Sinha in sorkardemna thu asei nidanphabep jouvin oppositionCongress in NarendraModi lamkaina BJPsorkar demna anei uvin,Congress lamkai tamtahin sorkar sung'a kidemtona aum thu asei uvin ahi.

Yashwant Sinha insorkar adem hi Congressvice president Rahul Gan-dhi in lenna huikong'a alhalenglha'a se toh tekahna

aneiyin, mipi ho akiginthem diuvin aseiyin ahi.Hiche masang'a Chidam-baram in Sinha thuseichungchang'a sorkardemna aneiya, thutah kihe-doh ding ahi, tia asei ahi.Yashwant Sinha in achesaWednesday nikho'a Fi-nance Minister Arun Jait-ley demna thu aseiya, LokSabha election akaidoh louvang'a Finance ministerding'a alheng uvin, econ-omy dinmun aboiye, tiaasei ahi.

Lahore, Sept 27 (PTI): Pakistangamsung mun phabep'a khamen (to-mato) kg'a dangka 300 alhingtan,ahivang'a India gam'a kon apohlutlouding ahi, tin Food Security MinisterSikandar Hayat Boson in aseiyin, gam-sung teni kiloikhomna dinmun ahoiloudan avetsah in ahi.

Pakistan gam'a tu-leh-tu'a khamenhah'a ahi'in, India gam'a kum seh lehana kipohlut jeh'a alhahsam ana pha jiahi'in, ahin, khamen kipohna gari hogamgi'a akitin jeh'a tukum khamen mankal'a ahi. Khamen leh pyas hahsat hi niphabep sung, Balochistan'a amin tengleh pha ding ahitai, tin Bosan in thusomiho heng'a aseiyin chule India gam'a

kon akipohlou ding thu aseiyin ahi.Lahore leh Punjab province chule

mun dang dang'a khamen man kg'a 300lhing ahitai. Tu masang'a ahah laiyakg'a 100 leh 120 kikah ahi'in, sorkar intu'a hi khamen 132-140 per kg 'a johding'a aman asem ahi. Bosan in Indiagam'a kon khamen pohlut louding'a aseiLahore Chamber of Commerce andIndustry (LCCI) in pachatna thu aseiy-in, agam'a um loubol miho leh foreignexchange phatchomna ding ahi, ati.2016 kum'a Pathankot kibuluna leh Urithilsoh jouva kon gamsung teni kikah'adinmun khohse cheh'a ahi'in, Pakistangam'a um thingnoimi ho natoh ahi, tiaIndia in ngohna anei ahi.

New Delhi, Sept 27 (Zeenews):World Economic Forum's (WEF) GlobalCompetitiveness Index (GCI) 2017-18'a India 40 channa'a apang in, gam 137lah'a India 40 channa'a pang ahi.

Switzerland, United States leh Sin-gapore gam top three sung'a apang'in,China 27 channa'a aumin, chule Russia38 channa'a apang'in, India sang'aasangjo cheh lhon in ahi. WEF reportdungjuiya BRICS gam holah'a GlobalCompetitiveness Index 'a pang Indiagam hi athum channa ahi. South Asia'a

economy thu'a top-rank hi'a India am-achal in ahi.

Brazil leh Turkey gam 2013 kum'asang'a anemsuh lhon in, ahin, India, Chinaleh Indonesia amachal'e, tin WEF inaseibe in ahi. India umna 40 spot hi kummasa'a sang'a spot khat'a nemjo ahi, ahin,WEF in spot khat' a nemjo jongleh meth-odology kikhel ahijeh'a tekah thei ahipoi,tin aseiyin ahi. GCI score hi category 12'a kikhot ahi'in, institution, infrastructure,health, primary education, labour market,technology chule adang dang kive'a ahi.

Imphal, September 27: ConsumersAffairs, Food and Public Distribution,Minister Karam Shyam in tuni Kanglagate ah Maniwood Football Club hon-dohna aneiyin ahi. Hiche team hinTangkhul Nagalong Ground, Ukhrul a

Tangkhul Naga Film Association hotohfriendly match aneidiu ahi.

Hiche kibol lona chu gamsung mijousechunga chamna le kilungtona punsah dinglungtup neiya kibol ahi tin Minister KaramShyam chun aseiye.

Sepai hon akaplih Hizbul hi mi 50 val kitha na'apang bomb expert ahi, tia police hon sei

Srinagar, Sept 27(DNA): Uri sector, Bara-mullah mun'a sepai hotohTuesday nikho'akikaptona'a thi'a HizbulMujahideen thingnoimiAbdul Qayoom Najar hibomb expert ahi , t inBaramullah SSP ImtiyazHussain in thuso mihoheng'a aseiyin ahi.

Najar hi Valley'a lutding agotna'a sepai hotohkikapto-u ahi ' in ,Zorawar post, Lachiporapost kom'a kikaptona'athi ahi. Amahin Sopore,Palhalan, Pattan, Hand-wara mun'a network len-tah asem ahitoh kilhon'aathi hi sepai ho ding'a gol-jona lentah ahi. Najar hiSopore township'a chengahi'in, Kashmir gam'athingnoi gin umloi khatahi'in chule achung'a se-pai hon dangka lakh 10

reward akoi ahi.Kum 16 alhin'a

thingnoi'a pang pan'a,2015 kum'a Pakistan cheahi'in, a-insung mite jengjong atahsan lou ahi. Hyg-am, Sopore'a police 4kitha na thilsoh panna'a mi50 val kitha na'a themmo-na neiya kingoh ahi'in,chule 2015 kum'a tele-

communication towerkibulu na thilsoh'a jongpang ahi. Valley'a ahung'ahi IED thil apoh ahi'in,sepai hon Hizbul Muja-hideen commander hoatha jing toh kilhon'aKashmir gam'a mopohnala ding'a United JehadCouncil commander SyedSalahudin in ahin sol ahi.

Krasnodar, Sept 27 (Zeenews): Rus-sia gam'a nupa ni in mi 30 nailam akhamsah'a, atha'a chule aneh lhon jeh in akimantan ahi.

The Sydney Morning Herald thusodungjuiya, nupa teni hin khamna thei loumi apeh masat lhon'a, chule kho helouvaaum, athi masang'a avun alip lhon'a, hichejouteng mihem tahsa hi aneh lhon'a, pha-bep freezer 'a akikoi kit ji lhon ahi. Nupateni hi Natalia Baksheeva leh Dmitry Bak-

sheev ahilhon'in, Krasnodar, Russia gam'akon amat-u ahi.

Lamlen'a mobile phone khat kimudoh'a,hiche mobile phone'a hi pasal khat inmihem tahsa aneh pet lim um ahi'in, hichephone kimudoh'a kon athu kholna kipanahi. Mobile phone hi tolthat leh mi ne pa'ahi'a ahi. Nupa tenin athilbol lhon aseidohlhon tan chule mi 30 vel kane lhon tai, atilhon'e, tin thulhut in aseiyin ahi. Amani hinmilitary base'a jong na atoh lhon ahi.

Imphal Sep 27 (ET): Governmentin dan dihlouva reserve forest a cheng-ho akinthei lam'a hiche mun ho adal-hah diuva thuso anabol vang'in hichechungthu'a mopohna neihon kholgilnaima maban chal-lhahna ahiloule jomnaaneipon ahi.

Lung olmo loutah in mi ijat hamkhatin tumasang jepchun hiche molpanghon chenna in thah thah akisah inachengdet gamtauvin ahi. Forest De-partment in tumasang jep'a hitia dandihlou le dankal 'a khosa-ho ana

nomang vang uvin tuthah beh in Hei-ngang Foot Hill ah mi phabep in chen-na in akisah uvin amaho gam dan inachengdet tauvin ahi.

Hiche chungthu'a amun akon thulhutkimu dungjuiyin hiche mun'a chengholah a Meilhei pao tho theilou jongaum'uve akiti. Khonung'a boina jatchomchom ahung umdoh masang'in gam-sung sorkar, adeh'a mopohna nei For-est Department, in aboldia lom bol loihentin akimvel'a cheng ho deisah awsoaging in ahi.

Page 5: Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 Lha 3 le 1/2 jouva ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/09/ET... · Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vanghomni (Thursday) | Lhalam (September) 28, 2017 5Eimi Times

No. 6/19/2017-RD (MC)/MAYGSECRETARIAT: RURAL DEVELOPMENT AND PANCHAYATI RAJ DEPARTMENT

GOVERNMENT OF MANIPUR

PUBLIC NOTICEImphal, the 18th September, 2017

PRADHAN MANTRI AWAAS YOJANA - GRAMIN (PMAY-G)Information to all Village Authorities/Gram Panchayats/General Public1) Government is committed to provide 'Housing for All' by 2022. Erstwhile IAY has been restructured into PradhanMantriAwaasYojana - Gramin (PMAY-G) with effect from 1st April, 2016.2) Beneficiaries under PMAY-G are to be selected from SECC data. Beneficiaries to include all houseless and households living in zero, one or two room houses with kutcha wall and kutcha roof as per SECC

data, subject to exclusion process prscribed in Guidelines. Ranking and prioritization among these beneficiaries to be done. Separate priority list for SC, ST, Others and Minorities for each Gram Panchayatto be generated.

3) These lists are to be circulated to all Gram Panchayats/Village authorities concerned for verification by Gram Sabha/Assembly of Village Authority.4) Block Development Officers (BDOs) have been directed to convene awareness and sensitization meetings with all Pradhans and Village Authorities by giving wide publicity in electronic media and local

newspapers. The beneficiary selection method and procedure to be explained in these meetings. Post verification, BDO to ensure publicity of the lists provided by the Gram Sabha/Village Authority withinthe Gram Panchayat/Village for atleast seven days.

5) Window period of fifteen days to be given for submission of complaints regarding the lists by any aggrieved person to the BDO concerned. BDO to enquire and submit a report to Appellate Committeeheaded by Deputy Commissioner within fifteen days. Appellate Committee to resolve and dispose of cases within fifteen days.

6) Appellate Committee may also receive petitions and applications from applicants who are not in SECC data but claim that they are needy and deserve house as per PMAY-G Guidelines. Appellate Committeemay receive such recommendation/report from Gram Sabha/Village Authority also. Appellate Committee to recommend list of such non-SECC claimants as are found genuine after enquiry to ruralDevelopment and Panchayat Raj Department.

7) The selected beneficiary will receive Rs. 1.30 lakhs from PMAY-G component for construction of house. Additionally, a sum of Rs. 12, 000/- is to be provided from MGNREGS for construction of low costtoilet. Further, 95 persondays of wage employment may be granted for construction of own house of beneficiary - therein, an additional amount of Rs.19, 380/- may be provided from MGNREGS component.Thus, effectively, the total unit cost to be received by the beneficiary would be Rs. 1.30 lakhs + Rs. 0.12 lakhs + Rs. 0. 19380 lakhs = Rs 1.61380 lakhs.

8) The amount shall be released to the beneficiaries under PMAY-G as per stages of houses construction given below:

Release of second and Third instalments shall be preceded by site visit by designated officials and verification of work details which shall be uploaded mandatorily to Awasssoft along with supportingphotographs.

9) Houses to be constructed under the technical supervision of trained and certified Masons. Districts will be provided trained masons. Training of masons to be conducted by government of India accreditedagencies.

10) Geo-tagged photo of beneficiary's current house and proposed location will be mandatory before release of funds. All funds will be directly to beneficiaries' bank account in electronic transfer mode.11) Annual Tentative Plan (Year wise) for construction PMAY-G houses are listed below:

Year 2016-17 2017-18 2018-19 2019-20 to 2021 to 22Houses 9740 15398 15399 9000 (approximately)

12) Households that deserve assistance under PMAY-G but have not been included in the initial beneficiaries list drawn from SECC-2011 data may apply to the Appellate Committee headed by DeputyCommissioner for inclusion in the beneficiaries list. Such deserving households shall be included in the beneficiaries list for next year after obtaining due approval from Competent Authority in the CentralGovernment.

(M. Kapajit Singh)Under Secretary (RD&PR)

Government of Manipur

Total Rs. 1, 30, 000/-

Stages of constructionAt the time of houses sanctionOn Completion of plinth levelOn completion of Lintel level

Sl. No.123

Release of instalment1st instalment2nd instalment3rd instalment

Amount (in Rs)Rs. 48, 000/-Rs. 42, 000/-Rs. 40, 000/-

SIELMAT CHRISTIAN HOSPITAL & RESEARCHCENTRE

***Specialist Doctor (Urologist) Jun langtoh kisai a kivetsah nom ho dingaDate 30th September, 2017 leh Sielmat Christian Hospital a jingkah nidan10:00 AM a kivetsah thei hiding ahi. OPERATION jong bol thei ahi.Registration Fee Rs.300/- peh a 7:30 AM - 6:30 PM hiche phat sung abooking bol thei jing ahi.

Contact No. 919862853047ET(FC-8089) 28

NLBBINew Life Baptist Bible Institute in Thadou-Kuki Vernacular a

Building thah T. Leijangphai Haolenphai kom'a um Moreh Sub-division Tengnoupal District chu September nisim 29, 2017 jinglamnidan 11:00 leh Gamkai Govet. Eh Houlamkai hopanna a kithensoding ahijeh in anachaisa Students ho ojaho chuleh tohkhompisahojouse tiemna leh hetsahna ahung kineiye.

Secy., NLBBIET(8309)-28/29

Govt thah semdi gong V-President panna'aMember 5 in ADC Ccpur Chairman nuse

B. Lalboi GangteCCpur, Sep 27 (ET): Bharatiya

Janata Party (BJP) Government vai-pohna noiya Autonomous DistrictCouncil, Churachandpur District, lha 5sungbep Khaipao Haokip Chairmanhina noiya kivaihopna achelhah laitahin Government thah semding lungputnei ADC Members khenkhat umjeh inSeptember 25, 2017 nikhon chairmannungjui MDC/ADCC member mi 5apotdoh uvin ahi.

Tuhin Khaipao Haokip, ChairmanADCC, nungjui mi 9 holeh governmentthah semding lungput nei MDC/ADCCmi 16 apha in, tuhin mun chom cheh'acamping anei uvin ahi. Chule, ginchatumtah thuso kimu khatnin hiche'aMDC/ADCC member potdoh hojongkhenkhat hunam'a kipuidoh ahi tinaseiyin ahi. Chairman dalha'a potdohholah ahin Vice-Chairman jong apangin ahi.

Government thah semding lungputneiya member ho potdoh vangin kum1 lhin masang'a Autonomous DistrictCouncil hi Govt. thah kisem theilouding, chule chairman jong kikhel theil-ou ding, kum 1 sunga chairman ama-bouvin Council vaihopna jong apohtheiding ahi tia District Council Membersho kihatsel nikho'a Manipur ChiefMinister in ana phondoh leh Membersho hetdinga abil uva ana bapeh ahi.

Chuleh Council kivaipohna iti boijon-gle kum 1 lhin jou phat lebou chairman

thah kilhen nadi hihen Govt. thah sem-doh nadi hijongle chelha dina StateGovt. in dan sukeh loua ana semdoh uvaHill District a Council members jousejuidia namdetna ana neiyu ahi.

Alangkhat'a Council members sungkehni akiso vangin chairman le mem-bers ho khoh-salou hel in atohdiu dolakitoh uvin office jong akai uve; Coun-cil kivaihop thah semding dei memberspotdoh hon political party thah'a sem-ding agot uham, BJP Govt. mamaCouncil kivaihomna semding lungputaneile aneilou'u amaho akon het ahipoi.

Hetthei khatchu, 5th District Coun-cil Members Election 2015, ana umtolhon'a Autonomous District Councila Langkhanpau Guite in lha 18 sungChairman mopohna'a Hill Peoples'Alliance (HPA) ahin makai nung Dis-trict Council Members mi 24 hon ki-vaihopna thah deijeh a Bharatiya Jan-ata Party (BJP) a April 22, 2017, nikho'aChief Minister N Biren Singh heng'akipehlutna ana nei jou'u April nisim 24,Hotel Classic, Imphal mun'a ADCCChairman thah kilhenna'a KhaipaoHaokip chairman dia lhendoh ahi-nachung'a vice-chairman din V.Khaikhanmuang ana kilhen doh'u ahi.

Hiche'a chu, CM N Biren, R Sudhan,IAS, DC, CCpur, BJP State Vice Pres-ident Ashini Kumar, chule TT Haokip,Chairman, Hill Area Committee, holoiang'a kihah-selna (oath-taking) ananeiyu ahi.

GAS NEWS - GAS NEWS -GAS NEWS

2014-15 le 2015-16 OBC post-matricscholarship kilhadoh ta

Imphal, September 27: State Bank of India, Imphal Sec-retariat Branch in 2014-15 (127 students) le 2015-16 (198students) OBC Post-Matric Scholarship ahop doh ding inthupeh akineitai tin MOBC/Manipur, Director,Kh.Dineshchandra Singh in aseiye. 2014-15 OBC Post-matric scholarship hi agom'a Dk.11.64 lakh alhing in chuleh2015-16 a ding in Dk.141.45 lakh alhing in ahi. Scholarshipsang ding simlai ho'n amin'u MOBC website:ww.mobcmanipur.gov.in a avet theiyu ahi. State FinanceDepartment'a kon 2014-15 a ding'a simlai 17 le 2015-16 ading'a simlai 246 le 2016-17 a ding'a simlai 8888 a ding'aagom'a Dk. 637.01 lakh encashment permission ahung dingaki ngalaitah ahi tin Dineshchandra in aseiye. Thuchenhenom hon AK.Brojendrajit Singh, Scheme Officer/MOBC, Manipur heng'a office hour'a akidoh chentheiding'u ahi. Chuleh mobc-scholarship@googlegroupsa kon a jong thuchen hetdoh thei ahi.

Kerosene 500 ltr kisuh-kembenajeh hilchetna hinpeu hen: MLA

Kh. JoykishanImphal Sep 27 (ET): Tuni Congress Bhawan a thuso-

miho toh press conference kibolna kin'a MPCC MLA Kh.Joykishan in achesa 2014 kum a MLA ho lhalo leh chandialom ho fix anakibol chu, tuni geihin alhing in ana mu nai-pouve tin thuso-miho henga aseiye.

MLA Kh. Joykishan in ahoulim abanjomna'a, MLA khatin lhakhat'a Kerosene amuding jat litre 5000 ahin, hinla phatmasa lang jep chun 3000 litre in suhnem in ana umkit inchule tuhin litre 2500 hambou alhing kittai, ati. Chule, Ker-osene 500 litre kisuh lhombe na chungchang hi amopoauthority hon hilchetna ahinpeh diuvin, MLA Kh. Joykis-han in ngehna aneiyin ahi.

Minister of Consumer Affairs, Food and Public Distribu-tion in itobang tohgon aneijem tia thudoh aboltoh kilhonin MPCC MLA Kh. Joykishan in gamsung'a anti-corruptioncell akihondoh hi MLA hon nehguh bol nopnan aneilotauve ati.

Tuchung gojuh in thinglhang-gam atohkhahna munhokithopina 'special package' asempeh bangin twiso-let inatohkhah phaisung munho ding injong sempeh hen tin-jong MPCC MLA Kh. Joykishan in Chief Minister N. Birenhengah ngehna aneiyin tolhon in Imphal khopi'a kal kichaiseh'a 'Night Plaza' koiding tohgon chungthu injong alung-gel ana seiyin ahi.

Thuso-miho akon Manipur state sung'a AFSPAchungthu'a hiche hi, tulai State gamsung thu-le-la boi lai-tah hun-lephat ahijeh in Chief Minister injong hiche chun-gthu hi khongai sah tadi hen tinjong Kh. Joykishan chunAFSPA chungthu'a adeisah dan thuphonna neiyin donbut-na ana neiye.

Hindu 'baba' khat in numei khat suse kitSitapur, Sept 27 (ANI): Sitapur district, UP gam'a pathen

mi'a kisei (godman) khat in numei khangthah khat hunam'aasuse'e, tin ngohna aumin ahi.

Sitapur police'a godman pa chung'a vangsetna toh nu-meinu in hehna asem dungjuiya rape case kijihlut ahitan,numeinu in asei dungjuiya 'baba' Siya Ram Das leh midangni in hunam'a aluppi'a asei ahi. Das thudoh ding'in apuiuvin chule thilsoh umchan kholna achelha'e, tin SSP Sita-pur in aseiyin ahi.

Tripura a Irabot Memorial Library hondohna umTripura, September

27: Tuni chun Tripuragam Takhel kiti meilheiho chenna kho khat ahIrabot Memorial Libraryhondohna kin ana'um inahi. Hiche mun a hi ata-mjo Manipur thusimkisutna lekha ho kikoid-ing ahi. Hiche kingon chu

Manipur Cultural Or-ganisation, PatrioticWriters' Forum, Manipurleh Tripura in kigom aIrabot thini toh kilhon'aabol lhon ahi. Hiche kin-gon ah chun Manipur lehTripura a organizationlamkaiho, office bearerholeh Patriotic Writer

honjong pan ala'uvinLamyanba Hijam Irabotlim semthu mun ah pah-vui awpehna kinjonganei'uvin ahi. Kingonsung chun lamkai pha-bep in Lamyanba HijamIrabot adamlai a anato-hdoh ho chungchangjong asei'uve.

MANIPUR GASSERVICE

BOOKING 04/05/17VALID 03/05/17STOCK 55819KG 36 DBTLTIME 7.30 TO 9.30AM

SaSBOOK : 16/04/17VALID : 16/05/17T ime : 9:00AM T ill

last stockPRICE : Rs.700

MAIBA GASSL NO : 7180BOOK : 12/06/17 SL NO : 6711VALID ; 09/06/17STOCK : 23419KG 48 DBTLTIME : 7.00-11.00 AM

M/S VANGSEIINDIANE GV

BOOK : 04/07/17VALID : 06/07/17TIME : 9.00AM TILL

STOCK LAST

RBD INDIANEBOOKING 03/06/17VALID 13/06/17STOCK 612ONLY DBTLTIME 6.30 TO 10.30

HS INDANEMOTBUNG

BOOK 19/07/17VALID FROM 05/07/17STOCK 288TIME 10.00AM TO

12.00PM

Page 6: Indo-Myanmar gamgi'a commando 70 Lha 3 le 1/2 jouva ...eimitimes.in/wp-content/uploads/2017/09/ET... · Singh in aseiya chule union home secretary in official level meeting akou ding’a

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Vanghomni (Thursday)| Lhalam (September) 28, 2017 6Eimi Times

Owned, published, edited and printed by Momoi Kipgen at Eimi Offset Printers, Bibis' Home, New Lambulane, Imphal-East, Manipur - 795001. Office Telephone: 0385-2450949. Asst. Editor: Thangzalen Ringo Lhungdim.

Cristiano Ronaldo goal 2 khum in Real Madrid, Dortmund chung’a 3-1a goljonape : Manchester City in Shakhtar Donetsk 2-0 a jou

Sarkar 3 ading'a perform kabol thei hi kei ding'a vangphatumtah ahi : Yami Gautam

Mumbai: Sarkar 3 inbox office mun anahot linglheh jong leh Actor YamiGautam in aseina'a hichemovie hi artiste hina'a keiding'a opportunity hoitahkhat jong anahi in ahi ati.

Political thriller film RamGopal Varma director hina-leh megastar AmitabhBachchan, Jackie Shroff,Manoj Bajpayee, Ronit Roy,Amit Sadh leh Yamihocheng jong hiche filmahin pan anala uvin ahi.

"Sarkar 3" film hi kei(Yami Gautam) ding'apoimo tah movie khat ahi.Hiche 'Sarkar' franchiseading'a panmun kana chanhi kei ding thilneo jongahipoi. Hiche toh kilhonchun koima cha in film hihung lo lhing in te ahilou lehhung losam ding ahi tihikoiman asei theipon ahi.

Ahin film dang khatdung'a pan mun khat echanteng aki kimoh pa pa in ahin

Sarkar film 'a Mr Bachchanlead role panna'a panmunkichang hi asei ji jong um louahitai. Masang'a pat'a kanabol khat lou ho kabol doh theijeh in kakipah lheh jeng in ahitin Yami chun InternationalJewellery Week nikho achunPTI kom'a anasei in ahi.

Yami Gautam in PallaviFoley jewellery designerading in ramp walked aboltoh lhon in lates collection'Flame of the Forest' jongpresented anabol in ahi.Actor Yami jong jewellerydesigner khat toh collab-orate abol khom lhon hi

akipah lheh jeng in ahi.Pallavi lunggel leh

western attire leh tradi-tional jewellery ahin pohdoh hohi kadei thei lhehchuleh amatoh natohkhom in kaki thang at pilheh jeng in ahi tinjongYami chun aseibe.

Dortmund: CristianoRonaldo in 150th Europeanclub match ading'a goal nianakhum toh lhon in RealMadrid in Borussia Dort-mund chu 3-1 a anajo nabanin Champions LeagueGroup H ading'a matches 2akichep nao akon in ani ninjong jona anachang taovinahi.

Dani Carvajal cross akonin Welshman Gareth Bale in

Real ading in goal masapen18th minute sung'a anakhumtoh lhon in first half 1-0 in leadanabol uvin ahi. Ahin secondhalf hung kipat pat 49th min-utes in Gareth Bale crossingnal tah'a kon in Ronaldo ingoal khat anakhum in chulehModric pass akon 79th min-utes achun ani channa goalanakhum kit in ahi.

Dortmund injong 53thminutes sung'a chun gaol

khat anakhum un ahinhiche goal seh chun gol jona anachan jou tapou vinahi.

Real in matches ni ajotoh lhon in points 6 chulehTottenham Hotspur inAPOEL Nicosia 3-0 a ajotoh lhon in point akibanglhon tan ahi. Hiche toh lhonchun Bundesliga leadersDortmund chu point khatjong amu lou utoh lhon in

last pen in aum taovin ahi.Alangkhat'a Champions

League Group F matcheManchester City leh Sha-khtar Donetsk anakimai tona in City te lam'a kon KevinDe Bruyne in 48th minutesleh Raheem Sterling 89thminutes goal chun goljo naanachan sah taovin ahi.Hiche toh kilhon chunManchester City in Cham-pions League matche niakichep na in ani ni injonggoljo na anachang taovinahi.

Kichep sung'a chunManchester City in 72ndminutes sung'a penalty an-amu chu Sergio Aguero inana missed in ahi. Hiche goala missed toh lhon chun EricBrook record 177 goals chukhat in anapha lel in ahi. Pre-mier League leaderManchester City Group Fading'a 6 point amu utohkilhon in top in aum unchuleh Shakhtar leh Napoliin 3 point cheh anei lhon tanahi.

FC Goa in North East akon Clubs thum toh MoU Sign bol ta

Shillong: FC Goa inNorth East region akonclubs thum toh Shillongmun'a ceremony anei nao inMemorandum of Under-standing (MoU) signedanabol pi taovin ahi.

FC Goa akon pan la ho-chu Sujay Sharma, Head ofPlayer Recruitment andAnalysis in MawkharSports club, Mawlai Sports

Club leh Royal WahingdohSports Club toh partnershipnei ding nop na ananei tohlhon in Goan club hin tech-nical expertise ho kithopi naapeh anchung uva hicheclubs thum sung'a playermaban'a sign kibol ding ho-jong fixed fee hiding ahi.Hiche memorandum signedkibol na'a chun clubs thumho'a kon injong presentation

chom cha cha ananei uvinahi.

Royal WahingdohSports Club hi 1964kum'a ana kiphut doh inchuleh 2017-15 I-Leagues season sung'ajong anabol hoi lheh jenguvin ahi.Royal Wahing-doh in first season achuntop division in sung thirdposition Mahun Bagan leh

Bengaluru FC naoi tah in-jong anaum jou in ahi.Chuleh I-League ding'aanasa cheh East Bengal,Sporting Clube de Goa,Salgaocar SC leh DempoSC chung'a jong anaumjou in ahi.

North East region akontop Indian player talentedtam tah kum seh leh ahungpot jing toh lhon'a FC Goain sports lam'a khantou naahung um thei nading'a ki-thopi na kipe go ahi ati.Chuleh hiche club hinkhangdong chapangsports lam'a lunglut naneiho maban'a sangtah'a mi-het ahung hithei nading uvaopportunity kipe go ahi tin-jong aseibe.

FC Goa President Ak-shay Tandon jong NortEast Club toh kikhut jop naanei nachung'a akipah lhehjeng in ahi.

Sunny Leone in Bigg Boss 11 contestant ding min ana phongdohNew Delhi: Indian tele-

vision real i ty showsading'a kinel na um jingnakhat leh aphao pen BiggBoss October nisim 1 lehkipan kit ding in aum tanahi. Bigg Boss season 11hin unique concept khatanei in ahi. Insung jousehi blocks chom chom inakihom khen in partici-pants hohi neighborsdan'a action abol ding'uahi.

Kum seh'a kibol jingbang'a B-Town superstarSalman Khan in hiche re-ality show hi host abol kitding ahi.

Bollywood actressSunny Leone injong sea-son 5 a pan analah toh

lhon in hiche seasonsung'a patchun celebri-ties khat jong ahung sohdoh tan ahi. India.comakon thulhut kimu dung-jui in Sunny in hiche BiggBoss season 11 ading'aconstestan pan dinghosim lhah na anei na'a chunVikas Gupta jong apangin ahi.

Vikas in Sunny leh aji-pa Daniel Webber ding'ajong loi phatah khat ahi-kit in ahi.

Bigg Boss premier ki-pat nading nikho ahungnai tah toh lhon in anikhokho in excitement levelasang cheh cheh jeng inahi tin Vikas chun anaseiin ahi.

THE 12TH MANIPUR STATE LEAGUE 201727th Sept. Result:

FC ZALEN 4 - 2 NACO

NISA 1 - 0 SU

28th Sept. Fixture :12:15 PM KLASA VS MUVANLAI

03:00 PM TRAU VS AIM

D. PHAILEN, SADAR HILLSINVITATION FOOTBALL TOURNAMENT - 2017

FIXTUREKILKHONG FC DAMDEI FC MAOHING YC LAYO SGAYOPSYC (SAIKUL) YFU LEIMAKHONG YC ZINGCHANG FC KANGGUI FCTWILANG AREA KFA EBENEZER FC MILUI FC FC NGAILAICHAMPHAI AREA

28TH SEPTEMBER 2017 (THURSDAY)1ST ROUND MAOHING YC VS MILUI FC A2ND ROUND LEIMAKHONG YC VS CHAMPHAI AREA B

29TH SEPTEMBER, 2017 (FRIDAY)1ST ROUND PSYC (SAIKUL) VS FC NGAILAI C2ND ROUND SGAYO VS EBENEZER FC D

30TH SEPTEMBER, 2017 (SATURDAY)1ST ROUND YFU VS TWILANG AREA E2ND ROUND KFA VS LAYO F

2ND OCTOBER, 2017 (MONDAY)1ST ROUND KILKHONG FC VS ZINGCHANG FC G2ND ROUND DAMDEI FC VS KANGGUI FC H

3RD OCTOBER, 2017 (TUESDAY)1ST ROUND A WINNER VS C WINNER I2ND ROUND B WINNER VS D WINNER J

4TH OCTOBER, 2017 (WEDNESDAY)1ST ROUND E WINNER VS G WINNER K2ND ROUND F WINNER VS H WINNER L

SEMI-FINAL5ND OCTOBER, 2017 (THURSDAY)

1ST ROUND I WINNER VS K WINNER M2ND ROUND J WINNER VS L WINNER N

FINAL6TH OCTOBER, 2017 (FRIDAY)

M WINNER VS N WINNER

Min Nemcha Kipgen in D Phaihel lentol hongdohna nei,Invitation Football Tournament patna umta

Imphal, September 27 (ET): Social Welfare andCooperation Minister leh local MLA Nemcha Kipgen inWednesday nikhon D Phaihel kho, Kangpokpi district’aD Phaihel lentol hondohna aneiyin chule Invitation Foot-ball Tournament, 2017 jong lentol thah’a apan tauvin ahi.

Social Welfare Minister Nemcha Kipgen in gamkaimiho kimanchah amachal dan thu’a khosung miho kipa-pina thu aseiyin, Pathen lungset jal ahi, ati. Lentol aumtoh kilhon’a kichep ngailu ho kichuhna ding’a mun phaahiding thu jong aseiyin ahi. Kichep golseh hi kipunkhom-

na, pan lahkhomna, umchan pha tho dan, kithu-tohna, lungtup nei chule goljona neinom na ahi, tinaseiyin tahsa’a ding’a jong damtheina ahi, ati.

Akikhom mipi hon centre sponsor scheme hohiamachang phatchomna’a aman lou diuvin temnaaneibe in ahi. Chairman, Sadar Hills, ADC Kang-pokpi, Haokholal Hangshing, Lunsieh Kipgen IPS,Haotinlen Vaiphei leh Rev Paongam Chongloi kin-gon’a guest of honour, president, leh special guestin apang uvin ahi.