Upload
simao-belo
View
120
Download
1
Tags:
Embed Size (px)
Citation preview
R E F E R E N S I A 8
jerminasaun normal, jermi-
nasaun abnormal, fini
fresu/ Fresh la moris, fini
to’os no lamoris/mate. Atu
determina no define kom-
ponenti 5 ne permeiru mak
personal nebe iha kapasi-
dade, metodu nebe los no
acomodacao ambiente nebe
tuir regra testu no persija
referensia konoba evalua-
saun jerminasaun nebe bele
responsabil
Referensia Evalua-
sao jerminasaun iha
Istoria
Testu kualidade
fini hanesan parte ida
nebe inportante husi
prosesu produsaun fini
no incpeksao/kotrola
kampo. Kualidade kan-
didatu fini sei hetan de-
pois de halao testu iha
laborattorium. Laborat-
torium iha papel bo’ot
iha aplikasaun/aprejenta
dadus rejultadu testu
nebe klaru, los no bele
responsabil legal tuir lei
nebe vigura ona iha
Tomer Leste. Rejultadu
dadus testu fini ijemplu,
indika ba kualidade fini
iha lot ijemlu fini nebe
foti. Husi dadus testu
kualidade fini ne’e bele
determina tempu validu
label. Dadus ida nebe
hakerek iha label hane-
san valor persetajen jer-
minasaun nebe mai husi
numeru jerminasaun nor-
mal nebe hetan husi testu
jerminasaun. T e s t u /
koko jerminasaun iha 5
(lima) komponenti nebe
tingki observa hanesan
testu jerminasaun konaba metodo hodi kategoria ba jerminasaun normal no jermi-
nasaun abnormal nebe kompleito ho vigura jerminasaun fini batar. Objektivo husi
module ida ne hodi uja ba analiza fini aihoris alimentar variedade batar hanesan
referensia iha tempu halao evaluasi koko fini jerminar/germ, ho espera rejultadu
testu jerminasaun nebe halao hetan dadus nebe los ou klaru.
Volume I, 22 Agst 2012
Orientasaun testu jerminasaun
fini batar (Zea mais L.) iha Laboratorium.
I S T O R I A
S I S T E M E
K O N T A V I G O R
1
S I S T E M A K O N T A
V I A B I L I D A D E
F I N I
2
K R I T E R I A J E R -
M I N A S A U N N O R -
M A L
3
K R I T E R I A J E R -
M I N A S A U N A B
N O R M A L
4
I N F O R M A Ç Õ E S
A D I C I O N A I S 5
F I G U R A F I N I
N O R -
M A L , A B N O R M A L
6
D E F I N I S A U N 7
Substrat/media ho
surat tahan :
1.Top of paper (pada
kertas/PK )
Fini beberus iha
surat tahan leten
nebe bokon inklui
husi surat tahan I
no liu husi ida
(defende ba tipu
surat tahan) nebe
iha lokasi meteria
Jacobsen, cawan
petri, boks jermi-
pois lulun ou duir/roll
depoi hatama iha boks
ou oliadu ou tau iha
basiang oliadu/baki iha
germinator laran ho
posisisaun hamrik ou
tetuk.
3. Uji Kertas Didirikan
didalam plastik
(UKDdp)
Kuda/planting halao uja
ho metodu UKDdp.
Kada unit esperimenta
persija surat tahan 5
(lima). surat tahan 3
(tolu) nebe habokon
ona (la bokon liu la
maran liu) tau iha oli-
adu ida nia leten ho
medida hanesan. Surat
tahan ne kuda fini iha
leten ho 25,50… fini.
Depois taka fali ho su-
rat tahan 2 (rua). Sub-
strat/media ne duir/roll
no hatama ba germina-
tor IPB 72-1.
asaun, nebe taka no taka
hela ou bandeja oliadu/
baki jerminasaun nebe
dereita mente latan/tau
iha germinator laran no
kontrola ninia barajen/
damp/suhu.
2. Between paper (Antar
kertas/AK)
Fini beberus entre
surat tahan rua bokon de-
Page 2
Informações :
Substrat/media (surat tahan) nebe uja hodi ko jerminasaun, bainhira habokon no pres (hamenus be iha surat
tahan) labe maran liu no labele bokon liu (bokon normal deit) tamaba se maran liu sei fo infaktu ba jeminasaun (fini
ladung moris diak), quandu bokon liu sei hamosu jamur iha jerminasaun.
Tempu observa etapa permeiru (loron 3 no loron 5) sekuandu surat tahan/media sinte maran/la lembab ona,
ho obrigasaun tengki rega/semprot tan ho be mos uja regador ki’ik leb nian.
Surat tahan tengki habokon/rega ho be mos labele ho be foer, se be foer bele fo infaktu makas ba jerminasaun.
Fini beberus entre su-
rat tahan rua bokon
ijemplu hatudu katak
kualidade gropo/lot fini
iha fatin nebe foti
Tabela 1: Loron observa, substratt media/kertas, suhu fatin koko
jerminasaun, standar % jerminasaun
Variedad
e
Loron observa
jerminasaun
Subtrat
surat
tahan
Suhu sala/
fatin koko
jermina-
saun (C0)
Stan-
dar
%
jermi-
nasau
n
Battar
(Zea
mais.
L)
Loron 3 (first
count) no loron
5 (final count)
AK 20-30 80-
90%
Ket: : AK : Antar Kertas (Between Paper).
A. Jerminasaun normal
I N S I D E S T O R Y H E A D L I N E
Karakteristika jerminasaun fini normal, abnormal
I N S I D E S T O R Y H E A D L I N E
V O L U M E I , 2 2 A G S T 2 0 1 2
, 2 0 1 2
Caption describing picture or
graphic.
índice vigor (IV) = X 100 %
Sistema konta Vigor fini
Variedade batar loron 3 (konta permeiru) hodi hattene vigor fini.
Total jerminasaun normal / total fini koko x 100%
Ijemplu hanesan tuirmai:
Indice vigor (IV) = 20 X 100% = 80 %
25
Variedade batar observa loron 5 (konta primeiru) hodi hatene Viabilidade fini (DB).
Sistema konta viabilidade fini :
Ijemplu hanesan tuirmai:
Jerminasaun (DB) = 20+5=X 100% = 100%
25
Ket : DB = Daya berkecambah (kategoria ba viabilidade fini). Viabilidade hanesan: Kapasidade fini nebe moris no dezen-
volve (halo sai diak liu fini nia moris) iha kondisaun optimum.
Vigor hanesan: Kapasidade fini nebe moris no dezenvolve (halo sai diak liu fini nia moris) iha kondisaun sub optimum.
Index vigor (IV) =
X 100% Jerminasaun (DB) =
X 100%
Parte nebe attu obserba
Jeitu jerminasaun (penampilan kecambah)
Abut Primaria Jerminasaun kompleitu no jerminasaun att nebe sei toleransia sai jermi-
nasau normal. 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured) 2. Nakfera ki’ik nebe bele kura 3. Nakfera ki’ik la klean, la influensa ba jeminasaun
Jerminasaun ho abut primaria att kategoria ba jerminasaun normal bainhira hetan abut sekunder nebe moris diak
hela.
Sistema shoot/tunas
Mesokotil (bainhira bot/moris) Jerminasaun kompleitu no jerminasaun att nebe sei toleransia sai jermi-
nasau normal 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured) 2. Nakfera ki’ik nebe la klean 3. Nakfera / kanek oituan
Page 3
B . J E R M I N A S A U N A B N O R M A L
Koleoptil Jerminasaun kompleitu no jerminasaun att nebe sei toleransia sai jerminasau
normal 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured)
2. Nakfera / kanek oituan 3. Nakfera menus husi 1/3 parte husi dikin
Tahan primaria Kompleitu, sai husi dikin/tutun besik koleoptil ou att nebe sei toleransia sai
jerminasaun normal. 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured) 2. Moris oituan no intupidu (la to’o iha tutun maibe rohan/setengah husi
koleoptil nia naruk deit)
Jerminasaun jeral mente (Kecambah secara Keseluruhan)
Jerminasaun Quandu Abnormal : 1. Mudah de forma 2. Tohar 3. Konsiste de jerminasaun kaduak nebe tuan 4. Kinur ka mutin 5. Naruk no krekas 6. Hanesan ispelu/bidru
7. Dodok konsulta infeksaun primer
Ida ou struktura importante liu Abnormal, ho ispliksasaun hanesan tuir mai
Sistema abut
Abut primaria Quandu att : 1. anão ou badak no bokur 2. Bloqueado ou la mosu 3. Att ou fera husi dikin
4. Hatudu geotropismen negatif . Geotropisme is moviment parteai-
horis nebe infaktu husi grafitasi (abut moris sae no tahan moris
tun) 5. Namkurut/wrinkle 6. Naruk no krekas 7. Hanesan ispelu/bidru
8. Dodok konsulta infeksaun primaria
Jerminasaun ho abut primaria att kattegiaria ba jerminasaun normal, se iha abut sekundaria dejenvolve.
Sistim tunas
Mesokotil se dejenvolve Quandu att : 1. Tohar 2. Forma de rotação ou espiral 3. Trangkado aperta
4. Dodok tamba cazu da infecsao primaria
Page 4
Koleoptil Quandu att : 1. Modelu muda /ex : badak no mahar 2. Tohar ou la mosu 3. Tutun att ou la mosu
4. Kleuk makas 5. Forma spiral 6. Trangkado aperta 7. Fera liu husi 1/3 dikin 8. Nakfera iha parte jermenasaun seluk 9. Naruk no krekas 10. Dodok konsulta infeksaun primaria
Tahan primaria Quandu att : 1. Longitudinalmente menus husi ½ koleoptil nia naruk 2. la mosu 3. Nakles ou muda forma 4. kinur ka mutin 5. Dodok konsulta infeksaun primaria
informações adicionais :
Durante koko jerminasaun , jerminasaun fo alkangsa too iha faze dezenvolvemento nebe sufcienti hodi
halo evaluasaun (ex : bainhira tahan primeiru mosu ona husi koleoptil) koleoptil dalabarak hatudu parte/
belahan alamia nebe naruk tamba tahan iha koleoptil laran.
Regras espesiais hodi evaliasao koleoptil no tahan primeiru nebe att ba batar (vigora 1 & 2)
Quandu tahan primeiru mosu ona iha tempu evaluasaun, kategoria jerminasaun ba abnormal sekarik
akuntese att iha tahan primaria hanesan ho att iha koleoptil, mak tuir mai :
Koleoptil nakfera liuhusi 1/3 naruk husi dikin
Koleoptil kleuk makas
Koleoptil nia dikin/tutun att ou la mosu
Koleoptil nakfera iha fatin hotu-hotu no iha tahan dikin/tutun nia okos
Quandu tahan primaria seidauk mosu iha tempu evaluasaun, jerminasaun kategoria ba abnormal se
koleoptil akuntese frasku/kerusakan hanesan tuir mai (vigora 1) :
Koleoptil nia dikin att ou lakon
Koleoptil nakfera liuhusi 1/3 naruk husi dikin
Tahan sai husi dikin koleoptil
Page 5
Figura karakteristika testu jerminasaun Normal, abnormal
Figura 1 : koleoptil att. Jeminasaun ho dezvantazen ne kategoria normal sekuandu tahan permeiru tomak deit no att oituan,
jerminasaun ho dezvantazen ne kategoria ba abnormal see tahan permeiru att Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluattion,2003
Figura 2 : Tahan permeiru tomak, att oituan no att tomak hodi evaluasao jerminasaun ho koleoptil alija/deformity Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluattion, 2003
Page 6
1
2
Figura 3: Zea mays (Abnormal) Koleoptil
halakon/haketak husi tutun 1/3
naruk Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-
tion, 2003
Figura 4 : Zea mays (Abnormal) Jermi-
nasaun troka modelu Sumber : ISTA Handbook on seedling
Evaluattion, 2003
Figura 5 : Zea mays (Abnormal). Koleop-
til forma buat ida nebe ita
hodi determina ba normal ka
abnormal Sumber : ISTA Handbook on seedling
Evaluattion, 2003
Figura 6 : Zea mays (normal) Koleoptil ankles
iha kotuk/pungung Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-
tion, 2003
Figura 7: zea mays (normal). Koleoptil
ho tutun lakon no tahan per-
meiru sei tomak Sumber : ISTA Handbook on seedling
Evaluattion, 2003
Figura 8: Zea mays (Normal). Koleoptil
tututn lakon no att oituan iha parte
tahan permeiru nia leten. Sumber : ISTA Handbook on seedling
Evaluattion, 2003
Page 7
3 4 5
6 7 8
i j e
Figura 9 : Zea mays (normal) Koleoptil nakles
liuhusi 1/3 no tahan primaria att
menus husi sorin/separuh no sasukat
nebe normal. Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-
tion,2003
Figura 10 : Zea mays (abnormal)
Koleoptil nakles liuhusi 1/3 no
tahan primariu att menus husi
sorin/separuh sassukat naruk
normal Sumber : ISTA Handbook on seedling
Evaluattion,2003
Figura 11 : Zea mays (Abnormal) Koleop
til nakles liu husi 1/3 no tahan
nakles/belah ida beze Sumber : ISTA Handbook on seedling
Evaluattion,2003
Figura 12 : Zea mays (abnormal) Koleoptil
nakles liu husi 1/3 no tahan att Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-
tion, 2003
Figura 13 : Zea mays (abnormal).
Koleoptil ba oin no tahan
nakles/belah Sumber : ISTA Handbook on seedling
Evaluattion, 2003
Page 8
9 10 11
12 13
Referensia :
[ Anonim] 2003. ISTA Handbook On Seedling Evaluation 3th Ed. International Seed Testing Association. Zu-
rich. Switzerland.
Balai Pengembangan Mutu Benih Tanaman Pangan dan Hortikultura. 2005. Evaluasi Kecambah dan Pengu-
jian Daya Berkecambah.
Direktur Jenderal Tanman Pangan, Depertemen Pertanian. 2006. Pedoman Penguijian Mutuh Benih Tanaman
Pangan dan Hortikultura.
Abut
Abut fuuk/
fulun moris
iha abut
primeiru
Dikin
Plumula
Primeiru
Radikula
(abut
primeiru)
Stem
Koleoptil
tahan dikin
Koleoptil
nakloke
Tahan Primeiru
Mosu
Koleoptil Mosu
Parte laran
fini Parte
liu’ur
fini
Batar-
Musan
Page 9