9
REFERENSIA 8 jerminasaun normal, jermi- nasaun abnormal, fini fresu/ Fresh la moris, fini to’os no lamoris/mate. Atu determina no define kom- ponenti 5 ne permeiru mak personal nebe iha kapasi- dade, metodu nebe los no acomodacao ambiente nebe tuir regra testu no persija referensia konoba evalua- saun jerminasaun nebe bele responsabil Referensia Evalua- sao jerminasaun iha Istoria Testu kualidade fini hanesan parte ida nebe inportante husi prosesu produsaun fini no incpeksao/kotrola kampo. Kualidade kan- didatu fini sei hetan de- pois de halao testu iha laborattorium. Laborat- torium iha papel bo’ot iha aplikasaun/aprejenta dadus rejultadu testu nebe klaru, los no bele responsabil legal tuir lei nebe vigura ona iha Tomer Leste. Rejultadu dadus testu fini ijemplu, indika ba kualidade fini iha lot ijemlu fini nebe foti. Husi dadus testu kualidade fini ne’e bele determina tempu validu label. Dadus ida nebe hakerek iha label hane- san valor persetajen jer- minasaun nebe mai husi numeru jerminasaun nor- mal nebe hetan husi testu jerminasaun. T e s t u / koko jerminasaun iha 5 (lima) komponenti nebe tingki observa hanesan testu jerminasaun konaba metodo hodi kategoria ba jerminasaun normal no jermi- nasaun abnormal nebe kompleito ho vigura jerminasaun fini batar. Objektivo husi module ida ne hodi uja ba analiza fini aihoris alimentar variedade batar hanesan referensia iha tempu halao evaluasi koko fini jerminar/germ, ho espera rejultadu testu jerminasaun nebe halao hetan dadus nebe los ou klaru. Volume I, 22 Agst 2012 Orientasaun testu jerminasaun fini batar (Zea mais L.) iha Laboratorium. ISTORIA SISTEME KONTA VIGOR 1 SISTEMA KONTA VIABILIDADE FINI 2 KRITERIA JER- MINASAUN NOR- MAL 3 KRITERIA JER- MINASAUN AB NORMAL 4 INFORMAÇÕES ADICIONAIS 5 FIGURA FINI NOR- MAL,ABNORMAL 6 DEFINISAUN 7

Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

R E F E R E N S I A 8

jerminasaun normal, jermi-

nasaun abnormal, fini

fresu/ Fresh la moris, fini

to’os no lamoris/mate. Atu

determina no define kom-

ponenti 5 ne permeiru mak

personal nebe iha kapasi-

dade, metodu nebe los no

acomodacao ambiente nebe

tuir regra testu no persija

referensia konoba evalua-

saun jerminasaun nebe bele

responsabil

Referensia Evalua-

sao jerminasaun iha

Istoria

Testu kualidade

fini hanesan parte ida

nebe inportante husi

prosesu produsaun fini

no incpeksao/kotrola

kampo. Kualidade kan-

didatu fini sei hetan de-

pois de halao testu iha

laborattorium. Laborat-

torium iha papel bo’ot

iha aplikasaun/aprejenta

dadus rejultadu testu

nebe klaru, los no bele

responsabil legal tuir lei

nebe vigura ona iha

Tomer Leste. Rejultadu

dadus testu fini ijemplu,

indika ba kualidade fini

iha lot ijemlu fini nebe

foti. Husi dadus testu

kualidade fini ne’e bele

determina tempu validu

label. Dadus ida nebe

hakerek iha label hane-

san valor persetajen jer-

minasaun nebe mai husi

numeru jerminasaun nor-

mal nebe hetan husi testu

jerminasaun. T e s t u /

koko jerminasaun iha 5

(lima) komponenti nebe

tingki observa hanesan

testu jerminasaun konaba metodo hodi kategoria ba jerminasaun normal no jermi-

nasaun abnormal nebe kompleito ho vigura jerminasaun fini batar. Objektivo husi

module ida ne hodi uja ba analiza fini aihoris alimentar variedade batar hanesan

referensia iha tempu halao evaluasi koko fini jerminar/germ, ho espera rejultadu

testu jerminasaun nebe halao hetan dadus nebe los ou klaru.

Volume I, 22 Agst 2012

Orientasaun testu jerminasaun

fini batar (Zea mais L.) iha Laboratorium.

I S T O R I A

S I S T E M E

K O N T A V I G O R

1

S I S T E M A K O N T A

V I A B I L I D A D E

F I N I

2

K R I T E R I A J E R -

M I N A S A U N N O R -

M A L

3

K R I T E R I A J E R -

M I N A S A U N A B

N O R M A L

4

I N F O R M A Ç Õ E S

A D I C I O N A I S 5

F I G U R A F I N I

N O R -

M A L , A B N O R M A L

6

D E F I N I S A U N 7

Page 2: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

Substrat/media ho

surat tahan :

1.Top of paper (pada

kertas/PK )

Fini beberus iha

surat tahan leten

nebe bokon inklui

husi surat tahan I

no liu husi ida

(defende ba tipu

surat tahan) nebe

iha lokasi meteria

Jacobsen, cawan

petri, boks jermi-

pois lulun ou duir/roll

depoi hatama iha boks

ou oliadu ou tau iha

basiang oliadu/baki iha

germinator laran ho

posisisaun hamrik ou

tetuk.

3. Uji Kertas Didirikan

didalam plastik

(UKDdp)

Kuda/planting halao uja

ho metodu UKDdp.

Kada unit esperimenta

persija surat tahan 5

(lima). surat tahan 3

(tolu) nebe habokon

ona (la bokon liu la

maran liu) tau iha oli-

adu ida nia leten ho

medida hanesan. Surat

tahan ne kuda fini iha

leten ho 25,50… fini.

Depois taka fali ho su-

rat tahan 2 (rua). Sub-

strat/media ne duir/roll

no hatama ba germina-

tor IPB 72-1.

asaun, nebe taka no taka

hela ou bandeja oliadu/

baki jerminasaun nebe

dereita mente latan/tau

iha germinator laran no

kontrola ninia barajen/

damp/suhu.

2. Between paper (Antar

kertas/AK)

Fini beberus entre

surat tahan rua bokon de-

Page 2

Informações :

Substrat/media (surat tahan) nebe uja hodi ko jerminasaun, bainhira habokon no pres (hamenus be iha surat

tahan) labe maran liu no labele bokon liu (bokon normal deit) tamaba se maran liu sei fo infaktu ba jeminasaun (fini

ladung moris diak), quandu bokon liu sei hamosu jamur iha jerminasaun.

Tempu observa etapa permeiru (loron 3 no loron 5) sekuandu surat tahan/media sinte maran/la lembab ona,

ho obrigasaun tengki rega/semprot tan ho be mos uja regador ki’ik leb nian.

Surat tahan tengki habokon/rega ho be mos labele ho be foer, se be foer bele fo infaktu makas ba jerminasaun.

Fini beberus entre su-

rat tahan rua bokon

ijemplu hatudu katak

kualidade gropo/lot fini

iha fatin nebe foti

Tabela 1: Loron observa, substratt media/kertas, suhu fatin koko

jerminasaun, standar % jerminasaun

Variedad

e

Loron observa

jerminasaun

Subtrat

surat

tahan

Suhu sala/

fatin koko

jermina-

saun (C0)

Stan-

dar

%

jermi-

nasau

n

Battar

(Zea

mais.

L)

Loron 3 (first

count) no loron

5 (final count)

AK 20-30 80-

90%

Ket: : AK : Antar Kertas (Between Paper).

Page 3: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

A. Jerminasaun normal

I N S I D E S T O R Y H E A D L I N E

Karakteristika jerminasaun fini normal, abnormal

I N S I D E S T O R Y H E A D L I N E

V O L U M E I , 2 2 A G S T 2 0 1 2

, 2 0 1 2

Caption describing picture or

graphic.

índice vigor (IV) = X 100 %

Sistema konta Vigor fini

Variedade batar loron 3 (konta permeiru) hodi hattene vigor fini.

Total jerminasaun normal / total fini koko x 100%

Ijemplu hanesan tuirmai:

Indice vigor (IV) = 20 X 100% = 80 %

25

Variedade batar observa loron 5 (konta primeiru) hodi hatene Viabilidade fini (DB).

Sistema konta viabilidade fini :

Ijemplu hanesan tuirmai:

Jerminasaun (DB) = 20+5=X 100% = 100%

25

Ket : DB = Daya berkecambah (kategoria ba viabilidade fini). Viabilidade hanesan: Kapasidade fini nebe moris no dezen-

volve (halo sai diak liu fini nia moris) iha kondisaun optimum.

Vigor hanesan: Kapasidade fini nebe moris no dezenvolve (halo sai diak liu fini nia moris) iha kondisaun sub optimum.

Index vigor (IV) =

X 100% Jerminasaun (DB) =

X 100%

Parte nebe attu obserba

Jeitu jerminasaun (penampilan kecambah)

Abut Primaria Jerminasaun kompleitu no jerminasaun att nebe sei toleransia sai jermi-

nasau normal. 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured) 2. Nakfera ki’ik nebe bele kura 3. Nakfera ki’ik la klean, la influensa ba jeminasaun

Jerminasaun ho abut primaria att kategoria ba jerminasaun normal bainhira hetan abut sekunder nebe moris diak

hela.

Sistema shoot/tunas

Mesokotil (bainhira bot/moris) Jerminasaun kompleitu no jerminasaun att nebe sei toleransia sai jermi-

nasau normal 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured) 2. Nakfera ki’ik nebe la klean 3. Nakfera / kanek oituan

Page 3

Page 4: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

B . J E R M I N A S A U N A B N O R M A L

Koleoptil Jerminasaun kompleitu no jerminasaun att nebe sei toleransia sai jerminasau

normal 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured)

2. Nakfera / kanek oituan 3. Nakfera menus husi 1/3 parte husi dikin

Tahan primaria Kompleitu, sai husi dikin/tutun besik koleoptil ou att nebe sei toleransia sai

jerminasaun normal. 1. Bercak nekrosis ou kor kamutis (discoloured) 2. Moris oituan no intupidu (la to’o iha tutun maibe rohan/setengah husi

koleoptil nia naruk deit)

Jerminasaun jeral mente (Kecambah secara Keseluruhan)

Jerminasaun Quandu Abnormal : 1. Mudah de forma 2. Tohar 3. Konsiste de jerminasaun kaduak nebe tuan 4. Kinur ka mutin 5. Naruk no krekas 6. Hanesan ispelu/bidru

7. Dodok konsulta infeksaun primer

Ida ou struktura importante liu Abnormal, ho ispliksasaun hanesan tuir mai

Sistema abut

Abut primaria Quandu att : 1. anão ou badak no bokur 2. Bloqueado ou la mosu 3. Att ou fera husi dikin

4. Hatudu geotropismen negatif . Geotropisme is moviment parteai-

horis nebe infaktu husi grafitasi (abut moris sae no tahan moris

tun) 5. Namkurut/wrinkle 6. Naruk no krekas 7. Hanesan ispelu/bidru

8. Dodok konsulta infeksaun primaria

Jerminasaun ho abut primaria att kattegiaria ba jerminasaun normal, se iha abut sekundaria dejenvolve.

Sistim tunas

Mesokotil se dejenvolve Quandu att : 1. Tohar 2. Forma de rotação ou espiral 3. Trangkado aperta

4. Dodok tamba cazu da infecsao primaria

Page 4

Page 5: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

Koleoptil Quandu att : 1. Modelu muda /ex : badak no mahar 2. Tohar ou la mosu 3. Tutun att ou la mosu

4. Kleuk makas 5. Forma spiral 6. Trangkado aperta 7. Fera liu husi 1/3 dikin 8. Nakfera iha parte jermenasaun seluk 9. Naruk no krekas 10. Dodok konsulta infeksaun primaria

Tahan primaria Quandu att : 1. Longitudinalmente menus husi ½ koleoptil nia naruk 2. la mosu 3. Nakles ou muda forma 4. kinur ka mutin 5. Dodok konsulta infeksaun primaria

informações adicionais :

Durante koko jerminasaun , jerminasaun fo alkangsa too iha faze dezenvolvemento nebe sufcienti hodi

halo evaluasaun (ex : bainhira tahan primeiru mosu ona husi koleoptil) koleoptil dalabarak hatudu parte/

belahan alamia nebe naruk tamba tahan iha koleoptil laran.

Regras espesiais hodi evaliasao koleoptil no tahan primeiru nebe att ba batar (vigora 1 & 2)

Quandu tahan primeiru mosu ona iha tempu evaluasaun, kategoria jerminasaun ba abnormal sekarik

akuntese att iha tahan primaria hanesan ho att iha koleoptil, mak tuir mai :

Koleoptil nakfera liuhusi 1/3 naruk husi dikin

Koleoptil kleuk makas

Koleoptil nia dikin/tutun att ou la mosu

Koleoptil nakfera iha fatin hotu-hotu no iha tahan dikin/tutun nia okos

Quandu tahan primaria seidauk mosu iha tempu evaluasaun, jerminasaun kategoria ba abnormal se

koleoptil akuntese frasku/kerusakan hanesan tuir mai (vigora 1) :

Koleoptil nia dikin att ou lakon

Koleoptil nakfera liuhusi 1/3 naruk husi dikin

Tahan sai husi dikin koleoptil

Page 5

Page 6: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

Figura karakteristika testu jerminasaun Normal, abnormal

Figura 1 : koleoptil att. Jeminasaun ho dezvantazen ne kategoria normal sekuandu tahan permeiru tomak deit no att oituan,

jerminasaun ho dezvantazen ne kategoria ba abnormal see tahan permeiru att Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluattion,2003

Figura 2 : Tahan permeiru tomak, att oituan no att tomak hodi evaluasao jerminasaun ho koleoptil alija/deformity Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluattion, 2003

Page 6

1

2

Page 7: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

Figura 3: Zea mays (Abnormal) Koleoptil

halakon/haketak husi tutun 1/3

naruk Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-

tion, 2003

Figura 4 : Zea mays (Abnormal) Jermi-

nasaun troka modelu Sumber : ISTA Handbook on seedling

Evaluattion, 2003

Figura 5 : Zea mays (Abnormal). Koleop-

til forma buat ida nebe ita

hodi determina ba normal ka

abnormal Sumber : ISTA Handbook on seedling

Evaluattion, 2003

Figura 6 : Zea mays (normal) Koleoptil ankles

iha kotuk/pungung Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-

tion, 2003

Figura 7: zea mays (normal). Koleoptil

ho tutun lakon no tahan per-

meiru sei tomak Sumber : ISTA Handbook on seedling

Evaluattion, 2003

Figura 8: Zea mays (Normal). Koleoptil

tututn lakon no att oituan iha parte

tahan permeiru nia leten. Sumber : ISTA Handbook on seedling

Evaluattion, 2003

Page 7

3 4 5

6 7 8

i j e

Page 8: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

Figura 9 : Zea mays (normal) Koleoptil nakles

liuhusi 1/3 no tahan primaria att

menus husi sorin/separuh no sasukat

nebe normal. Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-

tion,2003

Figura 10 : Zea mays (abnormal)

Koleoptil nakles liuhusi 1/3 no

tahan primariu att menus husi

sorin/separuh sassukat naruk

normal Sumber : ISTA Handbook on seedling

Evaluattion,2003

Figura 11 : Zea mays (Abnormal) Koleop

til nakles liu husi 1/3 no tahan

nakles/belah ida beze Sumber : ISTA Handbook on seedling

Evaluattion,2003

Figura 12 : Zea mays (abnormal) Koleoptil

nakles liu husi 1/3 no tahan att Sumber : ISTA Handbook on seedling Evaluat-

tion, 2003

Figura 13 : Zea mays (abnormal).

Koleoptil ba oin no tahan

nakles/belah Sumber : ISTA Handbook on seedling

Evaluattion, 2003

Page 8

9 10 11

12 13

Page 9: Orientasaun testu jerminasaun fini iha lab ii ic

Referensia :

[ Anonim] 2003. ISTA Handbook On Seedling Evaluation 3th Ed. International Seed Testing Association. Zu-

rich. Switzerland.

Balai Pengembangan Mutu Benih Tanaman Pangan dan Hortikultura. 2005. Evaluasi Kecambah dan Pengu-

jian Daya Berkecambah.

Direktur Jenderal Tanman Pangan, Depertemen Pertanian. 2006. Pedoman Penguijian Mutuh Benih Tanaman

Pangan dan Hortikultura.

Abut

Abut fuuk/

fulun moris

iha abut

primeiru

Dikin

Plumula

Primeiru

Radikula

(abut

primeiru)

Stem

Koleoptil

tahan dikin

Koleoptil

nakloke

Tahan Primeiru

Mosu

Koleoptil Mosu

Parte laran

fini Parte

liu’ur

fini

Batar-

Musan

Page 9