PGNutikad

Birgy Lorenz

PGNutikad

Iga kooli tahvliteadus

Birgy Lorenz

This file was generated by an automated blog to book conversionsystem. Its use is governed by the licensing terms of the original

content hosted atpgnutikad.blogspot.com/.

Powered byPothi.com

http://pothi.com

Preface

PDF kujul raamatu-blogi toob teieni ülevaate: õppemetoodikateja filosoofia muutumisest 21. sajandil õpetamisel; millegakoolijuht või IT juht kokku puutub kui nutikad seadmed majjatuuakse; kuidas tahvlitega hakkama saada nii kasutamise,haldusega ning tutvustame ka valikut appe, mida oleme pealeinstalleerinud Pelgulinna Gümnaasiumi seadmetele.

Birgy LorenzPelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht

Contents

Sinu õppmise-õpetamise teooria on? 1

Tagurpidi klassiruum 3

5E ja 6E mudelid 5

Diferentseerimine 8

Bloomi taksonoomia ja IT vahendid 14

Igale eesmärgile oma töövahend 19

Eripärad tahvel vs arvuti ja isiklik vs kooli seade 28

Kuidas osta tahvlit (kooli)? 32

Meie koolil pole nii head WiFit, et seda õpilastelejagada!

40

Tahvel lukku ja kiireks 44

Soovitusi (Androidi) tahvlite halduseks - eelseadistus 48

Tahvlitele appide lisamisest arvutiga 54

Pulgaga või näpuga? 56

Klassihaldustarkvara 59

Ohutusjuhend Galaxy Tab 10 62

Õuesõppest ja meie kliimast 64

Kasutuslepingutest 67

Androidi operatsioonisüsteemid 71

Androidi Appid koolis 73

Data tahvlist pilve 75

Sport ja tehnika 79

Mida tahvlitega teha? 81

Kahoot 84

Nippe tahvliga opereerimiseks 85

Töölaua tausta muutmine 88

Tahvli ekraan 90

Kaustad ekraanil 94

Umbes tahvel 96

Liitreaalsus ehk augmented reality 98

Haridustehnoloogide suvepäevadelt innustunult -liitreaalsus vol 2.

101

Soovitusi haldamisel ja nutikatega tegemisel 104

1

Sinu õppmise-õpetamise teooria on?

Pole pikalt puudutanud metoodika ja teooria osa. Seega siin väikepostitus ka sellest.

Maailmas on palju hariduse uurijaid ja mitmetel on välja pakkuda kaoma teooria, kuidas või miks me õpetame ja teatud asju kasutame.Meie isiklik õpetamise filosoofia on kindlasti segu mitmetestideedest, kuid tuleb aru saada, et samasugune virr-varr on ka teisteinimeste peas. Seepärast, sattudes ühe laua taha, erinevateinimestega on vaidlused kerged tulema, sest meie ettekujutused onerinevad.

Näiteid õppimise sh ka m-õppe seisukohast, milliseid vaidlusi võibette tulla:

• igale lapsele on vaja oma vidinat vs vidin on vajalik grupitööks

• kool peab olema vidinatele avatud või ei pea

• õppimine on faktide tundmaõppimine vs õppimine on erinevateoskuste omandamine vs..

• õppimine on olemasolevate tegevuste korrigeerimine,kiirendamine, parendamine

• õppimine jaguneb erinevateks astmeteks: meelde jätmine,analüüsimine, kasutamine, sünteesimine jne

2

• õppija on tunnis passiivne vs aktiivne

• õppimine on lineaarne vs mittelineaarne

• õppimises peab õppija muganduma õpetaja järgi vs õpetajamugandub õpilase järgi

• igal õppijal on oma kindel õpistiil, kuidas ta asju omandab vsõpistiile ei ole

• õpilane on tulnud, et haridust võtta vs kool on asutus kusharidust antakse

ja neid on palju veel..

Siin on link ühele kaardile, kus üritatakse anda väga kiire ülevaadeerinevatest mõtlejatest ja nende ideedest:http://4.bp.blogspot.com/-EUOprLA6Jgg/UZmssQBygHI/AAAAAAAAdhU/rYwupVGDLlU/s1600/learningtheory.png

3

Tagurpidi klassiruum

Tagurpidi klassiruum (filpperd classroom) toob fookusesseaktiivõppe. Aktiiveõppe tegevused klassiruumis vähendavadloengute arvu. Kui inimene on tegevusse haaratud, siis on kaõpitulemused paremad.

Tagurpidi klassiruumis on õppijad erinevas õppimise etapis.Õppimine on personaalne. Tihti toimub õppimine grupitöös.Kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid ning aktiivõppe võtteid.

Aegajalt kasutatakse töövõtet, kus õppida tuleb õpilastel kodus st.näiteks vaadata ära õpetaja antav teoreetiline materjal, mängidaläbi mõni mäng või koostada mõni ettekanne. Klassis tegeletaksejuba omandatu ülekordamise ja mõtestamisega.

Videoid ei pea olema palju nt. 1-3 videot nädalas olenevaltõppetundide arvust. Sellise kodutöö pikkus ei tohiks olla üle 10minuti. Keskmine video võiks olla 3-7 minutit pikk.

Edasi uurimiseks googelda "flipped classroom"

4

5

5E ja 6E mudelid

Õppimine on muutumas. ei ole enam võimalik tulla lihtsalt klassi,pidada maha loeng või jaotada kätte ülesanded. Õpilastel kui kaõpetajal hakkab igav.

Kasutegur erinevatest õpimetoodikatest:Googelda learning pyramid

Kui loengu pidamine ja õpetamine ei anna suuremat kasutegurit, siis tasub mõelda kuidas õpilasi aktiveerida. Iga aktiveeritud tund õpetab peale õppeaine sisu ka suhtlema üksteisega kui ka väärtushinnanguid, eetikat ja üldse inimeseks olemist.

6

5E mudel:

• Tund algab õpilaste innustamisega - ENGAGE. Selleks võib ollalühivideo, mõni huvitav küsimuse püstitus, eksperiment, millelvastus on esialgu varjatud. Oluline on saada esimese 3-5minutiga õpilased enda "kätte". Selles etapis võib läbi viia kaeelhindamise.

• Explore ehk uurimise faas on see kui õpilased avastavad ise uutmaterjali, koostavad esitlusi, plakateid või uurivad kõike, mis onteemakohane. See võib olla grupitöö kui ka üksikettevõtmine.

• Explane ehk selgitamise faas on see kui õpilased esitavad omaleitut teistele õpilastele. Õpetaja vajadusel sekkub jakommenteerib vajalike lisateadmisi kui ka toob välja, mis onkõige olulisem meelde jätta.

• Elaborate ehk laiendamise faas on igal õpilasel või õpilasgrupilerinev. Vastavalt vajadusele suunab õpetaja osad õpilaseduurima teiste gruppide materjale ja lisamaterjale. Tehakse tagasipuudujääk ja innustatakse teistest ette jõudnud õpilasi a. teisiõpetama b. edasi uurima c. uuritud tulemusi ümber lükkama jaselle üle argumenteerima nt. leidma veel võimalusi, kuidas omategevust laiendada

• Evaluate - hindamise faas, võetakse kokku mida saavutati, misoli kõige olulisem

Googelda 5E model (pildiotsing)

7

Edasijõudnutele:

Kuid on olemas ka 6E mudel. 6E mudel toetub 5E mudelile, kuidlisatakse juurde veel üks hindamise etapp - vahehindamine. 5Emudel võib olla toimiv mitmete tundide jooksul nt. nädala või kahenädala projekti jooksul viiakse läbi kõik vajalikud etapid. See on agapikk aeg. Kui kahe nädala pärast selgub, et õppimine on läinudvales suunas, siis on juba päris palju aega kulutatud. Seepärast 6Emudel loob õpetajale hea võimaluse viia läbi vahehindamine, misaitab kursil püsida.

Vahehindamine paigutatakse peale Explore ja enne Elaborate faasi.Kui õpilased on oma uuringuga rappa jooksnud, siis õpetaja saabeksinud jälle õigele rajale suunata. Arutelu ja vaidlused on loomulikõppimise osa!

Googelda 6E model (pildiotsing)

8

Diferentseerimine

Diferentseerimine on Eestis üks keeruline teema. Koolis tihti kui onsuur klass, siis õpetaja diferentseerib õpilased 2-3 gruppi järgmiselt:need kes on õppinud, kes on niisama andekad ja need kes ei oleõppinud. Teisisõnu rumalad, lennult haarajad, targad. See aga eitee au ei õpilastele ega õpetajale.

Õppimata jätmise kui ka teadmatuse vastu head rohtu ei ole väljamõeldud kuskil maailmas. Alati läheb midagi meelest, alati onmidagi uut omandada. Et klassis siiski oleks võimalik tegusaltjätkata, siis kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Üheks nendekson tagurpidi klassiruum (millest räägime edaspidi) ja teiseks õpilaseeripära ja õpistiiliga arvestamine aka diferentseerimine.

Õpilased on enamasti andekad ühes või teises asjas, mõni üksik onandekas mitmel alal korraga. Õpetaja peaks kasutama õpilaseandekust ja oskuseid, et tugevdada valdkondi, mis on puudulikud.Samas on meil igaühel erinev mälu ja õppimise harjumused.Tüüpiline klassitund peaks aga vähemalt pöörama tähelepanu viieleõppimisstiilile, kuid mõistma ka.

Millist õpistiili armastad sina?http://www.edutopia.org/multiple-intelligences-learning-styles-quiz

Eesti keelne test:http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.html

9

Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi:

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutadakeelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid,vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keelefoneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.

Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliseltvarasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukatelausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletusteloomises.

Loogilis-matemaatiline intelligentsus

Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogilisteoperatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises,kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendadamatemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevusevastu.

Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaksandekuse tunnuseks.

Muusikaline intelligentsus

muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda jajäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua isemuusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.

Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuseliigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiatjäljendama kui esimesi sõnu ütlema).

Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit

10

kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et jubakümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik.

Ruumiline intelligentsus

Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis jaruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidelorienteerumises.

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis omaliigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti heavõime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelisestegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd.

Enesetunnetamisintelligentsus

Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendubvõimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista jajuhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskusoma tegevust suunata ja plaanida.

Suhtlemisintelligentsus

Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimesmärgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nendepsüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovisteistega koostööd teha.

See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega.

Naturalistlik intelligentsus

Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristadaelusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritsevamaailma esemete ja nähtuste vastu.

Allikas: h t t p : / / e t . w i k i p e d i a . o r g / w i k i / M u l t i i n t e l l i g e n t s u s e _ t e o o r i a

11

Loe edasi Eesti keeles http://www.tark.ee/OPISTIILID-Kuidas-me-opime-ja-opetame-p44.htmlLoe edasi õppimisstiilidest (inglise keeles)http://en.wikipedia.org/wiki/Learning_styles

Oluline teadmine on, et õpilasi ei tohiks jagada mitte nendehetketeadmiste alusel, vaid pigem kuidas nad õpitut parimaltomandavad.

Kuidas tunda ära andekat last: http://www.teaduskool.ut.ee/528

Oma talendi avastamine:http://etalents.mixxt.eu/networks/wiki/index

..........................

Kui õpetaja loob tunnikava, siis peaks see endas sisaldama:

• Õppetunni eesmärk

• Olulised saavutatavad teadmised

• Suur pilt (kuhu saavutatav teadmine paigutub üldisesõppekavas)

• Milliseid teadmisi tunni jooksul veel omandatakse (varjatult)

• Hindamine

12

• Eelhindamine - mida nad juba teavad, mida nad tahavadteada saada, millised on nende eelnevad kogemused

• Vahehindamine - kas me oleme õigel teel?

• Järelhindamine - mis jäi tunnist meelde, millise teadmisevõtan kaasa

• Tegevused

• Tegevused kõikidele õpilastele

• Tegevus õpilasele, kes on teistest jäänud maha (HEV,puudumine vms).

• Tegevus õpilasele, kes on teistest jõudud ette

• Materjal - kasutatavad vahendid ja materjalid

• Õpistiilidele keskenduvad ülesanded ja nende kirjeldused

• Keeleline võimekus

• Nägemise võimekus

• Heliline võimekus

• Liikumise võimekus

• Käeline võimekus

13

• Mõni muu võimekus

• Mida õpilased tunni lõpuks peavad suutma demonstreerida -tulemus (vastavalt õpistiilidele)

• Muud märkused:

14

Bloomi taksonoomia ja IT vahendid

Juba 1956 aastal joonistati lahti skeem teadmiste tasemetest.Uuringud on näidanud, et õppimises on oskused hierarhilisesalluvussuhtes: kõigepealt pead olema asjast midagi kuulnud, sedamõistnud, siis rakendanud. Hiljem saab juba omandatut analüüsida,sünteesida ja hinnata.

Kõik õpetajad on seda oma ülikooliaastatel metoodika ainetunnisõppinud, kuid sattudes kooli tööle tuleb algajal õpetajal tegeledapaljude muude eluliste probleemidega ning teooria hakkabhääbuma. Tihti leiutatakse praktikast sarnaseid mudeleid uuesti.Siis on jälle tore kui vana vajalikku asja saab meenutadatäiendkoolitusel või kasvõi artiklitest.

Kes tahab Bloomi taksonoomiast enam lugeda, siis kiikab näiteksharidustehnoloog Laine Aluoja materjale:http://www.hot.ee/taksonoomia/page2.html

Igal astmel toimimist toetavad erinevad tarkvarad. Ameerikamaal onkuulus Kathy Schrock, jällegi haridustehnoloog, kes omaautoriveebis pakub õpetajale lahendusi Ipadi, Androidi, Google javeebiteenuseid kasutades http://www.schrockguide.net/

15

Üks aga mida Kathy ei ole ära teinud on loonud ülevaadet Microsofti tarkvarast. Kuna Eestis siiski kasutakse kõige enam just seda tarkvara, siis vaataksin siin artikliks ka neid võimalusi. Kõik mida loetlen on tasuta tarkvara ning kui sul tekib enam huvi kuidas erinevate maade õpetajad seda kasutavad, siis sulle on edasilugemiseks www.pil-network.com Tegemist on rahvusvahelise „koolielu“ laadse keskkonnaga Microsofti tarkvara kasutavatele

16

õpetajatele ja koolidele.

Kuidas teatavaid programme oma tegevuses kasutada olenebõpetajast. Õpetaja ei kao tunnist kuhugi ning ükski tarkvara ei saakunagi töötama iseenesest. Õpetaja koos õpilastega seab paikaeesmärgi, valitakse välja sobilikud tööriistad. Kui õpilased on jubakogenenud, siis võiksid nad valida tööriistad ise, sest see näitab äranende oskustaseme probleemi lahendamisel. Kui valitakseebaotstarbekad vahendid, siis ka sellest on meil palju õppida.

MS vahendid vastavalt Bloomi taksonoomiale:Teadmise tase:• Defineeri

• Tunne ära• Tuleta meelde

• Määratle• Märgista

• Uuri• Näita

Programmid:Internet Explorer, Otsimootor BING,

Kontorivara (Word, Excel, Powerpoint,OneNote), StickyNote

FlashCards -http://flashcards.educationlabs.com

Mouse Mischief -microsoft.com/multipoint/mouse-mischief

Interactive classroom -microsoft.com/officeaddins

Chrono ZOOM -http://www.chronozoom.com/

Mõistmise tase• Tõlgi

• Interpreteeri• Seleta• Kirjelda

• Sõnasta ümber

Kõik eelmised ja lisaks:Speller (Wordi funktsioon), Bing Translate

Tõlgi dokument, hinda lugemise taset (Wordifunktsioonid)

Office365, SkyDrive, HotmailMoodle lisa Officele

Sotsiaalvõrgustik So.cl

17

Rakendamise tase:• Kasuta

• Lahenda• Eksperimenteeri

• Prognoosi

Kõik eelmised ja lisaks:AutoCollage

Windows MovieMakerPhotoStory 3SongSmith

Photosynth http://photosynth.net/MS Mathematics microsoft.com/officeaddins

Chemistry add for WordPhotoGallery

PaintPublisherFrontPageLive Writer

MS Tag http://tag.microsoft.comWorld Wide Telescope

http://www.worldwidetelescope.orgBing Maps http://www.bing.com/maps/

SkypeMicrosoft Lync

Analüüsi tase• Ühenda ja seosta

• Erista• Klassifitseeri

• Korralda• Grupeeri• Järelda• Võrdle

• Korrasta• Liigita

Kõik eelmised ja lisaks:Projekt TUVA http://research.microsoft.com/apps/tools/tuva/

Deep Zoom ComposerExpressions Encoder

InkSeinehttp://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/inkseine/

18

Sünteesi tase• Konstrueeri• Kombineeri• Formuleeri

• Komponeeri• Esita hüpotees

Kõik eelmised ja lisaks:KoduGameLab

Small BasicXNA games studioXbox 360 Kinect

Visual Basic.Net

Visual StudioExpressions stuudio (Dreamspark)

Touch DevelopSticky Sorter

Hindamise tase• Väärtusta• Järelda

• Kritiseeri• Reasta• Otsusta

Kasuta juba teada olevaid asju omaeesmärgi saavutamiseks.

19

Igale eesmärgile oma töövahend

Tahvelarvutid, mobiiltelefonid, lauaarvutid, sülearvutid, maakaardid,raamatud, gloobused, mikroskoobid jne. Kõiki vahendeid saabkasutada hariduslikult. Samas mõni vahend sobib paremini ühekstegevuseks ja teine teiseks.

Olulised märksõnad:

• oluline on infole ligipääs

• info võib olla nii digitaalsel kui ka traditsioonilisel kujul (paberil,seinal, plakatil, raamatus jne)

• grupis tehtud tööd ja avastused on jagatud rõõm ning jäävadparemini meelde

• igal lapsel ei pea olema vidinat näpus kogu aeg.

Lauaarvuti plussid ja miinused:

+

enamasti üsna võimas (arvutuslikku ressurssi on enam)

enamasti ühendatud lokaalsesse võrku/internetti kaabliga (seegaühendus on kiirem ja stabiilsem)

süsteemihaldaja annab õigused - mida saab või ei saaavada/installida

enamasti sisaldab palju erinevat tarkvara ja teha saab kõike, midaunistad

-

enamasti leiame neid kas arvutiklassist või õpetaja laualt

20

õpetaja laual olevasse arvutisse enamasti õpilasi ei lasta (õiguste jaturvalisuse küsimus)

võtavad üsna palju ruumi

teisaldada on keeruline

vajavad vähemalt 2 vooluauku või enam (arvuti, monitor,kõlarid/projektor)

Lauaarvutit kasutatakse koolis enamasti suuremamahuliste jaoluliste tööde tegemiseks, milles enamasti kasutatakse arvutit igatund - uurimistööd, arvutitunnid, erikursused informaatikas. Samastulevikus võib juhtuda ka see, et hakatakse tegema e-eksameid, siisei kujuta väga ette, et selles saaks loota näiteks tahvelarvutile.

Sülearvuti plussid ja miinused:

+

palju on sarnast lauaarvutile - võimas, saab teha kõike

on mobiilne (saab võtta erinevatesse ruumidesse kaasa)

kui aku on hea siis peab vastu mitu tundi

töötab WiFi pealt

-

kui aku on halb, siis peab olema ühendatud vooluvõrku

enamasti neid ei ole piisavalt, et jaguks kõikidele (olenedes koolist)

Kindlasti on teemaks ka hind, hoiustamine, kiiresti vananemine, võib olla raske Sülearvutit kasutatakse enamasti siis kui on vaja ajutiselt mõnel tunnil vaja tehnikat kasutada. Mobiilsed arvutiklassid võiks olla olemas igal koolil, sest siis saab seda kasutada vastavalt vajadusele, mitte ei pea selleks kuhugi minema. Sülearvuti annab

21

suuremad võimalused õppetööks kui näiteks tahvelarvuti. Tihtikasutatakse sülearvuteid grupitöös.

Tahvelarvuti plussid ja miinused:

+

kerge, mugav, piisavalt suure ekraaniga

mugav kaasas kanda

ühendub Wifi ja 3G/4G

aku peab vastu 8-9 tundi tegevuses

enamasti soetatakse kooli piisavalt, et saaks kasutada vähemalt 2-3õpilase peale

hea lihtne vahend pildistamiseks, info taasesitamiseksisikliku seadme puhul saab sinna tekitada õppimise portfoolio

-

saab teha limiteeritult asju (mobiilse seadme appid)

võib olla kontrollimatu vahend internetis (kiusamise võimalus)

olenevalt seadmest on probleem ka süsteemi haldamisega (kassaab installeerimist ja seadete muutmist piirata)

Olenevalt seadmest kiirus, kvaliteet jms teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis kui ei ole "isiklik" seade, siis on keeruline loota, et midagi salvestatust tahvlis jälg alles jääb ilma kaanteta võib üsna kergesti rikneda, samamoodi vahetatakse enamasti 2-3 aasta tagant tehnika välja uue vastu, see on aga kallis lõbu Enamasti kasutatakse sama moodi kui sülearvuteid - õpetaja "laenutab" tehnika selleks ajaks kui tal vaja seda kasutada on. enamasti on igal lapsel 1 seade või 2-3 lapse peale, siis kõik

22

näevad, mis toimub. Teine versioon on see kui igal lapsel ongi isiklikseade, siis on see üsna mugav lahendus, mida saab kasutadaerinevate tööde tegemiseks, hoidmiseks, taasesitamiseks. Kunaaga raha ei ole haridusvaldkonnas, et sellist asja ellu viia, siisoleneb suuresti asi vanema rahakotist.

Mobiiltelefoni plussid ja miinused:

+

üsna palju sarnast tahvelarvutiga

väike kerge mugav kaasas kanda ja kasutada kus iganes

on enamasti õpilasel olemas, seega saab kasutada BYOD

-

ekraan on väike

aku ei pea piisavalt

olenevalt mudelist tarkvaralised lahendused (ei mahuta äraprogramme, isikliku seadme kasutusest tulenevad piirangud)teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis-vananeb üsna kiiresti (1-2 aastat, vahel 3-4)

Enamasti on see õpilasel/õpetajal isiklik. Koolis võiks olla mõned,mida saavad õpetajad tundma õppida.

Isiklik seade vs kooli seade:

Isiklik seade koolis kaasas:

• igaühel enda oma - individuaalne kasutus, kasutatakse ka peale"kooli"

• kool ei pea ise muretsema (puudub rahaline kulu)

• erinevad seadmed (nii pluss kui miinus)

23

• miinuseks on see, et igaühel pole seda seadet (tuleb tehagrupitööd ja jagada, igaüks ei soovi oma asju jagada)

• miinuseks on tarkvara puudumine (tuleb ette teatada, midavajatakse), ja pole kindel, kas see töötab kunas vaja

Kooli oma seaded:

• kooli seade, kooli reeglid - saab nõuda vastutust ja hariduslikuleesmärgil kasutamist

• õpetaja saab laenata koju, et õppida

• keegi peab keskselt haldama (metsikud töötunnid)

• miinuseks - koolil pole piisavalt ressurssi, et kõikidele osta

.......................................

Lõplik soovitus:

kasutage kõike mida saate, kui see annab teie tunnile midagijuurde. Interneti ja tehnika piiramine ainult õpilaste üle kontrollisaavutamise eesmärgiga ei ole ju tegelikult põhjus.

Siin on aga mõned klõpsud toredast Bioloogia-Geograafia tunnistõpetaja Margit Antsmäega, kus kasutatakse sülearvuteidrühmatöös, ei puudu ka mobiiltelefonid ja muu vajalik vara.

24

25

26

27

28

Eripärad tahvel vs arvuti ja isiklik vs kooli seade

Kui tahvlitega enam harjuda, siis tuleb ikka teemaks mida ühe võiasjaga ikkagi täpselt teha saab või ei saa. IT inimesena koolisollakse seeläbi sattunud jälle keerulisse olukorda kuna enamusinimesi ajab segi isikliku vahendi võimalused vs töökohas õpilastegakasutuses olevad võimalused. Samamoodi annab endast märku katehnikaalane teadlikkus, kuidas asjad toimivad. Võiks tuuaparalleele haridusega, kus iga inimene arvab kuidas võiks õpetajaõpetada, ise omamata aimugi, mis asja taga veel on. Õpetada - seeon ju nii lihtne!

Kuidas seda IT asja kõike kolleegidele ja tahvlikasutajatele selgeksteha on loomulikult keeruline.

Mõned näited:

Sülearvuti avab, tahvel ei ava:

• sülearvutis avanevad erinevad veebilehed kenasti kuna nad onselleks kohandatud. Enamasti on arvutisse installeeritud JAVA,Flash jt., vidinad. Kui neid programme ei ole installeeritud, siis eiavaks ka sülearvuti õpimänge, demosid jms asju. Kahjuks võiõnneks on keegi tavakasutaja eest teinud maagikat ja vajalikudprogrammid peale pannud ning tavainimene ei pea süvenema ITmaailma sügavustesse, et aru saada, miks üks asi toimib ja miksei toimi.

• tahvelarvutisse aga tehnoloogia arendajad ei ole alati mõelnud, et viimased lisavidinad oleks mugavalt avatavad või siis ei saa

29

asju üldse avada. Lahendused on nurga taga või olematud.Tuleb leppida, et kui veebilooja x kasutav y tarkvara oma lehel jata ei ole planeerinudki, et seda lehte kasutatakse tahvli võimoblaga, siis nii see lihtsalt on. Ei ole selles süüdi IT inimene, etmaailmas on asjad nii nagu nad on:)

Tahan installida valimatult ja piiramatult tarkvara koolitahvelarvutisse, sülearvutisse, arvutitesse:

• isikliku vidina eelis on see, et see vidin tuleb meiega kõikjalekaasa ning me saame seda seadet personaliseerida. On ju tore,et on sisselogituks jäetud meie isiklik eposti konto võisuhtlusvõrgustik. Samamoodi laeme me ise alla vajaliku tarkvaraoma seadmesse. Kuna me oleme heasoovikud oma seadmesuhtes, siis enamasti probleeme meile ei teki. Muidugi kui meoma tehnikat väärkasutame (kolades kahtlastel saitidel javalimatult alla laadides), siis muutub õige kiiresti seadeaeglaseks ja kasutamatuks.

• kooli seade on ühisvara. Ei ole arukas anda igale inimeselevastavasse seadmesse installeerimise õiguseid. Samamoodiühisvara (kui neid on mitu nt 15 tahvlit, 6 laenutusarvutit) võiksolla identne, sest siis on mugav kellel iganes võtta misiganesseade ja seda kasutada. Seetõttu on enamus koole, kes onloonud võimaluse koolis kasutada nt. tahvelarvuteid, süsteemikus on kokku lepitud kes uuendab tarkvara, millal seda tehakse,kes millise osa eest vastutab.

• et hoida seadmeid laste väärkasutuse eest pannakse lukku tahvliseaded, et ei oleks võimalik olemasolevat tarkvara

30

eemaldada, uut lisada ning olemasolevaid seadeid omajärgi"tuunida". Sama käib ka selle kohta, et ka muus osastaustapildid jms võiks olla identne igas seadmes. Siis on mugavvõtta kätte ükskõik milline seade ja sellega tööd alustada.

• et hoida tahvleid, sülearvuteid ja pilvekontosid täitumast õpilastepoolt loodud failidest ja piltidest, siis tuleb täpselt jälgida juhiseid,kuidas tahvlitega salvestatakse, ning õpetajatel on kohustusneed ajutised failid ka eemaldada, et ka teised kasutajadsaaksid nautida mõnusat töökeskkonda.

Soovituslikult võiks uuendada tarkvara kord veerandis, vaheajal. Moodustatakse vajalik tarkvara loend, mida kõikidesse seadmetesse peale pannakse. Vajadusel moodustatakse loend, mis tarkvara eemaldatakse. Tahvlite uuendajaks võiks olla need inimesed, kes nende eest vastutavad või kõige enam kasutavad, sest nemad teavad juba ise täpselt, kuidas asjad võiks olla. Kooli IT saab ainult aidata kokku reeglid ja esmased poliitikad asjade kasutamisel. Tahvlitele, süsteemidele tehakse iga 2 nädala tagant kontrolli, et kas kõik on nii nagu ta olema peab. Ütleme ausalt, et kui olete pannud peale igasse tahvlisse tarkvara 200+ appi jagu ja olete sellele kulutanud 10+ tundi, siis ei ole üldse rõõmustav teada saada, et ühiskasutuses olevad seadmed on väärkasutuse tõttu olukorras kus tuleb kogu töö nullida ehk resettida või veel hullem, terve tahvel maha kanda.. Sellises olukorras on parem karta kui kahetseda ja kõik ülejäänud kasutajad, kes kujutavad endale ette, et kooli tahvelarvuti on nagu

31

isiklik tahvelarvuti, lihtsalt lisakoolitusele saata. Kas selline piiramine võiks aga tekitada olukorra, kus tahvlid ei olekasutatavad, kuna puudub z tarkvarajupp? Selle vastu räägib agasee, et õpetaja peab oma tegevust planeerima ette. Kui 4x aastaspannakse tahvlitesse peale uut tarkvara või teeb vastutaja sedajooksvalt, vastavalt nõudele, siis kas pole loogiline, et õpetajatekitab endale vastava loendi, mida ta palun tahvlitele peale panna. Usun, et see ei ole ilmvõimatu lahendus planeerida oma tegevustette? Ja kui te ei usu, siis pöörduge palun teiste koolide poole, kesvastavaid asju on oma koolis tööle rakendanud ja te saatesamasuguse vastuse. Tahvlite tarkvara peab olema ühesugune jauuendused toimuvad määratud aja tagant ning mittekeegi ei saajooksvalt tarkvara juurde toppida, mis muudaks tahvlit ülemõistuseaeglaseks. Pigem saate teada, et aegajalt tulebki kogu tarkvaraeemaldada ja uuesti peale lasta, sest mõned inimesed on ikkagisuutnud suvalist tarkvara peale lasta, mis on muutnud töövidinatega lihtsalt võimatuks. Samas rõõmuks või õnneks on Apple baasil tahvlite haldus lihtsamkui selleks on ostetud vastav riistvaraline vahendipark juurde.Androidile pole selliseid võimalusi veel kohanud, seega siin aitaksainult kogu töö nullimine ja otsast peale nobedate näppude ringigaalustamine.

32

Kuidas osta tahvlit (kooli)?

Erinevate tahvelarvutite plusse ja miinuseid vaagides olen enda jaoks (Birgy Lorenz) teinud kõigepealt selgeks, mida üks ja teine tahvel võimaldab. Kõige koledam on Eestis aga see, et teatud tarkvara eelistamiseks või mitte-eelistamiseks tuuakse väiteid "see oli esimene" või et "ma ei saa muud kasutada kuna meil on teised kõik sellised". Seega kõigepealt tuleks jätta kõrvale usuküsimus, siis aga tuleb saada aru, et erilisus on see, mis on eestlase tugevus. Kui me oleks ainult ühe asjaga ainult turvaliselt oma elus harjunud, siis me sureme lihtsalt välja või maksame kohutavalt peale, et see "üks ja õige" oleks meie õuel. Toon välja iga tahvelarvuti juures plusse ja miinuseid (mida ma ise enda jaoks oluliseks olen pidanud): Apple toodang +suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada) +palju inglise keelset tarkvara (tasuta kui tasulist) + kui on Mäkk arvutid ka koolis kasutusel, siis ühilduvus on suurepärane + kasutajatele saab panna peale piiranguid a la lapselukk + paljud Eesti koolid kasutavad, seega õppida on mitmetelt koolidelt - kallis (pea 50% teistest kallim) - eesti keelset tarkvara on vähem, sest arendus on suletud - vanasti pidi ka krediitkaardi andmed sisse toksima, et tarkvara üldse alla laadida NB! väidetavalt teatud õpikutootjad ja kirjastajad loovad tarkvara

33

ainult Applele (kuna Apple on tootnud mugavad tööriistad selleks), ma loodan et selline monopoliseeritud rumalus kaob Eestist varsti (lahendusi luuakse ka teistele süsteemidele), sest minumeelest pole igaühel sellist raha, et osta endale 600Eur tahvel, mille eluiga on ca 2-3 aastat ja siis osta veel sama hinna eest õpikuid lisaks ning siis seda 3 aasta pärast uuesti välja vahetada.. NB! Applel on mitut sorti Ipade, nr 1 on kaamerata ja üsna suur ja raske. Alates Ipad 2 on ka kaamera sees, samas mida uuem versioon tahvel seda ilusam on graafika ja seda kergem. On olemas ka Ipad mini, mis on 7 tolline. Väiksemal lapsel võib seda olla mugavam kasutada, samamoodi õuesõppel sobib paremini kasutada 7 tolline seade kui 10 tolli. Apple koolis - h t t p : / / a p p l e k o o l i s . b l o g s p o t . c o m / Windowsi toodang +suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada) +saab luua administraator kasutaja kui ka piiratud õigustega kasutaja (väga tavaarvuti sarnane) +on olemas USB ava, seega saab otse juba tuttava pulga seadmesse sisse panna + appe on enam kui valida regiooniks kasutajal UK või USA + on odavam kui Apple toodang +kui logid sisse uude seadmesse, siis saad valida, kas tahad kogu installeeritud tarkvara ka sinna - oluline aja kokkuhoid!!! +kaasa tuleb Microsoft Office tasuta 0 kasutajaid on samamoodi maailmas vähem kui teistel tahvlitel,

34

seega teistelt õppida on võimalus vähem, samas kuna asi näeb välja nagu päris Windowsi arvuti, siis jälle oleks nagu olukord vastupidine - appe on kolme süsteemi võrdluses kõige vähem - programmide peale installeerimine ja regiooni vahetamine on tiba ebamugav, oleks palju parem kui ka Eesti regioonis näeks kõiki appe, mis on maailmas nt inglise keeles toodetud. Androidi süssteemiga tahvlid + on odavaim ja on palju tootjaid, seega valida saab mitmete riistvara pakkujate vahel + appe on maa ja ilm ning enamgi veel + palju on eesti keelset tarkvara (tänud Eesti arendajatele!!!) + iga riistvara tootja on loonud veel enda poolt mõne tarkvaralise lisapaketi, mis laiendab võimalusi + on olemas nii 7 kui 10 tolliseid seadmeid, neid mis saavad uuendused otse Googlelt kui neid kes saavad läbi vahendaja nt. Samsung. + lisaseadmega on võimalik ühendada järgi osadel isenditel ka USB mälupulk jt. laiendid - viiruseoht, seega tuleb peale panna viirusetõrje - ei saa väga hästi piirata õpilaste ligipääsu "seadetele" ehk tuleb lastega läbi rääkida reeglid ja loota parimat. Uues Android 4.2.2 alates on küll juurde tulnud kasutajate haldus, kuid ka see teine kasutaja omab administraatori ehk installeerimise õigust, seega tegelikkuses ei lahenda see kooli jaoks veel probleemi (vb järgmistes uuendustes).

35

NB! Soovitan valida uuemaid tahvleid (uuem operatsioonisüsteem), mille hind jääb vahemikku 200-400 EUR, sest siis olete kõige parema tarkvara kasutajad. Samamoodi tuleb uurida välja kuidas töötab teie tahvli ekraan (mõned reageerivad survele, teised toimivad veidi teistmoodi) vahe on sisuliselt selles kui palju ja tugevasti te seda tahvlit silitama peate ja vahel toimib tahvel puutepliiatsiga (mis võib kaduma kergesti minna) paremini. Parim Androidi arvuti 2013 - http://www.androidauthority.com/best-android-tablets-267136/ Mida te peate aga kindlasti mõtlema on see: a. kas teie koolivõrk on stabiilne (kiire) sellise tehnika hulga juures (sisse ja välja liikuv interneti kiirus, Wifi seadmed koolis või kui kasutate mobiilset internetti, siis ka seda). Millised on prognoositavad summad uuenduseks ja siis hiljem veelkordseteks uuendusteks (tehnika arv kasvab, aasta tagasi pidime arvestama konverentsil 2-3 seadet inimese kohta, nüüd on see 3+). b. kas teie pakutav võrguteenus on turvaline kui ka monitooritav. Odavaid asju osta enam ei saa, on vaja keskseadet, infolehte (tsentraalhaldusega) jne. Soolitusi HITSA poolt koolidele (tehniline): http://www.tiigrihype.ee/sites/default/files/IT%20juhtimine/KoolideIKTtaristu_soovitused.pdf

36

Kui palju see kõik maksma läheb? Kõik oleneb teie majast ja seina paksusest. Kuulsin, et Tartu Erakool kulutas 12000 eur, meil Pelgulinnas on läinud hetkel tunduvalt vähem. Soovitan siia kaasata eksperte, kes teevad teie majale ja võrgule analüüsi. Meid on aidanud Veljo Haamer Wifi.ee ja on nõus aitama ka teidki veljo.haamer@gmail.com Võrgujuttu Anto Veldrelt (RIA IT- ja küberseptsalist) http://opleht.ee/8574-kui-nutt-tuleb-kooli/ Võrgujuttu Pelgulinnast: c1. Kas teie õpetajad on selleks valmis? Kaasnevad ju kaasaegsusega uued võtted ja metoodikad. Kellelt saab selles osas abi teie koolis (sisulises osas), kellelt väljaspool kooli (koolitused). Kas teie õpetajad on valmis selleks, et tuleb ise luua materjalid, otsida programme jne. c2. Kas teie õpetajad on valmis kolima PILVE? st enam ei saa hallata infot ja andmeid seadmes endas vaid kogu tehtud töö saadetakse üles internetti. Tahvlites on lihtsalt mälumaht piisavalt nutune, et seal seda hoida oleks lubamatu. Seega arvatavasti tuleb liituda lisaks veel mingi lisateenusega (Google Drive, SkyDrive, Dropbox vms). c3. Lisavidinad, mis on vaja soetada õpetaja tööks - Apple korral üleminek VGA (projektoris näitamiseks), või Apple TV

37

(~50-100eur tükk), Androidi puhul ma arvan on hind umbes sama, Windowsi puhul on olemas HDMI port, seega kui teil on vanad projektorid, siis ikkagi tuleb soetada mingi üleminek. c4. Vool - kuidas asju laetakse? ja millal? Tahvelarvuti puhul on nimelt oht, et kui lased aku 0% peale, siis pead minema uut akut/seadet ostma (halval juhul). c5. Turvalisus - kuidas ja kus asju hoitakse? Kuidas koolist neid koju antakse (kui olete selle kokku leppinud)? Mis juhtub siis kui asi rikneb - kes vastutab ja kuidas? c6. Üldine reeglistik koolis õpilastele tahvlite kasutamiseks "tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal". c7. Kaaned on ka vajalik osta 20-30EUR tükist, soovitavalt raamatu moodi ja nahast. Ilus oleks ka see kui kaaned on kirjud või tumedad, sest muidu lähevad kaaned kergesti räpaseks (või noh, räpasus paistab kergemini välja). d. Väiksem mure kuid siiski, kas teie IT tugi on valmis? Tahvelarvutite töötamapanek kogu vajalike programmidega võtab aega; ohutusjuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamine, õpetajate algeline tehniline koolitamine. Tahvelarvutite kasutusreeglistiku loomine (millal laetakse, kes vastutab, kuidas kasutatakse jne). Ja igas veerandis toimuvad korralised hooldustööd (1-2 tundi per arvuti). Näide: 25 tahvelarvuti ja 200 programmi korral eelseadistusele

38

kuluv aeg: Android: 9 tundi programmide otsimine Kiire interneti korral 3 tundi per seade = 25x3 =75 tundi seadistamine 30min per seade= 25x0,5=12,5 tundi Apple: Kasutuses on mingid keskseadistamise võimalused (appide kopeerimine), vajalik on osta lisaseade või tavaline mac arvuti mille kaudu seda teha siis saaks. Täpsemalt tasub uurida eeskäijate Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tartu Erakool. Mina olen aru saanud, et nende seadmete haldus on veidi lihtsam, kuid mitte ka ideaalne. Programmide otsimisele kuluv aeg on umbes sama. Windows: Kuna programme on vähem, siis sellele kuluv aeg on väiksem. Haldamine käib 1 seade korraga. Kõik seadmed vajavad kindlasti oma töötajate koolitamist: 2-8 tundi olenevalt inimesest, lisaks veel jätkukoolitusi programmide kasutamises ja seminare, et jagada omavahel kogemusi. e. Mureks on kurdetud ka, et IT inimesele on mitmes süsteemist olla teadlik üsna suur pähkel. Samas ka meie informaatika õppekava nõuab vähemalt 2 süsteemi tundmist,

39

seega nii või naa on koolis kasutusel vähemalt 2 erinevat asja.Tahvelarvuti puhul on see, et need lahendused on üksteisegahulka enam sarnasemad kui lauaarvutid ningadministreerimisvõimalus on samamoodi hulka piiratum.Minumeelest on see üks jama jutt, et samas koolis ei saa ollakasutusel erinev tehnika. Möödanik võiks olla aeg, et kuiõpetaja on ühes "Wordi" versioonis tööd tegema õppinud, siisseda versiooni ei tohiks asendada uuema või mõne muutarkvaraga. ................... Kõige olulisem, ärge ajage hetkel veel sassi arvutit jatahvelarvutit. Erinevad seadmed võimaldavad teha erinevaidasju. Tahvelarvutis on pärisarvuti funktsionaalsus piiratud.Samamoodi ei tööta mitmed (loe enamus) appe ilma internetitakui kasutate tahvelarvutit!!! Kui me tahame teha tööd, siis valime sellest vastava vahendi,mitte kõigepealt valime vahendi ja siis vaatame, mida sellegateha saab. Tark vanasõna ütleb: See, kellel on haamer, kipubkõike naelteks pidama.

40

Meie koolil pole nii head WiFit, et seda õpilastele jagada!

Selline probleem kimbutab kindlasti mitmeid koole, sest interneti ühendus maapiirkonna koolides võib olla nutune. Nutuseks võib muutuda tulevikus aga ka linnapiirkonna kooli nett, kui sinna sisse lasta kõik õpilased. Millised oleks seega meie võimalused lahendada probleem? a. õpilased, kui nad võtavad kaasa kooli oma tehnika kasutavad oma isiklikku netti - netipulk, mobiilne internet. Selle variandi miinuseks on see, et ega mobiilimast ka ei kannata sellist survet, et kogu 300 last korraga tema kaudu möllama hakkab. Samamoodi ei ole selle lahenduse üle õnnelikud lapsevanemad, sest see tekitab perele igakuise lisakulu. b. kool laseb võrku ainult kooli tehnika ja seda ka parooliga. Kui selleks kasutatakse WEP või WPA paroole, siis tegelikkuses lekivad need üsna kiiresti. Ja varsti on enamus lapsi ikka kooli võrgus, tehes sellega peavalu IT inimesele, kes kas vahetab kogu aeg paroole või blokeerib õpilaste mac aadresse. c. Kool loob õpilastele määratud kohtadesse nt raamatukogu, söökla ja liikuva WiFi purgiga kuumkohti ehk hot-spotte, kus WiFi on olemas, siis kui seda vajatakse. Kindlasti on see ajutine lahendus üsna sagedasti kasutatav, kuid pikemas perspektiivis võib sattuda ikka õpilaste üleküllusesse (liiga palju ühendusi seadme kohta) ja kooli üldine internet muutub ka lauaarvutites aeglaseks, sest enamasti on WiFi sama kaabli otsas kui ka kooli muu võrk. Samas aitab see teatud klassidel

41

kindlasti oma asjad ära teha, jättes muidugi enamik teisi klassepika ninaga. Õppekava järgi peaks aga valitsema võrdsus ja kõikidelõpilastel samad võimalused haridust tarbida;) d. kool ehitab välja korraliku WiFi võrgu, mis levib üle maja.See oleks nüüd ideaalne lahendus, kuid see ei taga meilemuidugi veel internetti, sest kui koolil on aeglane internet, siisseda wifisse edasi ikkagi jagada ei saa. Seega mitmed koolidvõivad siin mõelda, et kuna nett on aeglane, siis pole mõtet kawifit välja ehitada. Mis siis oleks lahenduseks? Loomulikult läbirääkimineKOV-iga, et ka teie kooli tuleks fiiber-internett ja keegi kannaksneed kulud teie eest ja loomulikult ka maksaks kiire internetivõimalikkuse koolis kinni. See on parim asi, mida saab üksKOV kooli ja laste hariduse kvaliteedi tõstmiseks teha, lisaksseadmete muretsemisele. Kui aga KOV ei ole huvitatud võitehniliselt pole võimalik ikkagi teie juurde kiiret traati vedada,siis.. mis siis teha?! Kas lõpetada unistamine m-õppest? javaadata vesise suuga pealt, mida teised teevad?

42

ON VEEL ÜKS VÕIMALUS! Kui nüüd IT inimestele meenutada, et enne interneti aega oli igas koolis oma server. Oma server oli hea võimalus jagada asutuse sees materjale. Saab panna üles ka asutuse sisese e-maili süsteemi, luua veebilehestikud ja palju muud põnevat. Selleks pole üldse internetti, kui sellist, vaja. Kui koolis on olemas hot-spotid või kool on tervenisti Wifi-statud, siis saavad lapsed surfata kooli siseveebis ja tarbida samaväärseid teenuseid, mida pakuks internet, küll aga teie oma kooli siseselt. Ehk siis tekitaksite oma enda turvalise e-kogukonna, mis koosneb oma kooli õpilastest ja õpetajatest. Kuna lauaarvutites on teil päris internet olemas, siis sellega saavad õpilased ja õpetajad laadida alla vajalikud materjalid ja seda sisevõrgus edasi jagada. Süsteem on kiirem ja mugavam kui sama asja teha pilveteenuste kui ka muuga. Seega m-õpe

43

saab kenasti olla ka teie koolis õitsemas, isegi siis kui teil onkehva internet!

44

Tahvel lukku ja kiireks

1. Kuidas Androidi tahvlil hallata installeerimist jamahainstalleerimist ning ka seadete muutmist jms asju?

Selleks soovitatakse kasutada APP LOCK rakendusthttps://play.google.com/store/apps/details?id=com.domobile.applock

Siin saate panna lukku seaded üldiselt (ei saa seadeid muuta),lisaks veel Play pood kui ka kõik muud võimalused seadmestühjendustöö tegemiseks.

Samas probleemiks on see, et installida maha ehk eemaldadasaab ka programmide üldloetelust. Seda kahjuks applock eipiira.

45

2. Kuidas panna ülemäärased programmid kinni, et nad eitöötaks.a. ära luba värskendusi = programmid ei uuenda ennastpidevaltb. kasuta mõnda abiprogrammi

Clean MasterSelle programmi Widgeti võiks panna hiljem ka esilehele, siissaab sealt mugavalt töösse jäetud ajsu kinni lükata.https://play.google.com/store/apps/details?id=com.cleanmaster.mguard

46

Advanced Task Killer Freehttps://play.google.com/store/apps/details?id=com.rechild.advancedtaskkiller

47

AppDialerKuna vanemale samsungile ei ole sisse ehitatud lokaalseltappide otsingut, siis vaadates oma "300" pealistprogrammiloetelu läheb asi silme eest ikka suht kirjuks.Sisseehitatud lahendus on võtta menüüst tähestiku järjekorrasja siis leht lehe haavla otsida asju taga.

Lihtsam lahendus on aga installeerida App Dialer ja siis sealt"välja helistada-tinistada" oma otsitud programmikesed.

https://play.google.com/store/apps/details?id=name.pilgr.appdialer

48

Soovitusi (Androidi) tahvlite halduseks - eelseadistus

Mõtted, teemad ja lahendused, mida kasutame meie.NB! Meil on jagatud tahvelarvutid, mitte ei ole individuaalsed.Kui teil on kasutuses 1:1 tahvlikasutus, siis on hoopis teisedlahendused.

Inimesi (õpetajaid) puudutav:

• kes vastutab tahvlite eest? mida vastutaja st. jälgib iganädal (üldine seisukord, laadimine, kas ei ole äkki vahepealära varastatud vms). Vahel sobiks selleks mõni aineõpetaja,kelle ruumis tahvlid on hoiul või ka see, kes on lihtsalt enamtehnokraat kui teised.

• ohutus- ja kasutusjuhendi selgitamine, allkirjade võtmine(töökaitse teema). Kui ei ole selgitatud, siis ei ole võimalusvõtta ka töötajat vastutusele. Lisaks kui inimene teebteadmatusest valesid otsuseid, siis on selle eest vastutavsee, kes on jätnud inimese koolitamata.

• reeglistik kasutamiseks - laenutusgraafik, kokkuleppedkuidas asi tagasi tuuakse, kuidas transporditakse klassistklassi jne. Kui on ühised reeglid, siis rikneb tehnika vähem.Samamoodi saavad kõik näha, kes kui palju kasutanud onkui ka seda, et millal on tahvlikesed vabad kasutamiseks.See aitab kooli mugavalt teha ka statistikat. Nt kasutageselleks e-kalendri võimalust või halval juhul siispaberkandjat.

49

• esmakoolitus tahvli kasutamiseks + appide laadimiseks,kirjeldamiseks (jaotamiseks ainetunniti ntx). Kõigemõistlikum on paluda õpetajatel ise protsessis osaleda,sest siis õpib kõige enam. Kui mulle tuuakse õpetajana ette300 programmiga tahvel, siis ei oska ma sellega ju muudesialgu teha kui internetti minna. Kui sa aga ise oledpannud mingeid asju peale, siis osatakse ka märgata kuilapsed seda tunnis teevad, kui nad satuvad hätta, kui nad eileia vajalike asju üles jne. KAASAMINE!!! on kõige olulisem.Kaasata võib ka muidugi õpilasi;)

• jätkukoolitused programmide teemal ainegruppides - kui mekoos vahetame kogemusi, siis parandab see kõikideõpetajate loomingulisust, kogemust programmidest kui kametoodikate kasutamist, mida koolis tunnis võiks proovida.

Tehnilist puudutav:

• appide laadimine ja seadistamine NB! Pigem ei soovitapanna paika "automaatset värskendust", sest siis tegelebtahvel enamuse ajast uuenduste otsimisega ja tõmbabsellega mälu tühjemaks.

• kindlasti tuleb peale panna viirusetõrje ja mingi cleaner võiapp manager, milles näete mis programmid on hetkel töös.Viimasega saate edukalt 2 nupuvajutusega eemaldadamälus olevad programmid ja tahvel muutubki kenastikiiremaks. See tuleb selgeks õpetada nii lastele kuiõpetajatele.

50

• appide laadimiseks soovitan luua üks konto koolile, siis onteil Google Play all olemas loend, mida mugavaltinstalleerida (ei pea enam netist taga otsima asjuükshaaval).

• kooli konto eemaldamine peale appide installeerimist (kui teei ole pannud tahvlit lukku mõne appiga) - kuigi laps peabappi laadimiseks sisestama oma enda konto, võtab seesiiski veidi enam aega, kui lihtsalt klõps vajutamineinstalleerimiseks. Samamoodi kui ta ei ole piisavalt väle,siis saab lihtsal teada, kes see rumaluke oli, kes enda kontokooli tahvlisse "unustas". Peale seda algab loomulikultõpetajapoolne kasvatustegevus õpilasega.

• Kui vajate appide ja seadete lukkupanemiseks ku ka töösoleva appiloendi puhastamist, siis seda saab edasi lugedasiit:http://pgnutikad.blogspot.com/2013/10/tahvel-lukku-ja-kiireks.html

• Kui mõni õpilane nullib ära kogu tahvliga tehtud töö ehkresetib või paneb peale mingi imeparooli, siis selle kohtakehtib reegel: kõik probleemid peab õpilane ise või vastavaõpilane koolile heastama. Kui lasti kogu appide loendtaevasse, siis on õpilasel võimalik peale tundi tulla ja kogutarkvara ise ükshaaval peale lasta. Tegevus on hariv jaõpetlik ning seadusega lubatud! Usun, et pärast seda polekellelgil tuju kooli tahvlites trikke teha.

51

• igale tahvlile tuleks panna oma nr. (numeratsioon, märgis) -lihtsalt saab kergemini aru millise tahvliga on probleem, kesmida kasutab jne. Soovituslikult tuleb hoida tahvlid kapis kakenasti järjekorras.

• kapp, kus on tehnika võiks kuidagi sisaldada võimalust kalaadimiseks, ei pea ostma kallist asja, võib koos koolitööõpetusega midagi põnevat leiutada. Oluline on aga see,et tahvel oleks turvaliselt hoitud. Vajadusel jagage eriruumidesse tehnika (hajutage) kui teil on tunne, etkoolikeskkond ei ole piisavalt turvaline (nt õpetajate tuba onkoht, mis pole kunagi lukus)

• igas tahvlis peab olema sees oma konto (failihoidlapilveteenus), kus hoitakse salvestatud tööd. Seda võikshallata ikkagi õpetajad ise. Mõistlik on mitte jagada kontosidselles osas tahvlite vahel, sest siis saavad kontod lihtsaltkole kergesti täis. Mõistlik oleks loodud kontole tehaklasside kaupa kaustad ja siis sinna alla kasutatava õpilasekausta. Õpetaja saab aga asjale oma pärisarvutist üle netiligi. Muidugi võiks iga õpilane kasutada oma isiklikkukontot, aga sisse-välja logimise õpetamine ja kontodelisamine ja eemaldamine ajab asja liiga keerukaks (tahvel onalgselt mõeldud individuaalseks seadmeks, seega tal poleka hetkel vajalikku funktsionaalsust, et saaks mitu inimestkorraga kasutada).

• ideaalne oleks kui ekraanil oleks (enne logimist) töölaual näha pildina kes on tahvli kasutajad, mis klassidest. Nii on

52

mugav tuvastada, kes vastutab tahvli eest õpilaste hulgas.

• Lisaks võiks olla tahvel eesti keeles, tuttuminek ekraanilseadistatud 3-5 minuti peale

• Ja kõige olulisem ikka kõige lõpus - tahvlite ümber peavadolema KAANED!!! Kui ei ole häid nahast/plastikust raamatumoodi kaasi, siis on teil kogu tehnika üsna kiiresti kriibitudvõi maha kukkunud. Raamatukaaned võimaldavad ka tahvliterimoodi üles/alla tõsta.

Õppetööd puudutav:

• reeglid kasutamiseks:

• igal tahvlil on oma kasutaja (d), st ei ole nii, et võtan selletahvli mille soovin.

• enne tahvli kasutamisest pese käed ära!!!!

• kindlasti peavad olema reeglid appide laadimiseks,seadme turvaliseks kasutuseks ja õppetöösosalemiseks. Lastele tuleb asju õpetada ja ka meeldetuletada!!

• reeglid tasub luua koos õpilastega ning plakatina kleepida igas klassis "seinale" nähtavale kohale. Muidugi oleks mõistlik enne õpetajatega läbi rääkida, et millised on üldised reeglid, mille vastu terve kool ei tohiks eksida (ja siis igas tunnis õpetaja koos õpilastega

53

saab neid reegleid uuesti avastada). Ärge olge pelglikudka uuenduste suhtes, kui miski reegel ei tööta, siis tulebseda uuendada!

Alati küsitakse, milline peaks olema kodukord seosestehnikaga. Vastuseks on see, mida teie oma koolis tahate teha.

Pelgulinnal on näiteks Wifi kasutamise eeskiri:http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/peaveeb/index.php/oppetoolid/wifi-kasutamine

Seoses e-ohutusega oleme koostanud õpilastega koostöös kaüldised käitumissoovitused (mis ripuvad hetkel arvutiklassisseinal). Mingi aeg viime need ka elektrooniliseks. Kuid arvataon, et suurema vidinakasutusega tuleb neid reegleid katäiendama asuda, seega hetkel pigem tegeleme üldiseteavitustööga ja kokkulepete sõlmimisega, et sellest aretadavälja just need reeglid, mis meil ka toimivad. Nt. pole mõtet juluua reeglistikke, millest ei pea kinni ei kolleegid ega ka lapsedise.

Kuidas reegleid luua: siin on selleks väike inglise keelneõpetus:https://docs.google.com/document/d/1ExL43WE9srXUD6DYKD35mJZtSOTcA76LbAgtaAILUrg/edit?usp=sharing

54

Tahvlitele appide lisamisest arvutiga

Üks võimalus tahvlisse tarkvara lisada on konkreetses tahvlisappide otsimine või siis olemasolevast loetelust Google Playsinstalleerimine. Selline tegutsemine aga on tihti vaevarikas.

Lihtsamini saab panna Appe peale läbi Google Play arvutiversiooni ehk veebilehe.

Kui teil on koolis kõik tahvlid ühendatud ühe kontoga, siistekib nende nimi Google Play seadmete loetellu, mõistlik olekssiis igale tahvlile anda oma nimi näiteks T1, T2, T3 jne. Samanime kannab ka reaalne tahvel, et oleks võimalik tahvleidüksteisest eristada.

Kui olete veebilehelt leidnud endale vajaliku tarkvara, siis saatesealt valida Install või appi osta ning siis valitegi juba edasimillisesse seadmesse vastav tarkvara peale laetakse. Kuigitahvleid võib olla koolis palju, siis on selline arvutisklõpsutamine siiski ajaliselt ökonoomsem tegevus kui tehasama asja käsitsi tahvel tahvli haaval.

55

Trikk!Kui olete kõik seadmed juba vastava kontoga paaritanud jakõik seadmed kannavad ühte ja sama nime, siis on kindlastiüsna pähkel, kuidas teada saada, millise tahvliga on tegu.

Et kindlaks teha, millise tahvliga on tegu saada igassetahvlisse peale erinev programm ning kui see programm sinnalaetakse, siis saadki teada, et tegemist on T1 mitte T2.

56

Pulgaga või näpuga?

Kas osta kooli tahvelarvuti, kus on juba stilus olemas, osta seeeraldi või jääda lihtsalt näpuga tahvlit silitama - see onloomulikult iga tahvlikasutaja ja ostja dilemma. Osad tahvlidnagu Samsung Galay Note tuleb juba kaasa stilusega, mis onkenasti tahvli nurka pesasse paigutatud, Samsung Galay Tabilaga see puudub täiesti.

Kooli sisukohast iga väike liikuv osake on risk, et see lähebkaotsi - kas keegi võtab selle kaasa asenduseks enda omalevõi lihtsalt ununeb kuhugi. Väga lihtne näide arvutitunnist japastakaga tehtavast tööst minu enda kogemusena kus 15õpilasest 4-6 unustavad oma pastaka lauale. Miks peaksõpilased olema hoolikamad ka koolipoolt neile kasutada antudtahvlitega?

Stiluse ehk pliiatsi hind jääb enamasti vahemikku 10-40 eurot,kui kaob üks 10 eurone, siis võibolla ei tundugi see suurekuluna, kuid kui kaob kuus 30 eurost, siis see on juba kokku180 raha, mis on koolile väga suur kulu.

Näpuga:

• tegelikkuses saab näpuga teha ära enamus asju, küsimuson detailis ja kvaliteedis. Näpp on lihtsalt selline suur ja lai,mis survetundliku tahvli peal tekitab paksema juti kui tateeks pulgakesega.

57

• Samamoodi on vaja kindlasti tahvli puhastamiseksprillilappe, sest tahvli ekraan muutub näpujälgedest kirjukspeale esimest kasutamist.

• Kui teil on mahutundmatu "aeglane" tahvel, siis võibolla ontegemist näpuga õigetesse kohtadesse tippimisega, eriti kuisul on naisterahvana "pikad küüned" või töötad näitekskülmemates tingimustes, kus ekraan kipub olemaülilaeglane.

Stilusega:

• sobib kunstiloomuga inimestele, kes soovivad kenastijoonistada - vajutad tugevamini tuleb laiem joon ja vastupidi(seda siis kui su tahvel on vastava tundlikkusega)

• aitab ära hoida tahvli ekraani muutumist räpaseks, seststilusega saab kenasti kirjutada kui ka nuppe vajutada.

• olen märganud, et aeglase tahvli puhul on stilusega töötegemine efektiivsem, sest kummijulla on täpsem kui minunäpp. Seda isegi sinnamaale, et tehtava töö ajaline vahe on4-5 korda + ajurakkude kaotamise vähenemine tahvli pealevihastamise tõttu.

Kuidas peaks käituma kool?

a. kui te ostate tahvli stilusega (mis on seal sees kinni), siis esialgu ei tasuks neid kohe ära korjata, et õpetaja tunni alguses annaks viimased lastele kätte ja siis tunni lõpus jälle koguks kokku. Võibolla esilagu tasuks lapsi usaldada. Kindlasti oleks vaja aga kontrollida, et lapsed tahvlile

58

pulgakese ikka tagasi panevad. See on tegelikkuses suurlisatöö õpetajale, aga parem kui vara enda käes kümneküünega kinni hoida.

Esimese juhtumi korral, kus stilused hakkavad kaduma - püüdamuidugi leida süüdlane ja loota, et see jääb esimeseks javiimaseks korraks. Kui aga ei jää, siis tuleb ikkagi stilusedkoguda ära tahvlikomplekti juures olevasse karpi, millestõpetaja siis vajadusel neid välja jagab.

b. kui ostate tahvli ilma stiluseta, siis 5-10 näidisekseplari võiksolla ka joonistuspulki komplektide juures, mida kasutataksevastavalt õpetaja ja klassi kokkuleppele. Võib muidugi ostakõikidele tahvlitele, kuid nagu ma seletasin üleval pool onnende hind üska krõbe ning enamasti saab sama asja ära tehaka näpuga, küsimus on tahvli enda kvaliteedis ning tegevuses,mida soovite ellu viia. Ma isiklikult ei usu, et stiluse puudumisetõttu jääks huvi tundvatel õpetajatel ja lastel tahvli kasutaminetegemata (ka kunstiõpetajatel).

59

Klassihaldustarkvara

Samsung on välja tulnud Samsung School lahendusega, mis on kenasti ka eesti keeles. Kes on varem arvutiklassis kasutanud näiteks mõnda muud arvutiklassi haldavat tarkvara, siis tahvelarvutite puhul on mindud lihtsalt tegevuste piiramisest ja ekraanipiltide saamisest sammuke edasi. Samsung School töötab küll ainult uuema klassi tahvlitega, aga see kes pole endale kooli tahvleid veel ostnud, siis võibolla tasuks vaadata Samsung Galxy Note 10 poole, kus see asi näiteks töötab. Tegemist on tasulise tarkvaraga, ostate õpetaja litsentsi jms. kuid kuu aega saate seda enne ka tasuta katsetada, kas sellised võimalused teile lahenduse pakuvad. Samamoodi on Samsungil kenad inimesed Eestis, kes teil aitavad asjaga alguse saada. Katsetama saate minna vastavat lahendust eelnevalt kokku leppides Tallinnas näiteks Mektory innovatsiooni-ettevõtluskeskusesse. Täpsemalt saate lugeda siit: http://www.samsung.com/global/business/mobile/solution/education/samsungschool NB! tegemist on enamasti appiga, mille toimimiseks peab õpilane kõigepealt selle käivitama ja siis saab õpetaja tahvlile haldamise õigused (kuniks vastav app on töös). Võimalus on: Sisulises osas: luua ainetund, teste, jagada välja faile Haldamise osas: piirata ligipääsu muudele programmidele ja tegevustele (nt. saab olla ainult õpetaja esitluses ja teha

60

märkmeid); saab näidata kõikidele sama pilti ja liikuda sammhaaval tunnis edasi (võtta õpilastelt tahvelarvutite kontroll üle) Ülevaate saamine: on võimalik saada õpilaste tegemistestekraanitõmmis, jälgida ühe õpilase tegevust detailsemalt Abi andmine/kasvatamine: on võimalik õpilase ekraan üle(joonistada sinna ise) või asuda temaga koostööle samasaknas; on võimalik panna ekraan lukku või anda teada, et oletemärganud, et õpilane tegeleb tunni ajal muuga Õpetajale nähtav info: kes liitus tunniga ja kes lahkus tunnist Samamoodi kui varem oli mul ettekujutus, et Androidile onkeeruline mälupulka järgi panna, siis tegelikkuses tehnoloogiaon edasi arenenud ning on olemas vastavad üleminekud, misaitavad ka selle mure lahendada, sest enamasti on õpetajalharjumuseks siiski kasutada pigem mälupulka kuipilveteenuseid.

61

Peale Samsungi pakuvad maailmas klassihaldustarkvaralahendusi Androidile veel teisedki nagu näiteks Radix, kestundub jutu järgi haldavat ka Windowsi tahvleid, lisaksAndroidile.

Ja kuna Youtube on meil lõputu, siis leidsin ka Mythwarelahenduse, mis tundub kasutamiseks õpetaja poolelt kasutavatpigem arvutit.

Seega eks tulevikus avastamist on kõikidele.

62

Ohutusjuhend Galaxy Tab 10

Kuna meie koolis on kasutuses Galaxy Tab 10, siis olemeloonud ka vastava ohutusjuhendi (lühijuhend).

63

Pikemalt loe siit:

64

Õuesõppest ja meie kliimast

Tihti kuuleme, et tahvelarvuti on väga hea vahend õues-õppeks. Muudkui võtad kaasa ja tegutsed. Kindlasti on see hea mõte, kuid enne tasuks mõelda ka meie kliimale. Eesti talv -10-30 kraadi (lisaks tuul, mis tõstab külma veelgi). Eesti sügis/kevad (vihm). Ma küll ei tea, aga mul on jäänud mulje, et mida uuem on tehnika seda õrnem ta on. Korpus sulab ise ümbert ära kui liiga palju silitada. Näiteks lubasin mina eelmisel aastal oma õpilased nutitelefonidega külmapühade ajal õue jooksma ja jalajärgi taga ajama. http://ulugeh4.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=122 Oli üsna põnev, sest üle 10 minuti ei pidanud keegi väljas väga vastu, lapsed oleks kauemaks jäänud, aga tehnika läks aeglaseks ning ei allunud enam silitustele. Ka aku vastupidavus hakkas metsikult kukkuma. Osad tarkurid mõtlesid, et soendavad telefoni südame lähedal või peos, see tekitab aga kondensiooni vms niiskust, mis on tehnikale hullem kui külm. Kui näiteks talvel tehnikat (arvutit ja monitori) olete autos vedanud ühest kohast teise, siis on soovitatud, et seadmed peavad vastavas ruumis seisma 3-5 tundi, et nad saavutaks ruumitemperatuuri. Enne ei ole soovitatud neid tööle panna.

65

Nüüd on aga meil nutikad, mis peaks iga ilmaga töötama - talvel külmaga, suvel rannas liiva sees kuumaga ja muul ajal loomulikult vihma käes. Kodus antakse tahvel väikese lapse kätte, kes loobib seda nagu kaltsunukku ja kastab erinevatesse toiduainetesse või võtab tahvli kätte värviste ja pudruste kätega. Pole vist väga reaalne, et sellistes tingimustes asjad väga vastu peaks pidama. Näiteks Galaxy Tab 2 töötamise temperatuuriks on tootja märkinud 0 kraadi külma ja kuni 45 kraadi sooja. Huvitav kui infrapuna saun on 40 kraadi, kas siis tasuks tahvlikesega sauna minna.. ma isiklikult ei soovita, aga usun, et neid peresid on küll, kes on sellele heale mõttele tulnud. Osad tahvlitootjad näiteks Sony on loonud seeria Z millega võiks minna vanni ja ujuma kui vastavad katte-augus kõik on tihedalt suletud. Iseenesest ju tore, aga kui selle 600 eurose tahvliga vastav loomkatse ise läbi viia, ma ei usu, et garantiis seda vahvat ideed aplodeeritaks. Seega tahvel on tore vidin, millega saab minna küll klassiruumist välja koridori, mina ka õue kui on vastavalt hea kena kuiv ilm. Kuid ma ei tea kas see unistus, et käime lastega seenemetsas (kus on niiske) ja tuvastame seeni on kõige

66

taibukam ja tervislikum meie uuele väiksele ühesilmaliselesõbrale. Vähemalt kooli kontekstis kus tahvel peaks meidteenima aastaid ei ole võibolla kooli akvaariumisse sellepistmine, et kaladel igav ei hakkaks, kõige parem mõte.

67

Kasutuslepingutest

Kuna paljudel koolidel on huvi ka kasutuslepingute vastu nt.kui seade on antud õpetajale isiklikuks kasutuseks või midateha siis kui lastele anda asi koju vms.

• Lastega on muidugi keerulisem, siis tasuks pidada nõujuristiga (kui anda isiklikuks kasutamiseks ja koju), kuidasneed varalised suhted ikkagi on kooli ja lapse või koduvahel. Muus osas võiks olla hea abimees raamatukoguseadus, sest mis see vidin ikka on kui üks töövahend naguraamat. Tuleks aga ära määrata ohutu kasutamise jahoidmise tingimused (nt ohutusjuhendiga) ja riknemisekorral summa. Kas aga olete valmis minema selle alusel kakohtusse? Seda saab iga kool ja KOV ise otsustada.

• Õpetajatele tundi asjade andmisel saab kohandada samaraamatukogu seadust, sest tegelikkuses kui õpetaja võtabraamatukogust välja õpikus lastele, siis vastutajaks jääbtema. Aga jällegi ei ole veel Eestis juhtumit kus selles asjusoleks mindud õpetaja vastu kohtusse, kui tema poolt edasiantud raamatud ei jõua kooli tagasi. Enamus on muidugiläinud üle sellele, et laps ise laenutab raamatukogustraamatud, sest vähemalt gümnaasiumiõpilase saabnimekirjast kustutada, kui ta korrektselt asju tagasi ei too.Põhikooli lapsega aga ei tee suurt midagi.

• Osad koolid on palunud vanematel osta või rendivad mingi trikiga vanematele ostetud seadmeid st. firmal on leping

68

otse vanemana, aga vidin ise on koolis. Samas mina ei saaaru asja seaduslikkusest, sest kui mina vanemana ostan võirendin x asja, siis miks ta peab olema koolis. Kui see onminu pere asi, siis see on minu pere käes. Kool võib juvanematega kokku leppida, et lapse turvalisuse jamänguhimu ohjeldamiseks jäetakse vidin parem kooli, kusseda ka kooli poolt hallatakse. Kuid see on vanemateheasoovlikus, tegelikkuses võtab kool asjade eest vägasuure vastutuse ja kui need "rotti" lähevad, siis on jällekooli oodata vaidlus kohtus. Aga eks igaüks on selles osasoma juristidega ise asjad selgeks teinud. Minapealevaadates sellele libedale teele minemist ei soovita.Kool säästab küll raha, aga paari aasta pärast võib tekitadapalju muid küsimusi.

• Kõige lihtsam on kui lubada koolis lapsel oma enda seadmekaasatoomist ning pakkuda kvaliteetset WiFi võrku, sestsiis lapsed ja vanemad ise teavad, mida nad omaseadmetega teevad ja kuidas hoiavad. Kool ise aga võikspakkuda õpetajale võimalust asja töövahendina kasutada ntisiklikuks kasutamiseks kasutuslepinguga või siisraamatukogu seadusest tuleneva töövahendite kasutamisereeglistikuga.

Kui aga kool annab õpetajale kasutada mõne seadme isiklikuks kasutuseks töövahendina: fotokas, läpakas tahvel jne. mida ta luba inimesel ka koju viia, siis tasuks teha lepingud küll. See annab koolile võimaluse tehnika mitteotstarbelisel kasutusel vidin tagasi kutsuda ning igaüks teab kuidas käituda, ilma et tekiks mõttetuid ootuseid. Samamoodi saab lepinguga

69

vabastada õpetaja vastutusest nt kui seadet hoitaksekoolimajas x ruumis seifis. Reguleerib sellist kasutamist võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/961235 Meie ise oleme kasutanud aastaid tagasi Tiigrihüppe pooltsülearvutitega näidiseks toodud lepingut, mida oleme omakooli jaoks vastavaks mugandanud. a. vara kasutamise leping b. vara üleandmise ja vastuvõtmise akt c. vara vastuvõtmise akt ja kui asi tagasi tuuakse siis uuesti sama akt aga kooli poolt. Leping ise peaks sisaldama:

• huvipooli, kes lepingu sõlmivad (nimed, esindajad, aadress)

• lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg

• toote nimi, mudel ja seerianumbrid

• maksumus

• seisukord

• kasutuslepingu tingimused

70

• kes kannab ülalpidamise ja hoolduse kulud

• mis tehakse siis kui asi rikneb

• kasutaja kohustused ohutuks kasutamiseks jahoiustamiseks, asja tagastamiseks

• turvaline hoidmise koht, kus näiteks kasutajal polevalvamiskohustust (nt kooli x ruum, seifis)

• materiaalne vastutus

• lepingu lõppemine nt. inimene lahkub töölt, jääb tööltpikemaks kõrvale, kool soovib asjad ringi jagada

• kus ja kuidas lahendatakse lepingust tõstatuvad vaidluseid(nt kohtus)

Aktid sisaldavad info:

• kelle vahel on sõlmitud leping

• millal ja kus toimus asjade üleandmine

• toode, mida üle anti koos mudeli ja seerianumbriga

• vara seisukord

• kinnitus, et kasutaja on kursis, milleks talle vastav asi antikasutada ja et ta on lepinguga nõus

71

Androidi operatsioonisüsteemid

Kuna nutiseadmeid uuendatakse pidevalt üsna kiiresti, siisajab lausa pea sassi, millist operatsioonisüsteemi endalevalida. Loomulikult kehtib reegel, et mida uuem seda parem.

Kui teil on vanem operatsioonisüsteem, siis osad seadmedlubavad ennast uuendada, kuid mingi hetk on neil piir ees.Seega peate mõne aja pärast nentima, et tuleb jälle ja jälle uusseade muretseda, kui soovite ühte või teist äppi käivitada.Samamoodi on igas uues versioonis parendatud mälu, aku jmskasutust võttes olemasolevast riistvarast enam välja.

Androidi pesakond kannab endas magusaid süsteeminimesidnagu CupCake (Eesti keeles siis muffin);Sõõrik-ekleer-piparkook-jäätisevõileib jne.

Praegu 2014 on müügil Jelly Bean (4.2, 4.3) Kui hakkate ostma,siis ikka 4.3. Edaspidi peaks aga tulema müügile KitKatnimeline versioon, mis on osadel juba olemas.

Maailmas on aga 2014 märtsi seisuga Androdi kasutajatejaotumine järgmine:

Version Code nameRelease

dateAPI level Distribution

72

4.4 KitKatOctober 31,

201319 2.5%

4.3.x

Jelly Bean

July 24,2013

18 9.6%

4.2.xNovember13, 2012

17 17.1%

4.1.x July 9, 2012 16 35.3%

4.0.3–4.0.4Ice CreamSandwich

December16, 2011

15 15.2%

3.2 HoneycombJuly 15,

201113 0.1%

2.3.3–2.3.7 GingerbreadFebruary 9,

201110 19.0%

2.2 FroyoMay 20,

20108 1.2%

73

Androidi Appid koolis

Siin on mõningaid näited mida Pelgulinna õpilased ja õpetajad on soovinud ainetunnis kasutada. Kuna palju appe sobib ka erineva aine alla, siis jaotused on üsna meelevaldsed. Meie põhieesmärk oli kaardistada ära esilagu enam loodusteadus ja matemaatika. Samas ka kunsti on üsna palju välja toodud. Edaspidi tutvustame juba "appe" erinevates postitustes eraldi pikemalt. See peaks olema teile ideeks kui palju on võimalusi, mitte täielik juhend, kuidas ja mida peaksite välja valima oma kooli jaoks. Loodusteaduse eesti keelsed appid Füüsika ja astronoomia, mõõteriistad Geograafia ja keskkond Keemia ja bioloogia, anatoomia Matemaatika Kunst, video, esteetika Muusika

74

Keel Hooldus ja muidu vajalik Algklassidele (NB! enamus algklassi asju on erinevate aineteall) Sport ja toitumine Liitreaalsuse appid (uus)

75

Data tahvlist pilve

Tahvelarvutis on enamasti mälu (ruumi) piisavalt, kuid mingihetk saab see ka otsa.Mõistlik on planeerida tegevused keskselt juba ette ära, siis eiteki nii palju "ruumiküsimusi" kui hiljem tagantjärgi sedavõrratust lahendades.

Kuhu panna andmed?Võimalusi on palju:

Appid/keskkonnad:

DropBox - 2+ giga ruumiVeebis: http://dropbox.com/App: http s://play.google.com/store/search?q=dropbox

76

Copy - 15+Veebis: http s://www1.copy.com/home/App: http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.copy

Pelgulinna G sünkroniseerib siia ka pildid/videod, sest siin onkõige enam ruumi

SkyDrive - olenevalt kontost (st saab olla nii kooli konto kui kaisiklik)

Drive - (Google teenus) 5+olenevalt kontost (st saab olla niikooli konto kui ka isiklik)Veebis: http://drive.google.comApp: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.docs

77

KOOL JA ÕPILANE Mõistlik oleks teha koolile erinevad võimalused andmete hoidmiseks nt. tahvli enda nimeline konto keskkonda. Sinna alla luua lennu > klassi > õpilase kaust. Iga inimene kasutab alati sama tahvlit ja laeb oma asjad oma kausta. Samamoodi peaks pildid/videod automaatselt laaditama üles netti, sest siis saab neid kontrollida/kasutada mugavamalt ja tahvel jääb ka datast "tühjemaks". Kindlasti tasub õpilastele seletada kui palju me milliseid pilte teeme, kellest teeme ja millal ei tee. Kui tuleb palju praaki, siis on ühiskaust kiiresti ummikus. Ühisküla reeglite järgi aga siis kustutatakse kõik asjad jalust ära.. Soovituslik on brauserist laadida õpilasel ka oma tehtud töö ka "veebi" (oma emaili vms), sest siis on tagatud selle faili turvaline olemasolu. Peale kasutust tuleb jällegi oma kontost välja logida. Kindlasti ei tohi aga lubada õpilastel tahvlisse oma konto sisestamist (appi kaudu), sest siis kui inimene unustab

78

välja logida, siis saavad seda kasutada teised. Tahvlil onkombeks ka paroole/kontosid salvestada, seega pärast on sedajuba keerulisem maha võtta. ÕPETAJA Õpetaja saab vahepeal käia asja kontrollimas, et kas on ruumi,kas keegi pole võimalust kurjasti ära kasutanud. Miinuseks onmuidugi see, et kui keegi pahatahtlik soovib konto "puhtaks"lasta, siis see võimalus tal muidugi on. Samamoodi jagab õpetaja omalt poolt vajalikku ajutist materjaliläbi üleslaadimise keskkonna, õpetaja saab sisse sinna kaspäris arvutist või siis oma tahvlist. Kuna kontode vahel tahvligaedasi tagasi sipsimine võib olla ebamugav, siis võib kasutadaka seda, et õpetaja jagab välja oma konto alt ühe kaustakõikidele "tahvlitele".

79

Sport ja tehnika

Kuigi eelmises postituses oli pikalt juttu kuidas meie kliima eiarmasta õues-õpet, siis vastukaaluks tuleks ära rääkida ka see,et näiteks nutitelefon on tänapäeval sportimisel muutunudlausa hädavajalikuks. Mõned näited:

• GPS ja orienteerumine - et liduda oleks huvitavam, siisvõiks juba orienteeruda või ka QR koodidegaorienteerumine, kus peale asukoha leidmist tuleb vastavajuhis või küsimus lahti häkkida.

• Stopper - aja võtmine

• Mõõteriistad - kauguse mõõtmine

• Raja läbimine nt RunnerKeeper analüüsib meie eest niiteekonda, läbitud kõrguseid kui heal juhul oskab mõni appanda teada mitu kalorit te olete juba kaotanud. Sellekeskkonna vahel on võimalik näiteks ka leida sarnasetegevusega virtuaalne sõber, kellega ühes sportida.. sinaEestis ja tema näiteks Indias.

• Tegevuse pildistamine või filmimine ja järelvaatamine -eesmärgiga mõista, mida teed valesti või mida peab tegema,et teha õigesti. Tehnika laseb meil sama klippi uuesti jauuesti esitada, kuni aju selle sisu endale omaks võtab ningviga kergesti saab oma harjutusi korrigeerida.

80

• Toitumine - kaloraazi arvutamine, päevamenüü sisestamine,tehtud tegevuste üles märkimine

• Sporditulemuste teadasaaamine - infoappid

• Tulemuste analüüs: pesapallist golfini, jõusaalis mobiilnetreener

• Sporditeemalised mängud, mis õpetavad reegleid kui kavastava varustusega ringikäimist, täpsust või kasvatavad kahuvi vastava mängu vastu jms.

• Ka enamlevinud sotsiaalsed võrgustikud sobivad näiteksinfo vahetamiseks - saadate sõpradele ja tuttavatele pilteoma matkast või jooksurajast

Mõningad appid on siin:https://docs.google.com/document/d/1X-P0xL6DGoRW7e9Fml4fkNDYqkfDgGqLrm2n_4WTLrs/edit?usp=sharing

81

Mida tahvlitega teha?

Kiire koolitus, millist tarkvara saab iga aineõpetaja kasutada:

1. QR koodid - http://tarkraamat.blogspot.com/a. lood koodi kuskil QR koodi tegeval veebilehel (nt.http://goqr.me/b. prindid need välja ja kleebid seintele, raamatusse vmsc. lapsed šifreerivad koodid ja lahendavad koodidetaha paigutatud ülesandeid

Juhend e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11968

2. Socrative - kiire vastamine http://www.socrative.com/ a. õpetaja teeb konto ja saab ruumi nr b. õpetaja käivitab testi c. õpilased liituvad õpetaja ruumida läbi tahvelarvuti ja

82

vastavad d. klass arutab koos tulemusi Õpetus e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11923

3. Learning apps http://learningapps.org/ Kasutaja a: passiivne a. mine lehele b. vali välja sobilik test või mäng c. jaga lastele välja link või QR kood Kasutaja b: aktiivne a. mine lehele b. loo oma app või mäng ise, valikus 27 erinevat liiki küsimusi, ülesandeid

83

c. jaga oma toodang õpilastele välja

84

Kahoot

Täna komistasin sellise appi otsa nagu Kahoot https://getkahoot.com/Peaaegu sama asi mis Sokrative, aga veel lahedam.

1. õpetaja teeb endale konto, valmistab ette "mängu" -küsimused, uuring või arutelu.2. Tahvlis avatakse app KAHOOT3. Õpetaja käivitab mängu ja lapsed saavad vastama asuda//süsteemis on ka katsetamiseks teiste inimeste tehtud asju

Saab sisestada pilte, vb isegi video, küsimusi."Mängulikuks" teeb asja see, et vastamise ajal on kõlaritestkosta muusika (õpetajal) ming tulemusi kuvatakse peale igavastamist.

Küsimustele vastuseid on alati 4, laste tahvlis/moblaskuvatakse ainult neli valikut. Peale iga küsimust saate koosklassis arvutada, mis läks valesti ja mis hästi.

85

Nippe tahvliga opereerimiseks

Esileht on Androdil "Home screen". Sinna tekivad ikoonid,poolprogrammid nagu widgetid.

Navigatsiooninupud:

tagasi, esilehele, viimati kasutatud appid, peida

Muud vajalikud nupud menüü kaks eri vaadet olenevalt kus te asute oma seiklustel Androidi sügavustes; + laseb lisada asju ekraanile; "täht" lemmikud; "ratta/mutri märk" - erinevate seadete muutmiseks; X millegi sulgemiseks; jagamismärk - asjade jagamiseks läbi erinevate appide või lehtede.

86

Näpuharjutused:

Ühekordne puudutus (Touch)- nagu üks hiireklikk arvutis >valid millegi välja

Kahekordne puudutus (Double tap) - kiire kahekordnepuudutus ühe koha peal võimaldab luubiga sisse minna võivälja (zoom)

Näpu allavajutamine ühe koha peal pikemaks ajaks (Longpress) - enamasti hüppab selle peale lahti lisamenüü või saatevalitud objekti vedida teise kohta

Pühkimisliigutus (Swipe) - selle liigutusega saate liikuda erinevate ekraanide vahel või galeriis vahetada pilte. Vahel ilmuvad ette ka lisamenüüd olenedes kas pühite ülevat alla,

87

vasakult paremale või vastupidi.

Näpistamine (Pintch) - panete kaps näppu ekraanile ja liigutateneid üksteisele lähemale nagu püüaksite kedagi näpistada -seda kasutatakse pildi vähendamiseks (zoom) näiteksmaakaardil

Antinäpistamine:) ehk sama liigutus aga tagurpidi (Spread) -seda saate kasutada pildi suurendamiseks ehk pildi/maakaardisisse minemiseks

Keeramine (Rotate) - asetate näpud ekraanile ja teete keeravaliigutuse - nagu keeraksite seifi lukku lahti. Vaat proovige läbi,siis saate teada, mida see asi teeb:)

Enamasti on aga nii, et vastavad funktsioonid programmispeaksid olema appide progrejate poolt sisse programmeeritud.Kui nad seda teinud ei ole, siis tihti igasuguseid näpuvigureidkasutada ei saa.

Inglise keeles:

http://www.dummies.com/how-to/content/android-tablets-for-dummies-cheat-sheet.html

88

Töölaua tausta muutmine

Inimestele meeldib asju teha "enda omaks". Üks lihtnetuunimise viis on muuta ära taustapaber.

Kuna õpilastel käib see tausta muutmine näpuväleduseltkiiremini kui õpetajal, siis mingi hetkl võite olla hädas, et igaltaustal on erinev väänatud nägu ja kõikidel on sellest nalja kuipalju. Loomulikult segab selline asi tundi, mitte ainultkonkreetses tunnis kus sigadus tehti vaid ka järgmistes.

Taustapaberi muutmiseks

• hoidke näppu all tühjal esilehe alal - ilmub taustapaberimenüü

• või avage Seaded (Settings) > Ekraan (Display)>Taustapaber (Wallpaper)

kui jõuate õigesse kohta siis saate valida, kas tegutsetelukustatud ekraaniga (ehk esilehega enne tahvlisse logimist)või töölaua taustapaberiga.

Pildi saate valida näiteks galeriist või eelinstalleeritudpildivalikust või animeeritud kollektsioonist.

Kinnitage oma valik.

Üsna asjalik on luua õpilastest nimekirjad, kes ühte või teist tahvlit teatud klassist kasutada võivad (kui teil on tahvlid ühiskasutuses). Ning siis panna vastav "ekraanipilt" loeteluga esilehele enne tahvlisse sisse minemata. See võimaldab

89

õpetajal käivitada nupust tahvel ning tuvastada hoo pealt, keson vastava tahvli kasutajad.

//enamasti kipuvad ju need vajalikud paberilehed nimekirjadegaolema teab kus, aga mitte tahvlipaketi kõrval:)

90

Tahvli ekraan

MUSTUS

Kuna kasutame koolis tahvleid, millel ei ole stilust, siisparatamatu nähe on, et ekraan on näpujälgi täis.

Lahenduseks on osta prillilapp, raskemate mustuste jaokstasub aga kasutada ekraani puhastamiseks mõeldud keemiat.Selleks võiks olla ikkagi monitori puhastamiseks sobiv kraam,mitte vesi, koola, alkohol vms.

Kindlasti ei tohiks pihustada vajalikku keemiat otse ekraanile,vaid enne lapile ja siis alles lapiga ekraanil ringjate liigutustegaära asi puhastada.

91

KRIIMUD

Teine asi on aga kriimud, nende vastu ei saa. Laps enamastitahtmatult võtab ikka oma pastaka või mõnel on ka sõrmusedvms ja kriibib asja ära. Selle vastu aitaks ekraanikile. See eimaksa väga palju. Teine asi on muidugi see, et kile pealepanemine pidi olema üks kunsttükk - ei tohi jätta sisseõhumullikesi ja viltu pandud kile on ka üsna raske normaalselttagasi panna. Sellist tööd võiks alustada puhastatud tahvlitega,ruumis kus ei ole tolmu, segajaid jne.

Kindlasti aitab kaasa pandud juhendi lugemine!

92

93

94

Kaustad ekraanil

Kooli (õpetaja) jaoks kõige mugavam on see, kui vajalikudasjad on linkidena esilehel kaustas ja kannab kas tema endanime või ainetunni nime. Tegelikult selline asi on täitsavõimalik, nõuab ainult hulka tööd.

• võta ekraanil olevast ikoonist näpuga kinni ja hoia seda all

• vedi ikoon teise ikooni peale ja tekibki vastav kaust

• kui lisad samasse hunnikusse ikoone juurde, siis tekibkikollektsioon

• anna kaustale nimi (unnamed folder)

Vanema operatsiooniga Androididel (Ice Cream Sandwich) saab kausta luua kui hoida näpp all tühjal kohal esilehel (Home Screen) ja menüüst valida kasuta loomine. Muu peaks käima umbes samamoodi. Kausta kustutamiseks hoiate peal näppu kaustal ning vedite ta nupule Trash. Ohtudest rääkides - kui õpetajad on kenasti kõik tahvlid ära seadistanud kaustadesse, siis halva eesmärgiga õpilastel on võimalik terve kausta kustutamisega kogu teie töö ja vaev õhku lasta. Kustutatakse ära otselingid ekraanilt programmidele koos kaustaga. Programmid ise küll ei kao, neid saate ikka AppDial ette manada või programmide menüüst taga otsida.

95

Seepärast on ikkagi koolis kõige aluseks see, et kas tahvel onteatud lapse oma või ühiskasutuses olevad tahvlid on antudkasutada ikkagi ainult konkreetsetele õpilastele. Kui keegi jamakorraldab, siis panete selle õpilase ise seda jama kalikvideerima. Tahvliga veedetud töised tunnid aitavad kindlastisellist impulsiivset käitumist edaspidi distsisplineerida. Inglise keelne pikem õpetus: http://www.dummies.com/how-to/content/building-app-folders-for-your-android-tablet.html

96

Umbes tahvel

Tahvel võib umbe joosta mitmetel põhjustel. Üks põhilisemaid põhjuseid on ülemäärased programmid, umbes internet, programm, mis on lõpetanud tegevuse. Enamasti kui tahame tehnikat kiiresti hallata, on meil vaja panna laadima mitu programmi järjest või siis kui oleme jätnud seadistustesse, et värskenda ise äppe, siis tahvel ongi kogu aeg umbes. Enamasti kui tahvel/telefon mõneks ajaks rahule jätta, siis ta nuputab ise välja, kuidas ta meie ülevoolava silituse all oma eluga hakkama saada, kuid tihti võib ta mõne appi ka nii kinni jooksutada, et see lõpetab tegevuse. Lihtsamal juhusel piisab äppi taaskäivitamisest, vahel aitab ka ekraani sisse ja väljalülitamisest, halvemal juhul peame tegema restarti. Aga mida teha siis kui tahvel on omadega nii umbes, et ei reageeri meie tegevusele enam üldse? Ka restardi nuppu all hoidmine või pulseerivalt vajutamine ei tõota tulemust? Kui internetist natuke asja uurida, siis selgub, et Power nupu vajutamine annab meile tulemuseks tahvli mineku "magavasse" SLEEP või "ootavasse" STANDBY reziimi. Selleks on olemas ka äpp Fast reboot. Meile aga oleks vaja "külma rebooti" ehk COLD REBOOT Enamasti läptopil piisas selleks aku eemaldada, tahvlil aga me

97

seda teha ei saa. Kuidas imiteerida aku eemaldamist oleneb,aga teie seadest. Seda tasuks siis netist Googledada. Näitena on toodud selline asi: 1. Hold the Sleep/Power button and hold the Volume buttondown at the same time. 2. Hold this combination of buttons until the Android phone'sscreen goes blank. 3. Hold the Sleep/Power button until your phone restarts. NB! Samamoodi on vahel mainitud, et kõige selle tegemisekspeab olema tahvel ka vooluvõrgus.

............................

Kui selgub, et kõik hea on aga tahvlist siiski kadunud, aga tesaate talle eluvaimu sisse, siis võite teha ka tehaseseadmetetaastamise "Factory Reset Z seaded alt". Sellega saavutatekogu tahvli sisu eemaldamise, koos kontodega. Näiteks kuitahate tahvli ära anda või maha müüa ja soovite enda tegevusetahvlist eemaldada.

Tüüpilised võimalused (vb. teie mudelil on erinevad):

• Volume Up + Home + Power

• Volume Down + Power

• Home + Power

98

Liitreaalsus ehk augmented reality

Kui esimest korda kuulsin seda sõna eesti keeles, siis oli see ikka väga naljakas. Suutsin käia ka ühel TTU konverentsil, mis rääkis sellest, aga ei kohanud ühtegi oma tuttavat IT inimest - oli selge, et inglise keelne väljend on enam tuttavam ja inimesed ei ole seda sõna eesti keeles omaks veel võtnud. Aga millega siis tegu - on olemas reaalsus ja siis sellele on juurde sokutatud silmale varjatud asju, millele saab aga ligi kasutades kaamerat/arvutit või nutitehnikat. Võiks öelda, et läbi "lukuaugu" avaneb meile imedemaa või salamaa. Mõningaid appe, mida tasuks koolis proovida: a. Plickers - on lahendus, kus seltskonna peale peaks olema üks kaamera või vidin, millega kogu klassi vaadata. Õpilastel on käes vastavad prinditud pildid/kaardid ja läbi kaamera on näha nende "hääletustulemused" mida koheselt statistikasse ümber konverditakse. Selline lahendus võimaldab odavalt teha hääletusi, teste. Muidugi pakub see konkurentsi "klikkeritele" ehk automaatpultidele, mille soetamine on üsna kulukas. Teine variant oleks, et iga laps omab mingit vidinat, appi ja netti (Kahoot, Socrative) ning siis saadakse üle selle hääletada. Phlickers ei vaja ühtegi neist asjust - on vaja ainult appi, vidinat õpetajal ja lastel paberlehekesi. http s://www.plickers.com/ Androidile: http

99

s://play.google.com/store/apps/details?id=com.plickers.client.android Käisin külas Hitsa vahvatel tüdrukutel ja nemad näitasid mulle aga loodusainete äppe: b. 4D Elements - keemiatunni kraam. Mulle endale meeldib see, et kõigepealt võtad markeri, mis on kuubiku peal ja vaatad, milline üks või teine aine või ühend välja näeb, siis teed "katse" ja paned erinevad ained/ühendid kokku ja näed ka tulemust. Väga turvaline viis teha katseid. Kavalamad saavad asjad ikka ise välja printida, ei pea isegi puu peale neid tekitama. Veeb: http://daqri.com/elements4D-mobile/ Androdile - http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.daqri.elements4dbydaqri c. 4D Anatomy Tundub, et tegemist on tõsiselt tugeva tarkvaraga, mida saavad kasutada ka tuleviku arstid. http://4danatomy.com/ (toetav leht 4D anatoomia kohta)

100

http://site.daqri.com/project/anatomy-4d/#.U4csxh2SxEI (Appile lisainfo) Android - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.daqri.d4DAnatomy

101

Haridustehnoloogide suvepäevadelt innustunult -liitreaalsus vol 2.

Tundub, et oleme tabanud naelapihta: reaalsus + veel midagi on ikka päris ägge. Siin toon ära mõningaid koostöös avastatud appe, mis hullutasid rahvast HT suvepäevadel Viinistu kui ka leide, mida hakkame koos avastama Pelgulinnas reedesel seminaril. Google Goggles - leiab päriselust tehtud pildile sarnaseid pilte http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.unveil&hl=en Skymap - Tähistaevas on sinu sõber http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.stardroid&hl=en Spacecraft 3D - Nasa AR app tutvumaks päiksesüsteemi ja ka maaga http s://play.google.com/store/apps/details?id=gov.nasa.jpl.spacecraft3D&hl=en World Lens Translator - vaatad oma kaamera silmaga teksti ja see tõlgitakse vajalikku keelde http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.questvisual.wordlens.demo&hl=en

102

Colorblindness Simulatecorrect - oled sa mõelnud kuidasvärvipimedad maailma näevad? https://play.google.com/store/apps/details?id=com.SeewaldSolutions.ColorBlindnessSimulator&hl=en Landscape AR - kontuurkaardid mägedeks https://play.google.com/store/apps/details?id=de.berlin.reality.augmented.landscapar&hl=en ColAR mix - joonistatud pildid elavateks https://play.google.com/store/apps/details?id=com.puteko.colarmix&hl=en

AR Effect - tee pilti koos sauruse või päkapikkudega (toimib Sony seadmes) http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.sonymobile.androidapp.cameraaddon.areffect&hl=en Augmented Piano - klaverisõpradele, kellel pole klaverit http s://play.google.com/store/apps/details?id=Piano.Reality&hl=en Geometry101 - matemaatilised kujundid http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.Paradox.Geometry101&hl=en Chemistry101 - keemikutele http

103

s://play.google.com/store/apps/details?id=com.Paradox.Chemistry101&hl=en Enda võimalused AR asju teha: (edasijõudnutele) Layar https://play.google.com/store/apps/details?id=com.layar&hl=en Aurasma https://play.google.com/store/apps/details?id=com.aurasma.aurasma&hl=en Onvert https://play.google.com/store/apps/details?id=com.onvert.viewer&hl=en

104

Soovitusi haldamisel ja nutikatega tegemisel

Siin on mõned head lugemismaterjalid ja veebilehed, misaitavad teid hakkama saada mõningate nutikaid puudutavateväljakutsetega.

• Tehnikarott teatab kuidas Androidi seadmeid muuta vähemakusööjateks, 6.08.2014

http://thetechnorat.wordpress.com/2014/08/06/15-nippi-kuidas-telefoniakut-saasta/

• Sama allikas, Kas Facebook on ohtlik (installida äpp võimitte)http://thetechnorat.wordpress.com/2014/08/18/kas-facebook-messenger-on-ohtlik/#more-2187

• Õpilaste ja nutiseadmetega hakkamasaamine, projektPäriselt-ka-või? http://pariseltkavoi.ee/

• 2013 aastal tutvustas Digitark kuidas Androidi kasutada,Sander Hüüs

http://www.digitark.ee/kuidas-androidi-operatsioonisusteemi-kasutada/

• 2011 aastal aga annab õige seadistamise kohta aru SilverPik PhotoPoindist

http://blog.photopoint.ee/android-tahvelarvuti-nutitelefon-seadistamine-esimene/

• Photopint on üldse tänuväärne veebileht, kuskohast leiab nii mõndagi kasulikku lugemiseks ja teadmiseks. Telefone puudutavad õpetused:

105

http://blog.photopoint.ee/category/telefonid/

• Filtreerimisvõimalusest räägib Lauri Veerde, Photopint

http://blog.photopoint.ee/kuidas-last-tahvelarvutis-varitsevate-ohtude-eest-kaitsta/

• Koolidele tulevikuteemast, mis on kohe uksele koputamas,NFC kasutamisesthttp://blog.photopoint.ee/nfc-miks-kuidas-ja-kellele/

• Ja kellel ikkagi on kasutada Ipad, siis selle vidinaga siitsaate leida tasuta appe

http://blog.photopoint.ee/ipad-tahvelarvuti-rakendused-appzapp/

• Kui vajad abi androidi teemal, siis võid kiigata kafoorumisse:

http://androidifoorum.ee/index.php

• Ning kui on vaja minna matkale, siis viska pilk peale GuidoLeiburi slaididele

http://www.matkaliit.ee/wp-content/uploads/2013/12/Nutitelefoni-kasutamine-matkal-2013.pdf

• Nutikalt netis konverentsi materjalid:

http://www.targaltinternetis.ee/artiklid/2014-konverentsi-ettekanded/