Moodul 1 - Gerontoloogia · tänapäeval on ainult üks eakas 11,2-le inimese kohta, 8 aasta pärast on aga üks 8,4 nooremad kui 75-aastase inimese kohta. See tähendab, et kui Austria

SAGE - Senior citizens participate in creating their lives 2006-A/06/B/F/PP/-158.335 www.sage-eu.com

Moodul 1

Gerontoloogia

Autor: Elisabeth Huber

Projekt on rahastatud Euroopa Komisjoni Leonardo da Vinci programmi vahenditest.

Tallinn 2008

SAGE - Senior citizens participate in creating their lives

2006-A/06/B/F/PP/-158.335 www.sage-eu.com

2

Moodul 1: Gerontoloogia

A. Sissejuhtatus 1. Sotsioloogia: demograafiline areng, vananemise sotsioloogilised aspektid

Esimene osa annab ülevaate demograafiliste uuringute tulemustest ja sotsioloogia vasatvatest aspektidest. Osalejad õpivad tundma praegust olukorda ja tuleviku arenguid äbi nende tiheda seostatuse. See aitab neil rakendada vastavaid meetmeid oma töö valdkonnas ja võtta vastu otsuseid. 2. Ajalugu: eakad inimesed ajaloolises / interkultuurses kontekstis

Koos ülevaatega eakate ajaloolisest ja kultuurilisest olukorrast on osalejatel võimalus suhtestada ja uurida olukorda tänapäevases Euroopas. Nad saavad leida ühendusi isiklike elulugude ja sotsiaalse ajaloo ja poliitilise tagapõhjaga mingis ajaperioodis, samas kõrvutada seda kõike tänapäevase eluga. 3. Multidistsplinaarsed vaated vananemisele

Läbi intensiivsete diskussioonide bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete ja ökoloogiliste aspektide, omandavad osalejad teadmisi produktiivse ja resursi-orientatsiooniga vananemise eeldustest. Biograafilistele uuringutele toetudes tekib arusaamine inimese elulaadi mõjust vananemisele ning parem arusaam, kuidas näha vanemaid inimesi sotsiaalsetes suhetes. Samuti omandatakse kompetents kuidas eakate inimeste vajadustele leida lahendusi nii inividuaalselt kui ka grupist lähtuvalt.

4. Eakate sotsiaalse osaluse tähtsus

Osalejad saavad alusteadmised ja ülevaate eakate sotsiaalse osaluse olulistest aspektidest. Omandatakse valmisolek olulistele arengutele tulevikus, mis seonduvad vanamisega.

B. Põhieesmärk 1. Koolituse lõpuks on õppijad valmis selgitama:

• demograafiliste muutuste üldiseid fakte • vananemise sotsioloogilisi baasteadmisi • oodatavaid tuleviku arenguid (muutused põlvkondade suhetes) • eakate igapäevaelu korralduse tagajärgi

2. Koolituse lõpuks on õppijad valmis:

• kirjeldama vananemise sotsiaalset ajalugu • selgitama, kuidas ja miks on eakate seisund aja jooksul muutunud • selgitama suuliste ajaloouuringute tulemusi ning tooma kaasaegse ajaloo näiteid

3. Koolituse lõppedes oskavad õppijad:

• selgitada vananemise bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte



3

• kirjeldada produktiivse vananemise probleeme ja võimalusi ja individuaalselt arutleda valitud teemadel.

4. Koolituse lõppedes oskavad õppijad:

• kirjeldada näiteid eakate generatsiooni osalemisest • arutleda osaluse teemaliste projektide tegevustest

C. Kompetentsid: Näidata üles gerontoloogiaalaseid baasteadmisi, mis hõlmavad vananemise bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte:

• võime keskenduda mitte ainult eakate puudustele, vaid näha ja kasutada ära ka nende potensiaal.

• võime ära tunda vananemise heterogeensust Näidata üles baasteadmisi:

• eakate inimeste positsioonidest ühiskonnas aegade muutudes • demograafilistest muutustest, nende tagajärgedest ja arengutest • vananemise multidistsiplinaarsusest.

D. Gerontoloogia Tegevus 1 – Õpime tundma! Meil on laual kaardid vanuse, vananemise ja eakatega seotud definitsioonidega. Valige palun üks definitsioon mis teile meeldib. Järgnevalt peaksid kõik ennast tutvustama (nimi, definitsioon ja põhjus, miks valisite selle defnitsiooni). Esitlege ja arutlege definitsiooni grupis.

D.1.1 Vanus, vananemine ja eakad

Termin „iga“ tähistab ennekõike vanuse sotsiaalset kategooriat. Lisaks soole ja nahavärvusele on vanus üks tähtsamaid sotsiaalseid kategooriaid. Alates 1920-ndatest aastatest on vanus saanud aina rohkem sotsiaalset tähelepanu, mille peapõhjuseks ennekõike on järk-järguline keskmise eluea tõus. Termin „vananemine“ kirjeldab vanaemise protsessi. Vananemine on elupikkune protsess ja viis, kuidas vanemad inimesed planeerivad oma hilisemat elufaasi räägib palju ka nende biograafilisest taustast. Termin „eakad inimesed“ tõestab gerontoloogia püüdlusi parandada eakate elutingimusi (ptk. Wahl/Heyl 2004). Rosenmayr (1993) kirjeldab vananemise terminit järgnevalt: ”Piiratud tegutsemise faas, mille jooksul ei jõuta tempoga kaasas käia ning mil võidakse kõrvale jääda; samas on see aeg, mil vaadatakse tagasi elus saavutatule ja väärtuslikule elu õhtule.



4

Selles määratluses on kujutletud nii vananemise positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Enne kõike on vananemine aga individuaalne protesess. Samas ei eita see sotsiaalsete momentide mõju loodusele. Thomae (1969) kirjeldab vananemist kui sotsiaalset saatust ning paljastab, et lisaks isiklikele, biograafilistele, kultuurilistele, tervishoiulistele, geneetilistele ja epohhilistele aspektidele mõjutab vananemise protsessi ka sotsiaalsed aspektid.

D.1.2 Demograafiline muutus: faktid

Tegevus 2 – Peatu ja mõtle! Me kõik vananeme: päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuusse, aastatst aastasse. Fakt on, et me muutume vanemaks – me ei saa midagi muuta. Kuid see, kuidas me vananeme, on osaliselt meie endi kätes. See ei sõltu mitte ainult sellest, et kui vanaks me elame, vaid ka kuidas me vananeme. See kehtib selle kohta, et lisame elule miite ainult aastaid, vaid lisame aastatele elu… Seega mõtleme enda ümbritsevale (prekond, sõbrad, naabrid) Vaadake järgnevaid mõisteid (keskmine eluiga, lapsed, järglased, vanemad, sündivus, vanemate vanus, lapselapsed, perekond…) ja kirjutage üles oma arvamused. Demograafiline muutus on kõikjal. Kuidas läheme sellele vastu, millised väljakutsed ootavad inimesi, ühiskonda ja linnavalitsusi? 1. Keskmise eluea kasv: individuaalne vananemine 1900-date aastate aegu oli vassündinu keskmine oodatav eluiga 45 aastat. Täna on vastsündinud poeglapse oodatav keskmine eluiga 76 aastat, vastsündinud tüdrukul umbes 82 aastat. Aasta aastalt kasvab oodatav keskmine eluiga 3 kuud – päevas 5 tundi. Tänaseel päeval tähendab pensionile minek 25 eesootavat aastat – ajavahemik, mida tänased eakad ei ole planeerinud. (Too näiteks siia võdlusandmed Eesti vastava olukorra kohta).



5

Individuaalne vananemine (Austria)

Keskmine eluiga (aastates)

Mehed Naised

Allikas: Statistik Austria 2. Elame vananevas maailmas Sajandivahetusel oli Austrias 60-aastaste inimeste protsent 5, täna on see umbes 25% ja 2030.a oodatakse 35-38%. Teisest küljest on alla 20-aastaste arv umbes 21%, mis väheneb kuni 16%-ni. Meil on tohutu kasv ka üle 70-ste, 80-ste ja 90-ste ning saja-aastaste seas.

Rahvastiku struktuuri muutus (Saksamaa)

Mehed naised mehed naised mehed naised

Allikas: Statistisches Bundesamt



6

Rahvastiku püramiid (Austria 2006 ja 2030) Aastad Mehed Naised

Inimesed Inimesed

Allikas: Statistik Austria

Üle 60-aastaste inimeste protsent valitud Euroopa riikides

Allikas: ÜRO (2002), World population ageing 1950-2050



7

Üle 80-aastaste inimeste protsent valitud Euroopa riikides

Allikas: ÜRO (2002), World population ageing 1950-2050 Üle 100-aastaste inimeste protsent valitud Euroopa riikides

Allikas: ÜRO (2002), World population ageing 1950-2050



8

Infratesti uuringu (2006) järeldustest selgus, et kolmandik saja-aastastest on kindlad, et saavad ise hakkama oma elu juhtimisega, teine kolmandik vajab abi, kolmas kolmandik vajab õendushooldust. Ühiskonna vananemist tuleneb ka sündide vähenemisest. Isegi lapsesõbralikes maades nagu Hispaania, Itaalia ja Kreeka on sündide arv langenud. Muutused perekonna struktuuris.

Kõrgem keskmine eluiga ja sündivuse langus muudavad põlvkondade koefitsienti. Sündivuse langus valitud Euroopa riikides

Allikas: Eurostat Jahrbuch 2002 Majapidamiste suurus (1900, 1950, 2000), protsent majapidamistest (Saksamaa)

1 inimese majapidamine 5 ja enama inimese majapidamine

Allikas: Bundeszentrale für Politische Bildung: Datenreport (2002)



9

Muutunud suhe põlvkondades Kvantitatiivsed aspektid: 100 aastat tagasi oli üks 75 aastane 79 noore inimese kohta; tänapäeval on ainult üks eakas 11,2-le inimese kohta, 8 aasta pärast on aga üks 8,4 nooremad kui 75-aastase inimese kohta. See tähendab, et kui Austria 42-aastane saab 75, on peaaegu sama palju 75-aastaseid kui alla 20-aastaseid (1:1,2) ning ainult 1,6 inimest on 20 ja 40 aasta vahel. Ühe 75+ inimese kohta (Saksamaa)

Allikas: Statistisches Jahrbuch 2006 Tegevus 3 – Peatu ja mõtle! Varem olid perekonnasisesed generatsioonide konfliktid domineerivaks, tänapäeval muutuvad aina tähtsamaks sotsiaalsed generatsioonide konfliktid. Vanemaid inimesi kutsutakse “tuleviku vargad”, kes elavad mõnusat elu nooremate arvelt. Meedia ennustab “generatsioonide sõda” ja “vanaema äraheitmist”. Palun lugege artiklit “Vandenõu vanemate vastu” (lisamaterjal 3) ja vastake järgnevatele küsimustele:

� millised probleemid autor tõstatab ja millistele ta vastab? � Mida ta taotleb? � Millele ta vastu on? � Kas sa oled tekstiga nõus?

Avalikes diskussioonides käsitletakse eakaid tihti väga ühepoolselt – kui ”majanduslikult mitteaktiivset” kulufaktorit, seisukoht, mis võib tõstatada generatsioonide konflikte. Kuid see seisukoht on põhjendamatu.



10

Põlvkondade vahel on olemas hüvede ülekandmine ka teises suunas, eriti vanematelt inimestelt noorematele. (vt alumist graafikut). Mitmekülgsed uuringud näitavad, et tänapäeva seeniorkodanikud on huvitatud oma laste ja lastelaste heaolus. Oma isiklikus elus nad investeerivad palju: rahalised toetused, hooldamise kulud ning tihti omaenda eakate vanemate toetusi. Hüvede ülekanded

Allikas: www.gerostat.de

D.1.3 Muutus ja selle tagajärjed: Muutusi vanuses võib leida erinevais tahkudes:

• Sellised eluvaldkonnad nagu perekond, elukutse, vaba aeg, eluolu

• Elu olukorrad nagu haigus, vajadus abistamise ja õendushoolduse järele Vajadustest lähtuvalt on olemas 5 muutuste ilmingut: 1. Noorenemine

• Positiivne noorenemine (kui eakate enesehinnang tõuseb)

• Negatiivne noorenemine (kui eakaid töötuid enam vanuse tõttu ei palgata ja kui pensioniiga alandatakse)

• Neutraalne noorenemine (varasem haridustee lõpetamine, eriti naiste puhul) 2. Töölt vabastamine

• Eakate tööst vabastamine (varasema töölt vabastuse tagajärg ja sellega keskmise eluea tõusu saavutamine)

• Loobumise protsess – individuaalne lähenemine, mis viis loobumise otsuseni. Mida hakkan tegema tööjärgsel eluperioodil vaba ajaga?

Üle 65.a. vanemad

Lapsed vanusevahemikus 25 - 49

Raha ülekanded:

27,6%

Isikliku abistamise ülekanded:

20,1%

Raha ülekanded:

5,3%

Isiklikud abiülekanded:

19,6%



11

3. Feminisatsioon

• Vanus on feminiinne, alates 85-aastast on suhe 1:4-le naiste kasuks

• Sooline suhe on ja jääb disproportsionaalseks, see fakt põhineb naiste kõrgemal keskmisel elueal, ning sõja tagajärgedel

Muutusi ealises struktuuris võib leida igala tasandil: On olemas 3 tasandit, kus vanuse feminisatsioon muutub ilmsiks ja mõjuvaks:

1. Osalemine – naised aktsepteerivad rohkem eakate kodanike eest hoolitsemist, mis tegelikult on disproportsionaalselt kõrge – naised ise on selle suuna algatajateks

2. Vaesemate eakate feminiseerimine – suurem osa vaeseid eakaid on naised 3. Kaitseta jäämine ja sõltuvus – sõltuvalt oma isiklikust olukorrast on naine rohkem

sõltuvuses ambulatoorsest ja statsionaarsest abist 4. Üksikuks jäämine

� Kasvava vanuse tõttu üksikute inimeste protsent kasvab � Maksimum kuni neljandik mehi on on üksikud 85-aastaselt � Umbes 50% naistest on üksikud 65 aastaselt

Üksi elamise põhjused:

� Negatiivsed kogemused varasematest suhetest; � Iseseisev elulaad viib suurema enesearenguni � Positiivsed kogemused varasema elustiiliga

5. Kõrge vanus

• Ajalooliselt peeti üle 75-aastaseid „tõeliselt vanadeks“

• Kasvav vananemise iga on viinud selleni, et ainult üle 80-astaseid peetakse tänapäeval „väga vanaks“

Seetõttu on kõrge iga jätkuvalt feminiinne ja üksildane. Statistiliselt saab kõrge vanus varem või hiljem negatiivse varjundi. Kõrget iga seostatakse tihtipeale:

• Perekondliku ja üldise isolatsiooniga – väheneb perekondlike ja muude kontaktide võrgustik

• Haigused ja kroonilised haigused

• Psühholoogiline haigus ja vaimne tasakaalutus

• Lühi- või pikaajaline vajadus abi või õendusliku hoolduse järele



12

D.1.4 Vanuse rollid: Algselt andis jumal inimestele ainult 30 aastat. Sellega ei olnud inimesed rahul ja nad kaebasid selle üle. Siis võttis jumal mõned aastad ära eeslilt, koeralt ja ahvilt. Nüüd siis on inimesed esimesed 30 aastat omapäi; siis peavad nad tööd tegema nagu eesel; seejärel istuvad nad ahju ees nagu hambutu vana koer; neil on lubatud saada 70-ks, mil nad muutuvad totakateks nagu ahv.

(J. und W. Grimm, 3 Bände, Kinder- und Hausmärchen, 1812-1822). Kuuldes sõna „vanus“ me kujutame ette erinevaid seoseid. Seda tehes saame aru, kuidas need seosed on mõjutatud meie igapäeva kogemusi eakatega, samuti kultuurilise ja sotsiaalse konteksti poolt. Sellest hoolimata on oluline nende ettekujutustega tegeleda, kuna need mõjutavad meie suhtumist ja ootusi eakate inimeste suhtes. Veelgi enam, need mõjutavad ka käitumist eakate suhtes, seda ka eakate endi poolt. Peatu ja mõtle!

Mõtle neile rollidele, mida sa oma elus omad, eriti mis puudutab sinu pereelu, sinu tööelu ja sinu vaba aega.

• Millist rolli oled oma elus siaani mänginud?

• Millised rollid on sinu jaoks olnud tähtsad ja millised ebatähtsad?

• Millised rollid on sulle sobinud ja millised mitte?

• Millistes rollides tundsid end mugavalt ja millistes mitte? Mõiste „roll“ on seotud teatavate sotsiaalsete ootuste ja käitumuslike nõudmistega, mida peab selle rolli omaja täitma. On teatud kohustusi, mida peavad täitma vanemad, et harida oma lapsi, ning laste poolt, et käia koolis. Eakatele inimestele sellised ootusi ei ole. Rosenmayr räägib rollivabast rollist. See tähendab, et meie ühiskonnas ei ole eakatel sotsiaalset rolli, ei ole erilisi ootusi nende käitumise suhtes, mingeid käitumuslikke norme. Samuti ei ole vananemist, on vaid erinevad vananemise viisid. Moodulit mõjutavad tugevalt ettekujutusi vanaemisest (ptk. Ernst 2000): 1. Puudujäägi mudel:

• Vananemine tähendab pidevat allakäiku

• Puudujäägid muutuvad iseenesest mõistetavaks, eriti vaimsed puudujäägid

• Vananemist määratlevad isolatsioon, sõltuvus, autonoomia puudumine, depressivne tuju ja adaptatsiooni võime puudumine

Puudujäägi mudeli taustainfo: Areng: kuni 1965 Sotsiaalne staatus: teostamisele orienteeritud ühiskond Moto: pensionile jäämine Nõue: tagasiõmbumine Praktikas: APPI Positiivne: tagasiõmbumine



13

Eesmärk: heaolu

2. Aktiivsuse mudel Inimese õnn ja rahulolu sõltuvad:

• Inimese poolt oma keskkonna aktiivne mõjutamine

• Kindlustunne, et ta on vajatud. See tähendab, et

• Need kes on aktiivsed, on õnnelikud

• Inimesed on õnnelikud ainult siis, kui nad on aktiivsed, kui nad tegutsevad, kui neil on kohustused ja vastutused, ning kuineid vajatakse.

Aktiivsuse mudeli taustainfo: Areng: alates 1965 Sotsiaalne staatus: tarbimisele orienteeruv ühiskond Moto: veerev kivi ei kogu sammalt Nõue: aktiivsus Praktikas: AKTIVISEERIDA Positiivne: preventsioon Eesmärk: tegutsemine

3. Kompetentsuse mudel Inimese kompetentsus kirjeldab tema võimeid kasutada oma individuaalseid ressursse ning ka oma keskkondlikke ressursse oma elu juhtimiseks.

Kompetentsuse mudeli taustainfo: Areng: alates 1985 Sotsiaalne staatus: individualism Moto: ellujäämine Nõue: valik Praktikas: TREENING Positive: täisväärtuslik inimene Eesmärk: elu tunnetus

D.1.5 Vananemine ajaloolisest perspektiivist (ptk. Luh 2002) Peatu ja mõtle! Vananemine tänapäeval on midagi täiesti erinev varasemast. Et saada ülevaadet tänaste saja-aastaste vananemisest, palun lugege läbi intervjuu (jaotusmaterjal 4) ja vastake järgnevatele küsimustele:

• Kirjeldage isikut, kes intervjuu andis • Mille kohta te infot saite:

o Perekond (vanemad, järglased)



14

o Lapsepõlv/noorus o Haridus/töö o Abielu/suhe/lapsed/lapselapsed

• Millist ajajärku intervjueeritav kirjeldas?

o Kes või mis teda köitis/mõjutas? o Milliste raskete olukordadega või negatiivsete kogemustega ta kokku puutus?

Vananemine eelajalooloses perioodis: Eakad inimesed kas jäeti maha, tapeti või jäeti metslomadele

• Inimesed elasid tuumperekondades (mees, naine, lapsed, eakad ja nõdrad)

• Alates 30 eluaastast kuulusid inimesed vanemate inimeste hulka

• Arheoloogilised leiud näitavad et see teave on tõsi Uue kiviaja murrang: Vanemate kogu juhatab majandusliku arenemisele

• Vanuse põhimõte: see tähendas, et noored tegutsesid, vanemad vastutasid võrdse jagamise eest ja üldise korra tagamise eest

• Vanemate inimeste poolt koguti kogemusi ja teadmisi ellujäämise kohta Vananemine Kreeka/Rooma antiikmaailmas: Eakate lugupidamine

• Noored pidid austama ja toetama vanemaid inimesi

• See oli sotsiaalselt kinnisttaud moraal, eetiline ja püha kohus Vananemine Keskajal/ kuni16. sajandini Saades vanemaks, muutusid inimesed väärtusetumaks

• Vanuselik struktuur: palju oli noori, kõrge laste surevus, madal keskmine iga

• Suured vahed klasside ja sotsiaalse keskkonna vahel viisid erinevate keskmiste igadeni (toitumine, hügieen, eluolu)

Näiteks: Rüütlid: füüsiline vorm oli tingimus, kui seda ei täidetud, kaotasid nad oma seisuse. Põllumehed: jõu kaotamine tähendas vähemat austust. Käsitöölised: elukutsetes, kus kogemus oli rohkem tähtis kui füüsiline jõud, olid vanemad inimesed domineerivaks pooleks. Vananemine valgustusajastul (17-18. sajand)

• Teadmiste ja kogemuste tähtsus tõusis

• Vanus muutus milleksi, mille nimel tasus elada;

• Eakad osalesid aktiivselt sotsiaalses elus (teater, lugemine, haridus, arutelud). Vananemine industriaalajastul (19-20. sajand) Esmakordselt tekkis võimalus, et inimesed elasid „vanaks“.



15

• Tänu arengule meditsiinis, hügieenis ja toitumises sai võimalikuks keskmise eluea tõus

• Perekond ei saanud enam toetada sotsiaalset võrgustikku, seega hakati kohaldama kindlustusi eakatele ja invaliididele

• Viidi sisse valitsusepoolne eakate pension

• Teatud täiskasvanutest said mittestandardsed täiskasvanud kuna nende väärtust määratleti tööelu saavutustega.

Vananemine post-industriaalses ühiskonnas (20. sajandi lõpp) Seiklusi-otsivate eakate algus.

• Vananemine ei ole passivne eluõhtu, vaid see on iseseisev elufaas enne vanuriikka jõudmist, mil vajatakse abi

• Seeniorid omavad olulist rolli tänapäeva seikluslikus elulaadis Vananemise kirjeldused industriaalajastust ja post-industriaalsest ühiskonnast seonduvad eelkõige teatud maailma jagudega, eriti lane industriaalühiskonnast. Ajalooline perspektiiv näitab, et vanus:

• Ei oma bioloogilist ega kalendaarset konstanti

• Omab sotsiaal-kultuurilisrt ülesehitust, mida mõjutab ajalooliselt muutuv ühiskond

• Omab soolist identiteeti, ning klassi ja personaalseid templeid

• Luuakse individuaalselt, olles midagi, mida saab ka ühiskond ja poliitika luua Peatu ja mõtle!

Jaotis ”vananemine ajaloolisest perpektiivis” näitab meile, et vananemise kulg luuakse individuaalselt. Seega mõtleme sinu individuaalseltele mälestustele! Mõtle lapsepõlve mängudele, oma noorusarmastusele ja sinu abiellumisele/pereelule sinu elus. Millised mälestused/kogemused meenuvad?

D.1.6 Multidistsiplinaarsed vaated vananemisele

Peatu ja mõtle!

Palun mõtle oma lootustele ja hirmudele seoses sinu enda vananemisega. Kas on mingeid muutusi, mida sa kardad? Kas on mingeid aspekte, mida sa lootusrikkalt ootad? On muutunud suhtumine pidevasse hääbumusse ja võitudesse-kaotustesse sel eluperiiodil.

1. Aastate-järgne vananemine on muutunud ebaoluliseks tegeliku aspekti prevaleerimisel.

2. Bioloogiline aspekt (organite ja keha vanus), füüsiliste võimete langus ja organismi funktsionaalne häire. Ei vasta tõele, et füüsiline võimekus langeb nii kiiresti nagu oleme seni arvanud. Füüsilised muutused tihti pärinevad haigustest.



16

3. Psühholoogilised aspektid (subjektiivne vanus). Psühholoogilised muutused on

seotud saatuse, sündmuste ja sotsiaalfaktoritega ning mitte vanusega. 4. Sotsiaalsed aspektid (positsioon ühiskonnas).

Sotsiaalsed aspektid mõjutavad eakate inimeste sotsiaalset tegutsemist. Visioonid eakatest tuuakse meedia polt esmalt meieni ja seejärel eakateni. Seega on eakas olemine sotsiaalne positsioon koos kõigi oma ootustega, mis sellega kaasas käivad.

Dürer's mother (born 1453) Anna Kaessler (born 1869)

portrait from Albrecht Dürer portrait 1970 at the age of 100 at the age of 63 years

Vana-nemine

Bioloogiline materjal

Ökoloogilised/kontekstuaalsed faktorid

Psühholoogilsed Sotsiaalsed faktorid faktorid



17

Biooogiline ettekujutus Vananemine on loomulik muutus, mida iseloomustavad kaotused ja piirangud. Muutused puudutavad eriti organeid, organismi, rakke ja närvisüsteemi. See vastab füsioloogilisele vananemisele. Vananemise vallapääsuteed, mille kaudu kogetakse vananemist: (ptk. Oswald 2000. In: Zeitschrift für Gerontologie und Geriatrie): 17,7% luu-lihaste süsteem (lihased, selg, luud, hambad) 15,7% närvid (k.a. mälu, uni) 14,6% tunnetusorganid (kõrvad, silmad) 14,4% nahk (juuksed, kortsud) 10,5% väsimus 9,2% seksuaalorganid 7,1% tsirkulatsioon 5,0% metabolism 3,2% seede organid 1,7% neeru fumktsioon Bioloogilise seisukoha kokkuvõte: vananemist petakse defitsiitseks/ limiteerituks (ptk. Kolland 2003). Sotsiaalteaduslik seisukoht Vananemine sõltub saadud positsioonist ja selle hindamisest. Enamgi veel, need on seotud oodatava käitumisega ja oodatud juhistega. Kasvava vanuse tõttu vastab sotsiaalse vananemise protsess aina rohkem käiskasvanuks saamise protsessiga, kuna enamus protsesse nagu tööelu, pereloomine ja eneseavastus enamasti lõpetatakse. Uued väljakutsed ja probleemid nagu füüsiline kannatus, lahkuvad lapsed, pensionile jäämine ja sotsiaalne tõrjumine tekivad juurde. Oskus ära kasutada olemasolevaid võimeid muutub aina tähtsamaks. Psühholoogia seisukoht Vananemisprotsessi astmed

1. Terved, „nooruslikud vanad inimesed“ (preventsioon; sujuv vananemine). 2. Nooruslikud, „piiratud eakad inimesed“ (kerge kognitiivse funktsiooni häire,

ajutreening). 3. Eakad seeniorid (edendada AEDL’i1) 4. (saavutamata tasakaal kaotuse ja kasumi vahel, vaade elule).

Vananemine on suure stabiilsuse / jätkuvuse määraga, teisisõnu on see protsess, mida kirjeldatakse kui arengut ja kujunemist, mille määravad puudujäägid ja kompetentsid.

• Kiiruse funktsioonid (õppida uusi asju, mälu, kontsentratsioon, paindlikkus, uued orientatsioonid) hääbuvad, kui inimene saab vanemaks

1 Activities and experiences of daily life



18

• Võimu funktsioonid (hästi koolitatud teadmised, praktilised asjad, mis on elus tähtsad, sotsiaalsed oskused) on vastupidavad

• Paljusid asju saab harjutamisega muuta Mälu vanemas eas:

• Esmane mälu (lühiajaline mälu) kestab kaua (automaatne)

• Sekundaarne mälu (erinevad saavutused aitavad kaasa – pikaaegne maht) vananedes hääbub

• Vanemaid mälestusi on kergem meelde tuletada. Tervis vanas eas

� Vananemine ei põhine ainult bioloogilistel iseärasustel vaid ka sinu enda käitumisel

� Elama õppida tähendab ka õppida saama vanaks � Oluline on õppida seonduma uue ümbruskonnaga � Miljöö faktorid mängivad olulist osa töökeskkonnas

Peatu ja mõtle!

Meie koolitusruumi keskel näed vana kotti. Kirjelda, mis sul seoses kotile vaatamisega pähe lööb! Mis on kotis? MIks kott nii välja näeb? Mis ajaperioodist võiks see pärineda? Kes võis seda kasutada? MIlline funktsioon võis sellel kotil olla?

… sõltub, kuidas sa asjadele vaatad!2

D.1.7 Sotsiaalse rolli tähendus, mis eakatel inimestel elus on

Peatu ja mõtle!

Eakate medias kujutamine mõjutab meie ettekujutusi, meie seisukohta ja arvamust vanaemise kohta. Seega, palun püüdke jälgida ja kirjeldada ‘vananemisega’ tegelevat meedia kajastust (ajaleht, TV, raadio). Kuidas ja milllise väärtusega esitletakse meedias vanust? Kuidas sellised kujundid tekivad? Mil määral väljendavad need kujundid vananemise

2 http://www.ch-forschung.ch/index.php?artid=130



19

mitmekesisust? Kas te arvate, et eakaid inimesi kujutatakse diferentseeritult? Milliste positivsete vananemise kujunditega oled kokku puutunud ja kus? Milliste negatiivsete vananemise kujunditega oled kokku puutunud ja kus? Kasvav probleemide hulk eakate kodanike hulgas näitab, et praegused teenused ja pakkumised ei täida varsti enam nende inimeste vajadusi ja soove. Võimalike kasutajate eneste osalemine arendamises, planeerimises ja ellurakendamises mängib olulist rolli seenior-kodanike soovide reaalsuseks muutmisel. Peame meeles pidama sotsiaalseid arenguid: Ühiskonda, omavalitsust / linnasid, ning samuti majandust ja tööstust. Linnade arengukontseptsioonid tuleb uuesti läbi vaadata, alustades liikluse arendamisega, spordi ja vabaaja võimalustega senior-kodanikele (ujulad). Kui lihtne on seenioritele pääs ujulasse, või arsti või ostukeskusesse? Kuigi mõned eakad inimesed ei ole eeskujulikud jalakäijad, on nad ikkagi ohutud juhid. Seetõttu on avaliku transpordi kasutaja sõbralikkus ja parkimiskohtade kättesaadavus vajalik. Garaažid ilma vaevanõudvate treppidega ei ole olulised mitte anult seenioritele, vaid ka lapsekärudega inimestele. Mõned inimesed ei käi sisseoste keskustes tegemas kuna need probleemid ei ole ikka veel lahendatud. Kas te teate arste, kele kabinet asub jalakäijate piirkonnas , millel on parkimisplats? Tänapäeva majandus ja tööstus peavad ümber mõtlema ja vastama muutustele. See peab algama laiema toiduvalikuga inimese kohta (supermarketis) ning laiema teenuste valikuga, näiteks abi bensiinijaamas või parem transporditeenus. Need laiendused hõlmavad ka muutusi, mida võib kokkuvõtvalt nimetada ’öko-gerontoloogia’ ja gerontoloogia tehnika’ (kasutajasõbralikumad piletimasinad, valgustilülitid, telefoninupud, jne). Ning: kuidas saaksime muuta oma autod rohkem kasutaja-sõbralikumaks? Gerontoloogia-ökoloogia tegeleb sellega, kuidas me saaksime oma keskkonda kujundada nii, et täita meie seeniorite vajadused. See on päris uus teadusvaldkond. Miks on see uurimisvaldkond nii oluline? Kujutlege ette muuseumis olevaid maalinguid ja mini-plaate nimetustega. Pead seisma väga lähedale, et neid lugeda. Teine näide on rongide istmikel olevad reserveerimise sildid. Tähed on väiksed ja loetamatud, mis on seenioritele ebasobiv ja veelgi enam nägemispuudega inimestele. Ka farmaatsiatööstus peaks umber orienteeruma. Teile kirjutatakse mini-tabletid, mida pead lõikama pooleks või isegi veerandiks! Pudelitel on korgid, mida tuleb vajutada ning seejärel keerata. Need ei ole mitte ainult lastikindlad, vaid ka eakate kondlad! Rääkimata juhendvoldikutest, mida trükitakse hallile paberile, väikses kirjas ja sisaldavad palju võõrsõnu. – „Me vajame seenior-kodanikele sõbralikku keskkonda“ (ptk. Lehr 2006).



20

Mõtleme sellest, mida oleme õppinud!

Peale intensiivset teoreeetilst osa, püüa oma sõnadega kirjeldada läbitud teemsid. Anname ka jaotusmaterjali, mida arutage. Esmalt lööb mul pähe… Ootan huviga… Kõige südamelähedasem mulle on… Kõige tähtsam teema on…



21

E. Tabel Gerontoloogia number Tegevus/ sessioon Õppe eesmärk Tööleht A Sissejuhatus Teadlikkus teemast

Huvi äratamine

B Mooduli eesmärgid Hindamine/Nõustumine õppeeesmärkidega

C Kompetentsid Teadlikkus selles moodulis käsitletavatest kompetentsidest

D Gerontoloogia

Anda baasteadmisi gerontoloogiast

D.1.1 Vanus, vananemine ja eakad

Tegevus 1: “Vananemine on …”, Jaotusmaterjal 1

D.1.2 Demograafiline muutus: faktid

Tegevus 2: “Kogemuste vahetamine”, Jaotusmaterjal 2 Tegevus 3: “Vandenõu eakate vastu”; Jaotusmaterjal 3

D.1.3 Demograafiline muutus ja selle tagajärjed

D.1.4 Kujutelmad vanusest / vanuse rollid

Tegevus 4: “The role in my life”

D.1.5 Vananemne ajaloolisest perspektiivist

Tegevus 5: “Võib-olla olen ime”, Jaotusmaterjal 4 Tegevus 6: “Minu mälestused”

D.1.6 Multidistsiplinaarne lähenemine vananemisele

Tegevus 7: “Minu enda vananemine” Tegevus 8: “Vana kott”

D.1.7 Eakate sotsiaalse rolli tähendus

Tegevus 9: “Meedia monitooring” Jaotusmaterjal 5

Kogutud teemade kirjeldus

Tegevus 10: “Vestlusringis”; Jaotusmaterjal 6

Kogutud teemade kirjeldus

Tegevus 11: “Inimjoonistus”; Jaotusmaterjal 7



22

F. Tegevused

Tegevus 1 „Vananemine on …“

Eesmärk Üksteise tundmaõppimine

Meetod Iseseisev töö, tutvustamine grupile

Materjal/Ettevalmistus ‘Vananemisega’ seonduvate määratlustega kaardid, võim. knopka-tahvel, materjal 1

Aeg Umbes 20 minutit (sõltub grupi suurusest)

Kirjeldus Adekvaatne arv määratlusi *Vananemise’ teemal näidatakse laual. Iga osaleja peaks valima ühe määratluse, mis talle enim meeldib. Seejärel kõik esitlevad end.

Palun öelge oma nimi. Luege ette määratlus Miks ma valisin selle määratluse?

Hindamine Iga osaleja tutvustab end oma nime kaudu. Lugege ette määratlus. Koolitaja teem märkmeid põhjuste kohta, miks iga osaleja valis selle määratluse ja võib-olla arutleb seda hiljem grupiga.

Varieerumine Määratluste asemel võib võtta ka postkaarte erinevate piltidega (uksed, pinged)

Tegevus 2: „´Kas demograafiline muutus on märgatav?“

Eesmärk Rääkige demograafilistest muutustest omaenda näidete põhjal

Meetod Kogemuste vahetamine

Materjal/Ettevalmistus Suur ringikujuline kartong (kaliiber: 80-100cm), jagage osadeks. Kaardid sorteerida värvi järgi (vastavalt osadele), pliiatsid, materjal 2

Aeg Umbes 1 tund (sõltub grupi suurusest)

Kirjeldus Osalejad istuvad ringis, mille keskel on suur ringikujuline kartong, mis on jaotatud osadeks. Need osad haakuvad kokku õigete piltidega, mis peaksid esile kutsuma ja moodustama kogemusi. Iga osa äärise juures on värvikaardid, mis on seotud osadega. Koolitaja küsib nüüd igalt osalejalt, milliseid kogemusi, isikuid ja olukordi need osad meenutavad. Siis peaksid osalejad kirja panema need mälestused vastavatele kaartidele. Kaartidel ei ole numbreid ega erilist järjekorda. Kaarte näidates, osalejad räägivad, mida nad on kirja pannud ning seejärel asetavad kaardid sobivatele osadele. Üks inimene alustab rääkimist ja nii edasi, kindlat järjekorda ei ole. Suhtlemine toimub spontaanselt. Tulemuseks peaks olema laialihajuv või juhuslik kollektsioon grupi kogemusi.

Hindamine Suhtlemise ajal koolitaja üksnes vaatleb osalejaid ja teeb märkmeid. Kui viimane osaleja on lõpetanud, jagab koolitaja oma muljeid



23

grupiga. See peaks kujunema põhjuste analüüsiks ning põhjus-ja-effekt suhe. Tiulemus peaks andma järeldusi tulevikuks.

Varieerumine Määratluste asemel võib võtta ka postkaarte erinevate piltidega (uksed, pinged)

Tegevus 3: „Vandenõu eakate vastu“

Eesmärk Teadmiste kontroll teemal Generatsioonide lõhe

Meetod Töötage individuaalselt ja arutlege grupis

Materjal/Ettevalmistus Gutschmidt’i text ‘Das Komplott gegen die Alten’ (‘Vandenõu eakate vastu’), materjal 3

Aeg Umbes 1 tund (sõltub grupi suurusest)

Kirjeldus Osalejad peaksid lugema teksti läbi, et saada ülevaade. Neile peab selgitama mõisted, mida nad ei tea. Osalejad peaksid läbi töötama järgmised küsimused: Millistest probleemidest ta räägib ja millistele probleemidele pakub lahenduse? Mida ta taotleb? Millele ta on vastu?

Kas oled tekstiga nõus?

Hindamine Individuaalsete ülesannete tulemid/vastused kogutakse kokku ja arutletakse neid seejärel grupis.

Tegevus 4: „‘Roll minu elus…“

Eesmärk Individuaalne kirjeldus sinu rollist elus

Meetod Omaette töö, arvamuste kogumine ja arutelu grupis

Materjal/Ettevalmistus Knopka- ja paber tahvlid – paber, pliiatsid, kolme erinevat värvi kaardid


Kirjeldus Koolitaja valmistab ette erinevaid ’Rolli kategoorijaid’ osalejatele selgitamiseks. Seejärel võtab koolitaja 3 pabertahvli lehte, ühele lehele kirjutab ‚perekond’, teisele ‚töökoht’ ja kolmandale ´vaba aeg´. Osalejad kirjutavad iseseisvalt värvikaartidele, sõltuvalt ´rolli kategooriast´, milline roll neil elus oli.

Seejärel räägib iga osaleja rollist, mis ta kirjutas ja vastab järgmistele küsimustele:

Milline roll on mul siiani oma elus olnud? Millised rollid on olnud siiani minu jaoks tähtsad ja millised mitte? Millised rollid on mulle sobinud ja millised mitte?

Millistes rollides tundsin end mugavalt ja millistes mitte? Seejärel pannakse kaardid knopka tahvlile.

Hindamine Eelpool nimetatud küsimused kogutakse kokku ja arutletakse seejärel grupis.



24

Tegevus 5: „Võib-olla olen ime“

Eesmärk Teadmiste kontroll saja-aastaste inimeste kaasaegse ajaloo kohta

Meetod Teksti analüüs spetsiifiliste küsimuste alusel

Materjal/Ettevalmistus Kahe intervjuu koopiad, materjal 4

Aeg 2 tundi

Kirjeldus Osalejad jagatakse kahte gruppi. Esimene grupp saab esimese intervjuu Ńii sain kenasti hakkama´, teine grupp saab teise intervjuu ´Minust ei saa memoriaali´.

1. samm: Osalejad peaksid iseseisvalt intervjuud läbi lugema. 2. samm: Iga grupp peaks seejärel töötama järgnevate küsimustega: Kirjeldage inimest, kes intervjuu andis.

Mille kohta saite infot: Perekond (vanemad, järeltulijad)

Lapsepõlv/noorus Haridus/töökoht Abielu/suhe/lapsed/lapselapsed

Millist ajaperioodi intervjueeritav kirjeldab? Kes või mis teda vaimustas/mõjutas?

Milliste raskete olukordade või negatiivsete kogemustega ta kokku puutus?

3. samm: vastuste kogumine grupis.

Hindamine Grupi tulemused kogutakse kokku ja seejärel neid arutatakse grupis.

Tegevus 6: Alaliste olijate laud „Minu mälestused“

Eesmärk Sinu enda elu kontroll ja kirjeldamine

Meetod Maailma kohvik

Materjal/Ettevalmistus Pabertahvlid, pliiatsid, 3 lauda kaetakse paberiga, iga laua keskel on teema (lapsepõlv – mäng; noorus – esimene armastus; täiskasvanu – abielu/perekond)

Aeg 1 tund

Kirjeldus Osalejad peaksid töötama kolmestes gruppides. Iga ’alalise olija’ lauas on juht, kes teeb märkmeid, mida teised - ´külalised´ - räägivad etteantud teemadel. Peale 10 minutit liiguvad külalised järgmise álalise olija´ lauda, kus juht räägib, mida eelmised olijad kõnelesid. Seejärel jälle vesteldakse etteantud teemal ja peale 10 minutit kõik vahetavad viimast korda lauda.

Hindamine Iga laiua tulemused korjatakse kokku ja esitletakse iga laua juhi poolt, ning seejärel arutletakse osalejate poolt.



25

Tegevus 7: „Minu enda vanus“

Eesmärk Sinu enda vanusega seotud lootuste / hirmude uurimine

Meetod Maailma kohvik (alaliste olijate laud)

Materjal/Ettevalmistus Pabertahvlid, pliiatsid, 2 lauda kaetakse paberiga, iga laua keskel on teema (lootused – vanus; hirmud - vanus)

Aeg 45 minutit

Kirjeldus Osalejad peaksid töötama kahes grupis. Iga ’alalise olija’ lauas on juht, kes teeb märkmeid teiste - ´külalised´ - räägitu kohta etteantud teemadel. Peale 10 minutit liiguvad külalised järgmise álalise olija´ lauda, kus juht räägib, mida eelmised olijad kõnelesid. Seejärel jälle vesteldakse etteantud teemal ja peale 10 minutit kõik vahetavad viimast korda lauda.

Hindamine Iga laiua tulemused korjatakse kokku ja esitletakse iga laua juhi poolt, ning seejärel arutletakse osalejate poolt.

Varieerumine

Tegevus 8: „Vana kott“

Eesmärk Kirjeldamine sinu ettekujutusest vananemise kohta

Meetod Grupi arutelu

Materjal/Ettevalmistus ´Vana kott´ (sisaldab näiteks tikke, küünalt ja siidiriiet) ja rahakott (kui võimalik siis koos mälestusesemetega)


Kirjeldus Osalejad istuvad ringis, mille keskel on ’vana kott’ (teemaga ’vananemine’ seotud ese). Tulenevalt kultuurilisest aspektist peaks kott võimaldama osalejatel meenutada erinevaid olukordi nende elus, kus see kott omas oma rolli. Arvamused peaksid olema spontaansed. Koolitaja saab osalejate abistamiseks esitada küsimusi:

Kirjelda ja sildista asjad. Mis on kotis?

MIks näeb kott sellisena välja? Mis ajaperioodist võib see pärineda? Kes võis seda kasutada?

Hindamine Koolitaja kogub osalejate vanamise kohta käivad meenutused.

Varieerumine Vana koti asemel võite võtta misiganes eseme, mis seostub vananemisega, näit. vana jalutuskepi.

Tegevus 9: „Meedia monitooring“

Eesmärk Vananemise kohta käiva meedia ülevaate jälgimine ja kirjeldamine (ajalehed, TV, raadio)

Meetod Individuaalne arutelu



26

Materjal/Ettevalmistus Materjal 5

Aeg Kodutöö

Kirjeldus Kuidas meedia kujutab ja hindab vanust? Kuidas need pildid tekivad?

Millise määrani need pildid peegeldavad tegelikkust? Kas eakaid inimesi kujutatakse ette erinevalt? MIlliseid positiivseid kujutelmasi vanuse kohta oled kohanud ja kus?

MIlliseid negatiivseid kujutelmasi vanuse kohta oled kohanud ja kus?

Hindamine Individuaalsete tööde tulemused/vastused kogutakse kokku ja seejärel asutatakse grupis.

Tegevus 10: „Ringi“ diskussioon

Eesmärk Kogutud teemade kirjeldamine

Meetod Arutelu ringis

Materjal/Ettevalmistus Toolid on paigutatud kahte ringi, sisemine ja välimine ring, pabertahvel, paberilehed kogutud teemadega, materjal 6

Aeg U. 30 minutit (sõltub grupi suurusest)

Kirjeldus Osalejad on jaotatud kahte gruppi ning istuvad ringis nägudega üksteise poole. Sisemises ringis olijad saavad ühe teema ja arutlevad seda seejärel oma vastasolijaga 3 minutit. Seejärel ananavad nad teema edasi välisringis olijale ning siis vahetavad kohti päripäeva. Peale 3 minutilist arutelu uue partneriga annavad nad lehe edasi välisringis olijale ja vahetatakse ka kohti jne. Koolitaja otsustab, kui tihti vahetavad osalejad oma vestluspartnerit.

Hindamine Ühtse tervikuna määratlkeb oma tulemused, põhinedes järgneval: Milliseid teemasid valiti ja arutleti?

MIlliseid teemasid ei arutletud? Kes või mis üllatas mind enim? Millist teemat arutleti enim?

Tegevus 11: “Joonis inimesest“

Eesmärk Kogutud teemade kirjeldamine

Meetod Töötage paarides, etteantud joonis

Materjal/Ettevalmistus Materjali 7 koopia, pliiatsid

Aeg U. 30 minutit (sõltub grupi suurusest)

Kirjeldus Koolitaja annab edasi joonise inimkehast paaridele. Jooniselt leiavad nad lauseid, mis on seotud erinevate kehaosadega. Osalejatel palutakse lõpetada järgmised laused: ´Mulle lööb kõigepealt pähe, et...´, Óotan pikisilmi..., Ma valetaksin, kui ütleksin… jne.

Hindamine Kolitaja kogub kokku osalejate ideed, arvamused kõigele järgnevas arutelus.



27

G. Viited Schmitz-Scherzer, R. (2003): Das Altersbild der Gesellschaft und seine Auswirkungen auf die Altenarbeit. Kongressbeitrag. Lehr, U. (2006): Generationenverhältnis im 21.Jhd. Vortragsskriptum. Niejahr, E. (2005): Alt sind nur die anderen. Frankfurt am Main. Wahl, H.-W./Heyl, V. (2004): Gerontologie – Einführung und Geschichte. Stuttgart. Bobbio, N.. Vom Alter – De senectute. Berlin Likar et al (2005): Lebensqaulität im Alter. Wien. Amann, A. (1989): Die vielen Gesichter des Alters. Wien. Gruss, P. (Hrsg.) (2007): Die Zukunft des Alterns. München. Simon, G./Haring, S. (1999): Altern als Herausforderung. Graz. Wahl, H.-W./Tesch-Römer, C. (2000): Angewandte Gerontologie in Schlüsselbegriffen. Stuttgart. Baumeister, J./Heller, A./Stehr, I (2005): Weiterbildung älterer Menschen für bürgerschaftliches Engagement als seniorTrainerinnen. Leipzig. Kolland, F. (2003): Soziologie des Alterns. Vortragsskriptum. Rosenmayr, L. (1988): Älterwerden als Erlebnis. Herausforderung und Erfüllung. Wien. Diverse Mitschriften, Skripten im Rahmen des Universitätslehrgangs Interdisziplinäre Gerontologie. Graz (2003-2005). Konrad, H. (Hrsg.) (1982): Der alte Mensch in der Geschichte. Wien. Luh, A. (2003): Das ‘Goldene Zeitalter der Alten’? Alter in historischer Perspektive. Zeitschrift für Gerontologie und Geriatrie (S. 304-316). Winiewicz, L. (1986): Späte Gegend. Protokoll eines Lebens. Hamburg. Haiden, C./Rainer, P. (2006): Vielleicht bin ich ja ein Wunder. Gespräche mit über 100-Jährigen. St. Pölten. Rosenmayr, L. (1988): Älterwerden als Erlebnis. Herausforderung und Erfüllung. Wien. Gatterer, G. (2006): Präsentation Gerontopsychologie. Universität Salzburg. European Commission : Eurostat Jahrbuch (2002) Ernst, H. (2000) : « Jeder sein eigener Massstab ». Betrachtungen zum Kompetenzmodell des Alters.



28

http://www.learn-line.nrw.de/angebote/methodensammlung/liste.php Collection of methods - suggestions and examples for moderators http://arbeitsblaetter.stangl-taller.at/LERNEN/Gruppenlernen.shtml Learning within groups (advantages, requirements) http://www.single-generation.de/themen/thema_langlebigkeit.htm diverse articles referring to the demographic change and its consequences http://www.bmags.gv.at/cms/site/attachments/2/3/3/CH0107/CMS1084959302371/seniorenbericht_langfassung1.pdf Report about the living circumstances of elderly http://www.statistik.at/web_de/statistiken/bevoelkerung/demographische_masszahlen/sterbetafeln/020807.html Population data (Austria) http://www.gerostat.de Information system with statistical data and information referring to “Ageing”

G1 Materjalid “Gerontoloogia”

on saadaval SAGE koduleheküljel www.sage-eu.com

Documents

Moodul 1 - Gerontoloogia · tänapäeval on ainult üks eakas 11,2-le inimese kohta, 8 aasta pärast on aga üks 8,4 nooremad kui 75-aastase inimese kohta. See tähendab, et kui Austria