Kõik Eesti kirjastused, ühinege!

Nr. 1 jaanuar-märts 2002 www.tnp.ee

Dogberti täiesti salajane juhtimisõpikScott Adams176 lk, kõvakaanelineTõlkinud Helen Urbanik

�Dogberti täiesti salajane juhtimisõpik� on järg ülimenukale�Dilberti printsiibile�, mis on praeguseks müünud maailmasüle miljoni eksemplari. Kirjastuses Tänapäev eelmisel aastaleesti keeles ilmunud �Dilberti printsiip� sai kiiresti kultusraa-matuks ka meil.

Scott Adams (44) on Dilberti koomiksit joonistanud tosinaastat ning praeguseks ilmub see juba ligi 1500 ajalehe veer-gudel üle maailma. �Dogberti täiesti salajane juhtimisõpik�jõudis New York Times´i bestsellerite edetabeli tippu ning onpraeguseks müünud ligi miljon eksemplari.

Raamatu �Dogberti täiesti salajane juhtimisõpik� põhi-teemaks on kõik, mis seotud juhtide ja ülemustega. Dilbertikoomiks pakub võimalust kõigil töötajatel samastuda temakoomiksitegelastega, kes samuti ei suuda oma ülemuste lol-lust ära uskuda. Raamat koosneb Scott Adamsi abistavalvahendusel juhtimisguru Dogberti näpunäidetest juhtidele.

Muuhulgas tähendab see oma alluvate mõnitamist rämp-su kinkimisega kallite kingituste pähe (need kullatud plast-massvidinad), alusetuid edutamislubadusi (järgmisel aastalkindlasti) ning ainult juhtidele arusaadava keele õpetamist

(tainapea ja luuser asemel öelda vastavalt meeskonnaliige jakaastöötaja).

Või kuidas oleks pilk ülemuse �loogikasse�: �Juhatus selaastal jõulutoetusi ei maksa. Leiame, et töö ise on preemia.Järgmisel aastal saate preemiat kaks korda rohkem...�

Ülemustele hoiatuseks, et pole ka kuigi tark oma sekretäri-ga tülli minna. Võtame näiteks Napoleon Bonaparte´i. Ta töö-tas tegelikult Pariisis pearaamatupidajana. Kuid tema päe-vakava koostas sekretär, kes teda ei sallinud, sest ta põdesmingisugust väikese mehe isiksushälvet, millele tol ajal eiolnud nimetust. Nõnda pani sekretär ta kirja üritustele nagu�Talvine Venemaa vallutamine� ja �Waterloo - kell 2 pärastlõunat�.

Scott Adams kirjutab inimestele, kellel on kõrini tege-lastest, kes arvavad, et nad võivad oma juhtimisõpikuga peapeale pöörata kogu maailma firmad. Ja üksnes seetõttu, etnad kasutavad paari trendikat juhtimisalast terminit, kuhusegatakse intelligentse mulje jätmiseks pisut Shakespeare´ivõi Macchiavellit.

Scott Adamsi lood on tõsielust, ka oma koomiksis kasutabta lugusid, mida saadetakse aadressil scottadams@aol.com.

Kirjutage teiegi oma ülemuste, kolleegide ja enda jaburadtöölood ajalukku! Saatke need kas eelpool nimetatud aadres-sil või otse kirjastusse Tänapäev aadressil dogbert@tnp.ee.Scott Adams ise aga tervitab Eesti lugejaid.

TAUNO VAHTER

Koer kirjutas juhtimisõpiku

�Guinnessi rekordite raamatu�avaldab esmakordselt eesti keeles kirjastus Tänapäev

Pärast neli kuud kestnud läbirääkimisi on Guinness WorldRecords Ltd andnud õiguse raamatu väljaandmiseks eesti kee-les kirjastusele Tänapäev. Raamat ilmub selle aasta oktoobris.

Värvitrükis 290-leheküljelise teose sisu on kõigis maail-ma väljaannetes identne, kajastades igal aastal ka Eestitpuudutavaid rekordeid.

Raamatus on ligikaudu 4000 erinevat rekordit, millest igalaastal vahetub umbes 1000. Ühtlasi saab kirjastus Tänapäevõiguse vahendada raamatusse Eestis püstitatud rekordeid.Guinness World Records Ltd on näiteks välja pakkunud püsti-tada rekord tükksuhkru kuubikutest püramiidi ehitamises.

Eestikeelse raamatu ettetellimine algab juba sel kevadel. Lätis ilmus �Guinnessi rekordite raamat� esmakordselt

2001. aasta sügisel kirjastuses Zvaigzne ABC, Soomes ilmubsee aga Sanoma Magazines Finland OY väljaandel juba 25aastat järjest.

Guinness World Records Ltd kuulub Gullane Enter-tainment´ile ning ei oma enam seost tuntud Iiri õlletootjaga.

www.guinnessworldrecords.com

Kirjastuse Tänapäev kümme enimmüüdud raamatut 2001. aastal

Aidi Vallik. Kuidas elad, Ann? Jasmine Birtles. Väike solvamise raamat Eesti kirikud. Album Aivo Aia postkaardikogu põhjal Kes?Mis?Kus? 2002 aastaraamat. Elaine Landau. Osama bin Laden: sõda Lääne vastuRohan Candappa. Stress. Väike käsiraamat Terry Pratchett. Head ended Caleb March. Boyfriendi väike käsiraamat Francis Fukuyama. Suur vapustus Kümme aastat uut Eestit.

Tänapäev kirjastas 2001. aastal kaks raamatutSuurele Eesti Raamatuklubile:Guido Knopp. Hitleri käsilasedGeoff Tibballs. Maailma parimad seltskonnamängud

Scott Adams omaloodud elukate keskel.

© U

NIT

ED

FEAT

UR

E S

YND

ICAT

E,

INC

ISSN

140

6-92

10

MehelikromantikaVikram Seth �Tasavägine muusika�.Tõlkinud Anne Lange, kujundanud Sigrid Pavel ja Katrin Kaev. Tänapäev, 400 lk.

Inimene, kes seda raamatutpealkirja või kujunduse põhjalmuusika-alaseks teoseks peab,eksib vaid osaliselt. Sest ehkkipõhiliini silmas pidades või-nuks kaanel lisaks Anne raa-matusarja märkele leiduda kamääratlus armastusromaan,viib Vikram Seth lugeja märksakaugemale ja sügavamalemuusikamaailma, kui enamikilukirjanduslikke teoseid sedasuudab.

Kujutlus, nagu võiks lähi-suhe tõsiste pillide ja klassi-kalise muusikaga võhiku jaoks

igavavõitu olla, on aga täiestivale: see romaan võtab su al-gusest peale kogu tähelepanu-ga üleni endasse ega lase enamenne lõppu lahti. Õigupoolestkestab tema mõju veel hulk

aega hiljemgi � tunne, et oledkokku puutunud millegi pu-hastava ja rikastavaga.

Millegagi, mida meie siin-ja-praegu-elus pigem napib,millest oled ammu alatead-

likult puudust tundnud � agamillest see miski koosneb jakuidas ta tehtud on, seda onsõnades raske lahti seletada.Seda peab igaüks ise kogema.

Lugu ise on pealtnäha liht-ne: mees, kes oma tundeid lu-gejaga usalduslikus minaisikusjagab, kohtab ootamatult uues-ti oma noorusea Suurt Armas-tust. Naine on aga abielus jaema ning tema traagiline sala-dus ei tee suhet just lihtsa-maks.

Ometi on kunagine kirg al-les, nagu ka armastajate harrasarmastus muusika vastu �need jõud liituvad, tõmbuvad,tõukuvad...

Sündmuste-tundmuste kir-jeldused on karsked, täpsed jatabavad, koguni sedavõrd, etnende poeetiline kogumõjuotsekui mitme meele abil aisti-tavaks muutub.

AITA KIVI

Edetabeli kiusatusRaamatute edetabelit on alati huvitav vaadata.

Vähemalt kirjastajal. Ühelt poolt annab see üle-vaate turu hetkeseisust, populaarsematest tee-

madest ja autoritest. Tabeli järgi on hea äratundvalt tõ-deda: �Seda ma teadsin ka ilma tabelita.� Või:�No seemüüb ju nagunii.� Vahel tabab mõne raamatu tabelis-sejõudmise puhul üllatus ja vahel saab iga kirjastajaaru, miks või kuidas raamat tabelisse on sattunud.Samas teeb iga edetabeli puhul ettevaatlikuks paljudeandmete kõrvalejäämine.

Edetabeli teine pool on selle tiraþeerimine, st aja-kirjanduses avaldamine. Veel mõni aasta tagasi helis-tasid ajakirjanikud ise raamatukauplustesse ja küsisid,mis müüb. Raamatukauplustel ei olnud siis arvuteidning andmed öeldi kas täidetud perfokaardi või vaat-lemise järgi. Vahel tähendas see ka telefonist kostuvathõiget müüjale, et kuule, kas see müüs. Andmed koos-tati kõige rohkem kuue-seitsme kaupluse põhjal. Vägakummalised tabelid tulid.

Nüüd on suurematel raamatukauplustel oma info-pagas arvutis ja enimmüüdud raamatute riiul kauplu-ses väljas.

Kirjastuste Liidu otsus hakata iga kuu lõpus omaliikmete andmeid koguma muutis edetabelipildi pisutselgemaks. Kuigi ka antud juhul on tegemist vägalünkliku infoga, sest nii mõnedki suured kirjastused lii-tu ei kuulu.

Tabeli esimestel ilmumiskordadel peeti ilmseltkinni heast tavast mitte väga palju arve �ümardada�.Nüüd on kirjastaja saanud aru � tegemist on tasutareklaamiga. Sest kui edetabeli-aldis ajakirjandus növalmis asja kätte saab, teeb ta kohe uudise. Enda jaoksnumbreid lahti mõtestmata.

Paraku pole Kirjastuste Liidu liikmed omavahel agaedetabeli mängureegleid kokku leppinud. Senikaua,kui müüginumbrid puudutasid vaid nö tavamüüki,olid kõik rahul. Numbrikohad ühesuurused ja üsnarealistlikud.

Hoopis teine olukord tekkis Suure EestiRaamatuklubi jõudmisel Jaan Krossi romaanini. Va-rem oli klubiraamatuid kirjastanud peamiselt Varrakning polnud täheldatav nende tiraaþinumbrite jõudmi-ne edetabelisse.

Samuti kirjastas Tänapäev raamatuklubile 2001.aastal kaks raamatut, Guido Knoppi �Hitleri käsilased�ja Geoff Tibballsi �Maailma parimad seltskonnamän-gud� pea samas suurusjärgus mis Jaan Krossi �Tah-tamaa�. Kumbagi me edetabelisse ei esitanud. Lihtsalpõhjusel: siis võiks sinna panna ka kõik õpikud ja suu-red tellimustööd. Kuigi � õpikukirjastajad KirjastusteLiitu ei kuulu. See ehk edetabeli lõplikust hävingustpäästab.

Halb on muidugi see, et Kirjastuste Liidu edetabelon üks ja ainuke. Ilmselt peaks koostama ka nö üle-riigilise tabeli, kus teemade kaupa sees kõik raamatudja trükised ja tingimata kõigi kirjastuste kohta. Sedaon aga praeguse ülikirju kirjastamisturu puhul või-matu teha, sest kirjastused ei ole kohustatud ju kel-lelegi esitama oma raamatute täpseid müüginumb-reid. Ka Suur Eesti Raamatuklubi pole seni oma müü-gitabelit koostanud. Nii et segadus ja hämamine saa-vad veel üsna pikalt jätkuda.

Küll aga soovitaks ajakirjanikel enne mitme looprodutseerimist a la enneolematu müügiedu, aastahittjne, pisut ka esitatud numbrite taha vaadata. Kirjas-tuste Liit peaks aga ühtlustama edetabeli koostamisealused.

Kui ikka 2001. aasta detsembris oli valmis mõni-tuhat Jaan Krossi teost ja raamat alles raamatuklubi2002. aasta jaanuaripakkumises potentsiaalse ostjanijõudis, siis kas see ikka on 2001. aasta müüduim raa-mat? Minu jaoks on 2001. aasta enimmüüdud eestikirjanikuks ikkagi Andrus Kivirähk oma �Rehepapi�9827 eksemplariga. Muuseas, ka selle numbri esitasVarrak koos klubimüügiga pärast Krossi raamatuvõidukäiku edetabelis. Kuid �Rehepapp�on ka klubi-raamatuna juba maha müüdud.

Ma ei kahtle, et 12 365 Jaan Krossi �Tahtamaad�saavad müüdud ja et neid veelgi juurde trükitakse.Ning selle üle on mul hea meel. Eesti kirjandus ongi jueesti lugejale.

Samuti ei kahtle ma eriti selles, et 2002. aasta jaa-nuari ja ka kogu 2002. aasta enimmüüdud raamatuksvõib kirjastaja taas esitada Jaan Krossi �Tahtamaa�.

TIINA TAMMER

KahekesiPaul Reiser

Nii et olimegi jõudnud sinna, järgmisesuure sammu lävepakule.

Igavesti. Lõpuni välja. Me vaatasimeühe hetke teineteisele otse silma ning mamõtlesin: �Oi-oi, kui ta kavatseb minugaolla igavesti, siis ta saab teada, millinema tegelikult olen. See küll head eitähenda.�

Üht-teist ta muidugi juba teadis. Sellepeale esimesed aastad kuluvadki: katsudvarbaga vett ja ükshaaval saad teadaasju, mis pole just ülimalt meeldivad.

�Sa ikka tead, et ma ei kavatse alatiodekolonni kasutada? See asi kuulubrohkem rubriiki �kuni me lihtsaltkäime�?�

Alusta väiksemate küsimustega.�Tead, kui ma leiva peale võid

määrin, siis ma ei tee seda üle leiva. Mateen seda iga ampsu puhul eraldi. Igatüki määrin eraldi kokku.�

�Ma tean, minu arust on see armas.�Ning seejärel võid sa talle kogu loo

ära rääkida.�Õigupoolest ma tahan sellest rääki-

da ainult sellepärast, et ma elasin kunagikoos naisega, kes mind selle pärast mahajättis... Või vähemasti nii ta mulle ütles.Ma mäletan, et ma parajasti määrisinvõid väga väikse leivatüki peale, kui tamulle otsa vaatas, lõi leivatüki mu käestminema ja ütles: �Ma enam ei suudaniimoodi.�... Aga see võis ka millestkimuust olla.�

Nii et sageli me oleme lihtsalt eksi-teel. Me uitame ringi, hirmutatuna omaeelmistest suhetest ja arvates, et memidagi neist õppisime, kuigi tegelikkusesneed asjad, mis eelmises suhtes olid võt-meküsimuseks, ei pruugi sinu praegustpartnerit kõigutada karvavõrdki. (Seda,mis häirib uut inimest, on sul aega teadasaada kogu järgnev elu.) Aga on vägatähtis võimalikud sõlmprobleemid teadasaada.

�Ma norskan.��Pole hullu.�

�Ei, aga ma norskan imelikke väik-seid meloodiaid.�

�See ei häiri mind.��Ükskord ma norskasin �Kuningas ja

mina� popurrii.��See on mu lemmikmuusikal.��Hea küll... Ma lihtsalt arvasin, et sa

peaksid teadma.�Ning sel viisil kasvatadki kogu aeg

panuseid. Mitte et sa tahaks teda mine-ma peletada; lihtsalt kui tal on kavatsussind kunagi maha jätta, siis parem jubakohe sellega ühele poole saada.

�Sa oled ehk märganud, et tualetistõmban ma vett tegelikult paar sekunditvarem, kui omadega valmis olen. Ma eitea, miks, aga see lihtsalt on nii. Ja ma eisuuda seda välja juurida. Kas sa suudadsellest aru saada?! On sellega võimalikleppida? Sest minevikus on see mullekalliks maksma läinud.�

Ta ei muuda oma otsust ka selle pea-le.

Gertrudi jaClaudiusetraagilineluguKui Taanimaa kuningannaShakespeare´i �Hamleti� lõ-pustseenis hüüab: �Ei, ei, seejook, see jook � oo, kallisHamlet! � / see jook, seejook! Ma olen mürgitatud!� jasureb, jookseb tal viimseil het-kil silme eest läbi ilmselt mida-gi sellist, mis tekiks �Hamleti�ja John Updike�i �Gertrudi jaClaudiuse� liitmisel ühekslooks. See lugu poleks agaenam kaugeltki Taani printsHamleti, vaid hoopis ta ema,kuninganna Gertrudi traagilinelugu.

Gertrud ja Claudius on�Hamleti� sündmuste ajaksjuba kuningapaar, kuid sellesuhte tekkimise loole Shakes-peare palju tähelepanu ei pöö-ra. Mis on õigupoolest üsna ül-latav, sest just see armuafäär onju tragöödia algpõhjus. �Ham-let�, nagu ka paljud teisedShakespeare�i näidendid, jätabüldse palju otsi lahtiseks jalugejale-vaatajale edasi mõeldaning need täitmist lausa nõud-vad lüngad on paelunud pal-jusid. Kord on neid täidetudlennukate tõlgendustega lavas-tustes, kord lausa uute näiden-ditega. Meenutatagu kasvõi

Tom Stoppardi �Rosencrantz jaGuildenstern on surnud�, misnende kahe näiliselt kõrvalisetegelase kaudu �Hamletile�hoopis uue mõõtme lisab.

John Updike�i �Gertrud jaClaudius� teeb tegelikult seda-sama, kuid sedapuhku mittesugugi kõrvaltegelaste kaudu.Updike alustab Gertrudi loo ju-tustamisega tulevase kunin-ganna lapsepõlvest ning lõpe-tab seal, kust Shakespearealustab, muudab mõnes mõt-tes hüüumärgiks selle küsimär-gi, mis näidendis Hamleti emaja onu liidu kohal ripub ning

näitab üksikasjalikult, kuidastragöödia peategelased täpseltsellisteks küpsesid, nagu meneid praegu tunneme. See vii-mane on eriti tänuväärt, sestkui �Hamletit� lähemalt vaada-ta, siis tormilise arengu teebselles peategelastest läbi ainultOphelia, ülejäänud on juba�valmis� ning mängivad vaidoma kurvalt lõppevat kassihii-remängu.

Samuti saavad Updike�i su-le läbi lihast ja luust tegelas-teks narr Yorick, teatriajalooilmselt kuulsaim kõrvaltegela-ne, kel on õnnestunud ajaluk-

ku minna laval sootuks käima-ta, ning vana kuningas Hamlet,kes seni on pidanud leppimavaid varjukujuna ilmumisega.Lisaks maalib Updike selge pil-di maailmast, millesse Shakes-peare oma (tõsi küll, laenatud)tragöödia paigutab.

Ekslik oleks aga arvata, et�Gertrud ja Claudius� tegelebainult lünkade täitmisega, sestpüüdes end romaani lugedesvabastada �Hamleti� süþeetundmisest, märkab lugeja en-da üllatuseks, et see lugu, Gert-rudi ja Claudiuse lugu, ei püsikoos vaid eeldusel, et algusestpeale on teada, mis sellele järg-neb. Ja ehkki romaani ilmudesvaevalt leidub lugejat, kes Sha-kespeare�i näidendit rohkemvõi vähem ei tunne, tuleb mõ-ne aja pärast ehk ometi keegi,kes loeb neid kaht teost krono-loogilises järjekorras ning eialluta mitte Updike�i Shakes-peare�ile, vaid vastupidi. Jakuidas näeb siis Hamleti tra-göödiat tema, ei ole praeguilmselt võimalik ette näha.

Nii või teisiti on �Gertrud jaClaudius� jõuline ja intrigeerivlugu võimust, armastusest ningihast mõlema järele. Kõik seeon valatud vanameistrile oma-sesse selgesse ning erinevaidstiilitasandeid mängulise ker-gusega segavasse vormi, misteeb raamatu käest panemiseülimalt raskeks.

MIHKEL MÕISNIK

Kirjastus Tänapäev koostöös AjakirjadeKirjastusega alustaseelmise aasta lõpus uueraamatusarjaga, millenimeks on ANNE RAAMAT.Ajakirjade Kirjastuse üksedukaim ajakiri Annesoovitab oma lugejatele jakõigile hea naistekirjandusehuvilistele sarja kaudu huvitavaid raamatuid.Raamatuid müüb Astro Raamatud OÜ.Sarja esimese raamatuna ilmus Aita Kivi�Lummus�, teisena Vikram Seth´i �Tasaväginemuusika�. Viimasest raamatust lähemalt.

K A T K E N D

Scott AdamsDOGBERTI TÄIESTI SALAJANEJUHTIMISÕPIKTõlkinud Helen Urbanik176 lk, kõva köideISBN 9985-62-035-6EAN 9789985620359Dilberti koomiksi autori ScottAdamsi teine raamat eesti kee-les. �Dilberti printsiip� on prae-guseks müünud üle miljonieksemplari ja �Dogberti täiestisalajane juhtimisõpik� on suut-nud sama. Raamat keskendubküsimusele, miks kõik juhidteevad samu lollusi? Ningnende omandamiseks poleparemat allikat, kui just seeraamat. Aluseta lubadusedametikõrgendusest, otsusteva-ba juhtimine, alluvatele kingi-tuste pähe rämpsu kinkimine...kõik see on tänapäevane juh-timine.

Paul ReiserKAHEKESITõlkinud Tauno VahterKujundanud Tõnu Kaalep234 lk, pehme köideISBN 9985-62-037-2EAN 9789985620373Kahe inimese kokkusaamisestja paaridest on kirjutatud paljuraamatuid, mis peaks teo-reetiliselt inimesi �aitama�. Seeraamat aga on väga lõbus jaaus lugu teineteise leidmise�köögipoolest�: kuivõrderinevad võivad olla muidusobivate inimeste maitsed, misjuhtub teiste paaridegasuhtlemisel, söömisel,reisimisel jms... Paul Reiser sainäitlejana tuntuks telesarjas�Hull sinu järele�, kus tamängis koos Helen Huntiga.�Kahekesi� on Reiseri esimeneraamat, mis jõudis New YorkTimes´i bestsellerite edetabelisesikohale.

Erich von DänikenJÄLJED KOSMOSESTÜrgastronautika uued avastusedviielt kontinendiltTõlkinud Edur PaasKujundanud Tõnu Kaalep260 lk, pehme köide, 20 fototISBN 9985-62-036-4EAN 9789985620366Tuntud �ufo-uurija� jamaaväliste tsivilisatsioonidekülaskäigu märkide otsija Erichvon Däniken on selles raama-tus kokku pannud valimikuspetsialistide artiklitest ja arut-lustest kõige tuntumate jakõmulisemate juhtumite kohta.Peamiselt on luubi all maailmaeri paikade mütoloogia,arhitektuur ja arheoloogilisedleiud, mida annaks tõlgendadaka pärimusena iidsete kultuuri-de kokkupuutest maaväliseeluga. Tõeliselt kosmiline mõt-telend viib lugeja huasteekideriigist kosmoselinnadenivanades India tekstides ningEgiptuse tehnoloogia tasemestkuni vana-aja astronoomiani.

John UpdikeGERTRUD JA CLAUDIUSTõlkinud Ene-Reet SoovikKujundanud Mari KaljusteSari PUNANE RAAMAT192 lk, kõva köide, ümbrispaberISBN 9985-62-033-XEAN 9789985620335Gertrud ja Claudius onShakespeare´i �Hamletis� jubakuningapaar, kuid nende liidutekkimise loost näidend paljuei räägi. Selle lünga täidabkiJohn Updike´i üheksateist-kümnes romaan Gertruditütarlapsepõlvest, kohtumisestkuningas Hamletiga ja sünd-mustest, mis lõppevad seal,kust algab Taani printsi tragöö-dia.

Hermann HesseSTEPIHUNTSaksa keelest tõlkinud Mati SirkelKujundanud Mari Kaljustesari PUNANE RAAMATkõva köide, ümbrispaberOodatud kordustrükkHermann Hesse 1927. aastakultusromaanist. Harry Halleron ühteaegu kentsakas ja ujening pistab rinda psüh-holoogilise kriisiga, milles onpalju autori enda samast elu-perioodist. Kaootiline kombi-natsioon Jungi, Nietzsche jabudismi teooriatest on läbi

Hesse sule omandanud meis-terliku ja erudeeritud võr-gustiku eksistentsiaalsetestarutlustest ja probleemidest.

Guido KnoppHITLERI ABILISEDSaksa keelest tõlkinud Viktor SeppJärg raamatule �Hitleri käsi-lased� mis ilmus eelmiselkevadel. Selles raamatus onkirjas veel kuue juhtiva natsielulood: Joachim vonRibbentrop, Roland Freisler,Adolf Eichmann, MartinBormann, Baldur von Schirachning Josef Mengele. GuidoKnopp on telekanali ZDFajalootoimetuse juhataja ningtänapäeva saksa autoritest üksmüüdumaid maailmas, meiegitelekanalites jooksevad temakoostatud telesarjad IIMaailmasõja ajast.

Manil SuriVISHNU SURMInglise keelest tõlkinud Aet VarikVishnu on suremas ning lebabtrepimademel, kus ta on pikkaaega elanud. Temamajanaabrid Patrakid jaAsranid aga vaidlevad selleüle, kes peaks talle kiirabi kut-suma. Loo arenedes satumekeset paljude korterelamuperede kummalisi ningkentsakavõitu elusid, mis ühelvõi teisel moel selleks hetkekspöördepunktini on jõudnud.Kõige selle keskel aga lebabpoolteadvusel Vishnu, kes kooslugejaga mõistatab, kas ta äkkipolegi päris Vishnu, jumal. Nüüdseks Ameerikas elavaIndiast pärit autori kõrgelt hin-natud debüütromaanis ontihedalt põimunud India müto-loogia ja tänapäeva India omanii sotsiaalselt kui religioo-niliselt kireva rahvastikuga.

Philip K. DickUBIKInglise keelest tõlkinud Mart KalvetSari 42Erakordsete paravõimetegainimeste ohjamisega tegelevafirma looja ja juht Runciterhukkub ning temaga ei saadakontakti ka �poolelu� tasandil,milles surnud inimesi onmõnda aega vaimselt veelelusatena hoidma on õpitud.Samal ajal hakkab juhtumakummalisi asju, mis viitaksidjustkui sellele, et aeg onliigestest pisut lahti. Joe ChipRunciteri firmast hakkab uuri-ma, milles asi ning satub ühakaugemale Dicki loodud hal-lutsinatsioonilisse maailma.

KUUS EESTI LUULETAJATSIX ESTONIAN POETSGustav Suits, Marie Under, HeitiTalvik, Betti Alver, Uku Masing,Aleksis RannitAnts Orase tekstide põhjal koostanud ja eessõna kirjutanudAnne LangeKujundanud Kersti Tormis176 lk, kõva köidesari EESTIParalleelselt eesti- jaingliskeelses luulekogus on

avaldatud kuue eesti klassiku �Gustav Suitsu, Marie Underi,Heiti Talviku, Betti Alveri, UkuMasingu ja Aleksis Rannitiluulet, mida on tõlkinudrahvusvahelise tunnustusegaõpetlane ja literaat Ants Oras(1990�1982). 1964. aastalilmus Stockholmis Orase tõlgi-tud luulekogu �Acht estnischeDichter�, mis pani eesti luulekõlama saksa keeles. Oraseingliskeelsed tõlked jäid temaenda eluajal koguks koon-damata, ehkki neid avaldatiPEN-klubi väljaannetes ja ontsiteeritud ingliskeelsetes teat-meteostes. �Kuus eesti luuleta-jat� koondab nüüd seda luulet.

UNDER ARMASTUSESTKoostanud Sirje OleskKujundanud Kersti Tormis100 lk, kõva köidekinkeraamat�Shakespeare armastusest�,�Puðkin armastusest� ja nüüdsiis � �Under armastusest�. Po-le ju eesti luules palju poeete,kes just armastusteemaga sell-ise meisterlikkuse oleksidsaavutanud ja seda läbi koguoma loomingu viljelnud naguMarie Under.Sirje Oleski koostatud väikeluulevalimik on kaunis kinke-raamat, mis sisaldab Underiluule kõrval ka katkendeidtema kirjadest FriedebertTuglasele ja Ivar Ivaskile. Sirje Oleski järelsõnas leidubpõgusaid seiku Underi elukäi-gust, mis poetessi püsivaltnoort hinge armastusest kirju-tama on inspireerinud.

Josie Lloyd, Emlyn ReesSAAME KOKKUInglise keelest tõlkinud Maris PähnSari ANNE RAAMATAmy on üle kahekümnenetüdruk, kes pole päris kindel,mida ta elult tahab. Meestefooris on pool aastat punanetuli põlenud ning hoiatavatestjuhtumitest hoolimata teeb taendiselt samu vigu. Jack on naistemees, kes sõidaboma metsiku elu kiirteelPorschega, ning peatub üksneskiirvisiitideks Naistekülas. Ningsee raamat räägib sellest, kuineed kaks kokku saavad.Kõigist teistest sarnastesterineb raamat aga sellepoolest, et lugejal on võimalustutvuda mõlema mõtetega kor-damööda: mida mõtles samastsituatsioonist Amy ja midamõtles Jack.

Lõbus ning meelelahutuslik�Saame kokku� on paljudesriikides saanud tõeliseks best-selleriks.

Sue TownsendSALAJANE PÄEVIK. ADRIANMOLE, 13 ¾ AASTAT VANAInglise keelest tõlkinud Tiina TiimanKujundanud Ülo PikkovISBN 9985-62-039-9EAN 9789985620397Inglismaal ülimenukas raamat,mis sisaldab 13 ¾ -aastaseAdrian Mole�i täiesti salajastpäevikut. Adrian Albert Moleon teismeline poiss, keda eluta ümber kimbutab täpselt nii,nagu see üht 13 ¾ -aastastalailma kimbutab: koolis onmingi jama, kodus jama javinne tuleb nagu seeni pärastvihma, mis on jällegi tõsinejama ja kõik täiskasvanud näi-vad olevat nõuks võtnud, etAdrian peab tegema just seda,mida tahavad nemad jasootuks mitte seda, mida ta iseõigeks peab.

Kristel SaluVILJAKÜLA BRITA MEMUAARIDKujundanud Anu Samarüütelpehme köide�Tere! Mina olen Brita ja maolen praegu kümme aastatvana. Ma elan väikeses külasnimega Viljaküla. See külaasub suurtest linnadest üpriskaugel ja seetõttu näeb siinkõik üsna vanaaegne välja.Mõned linnainimesed ütlevad-ki, et Viljaküla on üks ajastmaha jäänud kolgas, aga mullesiin meeldib ja ma ei lase endnende ütlemisest häirida. Maei hakka teile rääkima, kus seeküla täpsemalt asub, sest kuima seda teeksin, siis tuleks niimõnelgi teist isu siia tulla jamind oma ihusilmaga näha,nagu ütleb tädi Marta.� Nende sõnadega alustab omapajatusi Brita, kes oma vane-mate juures linnas elada eitaha. Mis kõik Viljakülas juhtu-ma hakkab, sellest nooreautori debüütraamatus.Ilmekad pildid AnuSamarüütlilt annavad Britategemistele veelgi hoogujuurde.

Richard RohtJÄNESTE PULMADKujundanud Heiki Ernitspehme köideSari MINU ESIMENE RAAMATUdusoo metsavahipere kassInts tuli kord metsast hiire-jahilt ja läks kähku perekoeraMuri juurde.�Tead,� ütles ta õues koeraümber keereldes. �Mul on sullehuvitav uudis jutustada.�Muri rehmas vaid käpaga: �Eihooli ma sinu uudistest. Mõnihiirekene kinni püütud � janüüd hakkad sellega kelkima.Leidis asja!��Ei taipa sa midagi,� vastasInts. �Vaat nädala pärast onmetsas suur sündmus ja kõikümbruskonna loomad ja lin-

nud tulevad kokku � pealehundi ja rebase, keda ei kutsu-ta. See on minu uudis.��Mis siis lahti on?� küsis Muri.�Jänese Laaberdi tütar Mikerillabiellub noore jäneseKikerilliga. Ja siis on metsassuured pulmad.�

Robert VaidloKESSU JA TRIPPKujundanud Avo PaistikSari MINU ESIMENE RAAMAT164 lk, pehme köideISBN 9985-62-034-8EAN 9789985620342Kessu on tavaline pikematkasvu lühike plikatirts, keskunagi midagi meeles ei pea,aga kõike väga hästi mäletab.Kessu on alati sõnakuulelik.Muidugi mitte neil kordadel,kui tal ema manitsused küllühest kõrvast kenasti sisselähevad, aga samas kogematateise kõrva kaudu välja vup-savad, mida siiski alatihti ettetuleb.Tripp on punase-valgevöödilisetuttmütsi ja punase kostüümining võimatult keerdus ninagasussides kloun. Ta esinebsuures värvilises pildiraamatustsirkusepildi peal. Tihtipealeklounitab mujalgi. Tripp onKessu ustav sõber ja igapäe-vane mängukaaslane.Armastatud lasteraamatu uus-trükk, milles ka telelavastustesttuttavad pisut viguriga tege-lased taas oma trikke teevad.

Indrek HirvHEA POISI JUTUDKujundanud Tiina Reinsalu23 lk, pehme köideSari MINU ESIMENE RAAMATISBN 9985-62-038-0Luuletajana tuntud Indrek Hirvavaldab neli autobiograafilistelmotiividel põhinevat Martini-juttu. Tegemist on nukra ala-tooniga meeleolukate juttude-ga, mis on mõeldud nii lastelekui ka nende vanemaile. Autorise ütleb, et need on �renes-sanslikud, klassikalises kom-positsioonis kirjutatud jutud�.

Ludger JochmannSMS sõnumiraamatTõlkinud Peeter Helme. 60 lk. Pehme köide.

T S I T A A T

Uued raamatud jaanuar�märts 2002

Lääne mõttes korraliku suure kirjastusemõõdu annab välja ainult Varrak. /�/Võimalik, et selliseks kirjastusekskujuneb ka Tänapäev.

Udo Uibo Varraku Teatajas veebruaris 2001.

Aga on olemas veel üks teine Lenin. Temaon vastupidi, väga hea inimene. Andrus Kivirähk Eesti Päevalehes 20. aprillil2001 raamatust �Meie Lenin�.

Kuradi moodi paljulubav, ning ega vir-tuoossus muud moodi tule kui higi vaivaläbi./�/ Põnev, pahempoolne ja piisavapurustusjõuga loomiseilu.Karl Martin Sinijärv Eesti Ekspressis 5. juulil2001 Aarne Rubeni romaani �Volta annabkaeblikku vilet� kohta.

Maestro Vetemaa suutis üllatada. Ta onkirjutanud midagi, mida temalt polekseeldanud. Tüseda romaani.Teet Kallas Postimehes 6. veebruaril 2001Enn Vetemaa romaanist �Neitsist sündinud�.

Ma pole enam ammu midagi nii igavat jarumalat käes hoidnud ja lugeda püüdnud.Samal ajal ka nii jultunult pretensioonikatja pealetükkivat.Linnart Mäll Eesti Päevalehes 20. oktoobril2001 Elaine Landau raamatust �Osama binLaden:sõda Lääne vastu�.

Mulle tundub, et vastust ei tea vaid tuul.Selles aga seisnebki nii tänapäeva kuiTänapäeva viletsus. Kahjuks.Linnart Mäll Eesti Päevalehes 20. oktoobril2001 viletsast tänapäevast.

Üks labasepoolne meesðovinistlik teooriaräägib sellest, et just nimelt naised, jah,ainult naised kohe lausa tahavad päästavindunud donþuaane ja lootusetuid joo-dikuid.Mati Unt ajakirjas Stiil detsembris 2001Joseph Dunni raamatu �Raske tüüp� ainetel.

AASTARAAMATKES?MIS?KUS? 2002Eesti Päevalehe ja kirjastuseTänapäev koostööprojekt480 lk, kõva köide

EESTI KIRIKUDkollektsionäär Aivo Aiapostkaardikogu põhjalKujundanud Andres Tali216 lk, kõva köide, ümbrispaber.Eesti, inglise ja saksa keeles

PÜHAD JA KOMBEDPiret ÕunapuuKujundanud Ivar Sakk196 lk, kõva köide

AURAD JA VÄRVIDPaul Lambilliontõlkinud Eve RütelKujundanud Irina Tammis216 lk, pehme köide

VAIKIMISE VÄRAVALKooliõpilaste kogutud mälestusiküüditamisestToimetanud Eneken HelmeKujundanud Tõnu Kaalep352 lehekülge, kõva köide

LIBLIKATE ÕHKKERGEVERIIndrek HirvKujundanud Asko Künnap72 lk, pehme köide

K A D R U J A P U P S A DKUHU MINNA, MIDA TEHAEesti Grafomaanide Liit esitleb: Nüüdsest igal nädalalStroomi rannas kirjanduslikud esmaspäevad. Õhtu avabreumaatiliste kiropraktikute ja kährikuköösnerite vokaal-instrumentaalansambel Kristallöö. Herbert Antraks-Jullinenloeb katkendeid Kähar Londi luulekogust �Isamaa sininetaevas VII� ja debüütkirjanik Hell Hark esitleb romaani �Ähh-puhh�. Õhtu lõpuks tants ja kirjanike põletamine.

LUGEJA HAARAB SULELugeja küsib:Olen pisut üle viiekümnene mees ning elus juba ühtteistnäinud. Jah, öösiti mul jupsib küll teine, aga see pole minuspordiarmastust vähendanud. Kooliaeg sai kõvasti suusatatudja üldse, miks peab kogu maailma neid krediitkaarte täis top-pima. Nüüd on veel poes see roheline ketðup ka, kündkuparem põllud üles � terve Eestimaa on praegu ju jummalasööti lastud! Kus on valitsuse silmad? Meil aiaäärnetänavas... haaaa. Ma ütlen, ussipesa! Väints oli muidugi tubli,et selle bussi kinni pidas, aga tegelikult ma tahan seda küsi-da, et kas oleks võimalik oma raamatut teile avaldamisekstuua? Seal on kõik sees, kõik.

Guido Menhir, Harjumaa.Kirjastus vastab: Ei.

OST-MÜÜK-KUULUTUSOstan rahvakirjaniku, võib olla peetud. Palun helistada

igal öösel, R. Eidemann.Vajan järeleaitamistunde kirjutamises. Küsida Benderit.

(Kuulutus ei vanane.)Leitud portfell lõpetamata käsikirjaga.Pets, too raamat ära, või saadame mehed!!!

LÜHIDALTPolitsei kirjandusgrupp trahvis kirjastusartell Varrakut lojuseelajaliku kohtlemise pärast. Selgus, et korrektorina sunnitiületunde tegema alaealist kuldkala nimega Trükiviga. �Seeoli liiga lihtne raha,� ütles vahialune Maide ülekuulamiselenda kaitseks.*Politsei kirjandusgrupi uurija N. Peiperpäkk asus uurimaparanormaalselt juhtumit kirjastuses Tänapäev, kus tõlkija Skadus jäljetult üks päev enne töö üleandmise tähtaega.Esialgsetel andmetel kahtlustatakse klingon-tulnukaid jaalbiino-halljäneseid. Hoiame lugejat arengutega kursis.

Salajane päevik.Adrian Mole,13 ¾ aastatvana.Sue Townsend

Neljapäev, 1. jaanuarRiigipüha Inglismaal,Iirimaal, Ðotimaal ja Walesis

Minu uue aasta otsused:1. Ma aitan pimedaid üle tee.2. Ma riputan oma püksidriidepuule.3. Ma panen plaadidplaadiümbristesse.4. Ma ei hakka suitsetama.5. Ma lõpetan vistrike pigis-tamise.6. Ma olen koera vastu lahke.7. Ma aitan vaeseid jarumalaid.8. Pärast seda, kui ma eileõhtul allkorruselt vastikuidhääli kuulsin, tõotasin ma kamitte kunagi alkoholi juua.Mu isa jootis eileõhtusel peol

koera kirsibrändist täis. Kuikuninglik loomakaitseühingsellest kuulda saab, siis ontemaga lips läbi. Jõuludest onjuba kaheksa päeva möödas,aga mu ema ei ole kordagiette pannud seda rohelistläikivast plastikust põlle, millema talle jõuludeks kinkisin.Järgmisel aastal saab ta van-nikuubikud.Küll mul alles veab, uue aasta

esimesel päeval tekkis mulvistrik lõua otsa!

Reede, 2. jaanuarTunnen ennast tänakohutavalt. See kõik on emasüü, kes laulis ülemisel trepi-mademel kell kaks öösel �MyWay�d�. Küll mul alles veab, etmul on säärane ema. Täitsavõimalik, et mu vanemad onalkohoolikud. Järgmisel aastalolen ma võib-olla juba lasteko-dus.

Koer maksis isale omamoodikätte. Ta kargas üles ja ajasmaha isa mudellaeva, siisjooksis aeda, taglas jalgadeümber keerdus. Minu isa kor-rutas üha: �Kolme kuu töömaha visatud.�Vistrik minu lõual läheb ainasuuremaks. See kõik on minuema süü, kes ei tea vitami-inidest tuhkagi.

Laupäev, 3. jaanuarMa lähen magamatusest hul-

luks! Isa ei lasknud koeramajja, nii haukus see terve ööminu akna all. Küll mul allesveab! Minu isa ristis teda van-desõnaga. Kui ta ette ei vaata,siis võtab politsei ta ropusõnavara pärast vastutusele. Ma kahtlustan, et see vistrikon paise. Küll mul alles veab,et see nii nähtaval kohal on.Ma juhtisin ema tähelepanusellele, et ma pole täna veelüldse C-vitamiini saanud.Tema ütles: �Mine ja ostaendale üks apelsin.� Täitsatüüpiline.Ta pole ikka veel plastikpõlleette pannud.Ma lähen suurima rõõmugakooli tagasi.

Pühapäev, 4. jaanuarTeine pärast jõulusidMinu isal on gripp. See eipane mind sugugi imestama,kui silmas pidada toitu, midame sööme. Ema läks vihmagavälja, et tuua talle C-vitamiini-ga jooki, kuigi ma ütlesintalle: �Nüüd on juba liigahilja.� See on täitsa ime, et mepole veel skorbuuti jäänud.Ema ütleb, et ta ei näe mulõua otsas midagi, aga see ontema süütunne kogu sellemeie toidu pärast.Koer jooksis minema, sest emaei pannud väravat kinni. Minategin stereo sanga katki. Keegiseda veel ei tea ja kui hästiläheb, siis on isa pikka aegahaige. Tema on ainus, kesseda peale minu kasutab. Eimingit märkigi põllest.

K A T K E N D

Juba ilmunud raamatud

KirjastuseTänapäevtoimetus

AS TänapäevLaki 17Tallinn 12915

tel 650 5613faks 650 5614e-mail tnp@tnp.ee

Reklaam, müük 650 5611

Kõik ajalehes Tänapäev avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitsmata teosedning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul ilmaAS Tänapäev nõusolekuta on lubatud.Kaastöid ei honoreerita ja käsikirjad hävitatakse.

layout © Tõnu Kaalepw w w . t n p . e e

Tiina Tammer, kirjastuse juht

Tauno Vahter, toimetaja

Eneken Helme, toimetaja

Külli Vahtra, müügijuht

Mihkel Mõisnik,toimetaja