ellujaamisekasiraamat

Originaali tiitel:

New and updated editionSAS Survival Handbook

2009 editionJohn 'Lofty' Wiseman

The Ultimate Guide to Surviving Anywhere

HarperCollins Publishers Ltd.77-85 Fulham Palace Road

London W6 8JBwww.collins.co.uk

Esmatrükk: Harvill, 1986 Tekst © John Wiseman 1986, 2003, 2006, 2009

Illustratsioonid © HarperCollins 1986, 2003, 2006, 2009

Teine täiendatud trükk

Kaane kujundanud Mari Kaljuste© Tõlge eesti keelde. Juhan Habicht, 2004, 2011

ISBN 978-9985-3-1907-9

Kirjastus Varrak Tallinn, 2011

www.varrak.ee

Printon Trükikoda AS

TÄNUAVALDUSED

Värvilised illustratsioonid: Norman Arlott Teised illustratsioonid: Steve Cross, Chris Lyon,

Andrew Mawson ja Tony Spalding

Minu isale

T. C. H. Wisemanile,

kes näitas mulle elu väärtust ja kelle pühendumust teiste päästmisel

ma püüan järgida

HOIATUS

Selles raamatus kirjeldatavad ellujäämistehnikad on mõeldud kasutamiseks oludes, kus inimeste

turvalisus on tõsises ohus. Seetõttu ei võta kirjastajad endale vastutust, kui kirjeldatud võtete kasutamine või väärkasutamine toob kaasa raskeid vigastusi. Sa muti peab arvestama, et ellujäämistehnikate har-ju tamisel ja arendamisel ei tohi riivata maa omanike õigusi ega sattuda vastuollu seadustega, mis kait-sevad mingeid looma- ja taimeliike ning piiravad tuli- ja külmrelvade kasutamist.

SISUKORDSISSEJUHATUS 8

1. ESMAVAJALIK 12

2. STRATEEGIA 50

3. KLIIMA JA MAASTIK 62

4. TOIT 108

5. LAAGRI PÜSTITAMINE 244

6. MÄRKIDE MÕISTMINE 348

7. LIIKUMINE 372

8. TERVIS 392

9. ELLUJÄÄMINE MEREL 480

10. PÄÄSTETÖÖD 504

11. LOODUSÕNNETUSED 528

JÄRELMÄRKUS 572AINEREGISTER 573

8

SISSEJUHATUS

Mul on olnud au teenida elukutselise sõjaväelasena 26 aas tat Briti Lennuväe Eriteenistuses (SAS – Special Air Service). See

on Bri ti armee eliitüksus, mis on saanud ettevalmistuse kõige ras ke-mate operatsioonide teostamiseks igas maailmajaos, valda valt iso-lee ritud ja ülejäänud väeosadest eemal asuvates paika des. Töö tades väikeste rühmadena, seda sageli vaenlase terri tooriumil, on need mehed õppinud olema endale nii arstiks, hamba ars tiks, teejuhiks kui kokaks. Tihti on lisavarustuse saat mine ope ratsiooni iseloomust tulenevalt võimatu ja nad peavad toi me tulema sellega, mida nad loodusest leiavad. Nad peavad toime tulema igasuguste olude ja probleemidega, olgu siis ini meste tekitatute või looduslikega, ning jõudma turvaliselt taga si oma de juurde – seetõttu peavad nad endas arendama oskust üks kõik kus ellu jääda.

Pärast teenistust maailma väga erinevates paikades sai mi nust SAS-i ellujäämiskursuse instruktor. Minu töö oli tagada, et väeosa iga liige suudaks neid oskusi kasutada. Need treeningutel ja ope-ratsioonidel läbi proovitud oskused on selle raamatu aluseks.

Kunagi varem pole vajadus ellujäämistreeningu järele olnud nii suur. Ühest küljest käivad inimesed eksootilistel puhke rei sidel, võtavad ette raskeid matku ja sõlmivad ärisuhteid kau ge te maade-ga, teisest küljest on viimased aastakümned olnud maailmas väga ebastabiilsed. 1989 langes Berliini müür, järg ne sid Lahesõda, Bosnia, Kosovo, Sierra Leone ja Afganistan. Kogu maailma on mõjutanud 11. septembril 2001 toimunud sünd mu sed. Pärast seda kuupäeva pole meie elu enam endine.

On tähtis olla valmis igasugusteks sündmusteks ja ellu jää mis -treening on teie parimaks elukindlustuseks. Osates kasutada põhilisi ellujäämistehnikaid ja teades, mida häda olukordades te ha, muudate maailma enda jaoks turvalisemaks paigaks.

Te võite sattuda hätta maailma suvalises eraldatud paigas: arktilisel jääl või kõrbes, troopilises vihmametsas või ookeanil. Probleemid, mis tuleb ellujäämiseks lahendada, on ühesugused nii sõjaväelasele kui tsiviilisikule. Erinevus on vaid selles, et sõ dur võib soovida oma kohalolekut varjata, tsivilist aga püüab pää semise huvides silma torgata. Erinevad looduslikud tingi mu sed nõuavad erinevaid ellujäämisvõtteid. Mäed, džunglid, tü hermaad ja sood

9

ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK

näivad ohtlikena, kuid igaüks neist pakub elu le ka mingit tuge – kui te vaid teate, kuidas seda teha, võite lei da toitu, kütet, vett ja peavarju. Väga tähtis on kliima mõju. Te peate teadma, kuidas tulla toime käreda külma ja kõr vetava kuu musega, need kaks mõjuvad organismile täiesti eri nevalt. Ellu jäämine sõltub põhimõtete tund-misest ja nende ko han da mi sest konkreetsetele oludele.

Ellujäämise põhialused moo dustavad sisulise püra miidi.

Kuigi ohtlikust olukorrast pääsemine võib nõuda suurt füü silist pingutust, on ellujäämine eelkõige psüühiline pingutus. Kui oota-matu juhtumi tekitatud ärevus on vaibunud ja esi algne adrenalii-nivoog lahtunud, siis nõuab edasine tegut semine kind la meelsust. Meid hoiab käigus instinkt, mida võiks nime tada elutahteks. See on põhiomadus, mida me püüame kas vatada ja võimendada ning mis on vundamendiks, millele me rajame oma koolituse. Lihtne on kontrollida füüsilist valmis olekut, kuid väga raske on teada, kui tugevad me oleme psüü hiliselt.

Mida tsiviliseeritumaks me saame, seda nõrgemaks jäävad meie instinktid, seetõttu on tähtis treenida oma võimeid ning olla valmis igasugusteks sündmusteks.

ElutaheElutahe on see, mis paneb meid igas olukorras jätkama ja mitte alla andma. On julgustav teada, et maakeral pole midagi, millega me hakkama ei saaks, või paika, kus meil poleks või ma lik ellu jääda. Kui me järgime põhilisi reegleid, oleme ette valmistunud ega kaota oma elutahet, siis tuleme toime. Mõnel ini mesel on tugevam tahtejõud kui teisel, aga me kõik saame seda tugevamaks muuta.

Mõned inimesed otsivad rasketes oludes abi religioonist, mõned

Varustus

Teadmised

Elutahe

10

ESMAVAJALIK

mõtlevad oma lähedastele. Hirm ebaõnnestumise ees või kartus kaaslasi alt vedada aitavad samuti meie elutahet tu gev dada. Abiks on ka lugemine ellujäämiseks tehtud sangari tegudest.

Teil võivad olla põhjalikud teadmised ning parim varustus, kuid kui teil puudub elutahe, siis te hukkute.

TeadmisedElutahte vundamendile toetuvad teadmised. Mida rohkem neid on, seda hõlpsam on ellu jääda. Loodetavasti leiate sellest raamatust kõik hädavajalikud tead mised, kuid ka sellest veel ei piisa. Harjutage ja täiendage oma oskusi. Jälgige looduslähedasi inimesi, vaadake, kuidas nad elus püsivad. Rääkige inimestega, kes on karmide olu-dega toime tulnud, ning õppige nende kogemustest.

VarustusEllujäämispüramiidi tipuks on varustus. Sõjaväes on meie va rus tus minimaalne, kuid me teame täpselt, mida, milleks ja kuidas kasuta-da. On mõned kõige olulisemad asjad, ilma milleta ei tohiks kodust lahkuda: komplekt hädavajalikke töövahendeid, nuga, kompass ja raadio- või mobiiltelefon.

Selles raamatus kirjeldatud meetodite rakendamisel peab lugeja lähtuma oma paremast äratundmisest. Näiteks on kirjeldatud töökindlaid meetodeid, kuidas kontrollida, kas mingi taime vili või leht on söödav või mürgine. Kui tavaline inimene neid juhi-seid hoolikalt järgib, siis väga tõenäoliselt ei juhtu temaga mi dagi halba, kuid väike risk on ometi. Inimesed reageerivad mür gistele ainetele erinevalt, mõnele inimesele võib osutuda ohtli kuks juba väga tühine kogus. Mõned kirjeldatud lõksudest on samuti väga ohtlikud. Kohtades, kus võib liikuda inimesi, ei tohi neid jätta järelevalveta ning hooletu käitumise korral võib lõksu valmistaja ka iseennast tugevasti vigastada.

Siinkirjeldatavaid oskusi omandades peavad lugejad silmas pidama looduskaitse nõudeid ja vältima loomade julma koht-lemist, samuti tuleb arvestada seadustega, millega mõned siin-setest tehnikatest võivad vastuollu sattuda. Pidage meeles, see on käsiraamat käitumisest oludes, kus ellujäämine on esma tähtis, ning tegemist võib olla riskidega, millele argielus oleks rumal mõeldagi. Erinevate riskide kaalumine on osa ellujäämise stra-

11


teegiast. Viimane valik tuleb teha teil endal ja vale otsuse puhul ei saa süüdistada kedagi teist.

Kuigi tegemist pole mingi ametliku õpikuga, püüan ma enda ja oma kolleegide kogemustele toetudes anda nõu, kuidas teha õigeid otsuseid. Kirjeldatavad meetodid ja oskused on aidanud elusid päästa ning nad aitavad ka teil ellu jääda.

Lõpuks tahaksin ma tänada SAS-i, mis andis mulle või ma luse hankida kogemusi, millele see raamat tugineb, ning tänada Howard Loxtonit ja Tony Spaldingit, kes aitasid selle kirjasta misel. Ilma nende raske töö ja pühendumuseta poleks selle raa matu ilmumine saanud võimalikuks.

J. W.The Survival School, Hereford

Ellujääjaks saamine algab eeltööst – see tähen dab väga mitmekülgset ettevalmistust. Siinses peatükis

püüame tagada, et teil oleks õige varus tus iga retke jaoks, mille te ette võtate. Tutvus tame põhimõtet, et ükskõik kuhu minnes võtke kaa sa taskusse mahtuv va-rustus, mis koosneb hoo likalt valitud abivahenditest.

Nuga on kõige olulisem tööriist. See tuleb hoo -likalt valida, seda tuleb tihedasti hooldada ning hoida ideaalses korras.

Niisama tähtis on isiklik ettevalmistus – see, et te oleksite ränkades tingimustes valmis nii füü siliselt kui ka psüühiliselt tegelema ohtude ja stressiga. Teil peab olema selge ettekujutus, mida on ellujäämiseks tarvis. Esmajoones on vaja vett ja soola – ning te peate teadma, kuidas neid han kida.

-1-ESMAVAJALIK

ELLUJÄÄMISEKS HÄDAVAJALIK 14Ettevalmistus 16Uurimistöö 17Plaan 18Varustus 19Ootamatused 27

ELLUJÄÄMISKOMPLEKT 28ELLUJÄÄMISPAUN 32NOAD 35OHUGA SILMITSI 38

Põhivajadused 39VESI 40

Vee leidmine 41Kondenseerumine 43Vesi taimedest 46Vesi loomadest 48

SOOL 49

14


Maakeral on väga vähe paiku, kus inimesed poleks end maksma pannud. Ka kohtades, mis on liiga ebasõbralikud püsiva kodu

loomiseks, on inimesed leidnud võimalusi loodusrikkuste kasuta mi-seks, olgu selleks siis jahipidamine või kaevandamine. Sageli mõõ davad aga inimesed loodusega jõudu vaid rahulduse pärast, mida see neile valmistab.

Peaaegu igal pool leidub looduses ellujäämiseks hädavajalikku. Mõnel pool on varusid rikkalikult, mõnel pool napilt – olemas olevate varude kasutamine nõuab tervet mõistust, teadmisi ja leid likkust. Veel tähtsam on tahtmine ellu jääda. inimesed on tões tanud, et ka kõige karmimates tingimustes on võimalik ellu jääda – kuid vaid seetõttu, et neil on olnud meelekindlust ja tahte jõudu. Kui puudub elutahe, on selle raamatu oskustest ja teadmistest ras kes olukorras väga vähe abi.

Ellujäämine on elus püsimise kunst. Igat abivahendit, mis teil satub olema, tuleb käsitleda kui preemiat. Te peate teadma, kuidas kõike vajalikku loodusest võtta ning täielikult ära kasutada; kuidas tõmmata endale päästjate tähelepanu; kuidas leida tundmatul maastikul kaardi ja kompassita teed tagasi tsivilisatsiooni juurde, kui abi pole oodata. Te peate teadma, kuidas säilitada oma tervist ning kuidas haige või haava-tuna ravida ennast ja teisi. Te peate suutma säilitada endas võitlusvaimu ning oskama sisendada seda ka neisse, kes on teiega samas olukorras.

Varustuse puudumine ei tähenda veel, nagu poleks teil ellu jäämiseks abivahendeid, sest teadmisi ja oskusi kannate ju endaga kaasas – seepä-rast ärge laske neil oskustel ja kogemustel rooste minna ning täiendage alati oma teadmisi.

Me kõik oleme õppinud koduses ümbruses ellu jääma – kuigi tavali-selt me oma elamisviisist niiviisi ei mõtle –, kuid tõeline ellu jääja peab õppima kohanema ka võõras ümbruses, samuti nagu tut tavas ümbruses, kui see loodusjõudude või inimtegevuse toimel järsult muutub. Ükskõik kes – noor või vana, mees või naine – võib leida end ellujäämisoskusi vajavast olukorrast. Järjest rohkem ini mesi lendab kaugetesse maadesse, läheb merele purjepaadi või suure laevaga, käib matkamas või ronib mägedesse, veedab puh kust eksootilistes paikades – ning ohuolukorrad, millesse nad või vad sattuda, on järjest mitmekesisemad.

Ellujäämisoskused pole seotud ainult selliste äärmustega nagu len-nuki purunemine vastu mäekülge, laevahukk keset troopilist merd või autorike kusagil kõrbes. Iga kord, kui te autos turvavöö kinnitate, tagate sellega endale parema võimaluse ellu jääda. Enne sõiduteele astumist

15


vasakule ja paremale vaatamine ning enne magamaminekut lahtiste tulekollete kontrollimine on ellu jäämis tehnikad, mida te kasutate ins-tinktiivselt. Just selliseid harjumusi tuleb teil endas arendada – nagu ka õppida uusi oskusi.

Ellujäämise peamisteks elementideks on söök, tuli, varjupaik, vesi, õige tee leidmine ja ravi. Et neid tähtsuse järgi reastada, võib kasutada lühendit TAVO. Ükskõik, kas olete jääväljal või kõrbes, dþunglis, merel või mere kaldal, järjestus jääb ikka samaks.

T – TurvalisusEsimese asjana tuleb teil tagada, et olete kaitstud järgmise võimaliku ohu eest – olgu selleks siis lumevaring, metsatulekahju või plahvatav kütus. Jääge õnnetuskohale nii kauaks, kui see on ohutu, ja seejä-rel tagage endale kaitse loodusjõudude eest. See tähendab peavarju valmistamist ja enamasti ka lõkke süütamist. On mitu põhjust, miks sündmuskohale jääda:

1 Rususid on võimalik kasutada varjupaigana, märguanneteks jne.2 Rusud on maastikul silmatorkavad, neid on kergem leida.3 Tõenäoliselt on rusudes vigastatuid, keda ei tohi liigutada.4 Samale kohale jäädes hoiate energiat kokku.5 Kui lähtekoht, marsruut ja sihtkoht olid teada, siis on päästjatel

õnnetuskohta lihtne leida.

A – AsukohtJärgmiseks sammuks pärast peavarju valmistamist on panna välja häda olukorrast teavitavad leppemärgid. Teil on vaja juhtida või ma like päästjate tähelepanu oma asukohale. Tehke seda niipea kui saa te.

V – Varude täiendaminePäästjaid oodates otsige vett ja toitu, et täiendada oma häda abi-varusid.

O – OrienteerumineHea orienteerumine hoiab teid õigel teel ja on sageli osutunud te guriks, mis hädaolukorra lahendab. Kuid kui leiate, et olete eksi nud, siis jääge alati sinna, kus te olete.

16

ESMAVAJALIK

TervisTe peate ise olema enda arstiks ja kogu aeg hoolikalt jälgima oma ter-vislikku seisukorda. Ravige hõõrdumisville kohe, kui need tekivad, ärge oodake, kuni nad mädanema lähevad. Hoidke silm peal oma kaaslastel ja lahendage tekkivad probleemid viivitamatult. Kui keegi lonkab, jääb teistest maha või käitub imelikult, siis peatuge ja ravige teda.

ETTEVALMISTUSSkautide moto on asjakohane. Sellest peaks lähtuma igaüks, kes lä-heb reisima või kavandab mingit retke – tehke võimalust mööda kind-laks, millised ohud võivad tekkida ning milliseid oskusi ja vahen deid on vaja nendega toime tulekuks. Kõige elementaarsem põhi tõde ongi ettevalmistus, sobiva varustuse kaasavõtmine ja või ma likult põhjalik planeerimine.

Varustus võib olla kaalukeeleks õnnestumise ja ebaõnnestumise vahel, aga algajad võtavad matkama minnes enamasti kaasa liiga palju ning õpivad alles valusate kogemuste kaudu, mis on tegelikult vajalik ja ilma milleta saab vabalt hakkama. Pole just lõbus tassida suurt kotti üleliigse kraamiga, ise kahetsedes, et taskulamp ja kon serviavaja on maha jäänud. Õige komplekti koostamine pole lihtne.

Tehke kindlaks, kas olete kavandatud ettevõtmise jaoks piisavalt heas füüsilises vormis. Mida paremas vormis te olete, seda lihtsam ja nauditavam saab olema teekond. Näiteks kui kavatsete mägedesse matkama minna, siis treenige juba varakult ja kandke oma matka saapad

VARUSTUSE NIMEKIRIEnne igat reisi või matka koostage nimekiri ja esitage endale järg mised küsimused:

– Kui kauaks ma jään? Kui palju toitu ma selle aja jooksul vajan ja kas ma pean ka vett kaasa võtma?

– Kas mul on selle kliima jaoks piisav kogus sobivaid rii-deid? Kas ühest paarist saabastest piisab või peaks läbi-tava tee pikkust ja pinna eripära arvestades võtma kaasa ka varu paari?

– Millist erivarustust ma sellel maastikul vajan?– Milline komplekt ravimeid oleks kohane?

17


sisse. Minge tööle ja tagasi jala ning kandke liivaga täi detud kotti, et oma lihaseid treenida! Vaimne valmisolek on sa muti täh tis. Kas olete kindel, et eesmärk on teile jõukohane, olete piisavalt ette valmistunud ning teil on vajalik varustus olemas? Kõrvaldage kõik närivad kahtlused juba enne teele asumist.

Valmistage alati ette ka varuplaan juhuks, kui miski läheb valesti. Väga harva kulgeb kõik plaanipäraselt. Mida teha siis, kui eesmärgi-ni jõudmine osutub võimatuks? Mida teha siis, kui sõiduk üles ütleb või kui ilmastik või maastik osutuvad oodatust rängemaks? Kui lähete rühmaga, kuidas jaguneda, kui olud nõuavad lahkuminekut? Mis saab siis, kui keegi rühmast jääb haigeks?

TervisekontrollLaske oma tervislik seisund põhjalikult üle vaada ja kontrollige, kas teile on tehtud kõik vaktsineerimised, mida teie sihtkohaks oleval ter-ritooriumil nõutakse. Levinumad on vaktsineerimised kollatõve, koolera, tüüfuse, hepatiidi, rõugete, lastehalvatuse, difteeria ja tu ber kuloosi vas-tu – teetanuse-vastane vaktsineerimine on aga igal juhul hädavajalik. Varuge nendeks süstideks aega – täielik kaitse tüüfuse eest tähendab kolme süsti kuue kuu jooksul. Kui reis viib teid läbi malaariapiirkonna, varuge piisav kogus malaariavastaseid tab lette. Nende tablettide võtmist tuleb alustada kaks nädalat enne teeleasumist, et organism omandaks vastupanuvõime juba enne, kui te nakkuskoldesse jõuate, ning tablettide võtmist tuleb jätkata veel kuu aega pärast koju naasmist.

Käige ka hambaarsti juures ja laske hambad üle vaadata. Ham bad, mis tavaoludes ei valutagi, võivad külmas kliimas põhjustada suurt piina. Mõistlik on teele asuda võimalikult tervena.Koostage komplekt ravimitest, mida teil võib vaja minna, ning kui reisite rühmaga, siis tagage, et kõigi liikmete meditsiinilised vaja dused oleksid kaetud. Kui üks rühma liikmetest pole vormis, kas siis tuleks ta maha jätta? See on sõprade puhul raske otsus, ent lõpp eesmärki silmas pida-des siiski paratamatu. Arvestage ka kõigi rühma liikmete võimekusega riskantsetes, rasketes või vastupidavust nõud vates oludes. Pingeseisund toob isikus esile senitundmatuid jooni ja iga rühmaga ette võetava retke kavandamisel on osalejate seas vaja teha mingi valik.

UURIMISTÖÖTeil ei saa kunagi olla liiga palju teavet oma reisi sihtpunkti kohta. Võt ke ühendust inimestega, kes on seal juba käinud, lugege raa-

18

ESMAVAJALIK

matuid, uurige maakaarte, hankige endale kaasavõtmiseks usaldus-väärsed ja kaasaegsed kaardid. Uurige, mida on teada ko halike ini meste kohta. Kas nad on sõbralikud ja abivalmid või võõ raste suhtes vaenulikult meelestatud? Kas on mingeid kohalikke kombeid ja ta busid?

Mida üksikasjalikumad on teie teadmised kohalike inimeste elu-laadist – just mitteläänelike ühiskondade puhul, kus elu on palju loo-duslähedasem –, seda rohkem on teil vajaduse korral ellu jää mi seks olulisi teadmisi. Kohalike elanike meetodid varjualuse ehi tamiseks, lõkke süütamiseks, toidu ja vee leidmiseks ning ravim taimede kasu tamiseks tuginevad kohalike olude põhjalikul tund misel.

Uurige hoolega kaarte, püüdke saada maastikust ettekujutus juba enne selle nägemist ja hankige selle kohta võimalikult palju teadmisi: jõgede suund ja voolukiirus, kosed, kärestikud ja keerised. Kui kõrged on mäed ning millised on nende nõlvad – kas need on lumega kaetud? Mis suunas on mäeseljakud? Milline on taimestik, kus kasvavad millised puud? Milline on temperatuur, kui suur on kõikumine päevase ja öise temperatuuri vahel? Mis kell päike tõuseb ja mis kell loojub? Milline saab olema kuu faas? Mis kell toimuvad ja kui tugevad on tõusud ja mõõnad, milline on levinuim tuule suund ja kui tugev see on? Millist ilma on oodata?

PLANEERIMINEKoguge tulevase ekspeditsiooni liikmed regulaarselt kokku, et aru tada läbi oma eesmärk. Jagage inimestele ülesanded: arst, ling vist, kokk, erivarustuse hooldaja, mehhaanik, autojuht, kaardilugeja jne. Tagage, et kõik liikmed oleksid varustusega tuttavad ning et va rusid oleks piisavalt – eriti käib see patareide, kütuse ja lambi pirnide kohta.

Jagage projekt faasideks: algus, eesmärgini jõudmine, tagasitee. Sõnastage iga faasi jaoks selge eesmärk ning töötage välja aja-graa fi k. Koostage varuplaanid selliste erandolukordade jaoks nagu sõi duki purunemine, haigus ja vigastatud ekspeditsiooniliikme eva-kuee rimine.

Hinnates edasiliikumise kiirust, eriti jalgsi matkates, jätke pigem suur varu. Alati on meeldivam plaani ennetada. Liiga optimistliku graafi ku järgimisest tekkiv pinge mitte ainult et tekitab nägelusi ja üleväsimust, vaid põhjustab väärotsuseid ja liigset riski, mis on kõige sagedasemad õnnetuste põhjused. Te ei saa kanda kaasas kogu vee-tagavara, vaid peate seda teel täiendama. Veeallikad on üks tähtsa maid tegureid marsruudi kavandamisel.

Kui marsruut on paika pandud, tuleks sellest teistelegi teatada – et

19


võiks loota abile, kui midagi peaks viltu minema. Kui lähete mä ge desse, siis teatage kohalikule politseile ja päästeteenistusele. Rääkige neile oma plaanist, kavandatud mineku- ja tulekuaegadest. Kui lähete auto-matkale, andke sellest teada automatkajate orga nisatsioonile. Kui lähete purjetama, informeerige sellest rannavalvet ja sadama juhtkonda.

Hoolitsege selle eest, et alati oleks keegi, kes teab, kuhu ja millal te kavatsete jõuda, ning andke talle kokkulepitud aegadel märku – et häirekellad hakkaksid helisema, kui te mingil põhjusel ühendust ei võta. Veesõidukeid ja lennukeid hoitakse üldiselt kontrolli all ning kui need ei jõua sihtkohta, siis alustatakse marsruudil otsinguid ning päästesalk jõuab kohale. Harjutage endale sisse, et kuhugi minnes ütlete inimestele, kuhu te lähete ning millal kavatsete kohale jõuda või tagasi tulla.

VARUSTUSKõigeks valmis olla on raske ülesanne, kui liigute jalgsi ja peate kõike vajalikku ise kandma. Ent ükskõik, mida te kaasa võtate – veenduge, et see oleks töökorras, vastupidav ja kasutatav mitmeks otstarbeks. Selle vahel, mida te tahaksite kaasa võtta ja mida te peate kaasa võt-ma, tuleks leida täpne tasakaal. Mingiks seikluseks valmistudes peate arvestama, millised võivad olla ohud ning kuidas neist üle saada. Seda nimetatakse ootamatuste planeerimiseks.

Teadmised kliima, ilmastiku ja aastaaja kohta aitavad teil otsus-tada, mida kaasa võtta, ent teil tuleks tagada, et kõik rühma liikmed oskaksid kasutada kaasavõetud erivarustust. Uurimistööga kogutud teabega peaksite olema võimeline otsustama, mida ees märke ja tin gi-musi silmas pidades kaasa võtta.

RiietusRiietuse õige valik on väga oluline. Kui asute teele õiges riietuses, siis on edukas päralejõudmine tõenäoline. Inimene on troopikaalade loom ning suudab oma sünnipärases varustuses ellu jääda vaid troo pikas. Niipea, kui me sellest vööndist lahkume, peame tagama oma kehale troopilised tingimused, seega siis vajame riideid. Riided ei anna sooja, nad lihtsalt ei lase keha toodetud soojusel haihtuda.

Parasvöötmes on kõige ohtlikumateks looduslikeks mõjutajateks tuul ja vihm, polaaralade veelgi äärmuslikumates tingimustes on ohtli kum külm. Kui riietuse kihtidesse püütud soojus asendub pide-valt tuule ja vihmaga, ähvardab teid hüpotermia. Külmas kliimas on lahenduseks mitmekihilisus – kui läheb jahedaks, tõmmake kamp sun

20

ESMAVAJALIK

selga; kui hakkab sadama, pange selga midagi veekindlat. Samas – kui kannate paksu jopet ning selle peal rasket seljakotti, siis valitseb oht, et hõõrdumine õlgadel ja nimmepiirkonnas võimaldab niiskusel ke hani jõuda. Teil on vaja vahetusrõivaid ja täiendavaid sooje rõivaid peatuste ajaks.

Kuumas kliimas on väga raske leida tasakaalu mugavuse ja prak-tilisuse vahel. Ning ka külmaga on ülekuumenemise oht, kui kannate pakse rõivaid ja seejuures tegutsete aktiivselt. Liikudes kandke nii vä he riideid kui võimalik ja kui teil on palav, siis on veekindla pea lis riietuse kandmine pigem kahjulik, sest kondenseerumine leotab läbi alumised rõivakihid.

Riietus peaks pakkuma kaitset ja sobima selga, piiramata see juures liigutusi. Riietus peab hoidma keha sooja ja kuivana, ent jätma ülekuu-menemise vältimiseks mitmeid tuulutusvõimalusi (kui hakkab külm, siis võite ju alati midagi täiendavat selga tõmmata).

Kangatööstuses on viimastel aastatel olnud mitu olulist läbi murret ja tasub tunda pakutavate materjalide plusse ning miinu seid: Gore-Tex™ on suurepärane materjal, laseb õhku läbi, hoiab teid sooja ja kuivana ning jätab kehale tuulutusvõimaluse, kuid omad puudused on sellelgi. Õhku läbi laskvad kangad "töötavad" ainult puhtana. Mudaga kokku saades ja määrdudes ei toimi nad enam nii tõhusalt. Gore-Tex™ ei ole väga tugev ega kulumiskindel, vaid nõuab hooldust. Kõige õigem viis Gore-Texi™ kasutamiseks on kanda liikumise ajal tavalisi tuulekindlaid rõivaid ning puhkuse ajal tõmmata selga õhku läbi laskev varustus.

Sünteetilised materjalid nagu näiteks fl iis on väga levinud ning osutu-vadki mõningates tingimustes paremaks looduslikest mater ja lidest nagu vill, suled ja puuvill. Tõmblukuga fl iisjakki on lihtne sel ga panna ja ära võtta ning kandmiseks on see mugav. Valige endale tuu lekindel fl iisjakk ja sageli sellest piisabki. Kui läheb külmemaks, so bib fl iis veekindlate rõivaste alla ning keha on välis tingimustest hästi eraldatud. Valmistatakse ka matkarõivaid, mis oma talitluselt mee nutavad loomanahka (nn Buf-falo süsteem). Väliskiht on tuulekindel ja sees on kohev kunstvooderdis. Märjaks saades toimib see nagu kum mi ülikond. Külmades ja niisketes tingi mustes matkamiseks on need rõivad igati sobivad, paadi matkadel ja koobastes aga lausa ideaalsed.

Looduslikest materjalidest on villane kampsun endiselt väga hea valik, sest vill hoiab sooja ka märjana. Miinuseks on see, et vill venib ja muutub raskeks, nii et sokkide jaoks pole vill hea valik. Udusuled on kõige soojem ja kergem looduslik vooderdusmaterjal, kuid märjaks saades kaovad soojapidavad omadused täiesti. Puuvill toimib nagu taht, imeb kogu niiskuse sisse. Seega sobivad puuvillased rõivad troopikasse, mitte aga külmadesse märgadesse piirkondadesse.

21


Jalanõud on väga oluline valik ja kui plaanitsete pikemat jalgsi-rännakut, siis laske oma jalgadel otsustada. Uued saapad kandke varakult sisse ja kaks nädalat enne teeleasumist hakake oma jalgu piiritusega määrima, et nahk tugevamaks läheks.

Asjaarmastajate jaoks on riietuse valikul tähtsaimaks teguriks hind. Sõjaväe ülejäägid on väga populaarsed noorte seiklejate seas, kes ar-mastavad kaitseriietusega tänaval uhkustada. Sõjaväevarustus on hea ja odav, kuid müüki jõudes siiski juba vananenud. Kaitsevärvi või tumedate riiete suureks miinuseks on see, et teid on raske leida. Sõdurid kannavad varjevärvust selleks, et neid ei nähtaks, teie ees märk on hätta sattudes aga vastupidine. Suurem osa matkarõivastest on sinised või oranþid, paremal juhul mõlemat värvi, sel juhul saate end igal juhul nähtavaks teha. Ostke parimad riided, mida te endale lubada saate, ja pidage nõu hinnatud matkatarvete poe müüjatega.

Pidage meeles – pole olemas halba ilma, on ainult ebasobivad rõivad.

MagamiskotidÜldjoontes on kahte tüüpi magamiskotte. Ühtedes on vooderduseks kunstmaterjalid, teistes (seejuures kallimates) suled. Suled on kerge-mad ja peavad paremini sooja – aga ainult kuivadena. Kui sulg vooder saab märjaks, ei pea see enam üldse sooja ning selle kuiva tamine on väga raske. Kui võib oletada, et suur osa matkast toimub märgades tingimustes, siis on kunstkiust vooderdusega magamiskott parem valik. Muidugi tuleb ka seda niiskuse eest hoida, sest märjas magamiskotis magamine on väga ebamugav.

On olemas ka suurepärased Gore-Tex™ bivikotid, mis hoiavad teid kui-vana ilma telgitagi, kuid kokkuvõttes ei asenda need siiski telki, mida saab kasutada ka toidu valmistamisel ja nõupidamisruumina. Hoidke oma ma-gamiskotti veekindlas ümbrises ja suruge nii tihe dasti kokku kui võimalik. Hoidke kott puhas, magama heites pange selle alla matt või pontšo. SeljakotidEt kanda kaasas kogu oma riietust ja varustust, vajate tugevat ja mu-gavat seljakotti. Valige parim, mida teie rahakott lubab. See peaks olema tugev, ulatuslikult reguleeritavate ja kindlalt raami või katte-materjali külge kinnitatud rihmadega. Kehvad rihmad venivad raske koormaga kiiresti välja. Koti juurde peab kuuluma mugav vöörihm. Koorma kandmise saladus ongi selles, kuidas seada raskus puusadele, mis on keha tugevaim tugipunkt, mitte aga õlgadele või seljale, mis väsivad kiiresti.

Kas soovite sisemise või välise raamistikuga seljakotti? Sise mised on

22

ESMAVAJALIK

kergemad ja teevad pakkimise kergemaks, aga välised on tugevamad, tagavad raskuse ühtlasema jaotuse ja on eriti kasu likud kohmaka või raske varustuse kinnitamiseks – häda olukorras ka haige või haavatud inimese transportimiseks. Korralik välisraam peaks hoidma koorma keha suhtes kõrgel, venitama niiviisi vähem õlgasid ja puusi, ning peaks kindlasti jätma koti ja selja vahele õhuvahe, et vähendada kontaktpinna higistamist. Raam lisab kaalu ja kipub ka takerduma kaljunukkide või okste taha, tehes seega ti heda taimestikuga kaetud alade läbimise veidi raskemaks, kuid see ei kaalu üles raami eeliseid.

Lõpetuseks, valige seljakott, mis oleks tehtud tugevast ja vee kindlast materjalist, eelistatavalt sisemise kinninööritava lisa lapat siga, mis ei laseks veel sisse sadada ega asjadel välja kukkuda. Külg taskud on alati kasulikud, kuid need peaksid olema tõmb lukku de ga, mitte rihmade või nööridega, sest need ei pea varustust piisa valt hästi kinni.

Varustuse pakkimineKui ees ootavad niisked tingimused, siis pange kõik asjad kile-kottidesse. Seljakoti pakkimisel pidage täpselt meeles, kus miski on, ja seadke asjad nii, et see, mida teil esimesena vaja läheb, ei oleks kõige all. Magamiskotti vajate tõenäoliselt viimasena, niisiis pange see kõige alla. Telk peaks olema kõige peal, samuti sobib koti peale näiteks raadio. Aga kui teil tuleb tegemist tugevate tuultega, siis ärge tehke oma koormat ka liiga kõrgeks, sest kõrget kuhja on ras-kem tasakaalus hoida ning te kulutate palju energiat ainuüksi selle püsti hoidmisele.

Pange pliit ja keedunõud koti külgtaskutesse, sealt on neid pea-tudes lihtsam kätte saada. Jälgige, et sulav või lömastuv toidu kraam oleks sobivates anumates. Soojas kliimas võiks eelistada toi tu, mida saab süüa külmalt, ja teha ohtrasti sooja jooki. Külmas klii mas jäl-gige, et toidus oleks rohkesti rasva ja suhkrut. Millist toitu te kaasa võtate, sõltub teie maitsest, aga lähtuda tuleks sel lest, et vitamiini-de, mineraalainete, rasvade, valkude ja süsi vesikute kogused oleksid tasakaalustatud. Mõelge ka sellele, kui suurel määral te võite leida toitu loodusest, ning kandke kaasas esma joones seda, mida kohalikes oludes ei leidu.

GPSGPS (Global Positioning System, globaalne positsioneerimissüsteem) on suurepärane seade, mis teeb tee leidmise märksa lihtsamaks. Sisu liselt on tegemist suhteliselt lihtsalt kasutatava seadmega, mis võtab vastu sidesatelliitide raadiolaineid ja teeb nii kõikjal maailmas kindlaks teie asukoha. Kasulik on teada, et seniste katsete kohaselt annab GPS 95-l

23


juhul 100-st õige tulemuse. Ainult et satelliitside toimib vaid seal, kus pole takistusi – nagu näiteks puuoksi. Selget sig naali ei saa ka liikumise ajal, nii et seadme kasutamiseks peate mõnda aega seisma lagedas kohas. Tasub siiski meeles pidada, et kui me toetume vaid tehnikale, taandarenevad meie loomulikud oskused ning kui tehnika peaks üles ütlema või ära kaduma, oleme lootusetult jännis. Nii et jääge põhios-kuste juurde. Lugege kaarti, leidke tee ja kasutage GPS-i kontrollimiseks, kas teie otsused olid õiged.

GPS-i ostmisel tuleks lähtuda mitmetest kaalutlustest. Millisel ret-kel te seda kasutate – kui kannate seda jalgsimatkal kaasas, siis ilmselt eelistate kergemat ja väiksemat mudelit. Millises kliimas te seda kasuta-te – ehk kas on vaja veekindlat mudelit (need on tava liselt raskemad ja lisafunktsioonidega). Arvestama peaks ka pata reide või akude kestvusega. Mõned seadmed on keerukamad, mõned lihtsamad – valige selline, mis teile meeldib. Enamasti on neil võima lus koordinaatpunktide sisestamiseks (merel on need lihtsalt pikkus- ja laiuskraadid, maal aga näiteks laagri-paigad või silma torkavad loo duslikud objektid). On mitmeid mugavaid, pihku mahtu vaid sead meid, mõni on koguni ühendatud käekellaga.

Patareidega töötava varustusega on alati see häda, et kõige eba-sobivamal hetkel saavad patareid tühjaks. Külmaga tühjenevad pata-reid kiiremini. Parem pole lugu ka akudega, nende laadimine on keset metsikut loodust raskendatud; liikumise ajal alatasa kaduma kippuv kontakt on tõeline tüütus.

Kandke GPS-i paelaga kaelas, jaki all. See vähendab seadme lõh-kumise ohtu ja kaitseb seda ilmastiku eest. Ärge pistke seda liht salt seljakotti või jätke kuhugi vedelema.

Kui kavandate kaardil oma teekonda, valige välja silmapaistvad punktid, mida võiks hädaolukorras kasutada kokkusaamiskohtadena. Valige need ühtlaste vahemaade, näiteks tunniajaste jalgsimatkade järel. Sisestage need punktid GPS-i ning need hoiavad teid õigel teel. Aparaat näitab, kui kaugel te valitud punktist olete ja mis suunas tuleks selleni jõudmiseks minna.

RaadiodKui lähete kõrvalisse kohta pikale ekspeditsioonile, siis on raadio hädavajalik. Need on küll kallid, kuid oma hinda väärt – kui raa-diosaatjad on teile liiga kallid, siis on kogu ekspeditsioon teile liiga kallis. Valige mudel, millel poleks liiga palju kanaleid, kuid mis vas-taks teie vajadustele. Kui kanaleid on väga palju, kalduvad inime sed neid segi ajama ja valesid kasutama. Määrake töökanal, mida kõik ettenähtud aegadel kasutaksid. Määrake prioriteetne kanal häda-olukordade jaoks, millel keegi teie teadet ei segaks. Kui tegut sete

24

ESMAVAJALIK

koostöös rannavalve, metsavalve või muu organisat sioo niga, kont-rollige varakult, et teie raadiod oleksid ühilduvad ning teh ke kindlaks nende hädaabikanal (tavaliselt 16), kasulik oleks tea da ka ülemaailmsete organisatsioonide sagedusi. Hoidke raadio tur va lises kohas – parem, kui see on kogu aeg kellegi silma all, mitte kotis.

Leppige varakult kokku märguannete graafi k, kindlad kellaajad hom-mikul ja õhtul, mil raadio teel ühendust võetaks – eriti oluline on see suurema ekspeditsiooni puhul. Sisuliselt tähendab see seda, et baasis on keegi raadio juures ning kõik rühmad võtavad järge mööda baasiga ühendust. Tehke varakult kindlaks, kas valitud sa ge dused teie sihtkohas töötavad ja et igas rühmas oleks vähemalt kaks inimest, kes oskaksid raadiot kasutada. Igal rühmal olgu oma kutsung, sagedus ja kellaajad, millal endast teada anda.

Nõudke, et kogu side käiks läbi baasi, mitte rühmadel oma va hel. Kui selle üle puudub kontroll, võib tekkida suuri segadusi. Enne saate alustamist kuulake, kas laineala on vaba, muidu segate teisi. Igaühte võib mikrofoni taga tabada verbaalne kõhulahtisus, see pärast pange enne sideseanssi kirja, mida te tahate öelda ning sean si ajal hoidke pliiats ja paber käepärast, et teha märkmeid ning teile antavad inst-ruktsioonid kirja panna. Nii saab hoida side sean sid võimalikult lühikesed ja patareid kuluvad vähem.

Õhtul baasiga ühendust võttes teatage oma asukohast, seni sest tegevusest ja kavatsustest edaspidiseks. Hommikuse side seansi käigus annab baas värske ilma-teate, õige aja signaali ja muud va ja likku teavet. Li-saks võib olla keskpäevane side seanss, milles tea takse asukohast.

Kui olete jõudnud eks-

NB!Rütm — ärge hakake diskoreid jäljendama

Kiirus — rääkige aeglaselt

Hääletoon — rääkige pehmelt

Kõla — kõrgendage pisut häält; kohanimedest rääkides öelge need tähthaaval

NB!Signaal on nõrk jäärakutes ja orgu des. Signaal on tugev künka-tippudes ja vee kohal.

25


peditsiooni oodatavalt ohtlikusse järku, siis on otstarbekas, et baas oleks valmis täiendavateks sideseanssideks – kui tekib häda olukord, saate juhtunust viivitamatult teatada ja abi kutsuda.

MobiiltelefonidMobiiltelefon on üks 20. sajandi tähtsamaid leiutisi. Ohuolukorras võib see osutuda tõeliseks elupäästjaks. On näiteid ekspe dit sioo nidest, mille raadio halva ilma või ebasoodsa asukoha tõttu ei töö tanud ja appikutse saadeti mobiiltelefoniga. Rühm alpiniste jäi Eve restil hätta, kui nad olid tipus ära käinud ja alustasid laskumist. Nad püüdsid kor-duvalt baaslaagrit oma olukorrast raadio teel teavitada, kuid edutult. Rühma juht helistas mobiiltelefoniga oma naisele Hongkongi, too helistas Kathmandusse, sealt alarmeeriti Everesti baaslaagrit ning päästemeeskond asus teele.

Mõned telefonid on paremad kui teised, niisiis tasub neid eelnevalt võrrelda. Samuti on enne teise riiki sõitmist häda vajalik oma mobiil-sidefi rmalt välja uurida, kuidas on mobiili võrguga lood sihtkohas. Hoidke üht telefoni autos, abi kutsu miseks on see tõesti hindamatu abiline, ja kui on olemas vastav adapter, saab sigaretisüütajast voolu ning ei pea muretsema aku laetuse pärast. Maastikul on aku laadi-mine probleem, see pärast kasutage telefoni mõistlikult. Nii raadio kui telefoni puhul kulutab vastuvõtt vähem voolu kui saatmine, nii et ots tarbekas on helistada ja siis oodata, et teile tagasi helistataks. Ärge sattuge paanikasse, kui midagi kuulda pole. Niiskus on kõigi elektriliste riistade vaenlane. Võib juhtuda, et saatja on korras ka siis, kui vastuvõtja on üles öelnud. Täiesti võimalik, et keegi saab teie saadetud signaali siiski kätte. Kui peaksite saa ma kinnituse, et päästemeeskond on teele asunud, piirduge vastuvõtuga.

NB!Hädaolukordadeks mõeldud plaan lastakse käiku, kui kahe järjes tikuse ettenähtud sideseansi ajal side puudub. Isegi kui kõik on korras ja lihtsalt pole õnnestunud ühendust saada, käsitleb baas seda hädaolu-korrana. Te peate jääma või naasma punkti, mille asu kohast te viimati teatasite, ning ootama ühenduse võt mist. Kui olete tõepoolest hätta sattunud, siis teab baas, kus te viimati olite ja kuhu te kavatsesite minna ning päästemeeskond teab, kuhu tulla.

26

ESMAVAJALIK

AltimeetridMägedes on altimeetri kasutamine hea mõte. Mõõdetud kõrguse võrd-lemine kaardilt loetuga aitab määrata, millisel samakõrgus joo nel olete ning kui kaugele jääb tipp või järsak.

Pole võimalik võtta kaasa nii palju varustust, et sellest piisaks kõik-võimalike hädaolukordade lahendamiseks. On abiks, kui teil on GPS, mo-biiltelefon jne, aga kui teil on säilinud oskus improviseerida ja ko haneda, saate vajaduse korral hakkama ka ilma tehnikata. Õppige olulisi asju ise tegema ja kasutage tehnikat oma otsuste kontrolli miseks – ärge seadke end tehnikast sõltuvusse. Kõige tähtsamaks on tehnikapoolel sidevahen-did. Kuni teil on side välismaailmaga, võite tunda end turvaliselt.

Paljud legendaarsed ellujäämislood on saanud alguse vääratest teevalikutest ja inimeste äraeksimisest. Matka kavandades mõelge, milline võiks olla kõige hullem sündmuste käik ja küsige endalt, kas olete võimeline seda vältima.

SõidukidMerepinnast kõrgel või äärmuslikes oludes töötamiseks vajavad mootor-sõidukid kohandamist, samuti tuleb enne teeleasumist teos tada põhjalik ülevaatus, et kõik oleks tip-top korras. Te vajate lisa paake kütuse ja vee jaoks, samuti varuosi ja abivahendeid (täpse malt on sellest juttu kliimavööndite ja maastike peatükis).

Laevad ja lennukidÜkskõik, kas reisite väikese ja eravalduses oleva või suurele reisija te-veofi rmale kuuluva sõiduvahendiga – igal juhul pöörake tähelepanu hädaolukorras käitumise reeglitele. Nii laevanduses kui lennunduses nõuab juhtkond, et reisijaid sellistest asjadest informeeritaks – ning nende reeglite teadmine võib päästa teie elu.

Kui tõusete lennukisse, peaks teenindav personal näitama, kus on varu-väljapääsud ning selgitama, mida teha hädaolukorras. Lae vadel viiakse läbi õppehäireid ja selgitatakse, kuidas vajaduse kor ral laevast lahkuda.

Lennukis on kõige kaugemal sabaosas paiknevad kohad kõige ohu-tumad. Lennuõnnetuse korral murdub sabaosa sageli ära ja suurem osa ellujäänutest on reisinud just seal. Kui reisite era lennu kis, küsige piloodilt

Asjad lähevad raskeks kätte mitme juhusliku sündmuse kuhjumise ta-gajärjel. Ilm halvenes järsult, raadio läks katki, mobiiltelefon kadus ära. Kaks inimest on vigastatud ja teil ei ole vett. Ärge alis tuge. Kavandage sellised olukorrad läbi, siis tulete toime ka reaal suses.

NB!

27


teekonna kohta: kaua see kestab ja mil lise maastiku kohal lend toimub? Pöörake tähelepanu üksikasjadele – hädaolukorras loevad just need.

OOTAMATUSEDKuidas valmistuda olukordadeks, mida te ei oska oodata? Juba tea-daolevate raskuste ja ohtude vastu valmistumine on piisavalt kee rukas, kuid kuidas varustada end toimetulekuks täiesti oota matute õnnetus-tega? Ometi tulevad ootamatud katastroofi d ini mes tele ko he pähe: laevahukk, lennuõnnetus või hädamaandumine tund matul ja raskel maastikul.

Just sellel põhjusel see raamat teoks saigi. On eraldi raamatuid mägironimisest, purjetamisest ja koobaste uurimisest, nagu ka raa-matuid kõrbetest, dþunglitest ja polaaraladest. Loomulikult te loete neid, kui kavatsete sellise harrastusega tegelema hakata või nii su-gustesse kohtadesse reisida. Ent veel olulisem on omada laiemat etteku-jutust oskustest, mida võib rakendada kõige erinevamates olu kordades, ning arendada endas mõtteviisi, mis võimaldaks ka sutada neid oskusi konkreetsete probleemide lahendamiseks. See ongi teie ettevalmistus ootamatusteks.

See pole veel kõik. Te võite varustada end mõnede pisikeste asja-dega, mis aitaksid teid mõnede ellujäämiseks hädavajalike prob leemide lahendamisel. See võib osutuda kaalukeeleks õnnes tumise ja ebaõn-nestumise vahel. Need asjakesed mahuvad väikesesse karpi, mille võib pista taskusse või kotinurka ja igal pool kaasas kanda. See on teie ellujäämiskomplekt. Kui tõesti peaks tekkima hädaolukord, siis te rõõ-mustate, et see karp teil kaasas on.

On kohmakamaid ja kogukamaid esemeid, mida lausa igale poole kaasa ei võeta – näiteks nuga, mille saab vööle kinnitada – ja veel mõned, mis kuuluvad reisile minnes ellujäämispauna juurde (lähe malt allpool).

Improviseerida võite ka ilma nendes kahes komplektis leiduvata, kuid kindlasti annavad nad teile stardis teatud edumaa.

MIS JA KUIDASMis on kõige olulisem asi, mida ei tohiks ellujäämisvarustuse komplekteerimisel kindlasti maha unustada?

Ärge mõistust maha jätke. Kui ühendada loogiline mõtlemine ja varasemad rasketes tingimustes ellu jäämise kogemused, siis pole miski võimatu.

Documents

ellujaamisekasiraamat