41
The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 1 CONTENTS PREFACE ______________________________ P. 2 FOREWORD ____________________________ P. 4 THE GUIDE ENGLISH ................................................................................. 6 AFRIKAANS ........................................................................... 40 ISINDEBELE ........................................................................... 75 ISIXHOSA ............................................................................ 111 ISIZULU ............................................................................... 145 SEPEDI ................................................................................ 181 SESOTHO ............................................................................. 215 SETSWANA ........................................................................... 251 SISWATI ............................................................................... 288 TSHIVENDA ......................................................................... 324 XITSONGA ........................................................................... 360 PART 6 - PUBLIC BODIES FROM WHOM YOU CAN ACCESS RECORDS ______________________ P. 394 ISBN Number: 0-620-33617-X

CONTENTS GUIDE... · 2016. 3. 25. · multinational companies wield in the global arena today, particularly the negative impact of some of their activities on fundamental human rights

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 1

    CONTENTS

    PREFACE ______________________________ P. 2

    FOREWORD ____________________________ P. 4

    THE GUIDEENGLISH ................................................................................. 6AFRIKAANS ........................................................................... 40ISINDEBELE ........................................................................... 75ISIXHOSA ............................................................................ 111ISIZULU ............................................................................... 145SEPEDI ................................................................................ 181SESOTHO ............................................................................. 215SETSWANA........................................................................... 251SISWATI ............................................................................... 288TSHIVENDA ......................................................................... 324XITSONGA ........................................................................... 360

    PART 6 - PUBLIC BODIES FROM WHOM YOU CANACCESS RECORDS ______________________ P. 394

    ISBN Number: 0-620-33617-X

  • page 2 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    PREFACE

    Section 32(1) of the Constitution of the Republic of South Africa Act 108 of1996 (the Constitution), provides that everyone has the right of access to recordsor/and information held by the state and any information held by another personand that is required for the exercise or protection of any rights. This sectionaffirms the fundamental right of access to information and seeks to promote aculture of transparency and accountability in the private and public sector.

    Section 32(2) of the Constitution provides for the enactment of a nationallegislation to give effect to this fundamental right. The Promotion of Access toInformation Act 2 of 2000 (PAIA) is the national legislation contemplated in section 32(2) of theConstitution.

    Section 10 of PAIA provides that the South African Human Rights Commission must compile simpleand easily comprehensible guidelines on how to use the Promotion of Access to Information Act.

    The Commission is proud to present this; the first publication of the Guide in compliance with itsmandate in terms section 10 of PAIA. The narrative part of the Guide is published in all 11 officiallanguages beginning with English and thereafter arranged in alphabetical order. While every efforthas been made to ensure the accuracy of the information and data in the Guide, mobility of officialsand change of addresses by public bodies may well have affected the currency of some of theinformation.

    Due to the fact that some private bodies (private bodies other than public companies in terms ofsection 20 of the Companies Act) have been temporarily exempted from publishing section 51 manualswe have not included the contact details of the private bodies in this first publication of the Guide.An electronic version of the Guide will be kept on the website of the South African Human RightsCommission, www.sahrc.org.za and will be updated monthly to keep the public abreast ofdevelopments and changes regarding the contact details of information officers of public bodies andgeneral information on PAIA.

    The Commission is committed to monitoring, promoting and ensuring the implementation of theright of access to information. PAIA is a legislative milestone in the light of the pre 1994 politicalenvironment of secrecy and human rights violations that characterised the system of government.The unique horizontal application of the Bill of Rights in the Constitution makes South Africa’sfreedom of information legislation unique in the world, in that PAIA is the only freedom of informationlegislation that permits access to records held by private bodies. We commend the drafters of PAIAfor this futuristic unique feature of PAIA especially in the light of the considerable power thatmultinational companies wield in the global arena today, particularly the negative impact of some oftheir activities on fundamental human rights in some regions - especially the third world regions.

    PAIA was significantly assented to during the first decade of democracy in South Africa. In recognitionof this fact and in line with the national ten year celebration of democracy, the South African HumanRights Commission hosted the Second International Conference of Information Commissioners inCape Town on 2 and 3 February 2004 which was attended by information commissioners from morethat 25 countries from across the world. We were proud to share our experiences with old and

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 3

    newcomers in the information regime. It was worth noting that access to information regimes werefast gaining momentum around the world. Countries such as Mexico, Pakistan and the United Kingdomthat previously did not have access to information legislation now have such legislation. Mexico(which is the host of the 3rd International Conference of Information Commissioners in February2005) adopted its Federal Transparency and Access to Public Government Information Law in 2002;Pakistan adopted its Freedom of Information Ordinance 2002 in October 2002 while the UnitedKingdom approved its Freedom of Information Act 2000 in November 2000.

    This Guide is an important tool in the enjoyment of the constitutional right of access to informationin our country, and it has been compiled with a deep sense of pride. We thus record our sincerethanks to the members of the Promotion of Access to Information Act Unit (PAIA Unit) within theResearch and Documentation Department of the Commission who made it possible for this Guide tobe compiled. These members are: Adv. Mothusi Lepheana (Manager of the Unit) for his contribution,guidance and motivation, Ms. Bernadette Kotelo for her invaluable administrative support, and theResearch Team; Mr. Mziwodumo Rubushe, Mr. Kgositoi Aubrey Sedupane and Ms. SakuntalaVeersamy for their invaluable contribution to the compilation of the Guide. We also wish to thankMs. Clare Wyllie, the Commission’s Publications Officer for her support. Thanks also to Dr LeonWessels (Commissioner responsible for the right of access to information and Chairperson of thePAIA Committee in the Commission) for his guidance to the PAIA Unit and PAIA Committee. Wethank Ms. Lindiwe Mokate (CEO and Information Officer of the Commission) for her contribution,guidance and support in the compilation of this Guide.

    We hope that the Guide will provide assistance and will benefit all the people of South Africa, as wellas both its public and private bodies.

    Narandran Jody KollapenChairperson

  • page 4 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    FOREWORD

    It is with joy to present to the nation the first edition of the Section 10 Guide interms of the Promotion of Access to Information Act No 2 of 2000 (PAIA).This Guide is the first on the African continent and the access to informationright, as provided in our Constitution, is the only one in the world that appliesto both public and private bodies. This Guide has also been translated into allthe 11 official languages of the Republic of South Africa for easy access by allthe people of our beautiful country.

    To move from a deeply inculcated culture of secrecy and bureaucracy to aculture of transparency and accountability is a mammoth challenge. Theprejudice against responsive and open governance is certainly not confined to the previous order.The current hostile and ignorant responses received by the Commission in respect of PAIA are proofof this observation.

    It is of critical importance that the citizens be informed about PAIA and how the right of access toinformation can work for their benefit. Participation in democratic processes can only be effective ifit is informed participation. Many of the tragedies in South African history could have been preventedhad there been an access to information regime in operation. It is however important that PAIAreaches far beyond the traditional political civil rights and that it adds a new dimension to publicdebate on every day issues that citizens have to face.

    Public and private bodies must understand that their responsibilities under PAIA are not intended tobe a costly burden but an essential mechanism to ensure good governance and the transformation ofour society. The right, as well as the other entrenched rights should not only be approached in anadversarial manner but rather used as a vehicle to change our society and an opportunity to deal withthe vestiges of apartheid.

    PAIA is central to the transformation of our society. The rule of law and the democratic constitutionalstate will perish if there is not open and accountable government. The importance and magnitude ofthe Commission’s constitutional role to monitor and report annually on the realization of socio-economic rights is matched by its obligation under PAIA.

    I would be failing in my duty if I don’t express my special thanks to the PAIA Unit for the countlesshours they have given towards the compilation of this Guide. You have through this Guide contributedtowards healing the wounds of the past and enhancing our new democracy. We will rejoice if ordinarycitizens of our country use this Guide and thereby give more meaning to their freedoms for whichthey have fought so hard.

    Yours sincerely

    Dr Leon WesselsCommissioner responsible for the Promotion of Access to Information ActSouth African Human Rights Commission

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 5

    THE PROMOTION OF ACCESS TO INFORMATION ACT UNIT OF THESOUTH AFRICAN HUMAN RIGHTS COMMISSIONLeft to right: Adv. Mothusi Lepheana (Manager), Ms. Sakuntala Veersamy (Re-searcher), Mr. Kgositoi Aubrey Sedupane (Researcher), Ms. Bernadette Kotelo (formerAdministrative Secretary), Mr. Mziwodumo Rubushe (Researcher)

    MS. LINDIWE MOKATEChief Executive Officer of theSouth African Human RightsCommission and InformationOfficer

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 145

    OKUQUKETHWE

    INGXENYE-1

    AMAGAMA ASIZAYO _____________________________________________147

    1. KUNGANI KUMELE KUFINYELELWE ULWAZI? ________________________151

    Isingeniso .............................................................................................................. 1511.1 Umthethosisekelo ............................................................................................... 1511.2 Umthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi ................................................ 1511.3 Imiyalelo ............................................................................................................. 1511.4 Ikhomishana Yamalungelo Esintu yaseNingizimu Afrika .................................... 152

    INGXENYE-2

    2. UKUFINYELELA ULWAZI ________________________________________154

    2.1 Imithombo Yolwazi............................................................................................. 1542.1.1 Umhlahlandlela ...................................................................................... 1542.1.2 Isikhungo sokunikezela ngemihlahlandlela ........................................... 154

    2.2 Amamanyule ....................................................................................................... 1552.2.1 Amabandla Azimele .............................................................................. 1552.2.2 Amabandla Omphakathi ........................................................................ 156

    2.3 Izaziso Zamabandla Azimele Nawomphakathi ................................................... 1572.3.1 Isaziso Sesigaba se-15 .......................................................................... 1582.3.2 Isaziso Sesigaba sama-52 ...................................................................... 158

    INGXENYE-3

    3. UNGASENZA KANJANI ISICELO SOKUFINYELELA ULWAZI ________________160

    3.1 Indlela yokucela .................................................................................................. 1603.2 Izinkokhelo zezicelo - Ibandla Lomphakathi ...................................................... 161

    3.2.1 Amabandla Omphakathi ........................................................................ 1613.2.2 Amabandla Azimele .............................................................................. 163

    3.3 Usizo olutholakala kwi-ofisa yebandla lomphakathi ........................................... 1643.4 Usizo lwezomthetho ........................................................................................... 165

    3.4.1 Amabandla Omphakathi ........................................................................ 1653.4.2 Amabandla Azimele .............................................................................. 1683.4.3 Izinqumo ngokuphathelene nezicelo zenkantolo .................................. 168

    INGXENYE-4

    4. KUKUNINI LAPHO UKUFINYELELA IREKHODI KUNGANQATSHELWA _________169

    4.1 Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi ............ 1694.2 Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelela kurekhodi lebandla elizimele .................. 174

    isiZulu

  • page 146 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    OKUQUKETHWE

    INGXENYE-5

    5. ULWAZIJIKELELE ____________________________________________178

    5.1 Ukuguqulwa Komthetho .................................................................................... 1785.2 Ukuguqulwa Kwemiyalelo ................................................................................. 1785.3 Izaziso zikaHulumeni .......................................................................................... 1795.4 Imibiko .............................................................................................................. 180

    INGXENYE-6

    6. AMABANDLA OMPHAKATHI ONGATHOLA KUWONA AMAREKHODI __________394

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 147

    AMAGAMA ASIZAYO

    Izincazelo ezilandelayo kanye nokuhunyushwa kuyasetshenziswa ukuchaza amagama ahlukeneasetshenziswa Emthethweni. Axhunywe lapha ukukusiza ngencazelo okumele isetshenziswe kulawamagama Emthethweni kanye nakulo Mhlahlandlela.

    “izinkokhelo zokufinyelela” zisho izinkokhelo ezibekelwe inhloso yokukhiqiza kanye nokufunanokulungiselela, kanye nesikhathi esidingekayo esifanelekile samahora eqile abekelwe ukufuna kanyenokulungiselela ukuvezwa kwerekhodi;

    “inkantolo” isho –

    (a) Inkantolo Yomthethosisekelo esebenza njengesigaba-167 (6) (a)Yomthethosisekelo weRephabhuliki yaseNingizimu Afrika, ka-1996; noma

    (b) (i) Inkantolo Ephakeme noma inkantolo ethile yezinga elifanayo; noma(ii) Inkantolo Yemantshi, okungenzeka ibe ngujikelele noma ngokuphathelene nekilasi

    elithile lezinqumo ngokuhambisana ne-PAIA, emiswe nguNgqongqoshe; ngesazisongaphakathi kweGazethi kanye nabangamelwa ngumantshi noma omunye umantshiobekwe ngokwesigaba se 91A, ongaphakathi kwendawo onamandla esikhundlakuyo –(aa) isinqumo esithethwe se-ofisa yolwazi noma isiphathimandla esifanele sebandla

    lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele;(bb) ibandla lomphakathi noma ibandla elizimele eliphathekayo linendawo yalo

    esemqoka yokuphatha noma ibhizinisi; noma(cc) ofake isicelo noma omunye umuntu ophathekayo osendaweni yokuhlala noma

    ongumhlali phaqa;

    “Umhlahlandlela” usho incwadi ekhishwe Yikhomishana Yamalungelo Esintu ngokulandela i-s10Yomthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi, WeNo.- 2 ka- 2000, ngenhloso yokusiza umuntuofisa ukusebenzisa ilungelo ngokulandela Umthetho ngokufaneleyo;

    “inhloko” ye-, noma ngokuphathelene, nebandla elizimele isho –

    (a) okuphathelene nomuntu wemvelo, loyo muntu wemvelo noma noma yimuphi umuntu onikezwe amandla ngokufaneleyo yiloyo muntu wemvelo;(b) osecaleni lokuhlanganyela, noma yimuphi umhlanganyeli wokuhlanganyelwe noma ngabe

    yinoma umuntu onikezwe amandla ngokufanelekileyo wukuhlanganyela;(c) ngasecaleni lomuntu womthetho –

    (i) I-ofisa yesigungu ephezulu noma i-ofisa elingana naye yomuntu osemthethweninoma ngabe yinoma yimuphi umuntu onikezwe amandla afaneleyo yileyo ofisa;noma

    (ii) umuntu oyibamba noma yinoma yimuphi umuntu onikezwe amandla esikhundlayilowo muntu oyibamba;

    “Ikhomishana Yamalungelo Esintu” isho Ikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika;

    “I-ofisa yolwazi” ye, noma ngokuphathelene nebandla lomphakathi isho –

    (a) okuphathelene nomnyango kazwelonke, ukuphathwa kwesifunda noma ikhomponentiinhlangano yokuhlela –

    isiZulu

  • page 148 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    (i) eshiwo kuKholomu-1 yeSheduli-1 noma yesi-3 Yomthetho WezinsizakaloZomphakathi, ka-1994 (Isimemezelo SeNo. Ye-103 of 1994), isho ukuthi i-ofisa efanelekile ephethe isikhundla esishiwo kuKholumu ye-2 yeSheduli yo-1noma ye-3 maqondana negama lomnyango kazwelonke, nenhlangano yokuhlelanoma umuntu oyibamba ngokunjalo;

    (ii) Okungashiwongo, kusho Umqondisi Jikelele, inhloko, umphathi wesigungu nomai-ofisa efanelekile ngokuhambisana, yalowo mnyango kazwelonke, ukuphathwakwesifunda noma inhlangano yokuhlela ngokuhambisanayo;

    (b) okuphathelene nomasipalati, kusho umenenja kamasipalati omiswe ngokulandela isigaba-82 sikaHulumeni Wendawo: Umthetho Wezakhiwo Zikamasipalati, ka-1998 (UmthethoWeNo. ye-117 ka-1998) noma umuntu oyibamba ngokunjalo; noma

    (c) okuphathelene nanoma yiliphi elinye ibandla lomphakathi, kusho I-ofisa yesigunguephezulu noma i-ofisa efana nayo, yebandla lomphakathi noma umuntuoyibamba ngokunjalo;

    “UNgqongqoshe” usho uNgqongqoshe Wekhabhinethi onesibopho sokuphatha ezobulungisa;

    “i-ofisa” ngokuphathelene nebandla lomphakathi noma ibandla elizimele isho –

    (a) noma yimuphi umuntu oqashwe (ngokuphelele noma okwesikhashana kanyenangesikhathi sonke noma ngezikhathi ezibekiwe) yibandla lomphakathi noma elizimele,njengokungenzeka, kufaka inhloko yebandla, esikhundleni sakhe esifanele; noma

    (b) ilunga lebandla lomphakathi noma elizimele, esikhundleni sakhe ngokufanele;

    “umuntu” usho umuntu wemvelo noma womthetho;

    “ofake isicelo ngokwakhe” usho ofake isicelo ofuna ukufinyelela kwirekhodi eliqukethe ulwazingomuntu ofake isicelo;

    “ibandla elizimele” lisho –

    (a) umuntu wemvelo owenza noma oqhubeka nokwenza umsebenzi, ibhizinisi nomaubungcweti kodwa ekuleso sikhundla kuphela;

    (b) ukuhlanganyela okwenza noma okuqhubeka nokwenza umsebenzi, ibhizinisinoma ubungcweti; noma

    (c) noma yimuphi umuntu womthetho oke waba khona noma okhona; kodwaongafaki ibandla lomphakathi

    “ibandla lomphakathi” lisho –

    (a) noma yimuphi umnyango wombuso noma wokuphatha okuzwelonke nomaengxenyeni yesifunda sikaHulumeni noma kunoma yimuphi umasipalati engxenyeniyendawo; noma

    (b) noma yisiphi isikhungo noma inhlangano esebenzayo uma –(i) esebenzisa amandla okwenza umsebenzi ngokulandela Umthethosisekelo noma

    umthethosisekelo wesifunda; noma(ii) esebenzisa amandla omphakathi noma ukwenza umsebenzi womphakathi

    ngokulandela noma yimuphi omunye umthetho;

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 149

    “irekhodi” le, noma ngokuhambisana nebandla lomphakathi noma elizimele, lisho noma yiluphiulwazi olurekhodiwe –

    (a) kunganakwa isimo noma uxhumano;(b) oluphethwe noma olungaphansi kokuphathwa kwebandla lomphakathi noma

    elizimele ngokuhambisanayo; kanye(c) nokuthi kungenzeka noma cha ukuthi lalakhiwe yibandla lomphakathi noma

    elizimele, ngokuhambisanayo;

    “iziphathimandla ezifanele” ngokuhambisana:

    (a) nebandla lomphakathi elithintwe esiqephini (a) sencazelo "yebandla lomphakathi"engxenyeni kaHulumeni kazwelonke, zisho –(ii) ngokuphathelene necala Nehhovisi LikaMongameli, umuntu omiswe

    NguMongameli ngokubhaliwe; noma(ii) ngokuphathelene nanoma yiliphi icala, noNgqongqoshe onesibopho nalelo bandla

    lomphakathi noma umuntu omiswe nguNgqongqoshe ngokubhaliwe;(b) ibandla lomphakathi elithintekayo esiqephini (a) sencazelo "yebandla lomphakathi"

    engxenyeni kahulumeni yesifunda, zisho –(i) ngokuphathelene neHhovisi likaThulasizwe, umuntu omiswe ngokubhaliwe

    nguThulasizwe; noma(ii) ngokuphathelene nanoma yiliphi icala, ilunga Lebandla Lesigungu linesibopho

    sebandla lomphakathi noma umuntu omiswe ngokubhaliwe yilelo lunga; noma(c) umasipalati, lisho –

    (i) imeya;(ii) okhulumayo; noma(iii) yinoma yimuphi omunye umuntu, omiswe ngokubhaliwe Yibandla Likamasipalati

    lalowo masipalati;

    “isicelo sokufinyelela” ngokuphathelene:

    (a) nebandla lomphakathi, sisho isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathingokuphathelene nesigaba se- 11 se- PAIA;

    (b) ibandla elizimele, lisho isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla elizimele ngokuphathelene nesigaba sama-50 se-PAIA

    “ofake isicelo” ngokuphathelene –

    (a) nebandla lomphakathi, usho –(i) noma yimuphi omunye umuntu (ngaphandle kwebandla lomphakathi elicatshangiwe

    kulesi siqephu (a) noma (b) (i) sencazelo "yebandla lomphakathi", noma i-ofisalaloko) elifaka isicelo sokufinyelela kwirekhodi lalelo bandla lomphakathi; noma

    (ii) umuntu oyibamba lomuntu ophathekayo esiqephini esingaphansi kwesingu- (i);(b) ibandla elizimele lisho –

    (i) noma yimuphi umuntu, kufakwa, kodwa kungakhawuliswa, kubandlalomphakathi noma i-ofisa yaloku okushiwo, eyenza isicelo sokufinyelela irekhodilalelo bandla elizimele; noma

    (ii) umuntu oyibamba lalowo muntu ocatshangiwe kusiqephu esingaphansi kwesingu-(i);

    isiZulu

  • page 150 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    “omunye umuntu” ngokuphathelene nesicelo sokufinyelela –

    (a) irekhodi lebandla lomphakathi, lisho noma yimuphi umuntu (kufakwa, kodwakungenziwa mkhawuliso kuhulumeni wombuso wakwamanye amazwe, inhlanganoyamazwe ngamazwe noma isitho saloyo hulumeni noma inhlangano) ngaphandle –(i) kofake isicelo ophathekayo; kanye(ii) nebandla lomphakathi noma

    (b) irekhodi lebandla elizimele, elisho noma yimuphi umuntu (elifaka, kodwa lingenamkhawulo, kubandla lomphakathi) ngaphandle kofake isicelo, kodwa ngezinhlosozesigaba sama-34 kanye nama-63 se- PAIA, okuqondiswe "kumuntu" kuziqephu(a) kanye no-(b) kumele kuhunyushwe njengokuqondiswe "kumuntu wemvelo";

    “izinsuku zokusebenza” zisho noma yiziphi izinsuku ngaphandle koMgqibelo iSonto kanyenamaholide omphakathi, njengoba echazwe esigabeni soku-1 Somthetho Wamaholide Omphakathi,ka-1994 (Umthetho, WeNo. yama-36 ka-1994).

    Kulo mhlahlandlela, amagama aqondiswe kunoma yibuphi ubulili azofaka bobubili obunye ubulili,kanti ubunye buzofaka ubuningi, ngaphandle nje uma ingqikithi ibonisa ngokwehlukile.

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 151

    INGXENYE-1

    1. KUNGANI KUMELE KUFINYELELWE ULWAZI?

    ISINGENISO

    Isigaba sama-32(1)(a) soMthetho Womthethosisekelo waseRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika,WeNo. Ye-108 ka-1996 (emva kwaloko obizwa "Umthethosisekelo") unikeza ukuthi nomangubani unelungelo lokufinyelela kunoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngumbuso kanye nanomayiluphi ulwazi oluphethwe ngomunye umuntu oludingekayo ukuze kusetshenziswe nomakuvikelwe nanoma yimaphi amalungelo.

    1.1 Umthethosisekelo

    Umthethosisekelo usho ukuthi iNingizimu Afrika yizwe elinozibuse kanye nentandoyeningi elisekwe ekuqhutshekisweni kwamalungelo esintu kanye nohlelo lokubusaolunegunya, oluphendulayo kanye noluveza obala njengengxenye yokuyigugu kwalo.Uhlelo lukahulumeni eNingizimu Afrika ngaphambi komhlaka-27 Apreli ka-1994ngaphakathi kokunye, laba nomphumela wesiko lokuba nemfihlo nokungakwaziukuphendulela kuwo womabili amabandla omphakathi nazimele okuholelaekuhlukunyezweni kwamandla okuphatha kanye nokwaphula amalungelo esintu.Kungokuphathelene naloku, ukuthi isigaba sama-32(1) Somthetho sivivinywaWamalungelo kuMthethosisekelo, unikeza ilungelo lokufinyelela ulwazi oluphethwengumbuso; kanye nanoma yiluphi ulwazi oluphethwe ngomunye umuntu oludingekayoukuze kusetshenziswe noma kuvikelwe noma yimaphi amalungelo. Isigaba sama-32(2)soMthethosisekelo ngokuhambisanayo unikeza ukumiswa komthetho kazwelonkeozomnikeza ukusetshenziswa kwaleli lungelo, ngokuhlonipha, ukuvikela, ukuthuthukisakanye nokuphumelelisa leli lungelo.

    1.2 Umthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela Ulwazi

    Umthetho Wokuthuthukisa Ukufinyelela, WeNo. 2 ka- 2000 (emva kwaloko obizwanjenge- "PAIA", noma "Umthetho" ngokushintshisana) ngumthetho kazwelonke omisweukunikeza ukuzebenza kwamalungelo omthethosisekelo okufinyelela ulwazi. I-PAIAyaqala ukusebenza ngomhlaka- 9 kuMashi ka-2001, ngaphandle kwezigaba ze-10,14,15kanye nesama-51, ezaqala ukusebenza ngomhlaka-15 Februwari ka-2002.

    1.3 Imiyalelo

    Ngokulandela Isigaba sama-92 se-PAIA, uNgqongqoshe ngokwenza isaziso ngaphakathiKomqulu kaHulumeni, angenza imiyalelo ngaphakathi kokunye ngokuphathelene nanomayiluphi udaba oludingekayo noma olunikezwe imvume yi-PAIA ukuze lukhethwe, nomayiluphi udaba oluphathelene nezindleko ezikhokhwayo nanoma yiziphi izaziso ezidingwanguMthetho.

    Okulandelayo uhlu kanye nencazelo emfushane Yezaziso zikaHulumeni eziquketheImiyalelo eyenziwe ngokulandela Isigaba sama-92 se-PAIA.

    isiZulu

  • page 152 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    1.3.1 Isaziso sikaHulumeni: No. R. 1244Usuku: 22 kuSeptemba ka-2003Isihloko: Ukuguqulwa Kwemiyalelo eshicilelwe kuSaziso sikaHulumeni SeNo. R187

    ngokuphathelene nokutholakala kwamamanyule Amabandla Omphakathikanye nokutholakala kwamamanyule Amabandla Azimele. Ngokuphathelenenemiyalelo eguquliwe, I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kufanelengokushesha emva kokubuthelelwa kwemanyule, kumele yenze ukuthiikhophi yemanyule itholakale ngeyodwa yezilimi ezisemthethweni ezintathuKuKhomishana Yamalungelo esintu yaseNingizimu Afrika, ku-ofisi ngalinyelebandla lomphakathi, futhi enze ukuthi imanyule itholakale kuwebhusayidiyebandla lomphakathi, uma ngabe ikhona. I-ofisa yolwazi ingasakazaimanyule ngezilimi ezintathu ezisemthethweni kuGazethi

    Ngokushesha emva kokuthi imanyule seyibuthelelwe yibandla elizimele,inhloko yebandla elizimele kumele yenzele Ikhomishana Yamalungelo EsintuYaseNingizimu Afrika ikhophi yemanyule, nakubandla eliphethe lapho ibandlaelizimele liyilunga khona, uma kufanelekile; kumele yenze imanyule itholakalekuwebhusayidi yebandla elizimele, uma ikhona, kanye nokuthi inhlokoyebandla elizimele ingakwazi ukusakaza imanyule ngaphakathi kweGazethikaHulumeni.

    1.3.2 Isaziso sikaHulumeni: No. R. 187Usuku: 15 ku-Februwari ka-2002Isihloko: Imiyalelo ye-187 ka-15 Februwari we-2002 omenyezelwe ngokulandela

    isigaba sama-92 se-PAIA senza umnikelo wamasu aphathelene nokutholakalakoMhlahlandlela wesigaba se-10, ukutholakala kwamamanyule amabandlaomphakathi kanye nazimele, izinkokhelo zokucela kanye nezindlekozokukhiqiza ngokuphathelene namabandla omphakathi nazimele, kanyenamafomu okufaka isicelo.

    1.3.3 Isaziso sikaHulumeni: No. R. 223Usuku: 9 kuMashi ka-2001Isihloko: Isaziso siqukethe Imiyalelo emenyezelwe ngokulandela isigaba sama- 92

    se-PAIA ngokuphathelene nenzindleko ezikhokhwayo zamarekhodiamabandla omphakathi kanye namabandla azimele.

    1.4 Ikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika

    Ikhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika ("Ikhomishana") yisikhungosikazwelonke, esinesibopho sokuthuthukisa nokuhlonipha amalungelo esintu kanyenosikompilo lwamalungelo esintu; ukuqhubekisa ukuvikelwa, ukuthuthukisa kanyenokufinyelelwa kwamalungelo esintu; kanye nokuphatha kanye nokuhlola ukugcinwakwamalungelo esintu eRiphabhulikini.

    1.4.1 Igunya nesibopho seKhomishana Yamalungelo esintu YaseNingizimu Afrikangokuphathelene ne-PAIA

    Njengesikhungo sikazwelonke esinesibopho sokuvikela, ukuqhubekisa kanyenokuphatha ukujatshulelwa kwamalungelo esintu, Ikhomishana iphoqelekile

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 153

    ukusiza lapho ingaphumelela khona ngokufanele nanoma yimuphi umuntu ofisaukusebenzisa amalungelo akhe ngokulandela i-PAIA.

    1.4.1.1 Elandelayo imisebenzi kanye nezibopho zeKhomishana:

    • Ukwenza ikhophi Yomhlahlandlela itholwe ngumphakathi;• Ukufinyelela ekutholakaleni kwemali kanye neminye imithombo,

    ithuthukise iphinde yenze izinhlelo zemfundo ukuze kwandeukuqondwa kwe-PAIA ngumphakathi, ikakhulukazi ukufundisaimiphakathi eyayibandlululiwe nge-PAIA nokuthi ingayisebenzisakanjani nokuthi bangawasebenzisa kanjani amalungelo abongokuphathelene naloku;

    • Ukufinyelela ekutholakaleni kwemali kanye neminye imithombo,ukugqugquzela amabandla omphakathi nazimele ukubamba iqhazakulezi zinhlelo, bese benza ezabo izinhlelo zemfundo ngokuqonda i-PAIA;

    • Ukuqeqesha ama-ofisa olwazi amabandla omphakathi;• Ukwenza iziphakamiso kumabandla omphakathi kanye nazimele

    ukuze baguqule indlela abaphatha ngayo i-PAIA, njengobaIkhomishana ikubona kufanelekile;

    • Ukuxhumana nokuthola imibiko evela kumabandla omphakathi nazingezinkinga abahlangabezene nazo ngokulandela i-PAIA;

    • Ukuthola izeluleko kanye nokuxhumana, noma ukuthola kanyenokubheka imibono noma iziphakamiso ezivela kunoma yiliphi ibandlalomphakathi noma elizimele, i-ofisa yebandla elinjalo noma ilungalomphakathi ngokuhambisana nemisebenzi yeKhomishanangokuphathelene ne-PAIA;

    • Ukuthola imibiko evela kumabandla omphakathi ngokuphathelenenokusetshenziswa kwe-PAIA;

    • Ukubuthelela kanye nokufaka umbiko ePhalamende unyaka ngonyakangokujatshulelwa kwelungelo lokufinyelela ulwazi eRiphabhulikinikanye nokusetshenziswa jikelele kwe-PAIA;

    • Njengoba kushiwo ngenhla, Ikhomishana iphoqelelwe ukusiza nomayimuphi umuntu ofisa ukusebenzisa ilungelo elicatshangwe kwi-PAIA.

    isiZulu

  • page 154 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    INGXENYE-2

    2. UKUFINYELELA ULWAZI

    I-PAIA inikeza bonke abaseNingizimu Afrika ilungelo lokufinyelela kumarekhodi aphethwengumbuso, izikhungo zikahulumeni kanye namabandla azimele.

    Okulandelayo izinhloso ezifiswa ukufinyelelwa yi-PAIA:

    • Ukuqinisekisa ukuthi umbuso uyazimbandakanya ekuqhubekiseni usikompilolwamalungelo esintu kanye nobulungisa bezenhlalonle;

    • Ukugqugquzela ukubeka ulwazi obala kanye nokumisa izinqubo eziphoqelelayonezenzeka ngokuthanda noma amasu anikeza imbangela yelungelo lokufinyelela ulwazingendlela esheshayo, nengabizi kakhulu kanye nengadingi amandla amaningingokukwazeka okufanelekile; kanye

    • Nokuqhubekisa ukuvezwa obala, ukuba negunya kanye nokubusa okusebenzayo kwawowonke amabandla omphakathi nazimele, ngokunikeza amandla kanye nokufundisa wonkeumuntu, ukuthi aqonde amalungelo ngokuphathelene ne-PAIA ukuze bakwaziukusebenzisa amalungelo abo ngokuphathelene namabandla omphakathi nazimele,ukuqonda imisebenzi kanye nokusebenza kwamabandla omphakathi, kanye

    • Nokubhekisisa ngempumelelo, nokubamba iqhaza ekwenzeni izinqumo kwamabandlaomphakathi okuthelela amalungelo abo.

    2.1 Imithombo Yolwazi

    Lo mbhalo Uwumhlahlandlela wokuthi ungayisebenzisa kanjani i-PAIA. Ukunikeza lonkeulwazi oludingayo ukufinyelela kunoma yiliphi irekhodi. Uphinde futhi ukunikezeimininingwane yokuxhumana yeminyango kahulumeni kanye nezikhungo ezigcinaamarekhodi ombuso.

    2.1.1 Umhlahlandlela

    Lo mhlahlandlela wathuthukiswa Yikhomishana ikakhulukazi ukukusizaukufinyelela amarekhodi kanye nokusebenzisa ilungelo lakho lolwazi. Ukubukezwakwalo Mhlahlandlela kuzophrintwa ngaphakathi kweminyaka emibili emvakokushicilelwa kwale khophi.

    2.1.2Izikhungo Zokunikezela Ngemihlahlandlela

    Lo mhlahlandlela uyatholakala ngolimi olusemthethweni ngalunye mahhala ukuzeluhlolwe ngumphakathi ngamahora okusebenza kwehhovisi ezindaweni ezahlukileezinikezwe ngezansi. Kuzomele ukhokhe uma ufuna ukwenza amakhophi kuphela.

    Amakhophi Omhlahlandlela ayatholakala ezindaweni ezilandelayo:

    • Ehhovisi lenhloko yeminyango kazwelonke onesibopho sezokuxhumanazikahulumeni; Izinsizakalo Zolwazi Nezokuxhumana zikaHulumeni (i-GCIS);

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 155

    • Ezindaweni ezilandelayo zokudiphositha ezomthetho njengoba kuchazwekusigaba se-6 Somthetho Wokudiphositha Ezomthetho ka-1997 (UmthethoWeNo. 54 ka-1997):

    1. Emtatshweni Wamabhuku Wasephalamende, eKapa;2. Emtatshweni Wamabhuku waseNingizimu Afrika, eKapa;3. Emtatshweni Wamabhuku Wenhlangano yaseNatali, e-Pietermaritzburg;4. Emtatshweni Wamabhuku Wombuso, e-Pitoli;5. Kuzinsizakalo Zomtapo Wamabhuku Wasedolobheni, e-Bloemfontein;6. Endlini yokugcina imilando yesizwe yamaFilimu. Amavidiyo kanye

    Nokwemisindo, e-Pitoli;7. Noma yimuphi omunye umtapo wamabhuku noma isikhungo esikhethwe

    nguNgqongqoshe Wezobulungisa kanye nezokuthuthukisa umthethosisekelongenhloso yezinhlobo ezithilke ezikhethiwe zemibhalo; kanye

    8. Nesinye nesinye isikhungo semfundo ephakeme esimiswe ngomthetho nomangaphansi kwanoma yimuphi umthetho.

    Izinhloko zamabandla azimele (izinkampani kanye nanoma yimuphi umuntuohambisa ibhizinisi eRiphabhulikini) bangacela ukuba nekhophi Lomhlahlandlela.Amakhophi Omhlahlandlela ayatholakala kuzo zonke izilimi zomthethoemahhovisini alandelayo:

    1. Ehhovisi lama-ofisa olwazi amabandla omphakathi;2. Kuwo wonke amahhovisi amabandla omphakathi;3. Kuwo wonke amahhovisi kamantshi;4. Kuwo wonke amahhovisi Omnyango Wezobulungisa kanye Nokuthuthukisa

    Umthethosisekelo;5. Kuwo wonke amaposi;6. Ngaphakathi KweGazethi kaHulumeni.

    Umhlahlandlela uyatholakala futhi kuwo wonke amahhovisi kanye nakuwebhusayidiYekhomishana Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika, (www.sahrc.org.za).

    2.2 Amamanyule

    Amamanyule yizincwadi noma imibhalo anganoma yisiphi isimo akhiqizwa ngamabandlaomphakathi kanye namabandla azimele. Amamanyule aqukethe ulwazi lokuthiungayisebenzisa kanjani i-PAIA ukufinyelela amarekhodi amabandla omphakathi nazimele.Uma ufuna ukwazi ngamarekhodi aphethwe yibandla elizimele noma ibandla lomphakathiubuza kalula nje imanyule yabo yolwazi.

    2.2.1 Ibandla elizimele lamamanyule olwazi

    Wonke amabandla azimele eRephabhulikini kudingeka ukuba abuthelele imanyulengokwesigaba sama-51 se-PAIA.

    isiZulu

  • page 156 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    2.2.1.1 Ungakuthola kanjani ukufinyelela kumanyule lebandla elizimele

    Wonke amabandla azimele kudingeka ukuba enze ukuthi ikhophiyemanyule yolwazi ibe khona ezindaweni ezilandelayo: KwikhomishanaYamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika; kubandla eliphethe ibandlaelizimele eliyilunga kulo, uma kufanelekile; kanye nakuwebhusayidi,yebandla elizimele uma ikhona. Inhloko yebandla elizimele nayo ingakwaziukushicilela imanyule Kugazethi kaHulumeni. Inhloso yezikhungozokunikezela ezahlukahlukene ukwenza ukuthi yinoma yimuphi umuntuathole ukufinyelela kumanyule yebandla elizimele.

    2.2.1.2 Okuqukethwe ngamamanyule olwazi

    Amamanyule olwazi kumele aqukethe ulwazi olulandelayo:

    • Ikheli leposi nelesitiladi, inombolo yocingo kanye nefeksi, kanti umalikhona, ikheli le-elekhthroniki lokuthumela lenhloko yebandlaelizimele;

    • Imininingwane ngomhlahlandlela ngokwesigaba se 10 se PAIAnokuthi utholakala kanjani lomhlahlandlela;

    • Isaziso sokugcina, uma ngabe sikhona, ngokuphathelene nezinhlobozamarekhodi ebandla elizimele angatholakala ngaphandle kokuthiumuntu acele ukufinyelela ngokulandela i-PAIA;

    • Incazelo yamarekhodi agcinwa yibandla elizimele ngokulandelayinoma yimuphi omunye umthetho;

    • Ulwazi olwanele ukukusiza ekwenzeni isicelo sokufinyelela kurekhodieliphethwe yibandla elizimele;

    • Incazelo yezihloko eziphethwe yibandla elizimele kumarekhodi, kanyenezinhlobo zamarekhodi eziphethwe mayelananesihloko ngasinye;

    • Ngokuphathelene nezizathu zokuphepha, ukuphatha noma ezezimali,uNgqongqoshe angakwazi, ngokucela nangokufaka isaziso KugazethikaHulumeni ukuxolela noma yiliphi ibandla elizimele noma uhlobolwamabandla azimele ekubutheleleni imanyule isikhathiuNgqongqoshe acabanga ukuthi sifanele.

    Ngokuphathelene naloku uNgqongqoshe uxolele zonke izinkampaniezizimele ukubuthelela imanyule esikhathi esisuka ngomhlaka-1kuSeptemba ka-2003 ukufika ngomhlaka- 31 kuAgasti ka-2005.

    2.2.2 Amabandla Omphakathi

    Wonke amabandla omphakathi kumele abe nemanyule yolwazi ngokulandela isigabase-14 se-PAIA, ukukusiza ngokuthi ungacela kanjani ukufinyelela amarekhodiamabandla omphakathi. Amamanyule amabandla omphakathi kumele ashicilelwengezilimi ezisemthethweni ezi-3. Amamanyule olwazi kumele aqukethe ulwaziolulandelayo ngokuphathelene namabandla omphakathi:

    • Isakhiwo nemisebenzi yebandla lomphakathi;

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 157

    • Ikheli lokuposa nelesitaladi, inombolo yocingo kanye neyefeksi, kanye nekhelilokuthumela nge-elekhthroniki le-ofisa yolwazi yebandla uma likhona, kanyefuthi lelinye nelinye isekela le-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi;

    • Incazelo yalo Mhlahlandlela obuthelelwe Yikhomishana Yamalungelo EsintuYaseNingizimu Afrika kanye nokuthi ungawufinyelela kanjani;

    • Ulwazi olulingene ukusiza ukuqhubekisa ukufinyelela kurekhodi eliphethweyibandla lomphakathi. Ibandla lomphakathi kumele ngalokho-ke lichazeizihloko ezikhona kumarekhodi eliwaphethe ngesihloko ngasinye;

    • Ulwazi olunye luyatholakala selulungile ngaphandle kokuthi umuntu afakeisicelo salo. Imanyule yebandla lomphakathi kumele ibonise lolu lwaziolutholakala selulungile;

    • Incazelo yezinsizakalo ezikhona kumalunga omphakathi avela kubandlalomphakathi, kanye nokuthola ukufinyelela kulezo zinsizakalo;

    • Incazelo yanoma yiluphi uhlelo noma umnikelo woumuntu wokuthi axhumane,enze isethulo noma noma abambe iqhaza noma athelele ukwakhiwakwezinqubomgomo; noma ukusetshenziswa kwamandla noma ukwenzaimisebenzi kwebandla lomphakathi;

    • Ongakwenza uma i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi yenqaba ukuthiufinyelele ulwazi.

    Lapho kudingeka khona; amamanyule kumele abuyekezwe njalo ngonyaka.

    2.2.2.1 Ungakuthola kanjani ukufinyelela kumamanyule ebandlalomphakathi

    Wonke amabandla omphakathi aphoqelekile ukwenza ukuba imanyuleitholwe nguwe ngendlela elandelayo:

    • Ngokwenza ukuthi ikhophi ibe khona Kwikhomishana YamalungeloEsintu YaseNingizimu Afrika kwelinye nelinye ihhovisi lalelo bandlalomphakathi elithintekayo ngezikhathi zokusebenza kwehhovisi;

    • Ngokwenza ukuthi ibe khona imanyule kuwebhusayidi yebandlalomphakathi, uma ikhona;

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi angaphinde futhi ashicilele imanyulengezilimi ezintathu ezisemthethweni kuGazethi Kahulumeni.

    2.3 Izaziso Zamabandla Omphakathi kanye Nazimele

    Amabandla omphakathi kumele abe nohlu lolwazi olutholakala ngokuzenzakalelayongaphandle kokuthi wenze isicelo esisemthethweni. Lolu luhlu lubizwa isaziso sesisigaba-15 noma isaziso sokuveza ngokuthanda. I-Ofisa yolwazi yebandla lomphakathiiyadingeka ukuthuthukisa isaziso sokuveza ngokuthanda sebandla lomphakathi, futhiasenze sibe khona emahhovisi ebandla lomphakathi kanye futhi nokusishicilela kuGazethikaHulumeni. Isaziso sokuveza ngokuthanda siyabukezwa njalo ngonyaka.

    Inhloko yebandla elizimele ingakwazi ukuthuthukisa ngokuthanda nangangezikhathiezithile uhlu lolwazi olutholakala ngokuzenzakalelayo kwibandla elizimele ngaphandlekokuthi wena ufake isicelo esisemthethweni. Lolu luhlu lubizwa isaziso sesisigaba-52noma isaziso sokuveza ngokuthanda. Emva kokubuthelela lesi saziso, inhloko yebandla

    isiZulu

  • page 158 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    elizimele angakwazi ukuyidlulisela kuNgqongqoshe Wezobulungisa kanyeNokuthuthukisa Umthethosisekelo ongathatha isinqumo sokuthi awushicilele kuGazethikaHulumeni noma cha.Isaziso sokuveza ngokuthanda sisiza amalunga omphakathi ukwehlukanisa phakathikwamarekhodi noma ulwazi olutholakala ngokuzenzakalaleyo, kanye namarekhodiokumele acelwe ngokusemthethweni. Isaziso sizosiza futhi omabili amabandla azimelenawomphakathi ngokuthi amalunga omphakathi angasoze afaka isicelo esisemthethwenikumarekhodi noma ulwazi, okungenzeka ukuthi lingatholakala ngokuzenzakalelayoolufana nemibiko yonyaka, okushicilelwe kanye nanoma yimaphi amarekhodi noma ulwazingebandla elizimele eselikhona endaweni yomphakathi.

    2.3.1 Isaziso Sesigaba- 15 (isaziso sokuveza ngokuthanda - yebandla lomphakathi)

    Isaziso sokuveza ngokuthanda siqukethe izinhlobo zamarekhodi kanye nezincazelozalawo marekhodi atholakala ngokuzenzakalelayo ukuze:

    • Ahlolwe ngokulandela noma yimuphi omunye umthetho ngaphandle kwe-PAIA;

    • Athengwe noma akhophishwe ukusuka kubandla lomphakathi; kanye• Nasebandleni lomphakathi mahhala.

    Isaziso sokuveza ngokuthanda sebandla lomphakathi kumele sichaze ukuthiamarekhodi avezwa ngokuthanda kanye nalawo atholakala ngokuzenzakalelayoafinyelelwa kanjani.

    Qaphela: I-ofisa yolwazi ingasula noma yiyiphi ingxenye yerekhodi elenziwe uhluohlwini lokuveza ngokuthanda uma yena ekholelwa ukuthi liwela ngaphansikolwazi, okwenzekile ukuthi emva kokufaka isicelo sokufinyelela, kumele nomakuphoqelekile ukuba linqatshelwe ngokulandela ukweseka kokunqatshelwaukufinyelela kumarekhodi.

    2.3.2 Isaziso Sesigaba sama-52 (isaziso sokuveza ngokuthanda - ibandla elizimele)

    Izinhlobo zamarekhodi ezitholakala ngokuzenzakalelayo kumele afake incazeloyalawo marekhodi atholakalayo:

    • Ahlolwe ngokulandela noma yimuphi omunye umthetho ngaphandle kwe-PAIA;

    • Athengwe noma akhophishwe ukusuka kubandla lomphakathi; kanye• Nasebandleni lomphakathi mahhala.

    Inhloko yebandla elizimele ingasula noma yiyiphi ingxenye yerekhodi,okuzokwenzeka ukuthi uma kucelwa ukufinyelela kuwo, kumele nomakuphoqelekile ukuba kwenqatshe ngokulandela ukweseka kokwenqatshelwaukufinyelela kumarekhodi.

    Inhloko yebandla elizimele kumele ichaze ukuthi amarekhodi okuvezwangokuthanda noma atholakala ngokuzenzakalalelayo angafinyelelwa kanjani.

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 159

    Uma kufanele, uNgqongqoshe kumele ngezikhathi ezithile kanye nangesazisokuGazethi kaHulumeni ashicilele noma yiyiphi incazelo yamarekhodi afakiwe futhiabuyekeze noma yiyiphi incazelo.

    Indleko ekhokhwayo kuphela, uma ikhona, ukufinyelela irekhodi elivezwengokuthanda kanti futhi elitholakala ngokuzenzakalelayo izinkokhelo ezibekiwezokukhiqiza.

    isiZulu

  • page 160 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    INGXENYE-3

    3. UNGASENZA KANJANI ISICELO SOKUFINYELELA ULWAZI

    Isicelo sokufinyelela irekhodi senziwa ngokugcwaklisa ifomu lokucela elibizwa i-Fomu-Alamabandla omphakathi kanye ne-Fomu-C lamabandla azimele. Lawa mafomu abizwaamafomu okucela. Ikhophi lamafomu lixhunyiwe ekugcineni kwalo Mhlahlandlela. Amafomuokucela kumele agcwaliswe bese enikezwa i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma inhlokoyebandla elizimele okukuyena kufunwa ukufinyelela. I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathinoma inhloko yebandla elizimele kumele iphendule isicelo esikhathini esiyizinsuku ezingama-30. Amafomu ayatholakala emahhovisi nakuwebhusayidi Yekhomishana Yamalungelo EsintuYaseNingizimu Afrika ku- www.sahrc.org.za.

    3.1 Indlela Yokucela

    Ofake isicelo unelungelo lokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathi noma ibandlaelizimele futhi kumele anikezwe ukufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi nomaibandla elizimele uma ofake isicelo elandela izidingo zamasu ezilandelayo:

    • Ukuthi isicelo esenziwe efomini lokucela ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathinoma kunhloko yebandla elizimele;

    • Ukuthi ifomu lokucela liyafekswa noma lithunyelwe ngokwe-elekhthroniki nomalihanjiswe ngesandla ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi noma inhloko yebandlaelizimele eliphathekayo;

    • Ukuthi ukufinyelela kurekhodi eliceliwe akwenqatshelwa ngokulandela noma yikuphiukweseka kokwenqatshelwa ngaphansi kwe-PAIA.

    3.1.1 Uligcwalisa kanjani ifomu lokufaka isicelo - Amabandla omphakathi kanyenazimele

    Isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla elizimele noma lomphakathi senziwangokugcwalisa ifomu elibizwa ifomu lokucela. Isicelo kumele senziwe ku-ofisayolwazi yebandla lomphakathi noma inhloko yebandla elizimele ekhelini lakhe,inombolo yefeksi noma ikheli lokuthumela nge-elekhthroni.

    Efomini lokucela, ofake isicelo kudingeka anikeze ulwazi olulandelayo:

    • Imininingwane elingene ezokwenza isisebenzi sebandla lomphakathi nomainhloko yebandla elizimele imazi ofake isicelo;

    • Imininingwane elingene ukwenza isisebenzi sebandla lomphakathi inhlokoyebandla elizimele sikwazi ukubonisa irekhodi, kufakwa nenomboloyereferensi, uma yaziwa ngofake isicelo. Uma ngabe isikhala efomini lokucelaasilingani, ofake isicelo angaqhubeka ekhasini elizimele lodwa bese elixhumaefomini lokucela, ofake isicelo kumele asayine wonke amakhasi angeziwe;

    • Bonisa ngokucacile ifomu lokufinyelela noma uhlobo lwerekhodi okumeleirekhodi linikezwe kulo;

    • Ulimi olukhethwayo okumele irekhodi linikezwe ngalo ngokuphathelenenebandla lomphakathi;

    • Ikheli leposi noma inombolo yefeksi yofake isicelo eRiphabhulikini;

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 161

    • Yisho isimo ofake isicelo angathanda ukwaziswa ngesinqumo sesicelo;• Uma isicelo senzelwa omunye umuntu, kufanele ufake ubufakazi besikhundla

    ofake isicelo enza isicelo ekuso;• Ngokuphathelene nebandla elizimele; ofake isicelo kumele asho ilungelo

    okumele lisetshenziswe noma livikelwe nokuthi kungani irekhodi eliceliwelidingeka ukusebenzisa noma ukuvikela ilungelo elinje.

    Qaphela: Ofake isicelo ongakwazi ukufunda nokubhala angafaka isicelo ngomlomoku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi okuzomele agcwalise ifomu lokucela lofakeisicelo.

    3.1.2 Ngubani ongafaka isicelo sokufinyelela irekhodi

    Ofake isicelo angenza isicelo sokufinyelela kumarekhodi ebandla elizimele nomalomphakathi. Ilungelo lofake isicelo lokufinyelela irekhodi lebandla elizimle nomalomphakathi lifaka ilungelo lokufinyelela kurekhodi eliqukethe ulwazi lobuntungofake isicelo, noma umuntu ofakelwe isicelo.

    Ibandla lomphakathi lingenza isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla elizimelelokusetshenziswa noma ukuvikela nanoma yimaphi amalungelo namanyeamalungelo, uma nje liyibamba ngothando lomphakathi.

    3.2 Izinkokhelo zezicelo - ibandla lomphakathi

    Uma wenza isicelo sokufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi, i-ofisa yolwaziizokwazisa ngokukubhalela ngezindleko zokufinyelela irekhodi olidingayo, ngaphambikokubhekana nesicelo, lezindleko zibizwa njengezindleko zesicelo. Ngokuphathelenenomuntu ofake isicelo, inkokhelo yesicelo ayikhokhelwa. Kodwa, umuntu ofake isicelokumele akhokhe izinkokhelo ezibekiwe zokufinyelela nokukhiqiza.

    3.2.1 Izinkokhelo ezibekwayo ngokuphathelene Namabandla Omphakathi

    Okulandelayo ukuhlukaniswa kwezindleko zokufinyelela amarekhodi ebandlalomphakathi njengoba libekwe Ngumyalelo.

    Qaphela: Ingxenye II Yesaziso se-187 kuGazethi kaHulumeni ngomhlaka-15kuFebruwari ka-2002

    1. Inkokhelo yekhophi yemanyule njengoba iphakanyiswe Ngumyalelo wesi-5(c)ngama-R0,60 kokunye nokunye ukufothokhopha kwekhasi eliwubukhuluobuyi-A4 noma ingxenye yaloko.

    2. Izinkokhelo zokukhiqiza eziphathekayo Kumyalelo wesi-7(1) ziminjengokulandelayo:

    R(a) Kwenye nenye ifothokhophi yekhasi eliwubukhulu be-A4 noma

    ingxenye yaloko 0,60(b) Kukhophi ngayinye ephrintiwe yobukhulu bekhasi eliyi-A4

    noma ingxenye yaloko okuphethwe kukhompyutha nomakufomu le-elekhthroniki noma elifundwa ngomshini 0,40

    isiZulu

  • page 162 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    (c) Kwikhophi yefomu elifundeka ngekhompyutha ku-(i) diski yestifi 5,00(ii) diski yekhompekthi 40,00

    (d) (i) Kukulotshwa kwezithunzi ezibonakalayo, kwekhasieliwubukhulu bekhasi le-A4- noma ingxenye yaloku 22,00

    (ii) Yekhophi lezithunzi ezibonakalayo 60,00(e) (i) Yokulotshwa kwerekhodi yokulalela, yekhasi

    eliwubukhulu be-A4 noma ingxenye yaloku 12,00(ii) Yekhophi lerekhodi lokulalela 17,00

    3. Isicelo senkokhelo ekhokhelelwa omunye nomunye ofake isicelo, ngaphandlekomuntu ofake isicelo, ngokuphakanyiswe Wumyalelo we-7(2) R35, 00.

    4. Izinkokhelo zokufinyelela ezikhokhwa ngofake isicelo ephathekayo Kumyalelowe-7(3) njengokulandelayo:

    R(1) (a) Kwenye nenye ifothokhophi yekhasi eliwubukhulu

    be-A4 noma ingxenye yaloko 0,60(b) Kukhophi ngayinye ephrintiwe yobukhulu bekhasi

    eliyi-A4 noma ingxenye yaloko okuphethwekukhompyutha noma kufomu le-elekhthronikinoma elifundwa ngumshini 0,40

    (c) Kwikhophi yefomu elifundeka ngekhompyutha ku-(i) diski yestifi 5,00(ii) diski yekhompekthi 40,00

    (d) (i) Kukulotshwa lwezithunzi ezibonakalayo, kwekhasieliwubukhulu bekhasi le-A4-noma ingxenye yaloku

    22,00(ii) Yekhophi lezithunzi ezibonakalayo 60,00

    (e) (i) Yokulotshwa kwerekhodi yokulalela, yekhasieliwubukhulu be-A4 noma ingxenye yaloku 12,00

    (ii) Yekhophi lerekhodi lokulalela 17,00(f) Ukufuna nokulungisa amarekhodi ukuze kuvezwe, ama-

    R15,00 ihora ngalinye noma ingxenye yehora, kungafakwaihora lokuqala, elidingeka ngokufanelekile ukuze kwenziweukufuna nokulungisa okunje.

    (2) Ngenhloso yesigaba sama-22(2) Somthetho okulandelayokuyasetshenziswa:(a) Amahora ayisithupha okungamahora okumele adlulwe ngaphambi

    kokuba idiphosithi ikhokhwe; kanye(b) Nengxenye ewubuthathu yenkokhelo yokufinyelela ekhokhwayo

    njengediphosithi ngocelayo.

    (3) Imali yokuposa efanele iyakhokhwa uma ikhophi yerekhodi kumeleiposelwe kofake isicelo.

    Uma i-ofisa yolwazi ikholelwa ekutheni ukufuna nokulungisa irekhodi kudingaisikhathi esingaphezu kwamahora ayisithupha, i-ofisa yolwazi kumele ngesaziso

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 163

    idinge ufake isicelo (kungafakwa kofake isicelo ngokwakhe) ukuba akhokheidiphosithi eyingxenye ewubuthathu benkokhelo yokufinyelela.

    3.2.2 Izinkokhelo zezicelo - Amabandla Azimele

    Inhloko yebandla elizimele izokwazisa isicelo esenziwe kuyo ngokukubhalela ukuthiukhokhe inkokhelo ebekiwe, uma ikhona, ngaphambi kokubhekana nesicelo. Umaudinga ukufinyelela kumarekhodi olwazi oluphathelene nawe, akumele ukhokheinkokhelo yokucela.

    Okulandelayo ukuhlukaniswa kwesakhiwo sezinkokhelo ngenhloso yokutholaindlela izinkokhelo eziphathelene nezicelo zokufinyelela kumarekhodi ebandlaelizimele ezibalwa ngayo.

    Qaphela: Ingxenye-III yeSaziso se-187 kuGazethi kaHulumeni ngomhlaka-15ku-Februwari ka-2002

    1. Inkokhelo yekhophi lemanyule njengoba liphakanyiswe kumyalelo we-9(2)(c)oyi-R1, 10 kwenye nenye ikhophi ewubukhulu bekhasi eliyi-A4 nomaingxenye yalo.

    2. Izinkokhelo zokukhiqiza ezishiwo kumyalelo we-11(1) ziminjengokulandelayo:

    R(a) Kwenye nenye ifothokhophi ewubukhulu bekhasi obuyi-A4 noma

    ingxenye yalo 1,10(b) Kwelinye nelinye ikhophi eliphrintiwe lekhasi eliwubukhulu

    obuyi-A4 noma ingxenye yalo ekukhompyutha noma ngesimose-elekhthroniki noma sokufundeka ngomshini 0, 75

    (c) Okwekhophi eliyisimo esikwazi ukufundeka ngekhompyutha-(i) kudiski eyisitifi 7, 50(ii) kudiski eyikhompekthi 70,00

    (d) (i) Zezithunzi ezibonakalayo ezibhaliwe futhi,eziwubukhulu bekhasi eliyi-A4 noma ingxenye yaloko 40,00

    (ii) Zekhophi lezithunzi ezibonakalayo 60,00(e) (i) Zokubhalwa futhi kwerekhodi lokulalela, kwekhasi

    eliwubukhulu obuyi-A4-size noma ingxenye yalo 20,00(ii) Zerekhodi lokulalela eliyikhophi 30,00

    3. Inkokhelo yokucela ekhokhwa ngocelayo ngaphandle kofake isicelongokwakhe, eshiwo Kumyalelo we-11(2) ngama-R50,00.

    4. Inkokhelo yokufinyelela ekhokhwa ngocelayo ngaphandle kofake isicelongokwakhe, eshiwo Kumyalelo we-11(3) imi njengokulandelayo:

    R(1) (a) Kwenye nenye ifothokhophi ewubukhulu bekhasi

    obuyi-A4 noma ingxenye yalo 1,10

    isiZulu

  • page 164 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    (b) Kwelinye nelinye ikhophi eliphrintiwe lekhasieliwubukhulu obuyi-A4 noma ingxenye yaloekukhompyutha noma ngesimo se-elekhthronikinoma sokufundeka ngomshini 0, 75

    (c) Okwekhophi eliyisimo esikwazi ukufundeka ngekhompyutha-(i) kudiski eyisitifi 7, 50(ii) kudiski eyikhompekthi 70,00

    (d) (i) Zezithunzi ezibonakalayo ezibhaliwe futhi,eziwubukhulu bekhasi eliyi-A4 noma ingxenyeyaloko 40,00

    (ii) Zekhophi lezithunzi ezibonakalayo 60,00(e) (i) Zokubhalwa futhi kwerekhodi lokulalela, kwekhasi

    eliwubukhulu obuyi-A4-size noma ingxenye yalo 20,00(ii) Zerekhodi lokulalela eliyikhophi 30,00

    (f) Ukufuna kanye nokulungisa irekhodi ukuze livezwe, ngama-R30,00 ihora ngalinye noma ingxenye yehora edingekayongokufanelekile yaloku kufuna kanye nokulungisa.

    (2) Ngenhloso yesigaba sama-54(2) Somthetho okulandelayokuyasetshenziswa:(a) Amahora ayisithupha okungamahora okumele adlulwe ngaphambi

    kokuba idiphosithi ikhokhwe; kanye(b) Nengxenye ewubuthathu yenkokhelo yokufinyelela ekhokhwayo

    njengediphosithi ngocelayo

    (3) Imali yokuposa efanele iyakhokhwa uma ikhophi yerekhodi kumeleiposelwe kofake isicelo.

    3.3 Usizo olutholakala kwi-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi

    • Uma ofake isicelo azisa i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ukuthi ufisa ukwenzaisicelo sokufinyelela kurekhodi yalelo bandla elithile noma yelinye ibandla lomphakathi,i-ofisa yolwazi kumele inikeze usizo olufanelekile, mahhala, njengoba kudingeka,ukuze ocelayo akwazi ukugcwalisa ifomu elibekiwe.

    • Lapho isicelo sokufinyelela singahambisani nezimiso ze-PAIA, i-ofisa yolwazi ayikwaziukwenqabela isicelo ngenxa yaloku kungalandeli mthetho, ngaphandle kokuthi i-ofisa yolwazi iye yazisa ofake isicelo ngokumbhalela ngokuzimisela ukwenqaba kantifuthi, i-ofisa yolwazi noma esinye isisebenzi sizonikeza usizo kocelayo ukuze isicelosenziwe ngohlobo lolo, lapho kuzokuba khona isisekelo sokwenqatshelwa.

    • Lapho kuphumeleleka khona ngemfanelo, i-ofisa yolwazi kumele futhi inikeze ocelayoukwengeza ulwazi oluceliwe (lapho ukufinyelela kunganikezwa noma kwenqatshelwe)nganoma yiluphi ulwazi oluphethwe yibandla lomphakathi, futhi olufanele isicelo.

    • I-ofisa yolwazi kumele inikeze ofake isicelo ithuba lokuqinisekisa noma ukuguqulaisicelo, ukuze silandele okusemthethweni kwezimo zezicelo.

    • Uma emva kokuba i-ofisa yolwazi ithole isicelo sokufinyelela, kuba sobala ukuthiisicelo kumele ukuba senziwe kwelinye ibandla lomphakathi, i-ofisa yolwazi kumeleinikeze usizo olunje oludingekayo ukuze akwazi ukwenza umuntu ofake isicelo ku-ofisa yolwazi yebandla elifanele lomphakathi; noma kumele adlulisele isicelo ku-ofisa yolwazi okufanele ngokuphathelene nanoma yikuphi ukuchibiyela okuningi.

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 165

    • Lapho isicelo sokufinyelela senziwa ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi beseirekhodi libe lingekho noma ngaphansi kokuphathwa kwalelo bandla kodwa libeliphethwe ngelinye ibandla lomphakathi; noma lapho okuqukethwe kwerekhodilolwazi kuhlobene ngokusondelene nemisebenzi yelinye ibandla lomphakathi, i-ofisayolwazi kumele ngaphakathi kwezinsuku eziyi-14 emva kokuthola isicelo, idluliseleisicelo ku-ofisa yolwazi yalelo bandla lomphakathi elifanele. I-ofisa yolwazi kumeleyazise ocelayo ngokumbhalela.

    • I-ofisa yolwazi kumele iphendule isicelo sokufinyelela ezinsukwini ezingama-30, emvakokuthola isicelo. I-ofisa yolwazi ingandisa isikhathi sezinsuku ezingama-30, sibengezinye izinsuku ezingama-30, uma enikeza ocelayo isaziso saloku kwengezwakwezinsuku. I-ofisa yolwazi iyakwazi ukwengeza lesi sikhathi kanye, futhi ngaphansikwezimo ezithile, ezifaka okungenani, uma isicelo kungesamarekhodi amaningi, umakuzokwenziwa ukuxhumana ngaphakathi kwezigaba ngaphakathi kwebandlalomphakathi noma nelinye ibandla lomphakathi elidingekayo, noma ocelayo evumilekuko ngokubhala.

    • I-ofisa yolwazi kumele ithathe isinqumo sokunikeza isinqumo sokufinyelela futhikumele inikeze isaziso kocelayo ngalesi sinqumo.

    • Uma isicelo sokufinyelela sinikeziwe, ocelayo kumele anikezwe isaziso esishoinkokhelo yokufinyelela (uma ikhona) okumele ikhokhwe ngenkathi kufinyelelwa,nokuthi ukufinyelela kuzonikezwa ngasiphi isimo. Isaziso kumele sisho ukuthi ocelayoangafaka isicelo sokudlulisa icala sangaphakathi noma incwadi yesicelo enkantolo,ukulwisa inkokhelo yokufinyelela noma uhlobo lokufinyelela olunikeziwe. Isazisokumele sibonise amasu kanye nesikhathi sokufakwa kokudluliswa kwecalakwangaphakathi noma isicelo sasenkantolo.

    • Uma isicelo sokufinyelela sinqatshelwa, isaziso kumele sisho izizathu ezanelezokunqatshelwa, kufakwa nezimiso ze-PAIA ekwesekwe kuzo. Isaziso kumele sishofuthi ukuthi ocelayo angafaka ukudlulisa icala kwangaphakathi noma incwadi yesicelonenkantolo, ngokuhambelana nesimo ukuphikisa ukwenqatshelwa kwesicelo, futhikumele kubonise inqubo nesikhathi, sokufaka ukudlulisela icala kwangaphakathi nomaisicelo ngokuhambisana nesimo leso.

    3.4 Usizo lwezomthetho

    Unelungelo lokuthatha izinyathelo zomthetho uma i-ofisa yolwazi yebandla lomphakathinoma inhloko yebandla elizimele yenqabela ukufinyelelwa kwerekhodi olicelile, futhiuye walandela zonke izidingo Zomthetho ekwenzeni isicelo.

    3.4.1 Amabandla Omphakathi

    Umthetho wenza izimiso zezinqubo zokudlulisa amacala ngaphakathi, okumelekudlulwe kukho ngaphambi kokuba indaba iyiswe enkantolo. Inqubo yokudluliselaicala ngaphakathi ifanelekile kuminyango kazwelonke neyezifundazwe kanyenomasipalati kuphela. Wonke amanye amabandla omphakathi awanaso isakhiwosokudlulisela icala ngaphakathi kanye/noma izinqubo.

    3.4.1.1 Ngubani ongakwazi ukudlulisa icala ngaphakathi?

    Uma isicelo sakho sokufinyelela irekhodi lebandla lomphakathisenqatshelwa nganoma yisiphi isizathu, unelungelo lokwenza ukudlulisa

    isiZulu

  • page 166 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    icala ngaphakathi kusiphathimandla esifanele ngokugcwalisa ifomuelibizwa iFomu-B.

    Omunye umuntu angafaka ukudlulisa icala kwangaphakathikusiphathimandla esifanele, ukuphikisana nesinqumo se-ofisa yolwaziyebandla lomphakathi, ukunikeza isicelo sokufinyelela.

    3.4.1.2 Kukunini lapho ungakwazi ukufaka ukudlulisa icala

    Okulandelayo ukweseka okungasetshenziswa ngocelayo uma efakaukwedlulisa icala kwangaphakathi nesiphathimandla esifanele ukulwisaisinqumo esithathwe yi-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi:

    • Uma ofake isicelo enganelisekile ngezinkokhelo ezidingekayo okumelezikhokhelelwe isicelo.

    • Uma ofake isicelo enganelisekile ngesikhathi esengeziwe sokubhekananesicelo, Umthetho unikeza ukuthi I-ofisa yolwazi ingongeza isikhathisezinsuku ezingama-30 kanye kuphela ngezinye izinsuku ezingama-30 uma , njengesibonelo lapho inani lamarekhodi liliningi kanti umaocelayo evuma kuloku kwengezwa.

    • Uma isimo sokufinyelela amarekhodi anikezwa ngaso singahambisaninesimo esicacile esikhethwe ngocelayo; futhi ocelayo enelisekile ukuthiirekhodi lingakwazi ukunikezwa ngesimo esikhethiwe ngaphandlekokutheleleka okungafanelekile nokuphathwa kwebandla lomphakathieliphathekayo; noma libe nengozi ekulondolozweni kwerekhodi nomainani lokuhluphana namalungelo obunini bokushicilela angewonaombuso noma ibandla lomphakathi eliphathekayo.

    3.4.1.3 Indlela yokufaka ukudlulisa icala

    • Ofake isicelo angafaka isicelo sokudlulisa icala ngaphakathingokugcwalisa ifomu elibizwa iFomu-B ezinsukwini ezingama-60ukusuka ngosuku isicelo esanqatshelwa ngalo. Uma isicelo sasenziwekumnyango kahulumeni kazwelonke, udlulisela icala kuNgqongqoshewalowo mnyango.

    • Uma isicelo senziwe kumnyango wesifunda, udlulisela icala kuLungaLebandla LesiGungu lomnyango. Uma isicelo sasenziwe kumasipalati,ukudlul;isela icala ukwenza kumeya yakamasipalati, noma okhulumayonoma yinoma yimuphi umuntu okhethwe yibandla likamasipalati.Ifomu Lokudlulisela icala ngokwalo kumele lingeniswe ku-ofisayolwazi efanayo eyenqabe isicelo, okuzomele iyifake kusiphathimandlaesifanele.

    • Uma isaziso komunye umuntu sidingeka (lapha kulapho kudingekaukuvezwa kolwazi olufunwayo kuzokuba ngoluphathelene nokuvezaokungafanelekile kolwazi oluphathelene nomuntu wesithathu,amarekhodi athile Omnyango Wokuqoqa Izimali WaseNingizimuAfrika (i-SARS), ulwazi oluyimfihlo lomunye umuntu kanye nolwazilocwaningo lomunye umuntu, noma ibandla lomphakathi), ngalokoukudluliswa kwangaphakathi kumele kwenziwe efomini elibekiweezinsukwini ezingama-30 emva kokuba isaziso sinikeziwe kodlulise

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 167

    isicelo ngesinqumo okudluliswa icala ngokuphikisana ngaso, nomauma isaziso kofake ukudlulisa icala kungadingeki, ngaloko ezinsukwiniezingama-30 emva kokuba isinqumo sithethwe.

    • Ofake isicelo kumele athumele ifomu lokudlulisa icala langaphakathinoma alithumele ku-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ekhelini lakhe,enombolweni yakhe yefeksi noma ekhelini lakhe lokuthumela nge-elekhthroniki.

    • Ukudlulisa icala kwangaphakathi kumele kwazise okuqukethwekokudlulisa icala, kusho nezizathu zaloko futhi kungafakela olunyeulwazi ngodlulisa icala.

    • Uma kwenzeka ofake isicelo afise ukwaziswa ngesinqumo sokudlulisaicala kwangaphakathi ngesinye isimo, ukwengeza empendulweniebhaliwe, kumele asho isimo, bese enikeza imininingwane edingekayoyaleso simo.

    • Ukudlulisa icala okufakiwe kumele kucacise ikheli lokuposa nomainombolo yefeksi yofake isicelo.

    3.4.1.4 Kwenzakalani uma kudluliswa icala emva kwesikhathi esibekiwe?

    • Uma kunembangela enhle ebonisiwe, yisiphathimandla esifanelekilekumele sivumele ukudlulisa icala ngaphakathi okufakwe emvakwesikhathi; okusho ukuthi emva kokudlula kwesikhathi esibekiwesokuvumela ukudluliswa kwecala.

    • Lapho isiphathimandla esifanele singavumeli ukudlulisa icalangemuva kwesikhathi, kumele sinikeze isaziso sesinqumo emuntwiniofake ukudlulisa icala.

    3.4.1.5 Izinkokhelo ezibekiwe zokudlulisa icala ngaphakathi

    Ofake isicelo sokudlulisa icala langaphakathi kumele akhokhe izinkokheloezibekiwe, uma zikhona. Uma izinkokhelo ezinje kumele zikhokhwe,isinqumo sokudluliswa kwecala singamiswa kuze kukhokhwe izinkokhelo.

    3.4.1.6 Ukufaka isicelo enkantolo ngokuphathelene nesinqumo se-ofisayolwazi yebandla lomphakathi noma iziphathimandla ezifanele

    Lapho ofake isicelo angaphumelelanga ekudluliseleni icala ngaphakathikusiphathimandla esifanele, noma ezwiswe ubuhlungu yisinqumosesiphathimandla esifanele sokungavumeli ukudluliswa kwecalakwangaphakathi emva kwesikhathi, noma ezwiswe ubuhlungu yisinqumose-ofisa yolwazi ukwenqabela isicelo sokufinyelela, noma ezwisweubuhlungu yisinqumo se-ofisa yolwazi esithathwe ngokulandela isigabasama-22 esiphathelene nezinkokhelo, nesigaba sama-26(1) esiphathelenenokwengezwa kwesikhathi ukubhekana nesicelo noma isigaba sama-29(3)esiphathelene nokufinyelela kanye nezinhlobo zokufinyelela, ocelayoangakwazi ngaphakathi kwezinsuku ezingama-30, kanye nangokufakaisicelo, ukucela inkantolo ukuze axolelwe ngemfanelo.

    Qaphela: Ocelayo noma omunye umuntu angakwazi kuphela ukufakaisicelo enkantolo ukuze athole ukuxolelwa okufanele emva kokuba

    isiZulu

  • page 168 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    ocelayo noma omunye umuntu asezenze zonke izinqubo zokudlulisa icalangaphakathi ukulwisa isinqumo se-ofisa yolwazi lapho kufaneleke khona.

    3.4.2 Amabandla Azimele

    Lapho ocelayo noma omunye umuntu ezwiswe ubuhlungu yisinqumo senhlokoyebandla elizimele ngokwenqabela isicelo sokufinyelela, noma isinqumo esithethwengokulandela isigaba sama-54 ngokuphathelene nezinkokhelo ezikhokhwayo kanyenangokuphathelene nokufinyelela amarekhodi ebandla elizimele, isigaba sama-57(1)ngokuphathelene nokwengezwa kwesikhathi ukubhekana nesicelo noma isigabasama-60 ngokuphathelene nesimo sokufinyelela, ocelayo angakwazi ukuthingaphakathi kwezinsuku ezingama-30, kanye nangendlela yokufaka isicelo, ukucelaenkantolo, ukuthola ukuxolelwa okufanele. Inkantolo izawube seyibuyekeza isicelobese ithatha isinqumo sokuthi kwakufanele yini ukuthi inhloko yebandla elizimeleikunikeze ulwazi oluceliwe noma cha.

    Qaphela: Uma nje Ibhodi Lemithetho Lezinkantolo selikhiqize imithetho nezinqubozamacala okufinyelela ulwazi, zonke izindaba eziphathelene nokufinyelela ulwazizizokuqulwa eNkantolo Yemantshi enjengenkantolo yesehlakalo sokuqala (isigabasama- 79 se-PAIA).

    3.4.3 Izinqumo ngokuphathelene nezicelo zenkantolo

    Ukuqulwa kwecala enkantolo nokucelwa ngokulandela I-PAIA kunganikeza i-oda ecishe ilingane nama-oda afakela:

    • Ukuqinisekisa, ukuguqula noma ukubela eceleni isinqumo esingokuqukethweyisicelo;

    • Okudingwa yi-ofisa yolwazi noma isiphathimandla esifanele sebandlalomphakathi noma inhloko yebandla elizimele, ukuthatha loku okwenzekayo,noma ukuyeka ukuthatha lesi sinqumo, njengoba inkantolo ikubona kudingekaesikhathini esishiwo yi-oda yenkantolo.

    • Ukunikeza ukuvimba, ukuxolelwa kwesikhashana noma okucacile, i-odaefungelwe noma ukunxephezelwa;

    • Ukunikeza I-oda ehambisana nezindleko.

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 169

    INGXENYE-4

    4. KUKUNINI LAPHO UKUFINYELELA IREKHODI KUNGANQATSHELWA

    I-PAIA ilinganisa ilungelo lomthethosisekelo lolwazi locelayo ngokuqhathanisa nelungelolokwenqabela le-ofisa yolwazi noma lenhloko yebandla elizimele ukufinyelela kulwazi, umaukunikeza ulwazi kuzolimaza umphakathi noma ibandla elizimele eliphathekayo nganomayiziphi izizathu ezinikezwe ngezansi.

    4.1 Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelela kurekhodi lebandla lomphakathi

    Ulwazi oluqukethwe kulesi sigaba luphathelene nokweseka okuphathelene nebandlalomphakathi elinelungelo lokwenqabela ukufinyelela kumarekhodi. Ulwazi lwenzelweukunikeza ocelayo ngencasiselo yezizathu zokuthi kungani isicelo senqatshelwa yibandlalomphakathi. Uhlu luwukufingqwa kokwesekwa okuqukethwe Engxenyeni yesi-2,Isahluko se-4 se-PAIA, futhi aluphelele nangandlela thize.

    4.1.1 Ukuvikela okuphoqelelayo okuzimele komunye umuntu ongumuntu wemvelo

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelelakurekhodi lalelo bandla lomphakathi, uma ukuvezwa kuphathelene nokuvezwaokungafanelekile kolwazi ngomuntu, ngomunye umuntu, kufaka nomuntu oshonile.

    Kodwa, irekhodi alikwazi ukwenqatshelwa uma liqukethe ulwazi:• ngomunye umuntu onikezwe imvume ngokubhaliswa ekuvezweni kolwazi;• lunikezwa ebandleni lomphakathi ngumuntu oluphathelene naye, bese loyo

    muntu waziswa yibandla lomphakathi ngaphambi kokuba livezwe, ukuthiulwazi lungolunye lwekilasi yolwazi okungenzeka selukhona emphakathini;

    • oselukhona emphakathini;• oluphathelene nempilo yomuntu yomzimba noma yengqondo, noma impilo

    enhle, yomuntu ongaphansi kokunakekelwa ngocelayo futhi ongaphansikweminyaka eyi-18 ubudala noma ongaluqondi uhlobo lwesicelo, kanyenokuthi ukunikeza ulwazi kuzawuba ngokokuthanda okukhulu komuntungokwakhe;

    • ngokuphathelene nomuntu oshonil;e futhi ocelayo eyisihlobo saloyo muntu,noma enza isicelo ngemvume ebhaliwe yesihlobo leso;

    • ngomuntu oyisisebenzi noma owayeyisisebenzi sebandla lomphakathi, futhiulwazi luphathelene nesikhundla noma umsebenzi womuntu loyo.

    4.1.2 Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamarekhodi athile Omnyango WokuqoqaImali Yentela WaseNingizimu Afrika

    I-ofisa yolwazi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi, NesomnyangoWokuqoqa Intela waseNingizimu Afrika (i-SARS), uma iqukethe ulwazi olutholiwenoma oluphethwe yi-SARS ngezinhloso zokuphoqelela umthetho ophathelenenokuqoqa izimali ngokuphathelene Nomthetho Wokuqoqa Izimali ZentelawaseNingizimu Afrika, WeNo. -32 ka-1997; ngaphandle kokuthi irekhodi eliceliweliqukethe ulwazi ngocelayo noma ocelelwayo, okungenzeka irekhodi lingekelinqatshelwe.

    isiZulu

  • page 170 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    4.1.3 Ukuvikelwa ngokuphoqelela kolwazi lwezamabhizinisi lomunye umuntu

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele ukufinyelelwa kwerekhodiuma liqukethe:

    • Izimfihlo zomsebenzi zomunye umuntu;• Ulwazi lwezezimali, ezomnotho, ezesayensi noma ezobuchwepheshe

    ngaphandle kwezimfihlo zezemisebenzi zomunye umuntu, lapho ukuvezwakwaloku kungenzeka kubange ingozi othandweni lwebhizinisi noma ezezimalizomunye umuntu;

    • Ulwazi olunikezwe ngomunye umuntu kungenzeka lubeke omunye umuntuesimweni esibi kwezamakontileka noma kokunye ukuxoxisana noma kwenzeomunye umuntu abandlululwe emincintiswaneni yezamabhizinisi.

    Kodwa, irekhodi alisoze lanqatshelwa uma liqukethe ulwazi:• Oseluvele lukhona emphakathini;• Ngomunye umuntu onikeze imvume ngokubhala, ekuvezweni kwalo kocelayo• Ngemiphumela yanoma yimiphi imikhiqizo noma ukuvivinywa kwezemvelo

    (okungekona ukuvivinywa kwangaphambilini noma ukuphenya okwenzelweizindlela zokuthuthukisa ukuvivinywa) noma okunye ukuphenywa okwenziwanoma okwenzelwa omunye umuntu; lapho ukuvezwa kwako kuzovezaubungozi obukhulu bokuphepha komphakathi noma imvelo.

    4.1.4 Ukuvikelwa okuphoqelelayo kolwazi oluthile oluyimfihlo, kanye nokuvikelwakolunye ulwazi oluyimfihlo lomunye umuntu

    I-ofisa yolwazi kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodi salelo bandlalomphakathi uma ukuvezwa kwalo kuqukethe ukwephulwa kwesivumelwanosomsebenzi nokwethembeka komuntu omunye ngokulandela isivumelwano.

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingasenqabela isicelo sokufinyelela kurekhodilalelo bandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi olunikezwe ngokwethemba ngomunyeumuntu, kanti uma luvezwa, lungabangela ukubandlululwa kolwazi olufanayo nomaulwazi oluvela emthonjeni ofanayo esikhathini esizayo kanti futhi kusothandwenilomphakathi ukuthi ulwazi oluvela emthonjeni ofanayo luqhubeke lunikezwe.

    Kodwa, irekhodi alisoze lenqatshwa uma liqukethe ulwazi:• Oseluvele lukhona emphakathini;• Ngomunye umuntu futhi omunye umuntu eseyinikezile imvume ebhaliwe,

    ekuvezweni kwalo kofake isicelo.

    4.1.5 Ukuvikelwa ngokuphoqelela kokuphepha kwabantu ngabanye, kanyenokuvikelwa kwezindawo yokuhlala

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelelakurekhodi lebandla, uma ukuvezwa kwalo kungenzeka kulindeleke ngokufanelekileukuthi kungafaka impilo yomuntu othile nokuphepha kwakhe engozini. I-ofisayolwazi yebandla lomphakathi inganqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lebandlalelo, uma ukuvezwa kwalo kungabandlulula noma kukhubaze:

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 171

    • Ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo, noma uhlelo kufaka nekhompyutha nomauhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma yinoma yiyiphi impahlayokuhlala;

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi inganqabela isicelo sokufinyelela irekhodilalelo bandla, uma ngabe ukuvezwa kwalo kungabandlulula noma kukhubazeizindlela, izinhlelo, amapulani noma inqubo yokuvikela:

    • Umuntu ongaphansi kwesikimu sokuvikela ofakazi;• Ukuphepha komphakathi, noma yiyiphi ingxenye yomphakathi;• Ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo noma uhlelo, kufakela ikhompyutha noma

    uhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma ngabe yiyiphi impahla yokuhlala.

    4.1.6 Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamadokhethi amaphoyisa ekuthethwenikwamacala ebheyili, kanye nokuthethwa kwamacala okuvikela ukuphoqelelaukusetshenziswa komthetho kanye nokulandela umthetho

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele inqabe isicelo sokufinyelela kurekhodilebandla, uma ukufinyelela kulelo rekhodi kuvinjelwa ngokulandela isigaba sama-60(14) Somthetho Wezinqubo zobugebengu, WeNo. 51 ka-1977. I-ofisa yolwaziinokweseka okungokokuzibonela kokwenqabela ngokulandela isigaba sama-39(1)(b) se-PAIA.

    4.1.7 Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamarekhodi abekwe phambiliekukhiqizelweni ukusetshenziswa ekuthethweni kwamacala

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelelairekhodi lebandla lomphakathi uma irekhodi linelungelo lokukhiqizwa ekuqulwenikwamacala ezomthetho, ngaphandle kokuthi leli lungelo liye layekwa.

    4.1.8 Abasebenza kuRiphabhuliki kwezokuvikela, ukulondoloza kanyenokwamazwe ngamazwe

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela kurekhodilalelo bandla, uma ukuvezwa kwalo kungenzeka kubange ukubandlululwa:

    • Kokuphepha KweRiphabhuliki;• Ukulondolozwa kweRiphabhuki;• Ukuhlobana kwamazwe ngamazwe kweRiphabhuliki.

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela irekhodi lalelobandla, uma ukuvezwa kwalo kuveza ulwazi:

    • Ukunikezwa ngokwethemba ngomunye uMbuso noma uwenzelwa omunyenoma inhlangano yamazwe ngamazwe;

    • Enikezwa yiRiphabhuliki noma oyimelayo noma omunye Umbuso nomainhlangano yamazwe ngamazwe ngokulandela uhlelo noma isivumelwanosamazwe ngamazwe nalowo mbuso noma inhlangano, edinga ulwazi okumleelugcinwe ngokwethembeka;

    isiZulu

  • page 172 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    • Okudingeka ukuba lugcinwe ngokwethembeka yisivumelwano samazwengamazwe noma umthetho wosikompilo lamazwe ngamazwe ocatshangwengaphansi kwezigaba sama-231 noma ama-232 soMthethosisekelo.

    4.1.9 Uthando lwezomnotho kanye nezenhlalonhle zeRiphabhuliki kanyenemisebenzi yezamabhizinisi Zamabandla Omphakathi

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela irekhodilebandla, uma ukuvezwa kungenzeka kulimaze ngokokwenza uthandolwezomnotho noma lezenhlalonhle zezimali zeRiphabhuliki, noma ukwazikukaHulumeni ukuphatha umnotho weRiphabhuliki ngempumelelo, ngothandoolufanele lweRiphabhuliki.

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela kurekhodilebandla uma irekhodi:

    • Liqukethe izimfihlo zemisebenzi Yombuso noma ibandla lomphakathi;• Liqukethe ulwazi lwezimali, lezomnotho, lwezesayensi noma lobuchwepheshe,

    futhi ukuvezwa kwalo kungabangela ingozi kuthando lwezokuthengisa nomazezimali Zombuso noma ibandla lomphakathi;

    • Liqukethe ulwazi, oluveziwe, okungabeka ibandla lomphakathi esimweniesibucayi kwezekontileka noma ukuxoxisana okunye, noma kubandlululeibandla lomphakathi emincintiswaneni yamabhizinisi;

    • Oluwuhlelo lwekhompyutha njengoba luchazwe ngumthetho WelungeloLokushicilela, WeNo. 98 ka-1978, ubunini bawo obungoboMbuso noma ibandlalomphakathi, ngaphandle uma kudingeka ukuba linikeze ukufinyelelangokulandela i-PAIA.

    I-ofisa yolwazi ayikwazi ukwenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandlauma irekhodi irekhodi liqukethe ulwazi:

    • Oseluvele lukhona emphakathini;• Ngokuphathelene noma olungelebandla lomphakathi, ngaphandle kwebandla

    lomphakathi isicelo esenziwa kulo, futhi leli bandla lomphakathi livumengokubhala kukuvezwa kofake isicelo;

    • Ngemiphumela yanoma yimuphi umkhiqizo noma ukuvivinywa kwemvelo nomaokunye ukuphenya (okungafaki ukuvivinywa kwangaphambilini nomaukuphenya okwenzelwe ukuthuthukisa izindlela zokuvivinya) okwenziwayibandla lomphakathi, kanye nokuvezwa kwalo okubonisa ukuphephakomphakathi okukhulu noma izingozi zemvelo.

    4.1.10 Ukuvikelwa kolwazi okumisiwe kocwaningo lomunye umuntu, kanyenokuvikelwa kocwaningo lolwazi lebandla lomphakathi

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi kumele yenqabele isicelo sokufinyelelairekhodi lalelo bandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi ngokuphathelene nocwaningonoma ucwaningo okumele lwenziwe lwenzelwe omunye umuntu futhi loku kumelekuvezwe, kungenzeka ukuthi:

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 173

    • Kuveze omunye umuntu, umuntu owenza ucwaningo noma ozokube enzaucwaningo elwenzela omunye umuntu, noma okuqukethwe kocwaningo,kusimo esibucayi kakhulu.

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodilebandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi ngocwaningo olwenziwayo noma okumelelenziwe lenzelwe ibandla lomphakathi futhi uma ngabe loku kumele kuvezwe,kungenzeka:

    • Ukuthi kuveze ibandla lomphakathi, umuntu owenza ucwaningo noma ozobeenza ucwaningo elenzela ibandla lomphakathi; noma okuqukethwewucwaningo, esimweni esibucayi kakhulu.

    4.1.11 Ukusetshenziswa Kwamabandla Omphakathi

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodilebandla lomphakathi, uma irekhodi liqukethe umbono, iseluleko, umbiko nomaiziphakamiso ezitholakele noma ezilungisiwe; noma isimo sokuxhumana,ukuxoxisana noma ukulula inkulumo, okufaka amaminithi emihlangano,ngezinhloso zokusiza ukwakha izinqubomgomo noma ukuthatha izinqumoekusetshenzisweni kwamandla nokwenza umsebenzi ngokulandela umthethowebandla lomphakathi.

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqaba isicelo sokufinyelela irekhodi lalebandla, uma ukuvezwa kwerekhodi kungenzeka kulindeleke ukuqeda amandlainqubo yokwethula kubandla lomphakathi noma ngaphakathi KwamabandlaOmphakathi, ngokuvimbela ukuxhumana okuvulekile kombono, ukweluleka,umbiko, isiphakamiso; noma ukuphathwa kokuxhumana, ukuxoxisana nomaukwandisa inkulumo; noma uma ngabe ukuvezwa kwerekhodi kungenzeka;ngokuvezwa kwangaphambi kwesikhathi kwenqubomgomo noma inqubomgomoecatshangiwe, kuzolindeleka ngokufanelekile ukuthi kuqede amandla impumeleloyaleyo nqubomgomo.

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodilalelo bandla lomphakathi, uma ngabe:

    • Ukuvezwa kwerekhodi kungenzeka ilindeleke ukulimaza ukuba nempumeleloyokuvivinya, ukuhlola, noma izinqubo zokucwaninga noma izindlelaezisetshenziswayo zebandla lomphakathi;

    • Irekhodi liqukethe okokwenza kokuhlola, noma ngabe umuntu onikezileinikezwa yirekhodi, kanye nokuvezwa kokokwenza kuzawukhawulisaokusheshayo noma isethembiso esiphakanyiswe, esasenziwe kumuntu onikezeokokwenza, ukuthi okokwenza noma ukubonisa komuntu okunikezilekuzawugcinwa ngokuthembakala; noma

    • Irekhodi eliqukethe uhlaka lwangaphambilini noma , lokusebenza noma olunyelwesisebenzi sebandla lomphakathi.

    isiZulu

  • page 174 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    4.1.12 Izicelo zangempela ezingenasisindo noma ezikhathazayo, noma okwanelenokwedukiswa ngokungafanelekile kwemithombo

    I-ofisa yolwazi yebandla lomphakathi ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodilebandla lomphakathi, uma isicelo sidina noma simiselwe ukuhlukumeza, nomauma ngabe umsebenzi ophathelene naso wokubhekana nesicelo uzawudukisangokukhulu nangokungafanelekile imithombo yebandla lomphakathi.

    4.1.13 Ukuvezwa ngokuphoqelela othandweni lomphakathi

    Ngaphandle kokwesekwa kokwenqatshelwa okwenziwe uhlu ngenhla, i-ofisayolwazi yebandla lomphakathi kumele inikeze isicelo sokufinyelela irekhodi lebandlalomphakathi uma ngabe, ukuvezwa kwalo kuzoveza ubufakazi:

    • Bokungqubuzana ngokuphelele, noma ukuhluleka ukulandela umthetho; nomaubungozi obukhona obunzima kakhulu bokuphepha komphakathi okukhonanoma ingozi yemvelo; kanye nothando lomphakathi ekuvezweni kwamarekhodi,kwengamela ububi obucatshangiwe ngaphansi kokwesekwa kokunqatshelwa.

    4.2 Izizathu zokunqatshelwa ukufinyelelwa kurekhodi lebandla elizimele

    Ulwazi oluqukethwe kulesi sigaba luwukufingqwa kokwesekwa kwebandla elizimeleokumele likuphakamise, njengesisekelo sokunqatshelwa ukufinyelela kumarekhodi.Ulwazi lwenzelwe ukunikeza ofake isicelo incasiselo yezizathu zokuthi kungani isicelosinganqatshelwa yibandla elizimele. Uhlu luwukufingqwa kokwesekela okuqukethweEngxenyeni yesi-3, Isahluko sesi-4 se-PAIA, futhi aluphelele neze.

    4.2.1 Ukuvikelwa okuphoqelelayo kwangasese komunye umuntu ongumuntuwemvelo

    Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi lalelobandla uma ukuvezwa kwalo kuzophathelana nokuvezwa kolwazi ngomuntungokuphathelene nomunye umuntu, kufakwa nomuntu oshonile.

    Kodwa, irekhodi alisoze lenqatshelwa uma liqukethe ulwazi:• Ngokuphathelene nomuntu ovume ngokubhala ngokuvezwa kolwazi;• Oseluvele lwaziwa emphakathini;• Olinikezwe ibandla elizimele ngumuntu ophathelene nalo, futhi loyo muntu

    waziswa yibandla elizimele ngaphambi kokuba kwaziswe ukuthi ulwazilungolunye lwekilasi yolwazi okungenzeka seluvele lutholakala emphakathini;

    • Ngokuphathelene nempilo yomzimba neyengqondo yomuntu, noma ukuphilakahle, komuntu ongaphansi kokunakekelwa ngofake isicelo, futhi ongaphansikweminyaka eyi-18 ubudala noma ongakwazi ukuqonda uhlobo lwesicelo, futhiukuvezwa kuzawuba sothandweni olukhulu lwalowo muntu;

    • Ngokuphathelene nomuntu oshonile kanti ofake isicelo yisihlobo saloyo muntu,noma wenza isicelo ngemvume ebhaliwe yesihlobo salo muntu;

    • Ngomuntu oyisisebenzi noma owayeyisisebenzi sebandla elizimele, futhi ulwaziluphathelene nesikhundla noma imisebenzi yalo muntu.

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 175

    4.2.2 Ukuvikela okuphoqelelayo kolwazi lwamabhizinisi lomunye umuntu

    Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele ukufinyelelwa kwerekhodi lalelobandla elizimele uma liqukethe:

    • Izimfihlo zomsebenzi zomunye umuntu;• Ulwazi lwezezimali, ezomnotho, ezesayensi noma ezobuchwepheshe

    ngaphandle kwezimfihlo zezemisebenzi zomunye umuntu, lapho ukuvezwakwaloku kungenzeka kubange ingozi othandweni lwebhizinisi noma ezezimalizomunye umuntu;

    • Ulwazi olunikezwe ngomunye umuntu kungenzeka lubeke omunye umuntuesimweni esibi kwezamakontileka noma kokunye ukuxoxisana noma kwenzeomunye umuntu abandlululwe emincintiswaneni yezamabhizinisi.

    Kodwa, irekhodi alisoze lanqatshelwa uma liqukethe ulwazi:• Ngomunye umuntu onikeze imvume ngokubhala, ekuvezweni kwalo kocelayo• Ngemiphumela yanoma yimiphi imikhiqizo noma ukuvivinywa kwezemvelo

    olunikezwe libandla elizimele noma imiphumela yokuvivinywa eyenziweegameni lebandla elizimele; lapho ukuvezwa kwako kuzoveza ubungoziobukhulu bokuphepha komphakathi noma imvelo.

    4.2.3 Ukuvikelwa okuphoqelelayo kolwazi oluthile oluyimfihlo lomunye umuntu

    Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodi salelobandla lomphakathi uma ukuvezwa kwalo kuqukethe ukwephulwakwesivumelwano somsebenzi nokwethembeka komuntu omunye ngokulandelaisivumelwano.

    4.2.4 Ukuvikelwa ngokuphoqelela kokuphepha kwabantu ngabanye, kanyenokuvikelwa kwezindawo yokuhlala

    Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela kurekhodilebandla, uma ukuvezwa kwalo kungenzeka kulindeleke ngokufanelekile ukuthikungafaka impilo yomuntu othile nokuphepha kwakhe engozini.

    Inhloko yebandla elizimele inganqabela isicelo sokufinyelela irekhodi lebandla lelo,uma ukuvezwa kwalo kungabandlulula noma kukhubaze:

    • Ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo, noma uhlelo kufaka nekhompyutha nomauhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma yinoma yiyiphi impahlayokuhlala;

    • Izindlela, izinhlelo, amapulani noma inqubo yokuvikela umuntu ongaphansikwesikimu sokuvikela ofakazi ukuphepha komphakathi, noma yiyiphi ingxenyeyomphakathi noma ukuphepha kwebhilidi, isakhiwo noma uhlelo, kufakelaikhompyutha noma uhlelo lokuxhumana, uhlobo lwesithuthi noma ngabe yiyiphiimpahla yokuhlala.

    isiZulu

  • page 176 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    4.2.5 Ukuvikelwa ngokuphoqelela kwamarekhodi abekwe phambiliekukhiqizelweni ukusetshenziswa ekuthethweni kwamacala

    Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodi lebandlalomphakathi uma irekhodi linelungelo lokukhiqizwa ekuqulweni kwamacalaezomthetho, ngaphandle kokuthi leli lungelo liye layekwa.

    4.2.6 Ulwazi Lokuthengisa lwebandla elizimele

    Inhloko yebandla elizimele ingenqabela isicelo sokufinyelela kurekhodi lalelo bandlauma irekhodi:

    • Liqukethe izimfihlo zemisebenzi yebandla elizimele;• Liqukethe ulwazi lwezimali, lezomnotho, lwezesayensi noma lobuchwepheshe,

    ngaphandle kwezimfihlo zemisebenzi zebandla elizimele kanye nokuvezwakwalo okungabangela ingozi kuthando lwezokuthengisa noma zezimali zalelobandla;

    • Liqukethe ulwazi, oluveziwe, okungabeka ibandla elizimele esimweni esibucayikwezekontileka noma ukuxoxisana okunye, noma kubandlulule ibandlaemincintiswaneni yamabhizinisi;

    • Oluwuhlelo lwekhompyutha njengoba luchazwe ngumthetho WelungeloLokushicilela, WeNo. 98 ka-1978, ubunini bawo obungobebandla elizimele,ngaphandle uma kudingeka ukuba linikeze ukufinyelela ngokulandela i-PAIA.

    Kodwa, irekhodi angeke lenqatshelwa uma liqukethe ulwazi:• Ngemiphumela yanoma yimiphi imikhiqizo noma ukuvivinywa kwezemvelo

    (okungekona ukuvivinywa kwangaphambilini noma ukuphenya okwenzelweizindlela zokuthuthukisa ukuvivinywa) noma okunye ukuphenywa okwenziwanoma okwenzelwa ibandla lomphakathi, lapho ukuvezwa kwako kuzovezaubungozi obukhulu bokuphepha komphakathi noma imvelo.

    4.2.7 Ukuvikelwa okuphoqelelayo kocwaningo lolwazi lomunye umuntunokuvikelwa kolwazi locwaningo lwebandla elizimele

    Inhloko yebandla elizimele kumele yenqabele isicelo sokufinyelela irekhodilalelo bandla, uma irekhodi liqukethe ulwazi ngocwaningo olwenziwayo nomaoluzokwenziwa ngomunye umuntu noma oluzokwenzelwa omunye umuntu,nokuthi uma ngabe loku bekuzovezwa, kungenzeka ukuthi:

    • Kuvezwe omunye umuntu noma umuntu owenza ucwaningo noma ozobe enzaucwaningi elenzela omunye umuntu, noma okuqukethwe kocwaningo, ukubasesimweni esibucayi.

    Inhloko yebandla elizimele ingenqabela isicelo sokufinyelela irekhodi salelo bandla,uma irekhodi liqukethe ulwazi ngokuphathelene nocwaningo olwenziwayo nomaoluzokwenziwa yibandla elizimele noma elizokwenzelwa ibandla elizimele, futhiuma luvezwa kungenzeka ukuthi:

  • The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000 - page 177

    • Liveze ibandla elizimele noma umuntu owenza ucwaningo noma ozobe enzaucwaningo elenzela ibandla elizimele, noma okuqukethwe kocwaningo kusimoesibucayi.

    4.2.8 Ukuvezwa ngokuphoqelela othandweni lomphakathi

    Ngaphandle kokwesekwa kokwenqatshelwa okwenziwe uhlu ngenhla, inhlokoyebandla elizimele kumele inikeze isicelo sokufinyelela irekhodi lalelo bandla umangabe, ukuvezwa kwalo kuzoveza ubufakazi:

    • Bokungqubuzana ngokuphelele, noma ukuhluleka ukulandela umthetho;• Ubungozi obukhona obunzima kakhulu bokuphepha komphakathi okukhona

    noma ingozi yemvelo; kanye nothando lomphakathi ekuvezweni kwamarekhodi,kwengamela ububi obucatshangiwe ngaphansi kokwesekwa kokunqatshelwa.

    isiZulu

  • page 178 - The Guide on how to use the Promotion of Access to Information Act - Act 2 of 2000

    isiZulu

    INGXENYE-5

    5. ULWAZI JIKELELE

    Okulandelayo uhlu lwezaziso eziqukethe ukuguqulwa Komthetho kanye nemiyalelo kanyenezinye Izaziso zikaHulumeni ezenziwe nguNgqongqoshe wezoBulungisa kanyeNokuthuthukisa Umthethosisekelo ngokulandela Isigaba sama-92 Somthetho WokuthuthukisaUkufinyelela Ulwazi, WeNo.-2 ka-2000.

    5.1 Ukuguqulwa Komthetho

    5.1.1 Isaziso sikaHu