Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
2020 NATIONAL PHASE CONTENT PLAN
GRADE 10 – 12 SECOND ADDITIONAL LANGUAGE (SAL)
i
Table of Contents 1. Introduction .................................................................................................................................................... 2
2. Purpose ........................................................................................................................................................... 3
3. Implementation Dates .................................................................................................................................... 3
4. Revised Teaching Plans per Subject ............................................................................................................... 3
1. English .......................................................................................................................................................... 4
2. Afrikaans....................................................................................................................................................... 9
3. IsiNdebele .................................................................................................................................................. 11
4. isiXhosa ...................................................................................................................................................... 17
5. isiZulu ......................................................................................................................................................... 24
6. Sepedi ........................................................................................................................................................ 30
7. Sesotho ...................................................................................................................................................... 35
8. Setswana .................................................................................................................................................... 40
9. Siswati ........................................................................................................................................................ 46
10. Tshivenda ............................................................................................................................................... 51
2
1. Introduction The National Curriculum Statement, Grades R-12 was approved as National Policy and published in
the Government Gazette 34600, Notices 722 and 723 of 12 September 2011.
The National Curriculum Statement, Grades R-12 comprises:
The Curriculum and Assessment Policy Statements for all approved subjects for Grades R-12;
The National Policy Pertaining to the Programme and Promotion Requirements of the National
Curriculum Statement Grades R-12; and
The National Protocol for Assessment.
The Curriculum and Assessment Policy Statement (CAPS) is a single, comprehensive, and concise
document developed for all subjects listed in the National Curriculum Statement Grades R-12 and is
arranged into Four Sections.
The National State of Disaster due to Covid-19 and the ensuing lockdown has created a unique situation
which has disrupted the school calendar thus impacting on the implementation of the Curriculum and
Assessment Policy Statement (CAPS) for the 2020 academic year. To mitigate the impact of the Covid-
19 lockdown, the Department of Basic Education (DBE) working in collaboration Provincial Education
Departments (PEDs), has put together a framework for curriculum recovery plans the 19 lockdown. The
framework, which was consulted with key stakeholders in the sector, proposes a revised school
calendar and curriculum reorganization and trimming as some of the strategies to create opportunities
for curriculum recovery.
In the context of the framework for the school curriculum recovery plan whose overarching aim is to
ensure that the critical skills, knowledge, values and attitudes outlined in the CAPS are covered over
a reduced time period, the purpose of curriculum reorganisation and trimming is to:
Reduce the envisaged curriculum to manageable core content including skills, knowledge,
attitudes and values so that schools have ample room for deep and meaningful learning
Define the core knowledge, skills, attitude to be taught and assessed more specifically so that
it provides guidance and support to teachers;
Align curriculum content and assessment to the available teaching time;
Maintain the alignment in the learning trajectory for learners, without compromising learners’
transition between the grades; and
Present a planning tool to inform instruction during the remaining school terms
The curriculum trimming and reorganisation maintain and support the foundational principles of the
National Curriculum Statement (NCS) Grades R – 12 as stated in the Curriculum and Assessment
Policy Statement (CAPS) namely:
Social transformation: ensuring that the educational imbalances of the past are redressed, and
that equal
educational opportunities are provided for all sections of the population;
Active and critical learning: encouraging an active and critical approach to learning, rather than
rote and uncritical learning of given truths;
High knowledge and high skills: the minimum standards of knowledge and skills to be
achieved at each grade are specified and set high, achievable standards in all subjects;
Progression: content and context of each grade shows progression from simple to complex
3
Human rights, inclusivity, environmental and social justice: infusing the principles and
practices of social and environmental justice and human rights as defined in the Constitution
of the Republic of South Africa.
Valuing indigenous knowledge systems: acknowledging the rich history and heritage of this
country as important contributors to nurturing the values contained in the Constitution; and
Credibility, quality and efficiency: providing an education that is comparable in quality, breadth
and depth to those of other countries.
In addition, the principles below guided the process of curriculum reorganisation and trimming:
Maintain the spiral development of values, attitudes, concepts and skills, extension,
consolidation and deeper understanding leading learners towards the final learning outcomes.
Efficiency – less teaching time but more effective learning outcomes.
Inclusivity – learning experience must cater for different types of learners who are differently
abled by providing different types of learning experiences.
Validity – the relevance of the content to the stated goals and outcomes of the curriculum.
Utility –the content must lead to the acquisition of values, attitudes, skills and knowledge that
are considered useful for transition to the next level and have relevance to the contexts in
which learners live.
Feasibility – analyse and examine the content in the light of the time and resources available
to the schools, considering the current socio- economic and political climate.
Coherence – Systematic curriculum mapping must have horizontal, vertical, subject area and
interdisciplinary coherence; and
Emphasise assessment for learning as a teaching strategy as opposed to assessment of
learning to achieve the learning outcomes of each grade and subject.
2. Purpose The purpose of the revised phase plan and revised annual national teaching plans is to:
ensure that meaningful teaching proceeds during the revised school calendar.
assist teachers with guided pacing and sequencing of curriculum content and assessment.
enable teachers to cover the essential core content in each phase within the available time.
address assessment overload to recoup time loss.
assist teachers with planning for the different forms of assessment.
ensure learners are adequately prepared for the subsequent year/s in terms of content, skills,
knowledge, attitudes, and values
3. Implementation Dates To meet the above-mentioned objectives, Section 3 of the CAPS, which deals with the overview of
topics per term and annual teaching plans per subject have been trimmed and/or reorganised for the
year 2020. The revised teaching and assessment plans are effective from the 1st June 2020.
4. Revised Teaching Plans per Subject This document presents the content phase plan for Grade 10 – 12.
4
1. English
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: English Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Skills / content
Grade 10 Grade11 Grade12
Listening and speaking
Listening for specific information: (Informative, evaluative, appreciative and interactive) Informal speaking:
Give instructions or directions e.g.
(How to make a cup of tea) as individuals.
Role-play
Formal speaking and presenting: Discuss the features of prepared speech. Prepared speaking. Role-play on the message as evident in the literary text. Listening for information: Listening comprehension-2 Listening for specific information e.g. audio- advertisement or dialogue Prepared reading aloud with purpose: Read with focus on fluency, pronunciation and tone e.g. friendly letter written by self/peers/others e.g. a selected text Listening for interaction: Listen and present e.g. short messages/instructions/ announcements Listening for information and comprehension:
Listen to radio drama/recorded speech/role-play/ play reading
Note taking practice.
Listening for main points, examples Listening for appreciation: e.g. music, recorded reading, songs, recitation of poetry
Listening for specific information Listening comprehension Listening for critical analysis and evaluation Listening for appreciation and interaction Vote of thanks
Give instructions/ directions (e.g. bus route guide/ to a police station/ to any place of interest) in a group / individual. Formal speaking: Role play a character from a short story/novel/drama Formal speaking and presenting: Formal discussion. Discuss the topic and participate in a formal discussion Listening for information: listening comprehension. Listening for specific information. e.g. Audio-advertisement or dialogue Informal speaking: conversation on features of visual texts. Prepared reading aloud with purpose: Reading aloud with focus on fluency, pronunciation and tone eg formal letter written by self/peers/others Listening for interaction: Listen and present e.g. short messages/instructions/announcements Prepared reading aloud e.g. a selected text: conversation. Listening for appreciation: listen to radio drama/ recorded speech/role-play/ reading a play. Discussion in groups e.g. expressing an opinion on audio text.
Reading and viewing
Visual Text: Read and interpret the features of e.g. cartoons, comic strips / comic videos Literary text Reading of literary text for appreciation and comprehension
shorter written texts for comprehension at sentence and paragraph level: Read examples of
5
Literature Reading for comprehension: Vocabulary development and language use Literature: Reading for Critical Language Awareness: o expressing emotion, different messages to position the reader Identify the implied meaning Literature: For revision
instructions or directions Reading for comprehension: Read and interpret the features of e.g. visual texts: cartoons, comic strips / comic videos Reading for comprehension: Vocabulary development and language use Literature: Novel: The Mending Season: Chapter 6-7 OR Drama: Act 1: Page 10-25 Consolidation of plot, setting, themes and characters. OR Short Stories: Gauteng 1: Focus, Story 3 OR Gauteng 2: Stories South African, Story 3 OR Western Cape & Limpopo: Storyscapes. Story 3 OR
Poetry: An African Thunderstorm Literary text: Reading of literary text for appreciation and comprehension Literary text: Reading of literary text for appreciation and comprehension Reading for appreciation: • Read examples of formal letters Extended independent reading / viewing: Enrichment text e.g. fantasy, dream Intensive reading of shorter written texts for comprehension at sentence and paragraph
6
level: Use previous examination papers to revise formal text study and intensive reading strategies in preparation for the external examination.
Writing and presenting
Shorter transactional text: o Write directions / instructions Focus on: -process writing; - text structure and language features Longer transactional text: Prepared speech, friendly letter Focus on: -process writing - text structure and language features Descriptive / Narrative paragraphs: Focus on: -process writing - text structure and language features Shorter transactional text: o Diary entry Focus on: -process writing; - text structure and language features Longer transactional text: o Write a letter to congratulate a friend / thank a teacher Summary writing: Focus on: -process writing; - text structure and language features
Narrative / descriptive essay Longer transactional Text
Dialogue
Prepared speech
Friendly letter
Formal letter Shorter transactional text:
Filling in a form
Invitation card
Flyer
Instructions
Advertisement / invitation card
Review
Diary Summary Writing Practice
Shorter transactional text: Write directions or instructions on e.g. how to get to a particular point using a bus route. Focus on: process writing; planning, drafting, revising, editing, proof-reading and presenting. Text structure and language features. Revision: shorter transactional text: Write an advertisement/ invitation card. Focus on: process writing; planning, drafting, revising, editing, proof-reading and presenting Longer transactional text: Use a literary text as a base for writing diary entries or a formal letter. and presenting. Text structure and language features Focus on: process writing; planning, drafting, revising, editing, proof-reading Summary revision: write a formal letter of request/application/ complaint/ sympathy/ invitation/ thanks/ congratulations. Focus on: Process writing Planning, drafting, revising, editing, proofreading and presenting. Text structure and language features Revise the features of writing a short message e.g. email/fridge note/ instructions on chosen topics. Focus on: Process writing Planning, drafting, revising, editing, proofreading and presenting. Text structure and language features. Descriptive / Narrative Essay: for example: The one experience that changed my life. Focus on: Process writing Planning, drafting, revising, editing, proofreading and presenting. Text structure and language features Summary revision: longer transactional text: write a review of a short story read. Focus on: Process writing Planning, drafting, revising, editing, proofreading and presenting. Text structure and language features. Summary revision: shorter transactional text: write a diary entry/short story review. Focus on: Process writing Planning, drafting, revising, editing, proofreading and presenting. Text structure and language features. Use previous examination
7
papers to revise forms in preparation for the external examination. Focus on: Process writing, Text structure and language features
Language structures and conventions
Imperative Conjunctions Logical connectors that signal cause Prepositions (revision) Vocabulary related to reading text/s Revision and introduction of tenses. Remedial grammar Vocabulary in context Phrase and sentence structures and conventions Remedial grammar Vocabulary in context Identify and reinforce the different language structures and conventions. Vocabulary in context Correlation of subject and object to verb and adjectives in sentence structures. Word order Vocabulary in context Reinforce the imperative Language structure: topic sentence and supporting details Verb tenses Vocabulary in context Remedial grammar Tone, voice, effect Modal verbs Passive and active voice Denotation and connotation Active and passive voice revision Conjunctions Remedial grammar Polite forms and stock phrases of thanks. Culturally appropriate forms of address Register Dictionary work / practice idioms / proverbs /sayings relevant to the text studied Remedial grammar
Sentence structures and Conventions: Nouns Determiners Pronouns Adjectives Adjectives Prepositions Verbs Verb tenses Concord Modals Modals Passive and active voice Reported speech Sentence structures Punctuation Spelling Critical Language Awareness Language in Context
Imperative Conjunctions Pronouns Logical connectors that signal cause (e.g. because, so, therefore) and time (e.g. then, next, after) Prepositions (revision) Vocabulary in context Revision of language structures and conventions Critical language awareness Nouns Singular and plural forms Interrogative forms Negatives Remedial grammar from learners’ writing Vocabulary related to reading text Use previous examination papers to revise language in preparation for the external examination Revision of language structures and conventions Critical language Awareness Phrase and sentence structures and conventions Active and passive voice Prepositions Dictionary work
8
Revision of language structures and conventions Correlation of subject and object to verb and adjectives in sentence structures Concord Word order Tone, voice, effect Modal verbs Singular and plural forms Interrogative forms Negatives Critical language Awareness Use previous examination papers to revise language in preparation for the external examination
9
2. Afrikaans
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: Afrikaans Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Vaardighede/ Inhoud
Grade 10 Grade11 Grade12
Luister en praat Luister vir spesifieke inligting
Luister vir inligting en begrip
Luister vir waardering
Luister vir interaksie
Formele praat en aanbied: Voorbereide toespraak
Luister vir inligting
Luister vir inligting en begrip
Luister vir waardering
Luister vir interaksie
Formele praat en aanbied
Informele praat (gedeeltelik)
Luister vir inligting
Luister vir inligting en begrip
Luister vir waardering
Luister vir interaksie
Formele praat en aanbied
Informele praat
Lees en kyk Aandagtige lees van kort tekste vir opsomming en aantekeninge maak
Lees vir begrip
Aandagtige lees van multimedia- en visuele tekste
Lees vir interaksie
Lees van literêre teks - Roman
Intensiewe lees van literêre teks m.b.t. figuurlike taal, struktuur, karakter, ens.
Aandagtige lees van kort tekste vir opsomming en aantekeninge maak
Uitgebreide/onafhanklike lees en kyk
Lees vir begrip
Aandagtige lees van kort, geskrewe tekste vir begrip
Aandagtige lees van multimedia- en visuele tekste
Lees vir interaksie
Lees van literêre teks - Roman
Intensiewe lees van literêre teks m.b.t.figuurlike taal, struktuur, karakter, ens.
Intensiewe lees van korter tekste vir opsomming en maak van notas
Uitgebreide onafhanklike lees/ kyk
Lees vir begrip
Intensiewe lees van korter tekste vir leesbegrip
Lees van literêre tekste
Intensiewe lees van multimodale en visuele tekste
Uitgebreide onafhanklike lees/kyk
Literêre tekste: o Roman o Drama o Kortverhale o Gedigte (Kies EEN Genres)
Intensiewe lees gepas vir figuurlike taal, struktuur, karakter, ens.
Skryf en aanbied Prosesskryf Teksstrukture en taalkenmerke Die paragraaf:
Beskrywend
Verhalend
Opstel: Verhalend Lang transaksionele tekste:
Dialoog
Voorbereide toespraak
Vriendskaplike brief
Formele brief
Skryf van twee paragrawe
Prosesskryf Teksstrukture en taalkenmerke Die paragraaf
Beskrywend
Verhalend Opstel
Verhalend
Beskrywend Lang transaksionele tekste:
Dialoog
Voorbereide toespraak
Vriendskaplike brief
Formele brief
Prosesskryf Teksstrukture en taalkenmerke Opstelle
Verhalend
Beskrywend Gebruik vorige eksamenvraestelle om formate vir eksamen voor te berei Lang transaksionele tekste:
Skryf ʼn kort verslag
Voorbereide toespraak
Dagboekinskrywing/ e-pos
Resensie van ʼn kort verhaal Gebruik vorige eksamenvraestelle om formate vir eksamen voor te berei Kort transaksionele tekste:
Invul van vorms/ advertensie/ poskaart/ uitnodigingskaartjie
10
Kort transaksionele tekste:
Invul van ‘n vorm
Uitnodigingskaartjie en antwoord
Plakkaat
Rigtingaanwysings
E-pos
Dagboekinskrywing
Opsomming
Resensie Kort transaksionele tekste:
Invul van ʼn vorm
Uitnodigingskaartjie en antwoord
Strooibiljet/plakkaat
Instruksies/aanwysings
Advertensie/uitnodiging
E-pos
Dagboekinskrywing
Opsomming
Plakkaat / strooibiljet
Aanwysings/ instruksies
Advertensie / poskaart/ uitnodigingskaartjie
Formele brief: literêre teks as basis
Formele brief: versoek/ aansoek/ klagte / simpatie/ uitnodiging / bedanking /gelukwensing
Opsomming Gebruik vorige eksamenvraestelle om formate vir eksamen voor te berei
Taalstrukture en-konvensies
Sinstrukture: Selfstandige naamwoorde Telwoorde Lidwoorde Voornaamwoorde Byvoeglike naamwoorde Voorsetsels Deelwoorde Werkwoorde Infinitief Woordorde Hooftye Voegwoorde Lydende en Bedrywende vorm Direkte en indirekte rede Sinsbou Leestekens Spelling Woordeskatuitbreiding/-ontwikkeling en taalgebruik Kritiese taalbewustheid
Sinstrukture Selfstandige naamwoorde Bepalers Voornaamwoorde Byvoeglike naamwoorde Voorsetsels Werkwoorde Hooftye Lydende en Bedrywende vorm Direkte en indirekte rede Sinsbou Leestekens Spelling Woordeskatuitbreiding/-ontwikkeling en taalgebruik Kritiese taalbewustheid
Sinstrukture en -konvensies Selfstandige naamwoorde Telwoorde Lidwoorde Voornaamwoorde Byvoeglike naamwoorde Bywoorde Voorsetsels Werkwoorde Deelwoorde Tyd Voegwoorde Tussenwerpsels Verbindingswoorde (skryf van sinne en paragrawe) Sinne en sinsnedes Lydende en bedrywende vorm (aktief en passief) Direkte en indirekte rede Leestekens/ punktuasie Woordvorming Betekenisleer Klankleer en spelling Skryftekens Kritiese taalbewustheid
11
3. IsiNdebele
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: IsiNdebele Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Skills / content Grade 10 Grade11 Grade12
Ukulalela nokukhuluma
Ukulalela ukuthola ilwazi elithileko: (lnelwazi, elikarisako, Ikulumo engakahlelwa: Nikela imilayelo nofana iinkomba, isib: (ukwenziwa kwebhigiri yetiye) ngamunye ukulingisa Ikulumo ehlobana netheksthi etlolweko. Ukubuyekeza: ingcoco ezingakahleleki ngeenqhema zangetlasini ekuzilungiseleleni iinhlahlubo. Ikulumo ehlelweko nokwethula: Coca ngamatshwayo wekulumo ehlelweko. Ukukhuluma okuhlelweko. Lingisa kuvele umlayezo ovezwe etheksthini yezemitlolo. Ukulalelela ukuthola ilwazi: Ukulalelela ukuzwisisa-2 Ukulalela ukuthola ilwazi elithileko, isib: isikhangiso esilalelwako nofana ikulumo-pendulwano Ukufundela phezulu okuhlelweko ngomnqopho: Ukufunda butjhelela, ukuphinyiswa kwamagama nephimbo, isib: incwadi yobungani etlolwe nguwe/ bangani/nabanye Isib. itheksthi ekhethiweko Ukulalela nokuthintana: Lalela bewethule, isib: imilayezo emifitjhazana/Imilayelo/ izaziso Ukulalelela ukuthola ilwazi nokuzwisisa: Lalela umdlalo womrhatjho/ikulumo egadangisweko/ukulingisa/ ukudlala bufunda Ingcoco Ukulalelela ukuthola ilwazi: Ingcoco Ukuzibandulela ukuthatha amanowuthi.
Ukulalelela ukuthola ilwazi Ukulalelela ukuthola ilwazi nokuzwisisa Ukulalelela ukubuka Ukulalelela ukukhulumisana nabantu Ikulumo ehlelweko nokuyethula Ikulumo engakahlelwa
Nikela imilayelo namkha iinkomba (isib. umhlahlandlela wendlela yebhesi) ngeenqhema/ ngomuntu yedwana Ikuulumo ehlelweko: Ukulingisa umlingisi/umdlali othileko endatjaneni/enovelini/emdlalweni Ikulumo ehlelweko nokuyethula: Ingcoco ehelweko. Ukucoca uzibandakanye engcocweni ehlelweko Ukulalelela ilwazi: Ukulalelela ukuzwisisa. Ukulalelela ilwazi elithileko, Isib. Isikhangiso esilalelwako nanyana ikulumo-pendulwano Ikulumo engakahlelwa: Ingcoco emayelana namatshwayo wamatheksthi abukelwako. Ukufunda okuhlelweko: Ukufundela phezulu ngomnqopho: Ukufundela phezulu ngomnqopho wokukhuluma butjhelela, kuphinyiswa kuhle amagama nangephimbo elifaneleko, isib. incwadi yabakhulu/yomthetho itlolwe mfundi ngokwakhe, mnganakhe/ngabanye Ukulalelela ukuzibandakanya engcocweni: Ukulalela bese uyethula, isib. Imilayezo emifitjhani/imilayelo/izaziso Ukulalelela ukuzibandakanya engcocweni: Ukulalela bese uyethula, isib. Imilayezo emifitjhani/imilayelo/izaziso Ukufundela phezulu okuhlelweko, isib. Itheksthi ekhethweko: ukucocisana. Ukulalelela ukubuka: Ukulalela umdlalo womrhatjho/ikulumo eqotjhiweko /ukulingisa/ukufunda umdlalo. Ukucocisana ngeenqhema, isib. Ukuveza umbono etheksthini elalelwako.
12
Ukulalela amaphuzu aqakathekileko. Ukulalelela ukubuka: Isib: umvumo, ukufunda okurekhodweko, iingoma, ukurhaywa kweenkondlo Ukukhuluma okungakahleleki: Ukubuyekeza: ingcoco ezingakahleleki ngeenqhema zangetlasini nakulungiselelwa iinhlahlubo.
Ukufunda nokubukela
Ukufunda ngokungeneleleko kwamatheksthi amafitjhani wokuthintana: Imilayelo nofana Iinkomba Amatheksthi abukelwako: Ukufundwa nokurhunyutjhwa kwamatshwayo wekhathuni, amavidiyo ahlekisako Itheksthi yezemitlolo: Ukufundwa kwetheksthi yezemitlolo kufundelwa ukubuka nokuzwisisa Zemitlolo: Ukufunda ngokungeneleleko kwamatheksthi amafitjhani wokuthintana: Iincwadi zobungani Ukufundela ukuzwisisa: Ukuthuthukiswa kwelwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi Zemitlolo: Ukufunda nokubukela ngokuzijamela okungezelelweko: Itheksthi yokuzithuthukisa, isib: zokubhudanga/zamabhudango Ukufunda ngokungeneleleko okufanele itheksthi: Ukuveza imizwa, imilayezo ehlukileko ukuveza umfundi. Veza okutjhiwoko. Ukuzithuthukisa: Iindaba eziqakathekileko zokufunda Zemitlolo: ukubuyekeza
Ukufundela ukuzwisisa okungeneleleko kwamatheksthi amafitjhani wokuthintana ngomnqopho wokukurhunyeza nokutlola amanowuthi
Ukufunda nokubukela ngokuzijamela (uwedwa) okwelulweko Ukufundela ukuzwisisa Ukufundela ukuzwisisa okungeneleleko kwamatheksthi amafitjhani wokuthintana Ukufunda itheksthi yezemitlolo Ukufunda ngokungeneleleko kwamatheksthi amitlolo ahlukahlukeneko nabonwako Ukufunda nokubukela ngokuzijamela (uwedwa) okwelulweko
Itheksthi yezemitlolo: Ukufunda ngokungeneleleko okufanele itheksthi, isib. ilimi leenthombengqondo, isakhiwo, umlingisi, njll.
Amatheksthi amafitjhani atlolweko ngomnqopho wokuwazwisisa ezingeni lemitjho lamapharagrafu: Ukufunda iimbonelo zemilayelo nofana iinkomba
Ukufundela ukuzwisisa:
Funda bewurhumutjhe amatshwayo, isib. wetheksthi ebonwako,
amakhathuni, amavidiyo wekhomikhi, njll.
Amatheksthi wezemitlolo:
Ukufundwa kwetheksthi yezemitlolo kufundelwa ukubuka nokuzwisisa
Ukufundela ukuzwisisa:
Ukwakhiwa kwelwazi-magama nokusetjenziswa kwelimi
Zemitlolo: Limpopo & Mpumalanga: Umqasa nebhubezi Ukufunda/ukubukela ngokuzijamela (uwedwa) okwelulweko: • Ukufundela ukubuka: • Funda iimbonelo zeencwadi eziya kwabakhulu
Itheksthi yezomtlolo: Ukufundwa kwetheksthi yezemitlolo kufundelwa ukubuka nokuzwisisa Limpopo & Mpumalanga: Indatjana efitjhani Ukukhamba kubona
Itheksthi yezemitlolo: Ukufundwa kwetheksthi yezemitlolo kufundelwa ukubuka nokuzwisisa Ukufunda/ukubukela ngokuzijamela (uwedwa) okwelulweko: Itheksthi yokuthuthukisa ilwazi, isib. ibhudango Amatheksthi amafitjhani atlolweko ngomnqopho wokuwazwisisa ezingeni lemitjho namapharagrafu:
13
Sebenzisa amaphepha weenhlahlubo ezidlulileko ukubuyekeza ngamaqhinga wokufunda angeneleleko ukulungiselela iinhlahlubo zangeqadi.
Ukutlola nokwethula
Amatheksthi amafitjhani wokuthintana: Tlola iinkomba/ imilayelo Nqopha kilokhu: -Ikambiso yokutlola; -Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi. Amatheksthi amade wokuthintana: Ikulumo ehlelweko, incwadi yobungani. Nqopha kilokhu: -Ikambiso yokutlola; -Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi. Iindima ezihlathululako/ ezicocako: Nqopha kilokhu: -Ikambiso yokutlola; -Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi Amatheksthi amafitjhani wokuthintana: Idayari Nqopha kilokhu: -Ikambiso yokutlola; -Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi Amatheksthi amade wokuthintana: Tlola incwadi uthokozise umnganakho/uthokoze utitjhere. Nqopha kilokhu: -Ikambiso yokutlola; -Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi Ukutlola isirhunyezo: Nqopha kilokhu: -Ikambiso yokutlola; -Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi Ukulungiselela iinhlahlubo: ukubonisana/ umebhengqondo Nqopha kilokhu: -Ikambiso yokutlola; -Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi
I-eseyi ecocako/ehlathululako
14
Iinhlanganisi
UKutlola nokwethula
Cont.
I-eseyi ecocako/ehlathululako Amatheksthi amade wokuthintana Ikulumo-pendulwano Ikulumo ehlelweko Incwadi yobungani
Incwadi yabakhulu/yangokomthetho
Amatheksthi amafitjhani
Ukuzalisa iforomo
Ikarada lesimemo
Iflaya
Imilayelo
Isikhangiso/Ikarada lesimemo
I-imeyili
I-rivyu
Idayari
Ukutlolwa kwesirhunyezo Ukuzibandula
Itheksthi efitjhani yokuthintana: Tlola iinkomba namkha
imilayelo, utjho bon ungafika njani endaweni ethileko
ngokusebenzisa umhlahlandlela wendlela yebhesi
Nqopha kilokhu: Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza, uku-
editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi Ukubuyekeza: Itheksthi efitjhani yokuthintana: Tlola isikhangiso/ikarada lesimemo
Nqopha kilokhu:
Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza, uku-
editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Amatheksthi amade wokuthintana: Sebenzisa itheksthi yezemitlolo njengesisekelo sokutlola idayari nofana incwadi yabakhulu nokwethula.
Nqopha kilokhu:
Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza,
uku-editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi Ukubuyekeza: Tlola incwadi yesibawo/yesinghonghoyilo/yezwelo/isimemo/yokuthokoza/ yokuthokozisa.
Nqopha kilokhu:
Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza,
uku-editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi
Buyekeza amatshwayo wokutlola umlayezo omfitjhani isib. i-
imeyili/ amanowuthi/Imilayelo ngeenhlokwana ezikhethiweko
Nqopha kilokhu: Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza,
15
uku-editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi
I-eseyi ehlathululako/ necocako:
Isib.: isifundo esisodwa esatjhugulula ipilwami
Nqopha kilokhu: Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza,
uku-editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi Ukubuyekeza:
Amatheksthi amade wokuthintana:
Tlola irivyu yendatjana efitjhani efundweko
Nqopha kilokhu: Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza,
uku-editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi
Amatheksthi amafitjhani wokuthintana:
Ukubuyekeza:
Tlola idayari/umalangeni/ irivyu yendaba efitjhani
Nqopha kilokhu: Ikambiso yokutlola
Ukuhlela/Ngaphambi kokutlola, ukutlama, ukubuyekeza,
uku-editha, ukutjheja iimphoso nokwethula
Isakhiwo setheksthi namatshwayo welimi
Sebenzisa amaphepha weenhlahlubo ezidlulileko ukubuyekeza ngamaqhinga wokufunda angeneleleko ukulungiselela iinhlahlubo zangeqadi.
Nqopha kilokhu:
Ikambiso yokutlola, Isakhiwo setheksthi namatshwayo
welimi.
Izakhi nemithetjhwana yokusetjenziswa
kwelimi
Iinhlanganisi eziveza unobangela Abondaweni (ukubuyekeza) Ilwazi-magama elimayelana namatheksthi afundwako Ukubuyekeza nokungeniswa kweenkhathi zesenzo.
Izakhi nemithetjhwana yokusetjenziswa kwelimi Amabizo
Izabizwana
Iinhlanganiso
Izabizwana
Iinhlanganiso eziveza unobangela
(isib. ngombana, nga- lokho) nangesikhathi (isib. okulandelako,
16
Iinlungiso zehlelo ezimayelana nokufunda amatheksthi Ilwazi-magama ebujameni obuthileko Izakhi zemitjho namatshwayo welimi Iinlungiso zehlelo Veza bewuqinise izakhi nemithetjhwana yelimi Ukukhambelana kwehloko, umenziwa, isenzo nesitlhadlhuli (isiphawulo, isibaluli, inani, ubumnini) ekwakhiweni komutjho Ukulandelana kwamagama Ilwazi-magama ebujameni obuthileko Qinisa ukuqakatheka kwezakhiwo zelimi: Umutjho oyihloko/osihloko nemininingwana esekelako Iinkhathi zesenzo Ilwazi-magama ebujameni obuthileko Ukubuyekeza Iinlungiso zehlelo Iindlela ezipholileko zokuthokoza. Iindlela ezamukelekako zokubiza umuntu Umsebenzi wesihlathululi-mezwi/ Zibandule ngezitjho/izaga/ikulumo ekhambelana netheksthi efundwako Iinlungiso zehlelo Ilwazi-magama ebujameni obuthileko
Istlhadlhuli (isiphawulo, isibaluli inani, ubumnini)
Abondaweni
Izenzo
Iinkhathi zesenzo
Iimvumelwano
Iinsiza-senzo
Ipambosi yokwenziwa
Ikulumo embiko
Izakhi zomutjho Amatshwayo Ukupeleda
Ukuyeleliswa kokusetjenziswa kwelimi (ukutjheja
ngokudephileko ilimi)
Ilimi ebujameni obuthileko
ngemuva kwalokho
Abondaweni (ukubuyekeza) Ilwazi-magama ebujameni obuthileko
Ukubuyekeza izakhi nemithetjhwana yelimi ukutjheja
ngokudephileko ilimi
Isihlathululimezwi
Ukuyeleliswa kokusetjenziswa kwelimi
Ihlelo lokulungisa elisuselwa emitlolweni yabafundi
Ilwazi-magama ebujameni obuthileko
Ukubuyekeza izakhi nemithetjhwana yelimi ukutjheja
ngokudephileko ilimi
Isihlathululimezwi
Ukuyeleliswa kokusetjenziswa kwelimi Ibinzana nesakhiwo nemithetjhwana yemitjho
Ihlelo lokulungisa elisuselwa emitlolweni yabafundi
Ilwazi-magama ebujameni obuthileko
Ukubuyekeza i zakhi nemithetjhwana ye l i m i
Ukuyeleliswa kokusetjenziswa kwelimi
Sebenzisa amaphepha weenhlahlubo ezidlulileko ukubuyekeza ilimi ukulungiselela iinhlahlubo zangeqadi Ilwazi-magama elikhambelana netheksthi efundwako eenhlahlubeni ezidlulileko
Iinhlanganiso
Izabizwana
Iinhlanganiso eziveza unobangela
(isib. ngombana, ngalokho) nangesikhathi (isib. okulandelako,
ngemuva kwalokho
Abondaweni (ukubuyekeza) Ilwazi-magama ebujameni obuthileko
17
4. isiXhosa
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: IsiXhosa Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Skills / content Grade 10 Grade11 Grade12
Ukuphulaphula nokuthetha
Ukuphulaphulela ulwazi: (ukuxhobisa, ukuphonononga, ukuncoma nokusebenzisana)
Ukuthetha okulungiselelweyo nokunikezela:
Ukuxoxa ngeempawu zentetho elungiselelweyo
ukuthetha okulungiselelweyo
Ukuthetha okulungiselelweyo nokunikezela:
Umdlalo wokulinganisa kumyalezo njengoko ubonisiwe kwitekisi yoncwadi
Ukufunda ngokukhwaza okulungiselelweyo ngenjongo:
Ukufunda ugxininisa kutyibiliko/ kuqhabalako, ukubizwa
kwamagama nethoni
umz ileta yobuhlobo ebhalwe ngumfundi/ umlingane/ ngabanye umz itekisi ekhethiweyo
Ukuphulaphulela ukusebenzisana:
Ukuphulaphula nokunikezela umz imiyalezo emifutshane /
imiyalelo / izaziso
Ukuphulaphulela ulwazi nokuqonda:
Ukuphulaphula idrama yerediyo / intetho erekhodishiweyo / umdlalo wokulinganisa / umdlalo ofundwayo Ukuphulaphulela ulwazi: Ukuziqhelanisa nokuthabatha amanqaku ukuphulaphulela ukufumana amanqaku aphambili, imizekelo njalo njalo
Ukuphulaphulela ukuncoma:
Umz. umculo, ukufunda okurekhodishiweyo, iingoma, isicengcelezo sombongo
Ukuphulaphulela ulwazi Ukuphulaphulela ulwazi nemanqaku aphambili Ukuhulaphulela ukuncoma Ukuphlaphulela ukuziqhelanisa Ukuthetha okusesikweni nokunikezela Ukuthetha okusesikweni Ukufunda ngokunzulu iitekisi ezimfutshane , ukushwankathela nokuthatha amanqaku. Ukufunda okongezelelweyo/ nokubukela Ukufundela ulwazi Ukufunda ngokunzulu iitekisi ezimfutshane nokwazi Ukufunda itekisi yoncwadi Ukufunda ngokunzulu ngokwemifanekiso kunye netekisi ebukelwayo Ukufunda nokubukela Itekisi yoncwadi: Ukufunda ngokunzulu ukuncoma itekisi: umzekelo; izafobe, ulwimi, isakhiwo njalo njalo. Ukuphulaphulela ulwazi nemanqaku aphambili Ukuphulaphulela ukuncoma.
Ukunika imiyalelo/ nezalathiso (umz, isikhokelo sendlela yebhasi/ eya emapoliseni/ eya nakweyiphi na indawo enomdla) bengamaqela/ ngabanye. Umdlalo wokulinganisa umlinganiswa okwibali elifutshane/inoveli/idrama Ukuthetha okungalungiselelwanga nokunikezela: Ingxoxo esesikweni. Ingxoxo esesikweni. Ukuxoxa ngesihloko nokuthabatha inxaxheba kwingxoxo esesikweni
Ukuphulaphulela ulwazi: Isicatshulwa esiphulaphulwayo ukuphulaphulela ulwazi oluthile. Umz umz isibhengezo/ intengiso esiviwayo okanye ingxoxo yababini Intetho engalungiselelwanga: Incoko ngeempawu zeetekisi ezibonwayo.
Ukufunda ngokukhwaza okulungiselelweyo ngenjongo:
ukufunda ugxininisa kutyibiliko / kuqhabalako, ukubizwa
kwamagama nethoni. Umz. ileta yobuhlobo ebhalwe
ngumfundi / umlingane / ngabanye
Ukuphulaphulela ukusebenzisana: ukuphulaphula
nokunikezela umz imiyalezo emifutshane / imiyalelo
/ izaziso
Ukufunda ngokukhwaza okulungiselelweyo ngenjongo:
umz itekisi ekhethiweyo.
Ukuphulaphulela ukuncoma:
ukuphulaphula idrama yerediyo / intetho erekhodishiweyo / umdlalo wokulinganisa / umdlalo ofundwayo
Iingxoxo zamaqela, umzekelo, kuvakaliswa iimbono
ezikwitekisi eviwayo.
Ukufunda nokubukela
Itekisi ebonwayo:
Ukufunda nokucacisa/ nokutolika iimpawu umz ikhathuni, izicwili zezihlekiso / iividiyo zezihlekiso
Itekisi yoncwadi: Ukufunda itekisi yoncwadi ngenjongo yokufumana ulwazi
Ukufundwa ngokunzulu kweetekisi ezimfutshane
ngenjongo yokuqonda kwizivakalisi nakwimihlathi:
Ukufunda imizekelo yemiyalelo okanye izalathiso
Ukufundela ukuqonda ukwakhiwa kwesigama nokusetyenziswa kolwimi
18
Ukufunda nokubukela Cont. Ukufunda nokubukela Cont.
UNCWADI: Inoveli Okanye Idrama Okanye Ibali elifutshane 1 Okanye Umbongo 2
Ukufundela ukuqonda: Ukwakhiwa kwesigama nokusetyenziswa kolwimi
Itekisi yoncwadi: Ukufunda itekisi yoncwadi yokuncoma ulwazi nokuqonda Uncwadi: Inoveli Okanye Idrama Okanye Ibali elifutshane 2 Okanye Umbongo 3
Itekisi yoncwadi: ukufunda itekisi yoncwadi yokuncoma ulwazi nokuqonda
Itekisi yoncwadi
Ukufunda itekisi yoncwadi yokuncoma ulwazi nokuqonda
Ukufunda okuzimeleyo okongezelelweyo / ukubukela
Itekisi yokwandisa ulwazi umz imibono, ukuphupha
Ukufundela ulwazi olunzulu lokusetyenziswa
kolwimi:
umz ukuveza uvakalelo, imiyalezo eyahlukeneyo
ukulungiselela lowo uza kuwufunda
Ukwandisa ulwazi: Imiba yokufunda ngokunzulu
ukuchonga intsingiselo yentsusa. Itekisi yoncwadi: Uncwadi: Inoveli Okanye Idrama Okanye Ibali elifutshane Okanye Umbongo Kwenzelwa uhlaziyo
Itekisi yoncwadi: ukufunda itekisi yoncwadi yokuncoma ulwazi nokuqonda
Itekisi ebonwayo: Ukufunda nokucacisa/ nokutolika iimpawu umz ikhathuni, izicwili zezihlekiso / iividiyo zezihlekiso Itekisi yoncwadi: ukufunda itekisi yoncwadi ngenjongo yokufumana ulwazi nokuqonda
Ukufunda okuzimeleyo okongezelelweyo / ukubukela:
• Ukufundela ukuncoma: • Makufundwe imizekelo yeeleta ezisesikweni
ITEKISI YONCWADI
Ukufundwa kwetekisi yoncwadi kufundelwa ukuncoma
nokuqonda
UNCWADI: Inoveli: Nandiweza Isahluko: 8&9 Idrama : Indima 1Iphepha 10-20 Ukulandelelaniswa kweziganeko, isimo sentlalo, imixholo kunye nabalinganiswa.
Ukufundela ukuqonda: ukwakhiwa kwesigama nokusetyenziswa kolwimi
ITEKISI YONCWADI
Ukufundwa kwetekisi yoncwadi kufundelwa ukuncoma
nokuqonda
UNCWADI: Inoveli: Nandiweza Isahluko: 10-12 Idrama : Indima 1Iphepha 10-20 Ukulandelelaniswa kweziganeko, isimo sentlalo, imixholo kunye nabalinganiswa.
ITEKISI YONCWADI
Ukufundwa kwetekisi yoncwadi kufundelwa ukuncoma
nokuqonda.
Ukufunda okuzimeleyo okongezelelweyo / ukubukela
Itekisi yokwandisa ulwazi, umz. Umbono, ukuphupha.
Ukufunda ngokunzulu kweetekisi ezimfutshane
ezibhaliweyo ngenjongo yokuqonda kwizivakalisi
nakwimihlathi
Ukusebenzisa amaphepha eemviwo ezidlulileyo ukuhlaziya itekisi elungiselelweyo nendlela zokufunda okunzulu kulungiselelwa iimviwo zangaphandle / zokuphela konyaka
19
Ukubhala nokunikezela Ukubhala nokunikezela Cont.
Umhlathi omfutshane: Ukubhala izalathiso okanye imiyalelo umz ngendlela yokwenza ikomityi yeti
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umhlathi omde: Intetho elungiselelweyo Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala:
Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Umhlathi omfutshane:
ukubhala isibhengezo/
iposikhadi/ ikhadi lesimemo
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umihlathi ochazayo/ obalisayo:
Ukubhala isicatshulwa esinemihlathi emibini kwitekisi yoncwadi ekhethiweyo njengoko ixoxiwe
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umhlathi omfutshane:
umyalezo omfutshane umz i-imeyile /amanqaku nemiyalezo
exhonywa efrijini / umyalezo oshiywe kumatshini
wokuphendula.
Bhala ngezihloko ezahlukeneyo
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela
Isincoko esibalisayo/ esichazayo Umhlathi omde:
● Ingxoxo ● Intetho elungiselelweyo ● Ileta yobuhlobo
Ilite yasebuRhulumenteni Umhlathi omfutshane: ukugcwalisa ifom Ikhadi lesimemo iFlyer
● Imiyalelo ● Isibhengezo/ nekhadi lesimemo ● I-imeyile, I-Dayari ●
Umhlathi omfutshane: Ukubhala izalathiso okanye
imiyalelo umz indlela yokufumana indawo ethile usebenzisa
isikhokhelo sendlela yebhasi
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela. Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi Uhlaziyo: Umhlathi omfutshane: isibhengezo/intengiso nekhadi lesimemo. Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela. Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi.
Umhlathi omde:
Ukusebenzisa itekisi yoncwadi njengesiqalo sokubhala
ungeniso kwidayari okanye ileta yobuhlobo
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi.
Ukuhlaziya iimpawu zokubhala umyalezo omfutshane umz i-
imeyile
/ amanqaku abekwa efrijini / umyalezo oshiywe kumatshini
wokuphendula
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela.
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi Isincoko esichazayo/esibalisayo: umz: isiganeko esatshintsha ubomi bam. Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi Ukuhlaziywa kwesishwankathelo: Umhlathi omde: ukubhala irivyu yebali elifutshane elifundiweyo. Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
20
Ukubhala nokunikezela Cont. Ukubhala nokunikezela Cont.
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Isincoko esibalisayo:
Umz. Balisa isiganeko esihlekisayo /esonwabisayo
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umhlathi ochazayo/ obalisayo:
Ukubhala imihlathi emibini apho uveza ze uxhase uluvo
lwakho ngomba othile
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umhlathi omfutshane: Ungeniso kwidayari Kugxininiswa:
Kwinkqubo yokubhala:
Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umhlathi omfutshane: ungeniso kwidayari Kugxininiswa:
Kwinkqubo yokubhala:
Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umhlathi omde: ukubhala ileta yokukhuthaza umhlobo /
ukubulela ititshala
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Ukuhlaziywa kwesishwankathelo: Umhlathi
omfutshane: ukubhala ungeniso kwidayari / irivyu
emfutshane yebali
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala:
Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Ukusebenzisa amaphepha eemviwo ezidlulileyo kuhlaziywa
iindlela zokubhala iitekisi ukulungiselela iimviwo
zangaphandle / zokuphela konyaka
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi.
21
Ukubhala nokunikezela Cont.
Umhlathi omfutshane:
Ukubhala amanqaku abe zizivakalisi ezipheleleyo
Ukubhala isishwankathelo:
• ukufundisa iimpawu zokubhala isishwankathelo
• ukushwankathela itekisi ngokwamanqaku
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza
iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene
nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Umhlathi omde:
Ileta yokuncoma / ebonakalisa okonwaba
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala:
Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Ukulungiselela iimviwo:
Ukubhala nayiphi na into oyikhethe kwezo
zifundisiweyo - ukukhetha isihloko ze uqokelele izimvo /
imephu yengqondo
Kugxininiswa: Kwinkqubo yokubhala: Ukucwangcisa/ phambi kokubhala, ukuyila/ ukwenza iidrafti, ukuhlaziya, ukuhlela, ukulungisa iziphene nokunikezela
Isakhiwo setekisi neempawu zolwimi
Izakhi nemigaqo yokusetyenziswa kolwimi
Uhlobo lokuyalela Izihlanganisi Izihlanganisi ezibhekisa kwinto ebikhe yachatshazelwaumz
(kuba ngoba njalo njalo)
Izimaphambili nezimamva (uhlaziyo)
Isigama: esinxulumene netekisi efundiweyo / neetekisi
ezifundiweyo
Uhlaziyo nokufundiswa kwamaxesha ezenzi
umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe
ngabafundi
Isigama
Izivakalisi nokusetyenziswa kolwimi Isibizo izihlomelo Isimelabizo Izichazi Izenzi Prepositions Izigaba zentetho Amaxesha ezenzi Izihlanganisi Intetho ngqo Ingxelo ntetho Izivakalisi ezilula nezimbaxa
Uhlobo lokuyalela Izihlanganisi Izihlanganisi ezibhekisa kwinto ebikhe yachatshazelwa. Umz (kuba, ke ngoko, ngoko ke) nexesha (umz. ngoko, okulandelayo, emva koko) Isimaphambili (Uhlaziyo)
Isigama ngokusemxholweni
Uhlaziyo lwezakhi nemigaqo yolwimi
Ulwazi olunzulu lokusetyenziswa kolwimi
Izimaphambili
22
Izakhi nemigaqo yokusetyenziswa kolwimi Cont. Izakhi nemigaqo yokusetyenziswa kolwimi Cont.
Ngokusemxholweni
Izakhi nemigaqo yamabinzana nezivakalisi
umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe
ngabafundi
Isigama
Ngokusemxholweni
Ukuvumelana kwentloko nenjongosenzikwisenzi neziphawuli
kwizakhi zesivakalisi.
ukulandelelana kwamagama
Isigama Ngokusemxholweni
Ithoni, ilizwi, ifuthe lentlobo zezenzi
Izibizo
Isinye nesininzi
umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe
ngabafundi
Isigama esinxulumene netekisi efundiweyo
Izixando
Intsingiselo yentsusa nefihlakeleyo
Izihlanganisi
umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe
ngabafundi
Isigama ngokusemxholweni
Imilo echubekileyo namabinzana okubulela.
Imilo efanelekileyo yasekuhlaleni yokuthetha / nabantu
Irejista
Isigama ngokusemxholweni
Umsebenzi wesichazi magama / ukuziqhelanisa namaqhalo
nezaci / iintetho ezihambelana netekisi efundiweyo
umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe
ngabafundi
Isigama ngokusemxholweni
Iimpawu zokubhala Upelo Ukuqwalasela ulwimi ngokunzulu Izakhi nemigaqo yolwimi
Umsebenzi wesichazi- magama Umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe ngabafundi
Isigama ngokusemxholweni
Uhlaziyo lwezakhi nemigaqo yolwimi
Ulwazi olunzulu lokusetyenziswa kolwimi Ibinzana nesakhiwo sezivakalisi Inkcazelo nesixando sokwenziwa Umsebenzi wesichazi- magama Umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe ngabafundi Isigama ngokusemxholweni
Uhlaziyo lwezakhi nemigaqo yolwimi
Ulwazi olunzulu lokusetyenziswa kolwimi
Ukubethelela uhlobo lokuyalela / umyalelo
Izakhi zolwimi: isivakalisi esiqulathe umxholo neenkcukacha
ezixhasayo
Amaxesha ezenzi Izivumelanisi
Isigama Ngokusemxholweni
Uhlaziyo lwezakhi nemigaqo yolwimi
Ulwazi olunzulu lokusetyenziswa kolwimi
Ukubethelela uhlobo lokuyalela / umyalelo
Izakhi zolwimi: isivakalisi esiqulathe umxholo neenkcukacha
ezixhasayo
Amaxesha ezenzi Izivumelanisi
Uhlaziyo lwezakhi nemigaqo yolwimi
Ulwazi olunzulu lokusetyenziswa kolwimi
Ithoni, ilizwi, ifuthe Intlobo zezenzi
Izibizo
Isinye nesininzi Izihlomelo Isilanduli
23
Izakhi nemigaqo yokusetyenziswa kolwimi Cont.
Umsebenzi wokulungisa impazamo zolwimi kokubhalwe
ngabafundi
Isigama esinxulumene
Isigama
Ngokusemxholweni
Uhlaziyo lwezakhi nemigaqo yolwimi
Ulwazi olunzulu lokusetyenziswa kolwimi
Uhlobo lokuyalela Izihlanganisi Izihlanganisi ezibhekisa kwinto ebikhe yachatshazelwa. Umz (kuba, ke ngoko, ngoko ke) nexesha (umz. ngoko, okulandelayo, emva koko) Isimaphambili (Uhlaziyo) Isigama ngokusemxholweni
Ukusebenzisa amaphepha eemviwo ezidlulileyo ukuhlaziya
ulwimi ulungiselela iimviwo zangaphandle / zokuphela konyaka
24
5. isiZulu
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: IsiZulu Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Skills / content Grade 10 Grade11 Grade12
Ukulalela nokukhuluma
. Ukulalela ukuze athole ulwazi oluthile: (Ukuthola ulwazi, Ukuhlolisisa ukuncoma kanye nokuxhumana nabanye)
Ukukhuluma okungamiselwe migomo:
o Kunikezwa imiyalelo noma inkombandlela umfundi
ngamunye (isib.
Imiyalelo yokuzivikela ngesikhathi sobhubhane
lweKhovid-19.
Ukulingisa
Ukuxoxa okumiselwe imigomo kanye nokwethula:
Kuxoxwa ngezimpawu zenkulumo elungiselelwe.
Inkulumo elungiselelwe
Ukuxoxa okumiselwe imigomo kanye nokwethula:
Kulingiswa indikimba yombhalo wobuciko. Ukulalela ngenhloso yokuthola ulwazi: Isifundo sokulalela ngokuqondisisa – kulalelwa ngenhloso yokuthola ulwazi, isib. Izikhangiso ezilalelwayo noma inkulumo- mpendulwano. Ukufunda okulungiselelwe: Kugxilwa ekufundeni kahle (ngokugeleza), ekuphimisa kahle amagama kanye nephimbo, isib. Umfundi ngamunye ufunda incwadi ebhalwe nguye uqobo noma ebhalwe ngomunye umfundi isib. umbhalo okhethiwe Ukulalela ubuye ukhuluma ukuze uxhumane nabanye: Kuyalalelwa kuphinde kwethulwe, isib. imiyalezo emifushane/imiyalelo/ izimemezelo.
Ukulalela ngenhloso yokuthole ulwazi Ukulalela ngenhloso yokuthola ulwazi Nokuqondisisa Ukulalela ngenhloso yokuncoma Ukulalela ngenhloso yokuxhumana Ukukhuluma okumiselwe imigomo nokwethula Ukukhuluma okungamiselwe migomo
Ukukhuluma okungamiselwe migomo: Kunikezwa imiyalelo noma izinkombandlela ngamaqembu umfundi ngamunye Ukukhuluma okubekelwe imigomo kanye nokwethula:
Ukukhuluma okubekelwe imigomo kanye nokwethula:
Kulingiswa umyalezo otholakala embhalweni wobuciko. Kuxoxwa ngesihloko esithile, abafundi babambe iqhaza engxoxweni. Ukulalela ngenhloso yokuthola ulwazi
Isifundo sokuqondisisa –
Ukulalela ngenhloso yokuthola ulwazi, isibonelo, Izikhangiso ezilalelwayo noma inkulumo-mpendulwano Inkulumo engamiselwe migomo:
Ingxoxo emayelana nezimpawu zamatheksthi abonwayo. Ukufunda kuzwakale okulungiselelwe kugxilwe empimisweni ithoni nokufunda ngokushelelayo isb ukufunda incwadi yakomkhulu ebhalwe ngabanye abafundi/ayibhale yena/ ebhalwe ngabanye Ukufunda kuzwakale okulungiselelwe isib. kukhethwe engxoxweni Ukulalela ukuze athole ulwazi Ukulalela ukuze abambe iqhaza Ukulalela nokwethula isib imiyalezo emifushane/ imiyalelo/ izimemezelo Ukulalela ukuze ancome: kulalelwa umdlalo womsakazo/ingxoxo eqoshiwe ukufunda umdlalo Ingxoxo yamaqembu isib. Ukuveza umbono ngemuva kokulalela okuqoshiwe. Kuxoxwa ngesihloko esithile, abafundi babambe iqhaza engxoxweni.
25
Ukulalela ngenhloso yokuthola ulwazi:
Ukulalela ngenhloso yokuncoma:
Isib. Umculo, okuqoshiwe okunomuntu ofundayo, ukuhaya inkondlo.
Ukufunda nokubukela
Itheksthi ebukwayo: Kufundwa futhi kuhlaziywe izimpawu, (isib. Izimpawu zamakhathuni). Umbhalo wobuciko: Kufundwa imibhalo yobuciko ngenhloso yokuncoma kanye nokuqondisisa. Imibhalo yobuciko: Ukufundela ukuqonda: Kuthuthukiswa ulwazimagama kuphinde kusetshenziswe Ukufundela ukuhlolisisa indlela ulimi olusetshenziswa ngayo: Isib. ulimi oluthinta imizwa, imiyalezo enhlobonhlobo Ukubona ulimi olucashile. Imibhalo Yobuciko: Ukubukeza
Kufundisiswa amatheksthi amafushane ukuze kufingqwe futhi kubhalwe amanothi Ukufunda nokubukela amatheksthi okuzithuthukisa: Kufundwa umbhalo wobuciko ngenhloso yokuncoma kanye nokuqondisisa. Ukufundisisa amatheksthi amafushane ngenhloso yokuqonda Ukufunda Ukufundwa kombhalo wobuciko Intensive reading of multimodal and visual texts Ukuzifundela nokubukela amatheksthi ngenhloso yokuzithuthukisa Imibhalo Yobuciko Ukufundisisa okuhambisana nombhalo wobuciko ofundwayo isib.ulimi olunezifenqo, isakhiwo umlingswa njll
Ukufundisisa amatheksthi amafushane ngenhloso yokuqonda imisho kanye nezigaba: Kufundwa izibonelo zemiyalelo noma izinkombandlela. Ukufundela ukuqondisisa: Kufundwa futhi kuhlaziywe izimpawu, (isib. Izimpawu zamakhathuni). Umbhalo wobuciko: Kufundwa umbhalo wobuciko ngenhloso yokuncoma kanye nokuqondisisa. Ukufundela ukuqondisisa: Kuthuthukiswa ulwazimagama kanye nokusetshenziswa kolimi. Umbhalo wobuciko: Kufundwa umbhalo wobuciko ngenhloso yokuncoma kanye nokuqondisisa. Izindaba ezimfushane: Kugxilwe ezindabeni ezintathu(3): 1.Ibhodlela 2.Injalo- ke Impilo 3.Uzinyobulala Indaba efundwayo Ibhodlela Ukufunda nokubukela Okwengeziwe kokuzithuthukisa komfundi ngayedwana Kufundwa umbhalo wobuciko ngenhloso yokuncoma: • Ukufundela ukuncoma: • Ukufunda izibonelo zezincwadi zakomkhulu Umbhalo Wobuciko: Kufundwa umbhalo wobuciko ngenhloso yokuncoma nokuqondisisa Imibhalo Yobuciko:
26
Izindaba Ezimfushane Kugxilwe ezindabeni ezintathu(3): 1.Ibhodlela 2.Injalo- ke Impilo 3.Uzinyobulala Indaba efundwayo Injalo ke Impilo Imibhalo yobuciko: Kufundwa umbhalo wobuciko ngenhloso yokuncoma kanye nokuqondisisa. Ukufunda nokubukela amatheksthi okuzithuthukisa: Itheksthi yokuzithuthukisa, ukucabangela, iphupho, njll. Ukufundisisa amatheksthi amafushane ngenhloso yokuqonda imisho kanye nezigaba Kusetshenziswa amaphepha ezivivinyo esezabhalwa ukubukeza izindlela zokufundwa kwetheksthi kanye nokufundisisa ngenhloso yokulungiselela ukubhala izivivinyo zokuphela konyaka
Ukubhala Nokwethula
Umbhalo omfushane:
o Kubhalwa izinkombandlela noma imiyalelo, isib.
Kugxilwa kulokhu okulandelayo:
Inqubo yokubhala : Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala, ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula. Isakhiwo setheksthi nezimpawu zolimi
Umbhalo omude:
o Inkulumo elungiselelwe
o Incwadi yobungani
Kugxilwa kulokhu okulandelayo:
-Inqubo yokubhala: Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala, ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula Isakhiwo setheksthi nezimpawu zolimi
Indaba Elandisayo /Echazayo Umbhalo Omude: Inkulumo mpendulwano Inkulumo elungisiwe Incwadi Yobungani Incwadi Yakomkhulu Umbhalo Omfushane : Ukugcwalisa amafomu Ikhadi lesimemo Iflaya Imiyalelo Isikhangiso /Ikhadi lesimemo iimeyili Ukubuyekeza Idayari Ukuzejwayeza ukufingqa /Ukubhala isamari
Umbhalo omfushane: Kubhalwa inkombandlela noma imiyalelo,
isib. Ukusuka endaweni ethile kuyiwa kwenye.
Kugxilwa kulokhu: Inqubo yokubhala Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala,
ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze
ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula.
Isakhiwo setheksthi nezimpawu zolimi
Ukubukeza:
Umbhalo omfushane: Kubhalwa isikhangiso/ iphoskhadi/ikhadi
lesimemo.
Kugxilwa kulokhu:
Inqubo yokubhala Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala,
ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze
ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula.
Isakhiwo setheksthi nezimpawu zolimi
27
Isigaba esichazayo/esilandisayo:
o Kubhalwa indatshana yezigaba ezimbili ezimayelana
nombhalo wobuciko ofundiwe
Kugxilwa kulokhu okulandelayo:
-Inqubo yokubhala:
Umbhalo omfushane: o idayari
Kugxilwa kulokhu okulandelayo:
-Inqubo yokubhala Isakhiwo sethekisthi nezimpawu zolimi
Umbhalo omude:
o Ukubhala incwadi yokubongela umngani/ ukubonga
uthisha.
Kugxilwa kulokhu okulandelayo:
-Inqubo yokubhala Isakhiwo sethekisthi nezimpawu zolimi
Imibhalo emifushane: Kubhalwa amanothi ngemisho
ephelele.
Ukufingqa/Ukubhala isamari:
Kufundiswa izimpawu zokufingqa.
Kufingqwa itheksthi kusetshenziswa amapoyinti
Amalungiselelo okubhala izivivinyo zokuphela konyaka:
Kukhethwa uhlobo lombhalo kanye nesihloko okuzobhalwa
ngaso.
Kugxilwa kulokhu okulandelayo:
-Inqubo yokubhala: - Isakhiwo setheksthi nezimpawu zolimi
Umbhalo omude: Kubhalwa incwadi yobungani
kusetshenziswa ingxenye ethathwe embhalweni wobuciko.
Kugxilwa kulokhu okulandelayo:
Inqubo yokubhala Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala,
ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze
ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula.
Isakhiwo setheksthi nezimpawu zolimi
(Bheka ku-3.3)
Ukubukeza: Ukubhala incwadi yakomkhulu/eyokufaka isicelo/eyokukhononda/eyokuzwakalisa /isimemo/ukubonga/ ukuhalalisa Kugxilwa kulokhu:
Inqubo yokubhala Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala, ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula Isakhiwo setheksthi nezimpawu zolimi
Ukubukeza izimpawu zamatheksthi abhalwayo embhalweni omfushane isb I imeyili/imiyalelo mayelana nesihloko esikhethiwe
Kugxilwa kulokhu:
Inqubo yokubhala Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala, ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula Indaba Echazayo/ Elandisayo: isib. Isigameko esashintsha impilo yami. Kugxilwa kulokhu:
Inqubo yokubhala Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala, ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula Ukubukeza: Umbhalo omude Bhala isibuyekezo sendaba emfushane oyifundile .
28
Kugxilwa kulokhu:
Inqubo yokubhala Ukulungiselela/ ngaphambi kokubhala, ukubhala izinhlaka zokuqala, ukubuyekeza, ukufundisisa ukuze ucacise kanye ukulungisa amaphutha, nokwethula Ukubukeza: umbhalo omfushane : ukubhala idayari /isikhangiso/ iphoskhadi/ikhadi lesimemo. Kusetshenziswa amaphepha ezivivinyo esezabhalwa ukubukeza izakhiwo zemibhalo ukulungiselela ukubhala izivivinyo zokuphela konyaka
Izakhiwo nezimiso zokusetshenziswa kolimi
Izihlanganiso:
Izihlanganiso zokulandelana kwezinto (isib. Ngoba, ngakho-
ke, njll) kanye nesikhathi (isib.
Khona manjalo, emva kwalokho, njll).
Ulwazimagama: Oluqondene ngqo nomkhakha wamatheksthi afundiwe
Kubukezwa futhi kwethulwe izinkathi zesenzo.
Umsebenzi wohlelo lolimi wokwelekelela abafundi emva
komsebenzi wokubhala.
Kusetshenziswa ulwazimagama ezimeni ezithule
Ukuxhumana phakathi kukamenzi, isenzo, umenziwa kanye nesichasiso emishweni.
Ukulandelana kahle kwamagama emishweni.
Ukugcizelela indlela ephoqayo:
Isakhiwo solimi: Umusho owumongo kanye nemisho
eyesekelayo.
Kusetshenziswa izenzo ukukhomba inkathi.
Izakhiwo kanye nezimiso zokusetshenziswa kolimi.
Umsebenzi wohlelo lolimi wokwelekelela abafundi emva
komsebenzi wokubhala
Iphimbo, izwi kanye nemiphumela
Ukubhalwa Kwemisho Kanye nezimiso zokubhalwa kwemisho: Izakhiwo nezimiso zokusetshenziswa kwamabinza kanye nemisho Amabizo Izabizwana Izenzo ezizimele kanye nezenzo ezisetshenziswa nezinye izenzo Isichasiso Isandiso Izindlela zokubuza imibuzo Imisho kanye nemishwana Izihlanganiso kanye namagama aveza ukushintsha kwenkulumo Izimpawu zokuloba Ukupelwa kwamagama Ukuhlolisisa indlela okusetshenziswa ngayo ulimi Ulimi olusetshenziswa ezimeni ezithile
Izabizwana Izihlanganiso zokulandelana kwezinto (isib. Ngoba, ngakhgo-ke, njll) kanye nesikhathi (isib. Khona manjalo, emva kwalokho, njll) Ukusebenzisa ulwazimagama ezimeni Kubukezwa izakhiwo nezimiso zokusetshenziswa kolimi.
Kuhlolisiswa indlela ulimi olusetsheziswa ngayo.
Kusetshenziswa izichazamazwi.
Umsebenzi wohlelo lolimi wokwelekelela abafundi emva
komsebenzi wokubhala.
Ukusebenzisa ulwazimagama ezimweni ezithile
Kubukezwa izakhiwo nezimiso zokusetshenziswa kolimi. Kuhlolisiswa indlela ulimi olusetsheziswa ngayo. Kusetshenziswa izichazamazwi. Imisho lapho umenzi eba yinhloko yomusho Imisho lapho umenziwa eba yinhloko yomusho Impambosi yokweziwa. Umsebenzi wohlelo lolimi wokwelekelela abafundi emva komsebenzi wokubhala Ukusebenzisa ulwazimagama ezimweni ezithile. Kubukezwa izakhiwo nezimiso zokusetshenziswa kolimi. Kuhlolisiswa indlela ulimi olusetshenziswa ngayo.
29
Izinhlobo zezenzo
Ubunye nobiningi
Kulungiswa igrama emibhalweni yabafundi
Impambosi yokwenziwa
Incazelo eqondile kanye nencazelo egudliselayo
Kubukezwa impambosi yokwenziwa
Izihlanganiso.
Umsebenzi wohlelo lolimi wokwelekelela abafundi emva
komsebenzi wokubhala.
Kusetshenziswa ulwazimagama ezimeni ezithile
Amagama (amabinza) okukhombisa ukuzotha.
Amagama akhombisa ukukhuluma nomuntu omdala, onguntanga, omncane, njll. Irejista
Kusetshenziswa isichazamazwi/ izisho/izaga nezinye
izimo zokukhuluma eziphathelene netheksthi efundiwe.
Umsebenzi wohlelo lolimi Kusetshenziswa isichazamazwi/
izisho/izaga nezinye izimo zokukhuluma eziphathelene
netheksthi efundiwe.
Umsebenzi wohlelo lolimi wokwelekelela abafundi emva komsebenzi wokubhala.
Ukubona kanye nokugcizelela izakhiwo nezimiso zokusetshenziswa kolimi Ukusebenzisa ulwazimagama ezimeni Ezithile Inkathi yesenzo Izivumelwano Kusetshenziswa amaphepha ezivivinyo esezabhalwa ukubukeza izindlela zokufundwa kwetheksthi kanye nokufundisisa ngenhloso yokulungiselela ukubhala izivivinyo zokuphela konyaka Ulwazimagama oluhambisana nemibhalo esemaphepheni ezivivivnyo esezabhalwa
30
6. Sepedi
National Content Map Grade 10 - 12
Thuto: Sepedi Lelemetlaleletšo la bobedi Mphato: 10-12
Mmepe wa diteng tše kaonafaditšwego go ya ka dihlopha
Mabokgoni / Diteng
Mphato 10 Mphato 11 Mphato 12
Go bolela le go theeletša
Go theeleletša tshedimošo ya go ikgetha Go theeletša kwešišo Go theeleletša maikutlo le kakanyo tša mongwadi Go theeleletša kgahlego le tsenelelano Mantšu a tebogo
Go theeleletša tshedimo šo ya go ikgetha Go theeletša kwešišo Go theeleletša maikutlo le kakanyo tša mongwadi Go theeleletša kgahlego le tsenelelano Mantšu a tebogo
Polelo ya semmušo le hlagišo: Go bapala karolo ya yo mongwe molaetšeng wa setšweletšwa sa sengwalo Go tsebiša seboledi le go fa mantšu a tebogo. Go bolela go go
sego ga semmušo:
Kahlaahlo ya go se
be ya semmušo ya
phapoši le sehlopha
go itokišetša go ngwala tlhahlobo
Go bala le go bogela
Magato a go beakanyetša go bala Go bala ka tsenelelo o balela kwešišo ya setšweletšwa Go bala le go hlatholla diponagalo tša ditšweletšwa tša go bonwa Go balela kwešišo
Poledišano ye e nyalanago le
setšweletšwa sa sengwalo Kakaretšo
Setšweletšwa sa
dingwalo:
Padi GOBA Tiragatšo/Terama GOBA Kanegelo kopana GOBA Theto Go bala ka tsenelelo
Magato a go beakanyetša go bala Go bala ka tsenelelo o balela kwešišo ya setšweletšwa Go bala le go hlatholla diponagalo tša ditšweletšwa tša go bonwa Go balela kwešišo
Poledišano ye
e nyalanago le setšweletšwa sa sengwalo
Kakaretšo
Setšweletšwa sa
dingwalo:
Padi GOBA Tiragatšo/Terama GOBA Kanegelo kopana GOBA Theto Go bala ka tsenelelo
Dipotšišo tšeo di amanago le tshedimošo ye e begilwego thwii go setšweletšwa • Efa maina a dilo/batho/mafelo/di elemente … • Efa dintlha/mabaka/dikgopolo … • Laetša mabaka/batho/ le tšeo di hlolago … • Efa dintlha/maina/mabaka … • Hlaloša lefelo/motho/moanegwa.. • Hlaloša tiragalo/karolo/maitemogelo … Dipotšišo tša go nyaka tshekatsheko, thulaganyo le peakanyo ya tshedimošo ye e tšweleditšwego thwii go setšweletšwa. • Akaretša dintlhakgolo/dikgopolo/ dikgonagalo… • Hlopha dielemente tša go swana … • Laetša ditshwano le diphapano… • Efa tlhalošo ya … …
Go ngwala le go hlagiša
Go beakanya, go ngwala dingwalwakakanywa, go
Go beakanya, go ngwala dingwalwakakanywa, go
Poledišano Diponagalo tša sengwalwa: Letl: 45 Sepholeke)
31
boeletša, go hlokola, go phošolla le go hlagiša Go ngwala ka ditemana Taodišo Ditšweletšwa tša tirišano – tše telele le tše kopana
boeletša, go hlokola, go phošolla le go hlagiša Go ngwala ka ditemana Taodišo Ditšweletšwa tša tirišano – tše telele le tše kopana
Poeletšo: Lengwalo la semmušo /Lengwalo la kgwebo Mehuta mohlala, go kgopela mošomo goba pasari ; go ngongorega, kgopelo bj.bj. Le be le sererwa Tswalelo, go saena Go akaretša, sekaseka le go iphetolela go ditšweletšwa tša dingwalo goba ditiragatšo. Tsepamela go: Magato a go ngwala Go beakanya, go ngwala dingwalwakakanywa, go boeletša, go hlokola, go phošolla le go hlagiša Ngwala ditshwayatshwayo (mohlala, tša puku goba filimi) Go akaretša, sekaseka le go iphetolela go ditšweletšwa tša dingwalo goba ditiragatšo. Šomiša maphephe a
ditlhahlobo tše di fetilego go
dira poeletšo ya go lokišetša
tlhahlobo ya ka gare
Tsepamela go: Magato a go ngwala Go beakanya, go ngwala dingwalwakakanywa, go boeletša, go hlokola, go phošolla le go hlagiša Ngwala taodišotlhaloši. Hlaloša selo ka mokgwa wa go dira go re se bonagale goba se kwešišege
32
Tsepamela go: Magato a go ngwala Go beakanya, go ngwala dingwalwakakanywa, go boeletša, go hlokola, go phošolla le go hlagiša Ngwala setšweletšwa sa tirišano se se sekopana: Pukutšatši, maphephetsebiši, diphoustara, ditšhupetšo, ditaelo, papatšo. Tsepamela go: Magato a go ngwala Go beakanya, go ngwala dingwalwakakanywa, go boeletša, go hlokola, go phošolla le go hlagiša Ngwala lengwalo la semmušo la go fahlelela /kgopela tshwarelo ya maitshwaro a gago Ngwala ditšhupetšo le emeili Thala phoustara/khabara ya CD Šomiša maphephe a
ditlhahlobo tše di fetilego go
dira poeletšo ya go lokišetša
tlhahlobo ya ka ntle
Tsepamela go: Magato a go ngwala Go beakanya, go ngwala dingwalwakakanywa, go boeletša, go hlokola, go phošolla le go hlagiša
Sebopego sa setšweletšwa le diponagalo tša tšhomišo ya polelo
Mongwalo– Melao ya piletšo Thutamedumo le thutapopomodumo Maswaodikga Go ngwala ka tlhakakgolo Popopolelo Mabopi –Dihlogo le meselana Bontši Diripa tša polelo Dikafoko Dithabe Go bopa mafoko Sehlalogantši – malatodi, mahlalošagotee,ditumatshwano, bj.bj Mafoko Polelo ya dika – dikapolelo
Mongwalo– Melao ya piletšo Thutamedumo le thutapopomodumo Maswaodikga Go ngwala ka tlhakakgolo Popopolelo Mabopi –Dihlogo le meselana Bontši Diripa tša polelo Dikafoko Dithabe Go bopa mafoko Sehlalogantši – malatodi, mahlalošagotee,ditumatshwano, bj.bj Mafoko Polelo ya dika – dikapolelo
Polelo go ya ka kamano
Polelotebanyi le polelotharedi
polelotiriši le polelotirišwa
Makopanyi
Mahlaodi
Tlotlontšu go dikamano dingwalwakakanywa le lengwalo la go kgopela mošomo Go bala ka mokgwa wa go atiša le ponagalo ya sengwalo
Poeletšo:
madiri, mahlaodi le maina,
33
Mabaka,
Phošollo ya popopolelo go tšwa go barutwana Šomiša maphephe a ditlhahlobo tše di fetilego go dira poeletšo ya thutapolelo go lokišetša tlhahlobo ya ka ntle Poeletso ya makopanyi, dikgokantšhi, bjalo ka morago ga moo, ka fao, mohlomongwe,bj.bj. Mašala Polelotebanyi le polelotharedi
polelotiriši le polelotirišwa
Mahlaodi
Tlotlontšu go dikamano Poeletšo ya dibopego tša polelo le melawana ya tšhomišo ya polelo Temogo ya tšhomišo ya polelo ka tsinkelo dibopego tša dikafoko le tša polelo le melawana ya tšhomišo Polelotiriši le Polelotirišwa Mošomo wa go alafa ditlhohlo tša thutapolelo go tšwa go mešomo ngwalwa ya barutwana Tlotlontšu go dikamano Maina, mašala Kgodišo ya tlotlontšu le tšhomišo ya polelo Setšweletšwa sa sengwalo: Latela kgolo ya moanegwa go kanegelokopana/ kahlaahlo ya diponagalo tša kanegelokopana Moanegwathwadi e be e le mang …? Na o ka fa mohlala wa …? Na o ka hlaloša ka mantšu a gago? Na se se be se swana le … bjang? Na se se be se fapana le … bjang? Na kgwekgwe ya…e be e le eng? Ke ka lebaka la eng o
34
nagana gore …..? Re ithutile dilo tše dintši tša go fapana ka ga Leilane - Na o ka di kgoboketša gotee gomme wa hlaloša semelo sa gagwe? Na ke motho wa mohuta mang? Šomiša maphephe a
ditlhahlobo tše di fetilego go
dira poeletšo ya go lokišetša
tlhahlobo ya ka ntle
35
7. Sesotho
National Content Map Grade 10 - 12
Thuto: Sesotho puo ya Bobedi ya Tlatsetso Kereiti: 10-12
Mmapa wa dikahare tse hlophisitsweng botjha: Kereiti ka kereiti
Bokgoni Kereiti 10 Kereiti 11 Kereiti 12
Ho mamela le ho bua
Ho mamela bakeng sa tlhahisoleseding e itseng: (tlhahisolesedi, ho hlahisa maikutlo, kananelo le ho nka karolo) Ho bua ho seng ha semmuso: Ho fana ka ditaelo kappa ditshupiso mohl. (Tsela ya ho ritela tee) bo mong.
o Puisano e malebana le ditema tsa dingolwa o Poeletso: phaposi eoe e seng ya semmuso le puisano ya
dihlopha nakong ya ho itokisetsa tlhahlobo Ho bua ha semmuso le ho nehelana Buisana le baithuti ka makgetha a puo e hlophisitsweng. Bonketsisane bo itshetlehileng molaet-seng o totobaditsweng temeng ya sen-golwa. Ho mamela bakeng sa tlhahisoleseding: Kutlwisiso e mamelwang -2 Ho mamela bakeng sa tlhahisoleseding e itseng mohl. Papatso e mamelwang kapa puisano. Ho balla hodimo ho hlophisitsweng ka sepheo: Ho bala o tsepamisitse maikutlo ho ho bala ka nepo, ho qapodisa le sehalo mohl. Lengolo la setswalle le ngotsweng ke wena/metswalle/ba bang mohl. tema e kgethilweng Ho mamela le ho bua: Mamela le ho nehelana jk. Ho mamela melaetsa e mekgutshwane/ditaelo/ditsebiso Ho mamela bakeng sa tlhahisolesding le kutlwisiso:
o Ho mamela tshwantshiso ya seyalemoya/puo e hatisitsweng/bonketsisane/ le ho bala ka ho bapala
Puisano Ho mamela bakeng sa tlhahisoleseding:
o Puisano o Tlwaetso ya ho nka dinoutso. o Ho mamela bakeng sa dintlha tsa sehlooho, mehlala, jj
Ho fana/hlalosa ditaelo/ditshupiso
(mohl. tsela ya ho ya sepoleseng/ ho ya sebakeng se itseng ka sehlopha kapa o le mong. Puisano ya semmuso: Ho bapala mophetwa ho tswa sengolweng sa padi/terama/palekgutshwe
Ho bua le ho nehelana ha semmuso: Puo e hlophisitsweng
Hlalosa sehlooho le bonketsisane bo itshetlehileng ho nehelano ka puo ha semmuso.
Ho mamela bakeng sa tlhahisoleseding:
Tema ya kutlwisiso e mamelwang bakeng sa tlhahisoleseding e itseng jk. Papatso e mamelwang kapa puisano.
Ho bua ho seng ha semmuso: Puisano ka makgetha a ditema tse bohuwang.
Ho bala ka kutlwahalo: Ho bala ka kutlwahalo ho tsepamisitswe mehopolo ho bokgeleke, qapodiso le sehalo jk.lengolo la semmuso leo o ingoletseng lona/ bomphato kapa baithuti ba bang
Ho mamela bakeng sa ho buisana: Ho mamela le ho nehelana jk. Melaetsa e mekgutshwane/ ditaelo/
Ditsebiso
Ho bua ho seng ha semmuso:
Puisano e amanang le mekgwa ya kgale le e metjha ya ho buisana Ho balla hodimo ho hlophisitsweng; mohl. tema e kgethilweng: puisano
Ho mamela bakeng sa
kananelo:
Ho mamela tshwantshiso
ya seyalemoya/puo e hatisitsweng/bonketsisane/ ho bala tshwantshiso.
Puisano ka dihlopha, mohl. ho hlahisa mohopolo temeng e Mamelwang Tlotlontswe puong e tshebetsong
Fana ka ditaelo kapa ditshupiso ( jk.
tataiso ya moo bese e tsamayang teng) ka dihlopha/ ka bonngwe Ho bua ho semmuso:Bonketsisane ba mophetwa ho tswa palekgutsweng/pading/terameng Ho bua le ho nehelana ha se mmuso: Puisano tsa semmuso:Ho buisana ka sehlooho le ho kena dipuisanong tsa semmuso. Ho mamella tlhahisoleseding: Ho mamella kutlwisiso. Ho mamela bakeng sa tlhahisoleseding e itseng jj papatso e mamelwang kapa puisano
Ho bua ho seng ha semmuso: Puisano bakeng sa makgetha a ditema tse bohuuwang
Ho bala ka kutlwahalo ka sepheo:
Ho bala ka kutlwahalo
ho tsepamisitswe mehopolo ho bokgeleke,qapodiso le sehalo jk. lengolo la semmuso leo o ingoletseng lona/bomphato kapa baithuti ba bang
Ho mamela bakeng sa
ho buisana:
Ho mamela le ho nehelana jk. Melaetsa e mekgutshwane/ ditaelo/ditsebiso
Ho mamela sebakeng sa puisano: Ho mamela le ho nehelana jj melaetsa e mekgutswane/ditaelo/ diphatlalatso Ho bala ka boikutlwahatso ho lokisitsweng jj tema e kgethilweng:puisano. Ho mamela sebakeng sa kananelo: Ho mamela seyalemoya/ puo e hatisitsweng/ bonketsisabe/ ho bala terana. Puisano ka dihlopha mohl. Ho hlahisa maikutlo hodima tema e hatisitsweng. Tlotlontswe puong e tshebetsong
36
Ho mamela bakeng sa kananelo: Jk. Mmino, ho bala ho hatisitsweng, dipina, thothokiso e phetwang. Ho bua ho seng ha semmuso: Poeletso ya mosebetsi: diphaposi tseo e seng tsa semmuso le puisano ya dihlopha nakong ya ho itokisetsa ditlhahlobo. Tlotlontswe puong e tshebetsong
Ho bala le ho boha
Ho bala ka botebo ditema tse kgutshwane tse ngotsweng. :ditatelo kapa ditshupiso Tema e bohuwang: Bala le ho hlalosa mawa a mohl. dikhathunu, dikgetjhana tsa dikhomoki/ dividio tsa dikhomiki Tema ya sengolwa Ho bala tema ya sengolwa bakeng kananelo le kutlwisiso Ho bala ka botebo ditema tse kgutshwane tse ngotsweng: Lengolo la setswalle Ho bala bakeng sa kutlwisiso: Kgodiso ya tlotlontswe le tshebediso ya puo Dingolwa Dipalekgutswe Terama Padi Dithothokiso Ho bala/boha ka boikemelo ho ekeditsweng Tema e matlafatsang monahano jk. Mohopolo o ke keng wa ba nnete/phethahala, toro Ho bala bakeng sa ho ela hloko tshebediso ya puo e hlokolosi
o ho hlahisa maikutlo, melaetsa e fapaneng e behang mobadi maemong a itseng.
o Ho qolla moelelo o hlaloswang Bakeng sa ho ntlafatsa: Dintho tsa ho bala ho hlokolosi
Ditema tse ngolwang tse kgutshwane bakeng sa kutlwisiso boemong ba ho ka bopa dipolelo le diratswana: Bala mehlala ya ditaelo le ditshupiso
Ho bala bakeng sa kutlwisiso Kgodiso ya tlotlontswe le tshebediso ya puo jk. Ho hlwaya le ho buisana ka tshebediso ya dikarolo tsa puo, jk. Makgathe, makgethi
Tema ya dingolwa:
Ho bala tema ya dingolwa bakeng sa kananelo le kutlwisiso Dipalekgutswe Terama Padi Dithothokiso
Ho bala bakeng sa kutlwisiso:
Bala le ho hlalosa makgetha a mohl. e.g.ditema tse bohuwang: dikhatunu, dikhomiki/ dividio tsa khomiki
Ho bala/ ho boha ka boikemelo ho ekeditsweng:
• Ho balla kananelo:
• Bala mehlala ya mangolo a
semmuso
Ho bala bakeng sa kutlwisiso:
Kgodiso ya tlotlontswe le tshebediso ya puo, jk. Makgathe, makgethi Ho bala/ ho boha ka boikemelo ho ekeditsweng:
Ho bala ka botebo tema e
kgutshwane e ngotsweng bakeng sa kutlwisiso le boemo ba seratswana:
Sebedisa dipampiri tsa Tlhahlobo e fetileng ho boelletsa thuto ya tema
ya semmuso le mawa a ho bala ka botebo bakeng sa boitokisetso ba Tlhahlobo ya makgaolakgang Tlotlontswe puong e tshebetsong
Tema tse kgutswanyane tse ngotsweng sebakeng sa kutlwisiso boemong ba polelo le serapa: Ho bala mehlala ya ditaelo le ditshupiso Ho bala sebakeng sa kutlwisiso:
• Kgodiso ya tlotlontswe
le tshebediso ya
puo jk. Ho hlwaya
le ho buisana ka ka
tshebediso ya dikarolo
tsa puo, jk. Makgathe,
makgethi
Ho bala bakeng sa
kutlwisiso:
Bala le ho hlalosa makgetha a mohl.ditema tse bohuwang : dikhatunu,dikhomiki/ dividio tsa
Khomiki
Ho bala/ boha ho
ekeditsweng ka
boikemelo:
Tema e matlafatsang
monahano mohl.
monahano o kekeng wa
fetoha nnete , toro
Tema ya dingolwa: Ho bala tema ya dingolwa bakeng sa kananelo le kutlwisiso Dipalekgutswe Terama Padi Dithothokiso
Ho bala/ ho boha ka boikemelo ho
ekeditsweng:
37
Tlotlontswe puong e tshebetsong • Ho balla kananelo:
• Bala mehlala ya
mangolo a semmuso
Ho bala ka botebo tema e kgutshwane e
ngotsweng bakeng sa kutlwisiso le boemo ba
seratswana:
Sebedisa dipampiri tsa Tlhahlobo e fetileng ho boelletsa
thuto ya tema ya semmuso le mawa a ho bala ka botebo bakeng sa boitokisetso ba Tlhahlobo ya makgaolakgang Tlotlontswe puong e tshebetsong
Ho ngola le ho nehelana
Tshebetso ya ho ngola: Moralo,
mekgwaritso, boeletsa, ntlafatsa, bala hape ho hlaola
diphoso, ho nehelana -Sebopeho sa tema le makgetha a puo Tlotlontswe puong e tshebetsong Tema ya kgokahano e kgutshwane:
o Ngola ditaelo/ditshupiso o Dayari(Bukatsatsi) o
Tema ya kgokahano e telele: Puo e hlophisitsweng/ lengolo la setswalle lengolo ho thoholetso motswalle/ ho leboha titjhere Diratswana tsa phetelo/ tsa tlhaloso Ho ngola kgutsufatso Ho itokisetsa Tlhahlobo: Ho hlahisa mohopolo/ ho etsa mmapa wa monahano.
Tshebetso ya ho ngola Moralo,
mekgwaritso, boeletsa, ntlafatsa, bala hape ho hlaola
diphoso, ho nehelana
Sebopeho sa tema le makgetha a puo
Tlotlontswe puong e tshebetsong
Tema ya kgokahano e kgutshwane:
Ngola ditshupiso kapa ditaelo ka jk. O fihla jwang sebakeng se itseng sebedisa tataiso ya tsela ya dibese : ngola Bukatsatsi/dayari/tekolokakaretso e kgutshwane.
Tema ya kgokahano e telele:
Ngola puo e lokisitsweng
Ngola lengolo la semmuso/ kopo/ tletlebo/ kutlwelobohloko/ memo/ diteboho/ mahlohonolo
Tekolokakaretso ya palekgutshwe eo o e badileng
Boeletsa makgetha a puo
Moqoqo wa phetelo / wa tlhlaloso: mohl. Se fetotseng bophelo ba hao
Boeletsa mawa a ho ngola melaetsa e mekgutshwane, jk. e-meile/melaetsa o manehwang sehatsetsing/ molaetsa o tswang motjheneng o arabang ditaelo ka dihlooho tse itseng.
Poeletso: Tema ya kgokahano
e kgutshwane: Ngola papatso/
posekarete/ karata ya memo.
Poeletso ya kgutsufatso
Sebedisa dipampiri tsa Tlhahlobo tse fetileng ho boeletsa thuto ya
Tshebetso ya ho ngola Moralo,mekgwaritso,boeletsa, ntlafatsa,bala hape ho hlaola
diphoso, ho nehelana
Tlotlontswe puong e tshebetsong
Tema ya kgokahano
e kgutshwane:
Ngola ditshupiso kapa ditaelo ka jk. O fihla jwang sebakeng
se itseng sebedisa tataiso ya tsela ya dibese.
Ho ngola papatso/ karete ya memo.
Tema ya kgukahano e telele: Ho ngola le ho nehelana ka dayari ho sebediswa tema ya sengolwa kapa lengolo la semmuso. Ngola tekolokakaretso ya palekgutswe e badilweng Moqoqo ya tlhaloso/phetelo: Mohl.:Ketsahalo e ileng ya fetola bophelo ba ka. Poeletso e kgutswane:Ho ngola lengolo la semmuso la kopo/tletlebo/kutlwelobohloko/memo/diteboho/ thoholetso. Sebopeho sa tema le makgetha a puo. Poeletso ya ho ngola melaetsa e mekgutswane mohl. Emeile/melaetsa e manamiswang dihatsetsing/ditaelo ka dihlooho tse kgethilweng Ngola dayari/tekolokakaretso ya palekgutswe. Sebedisa dipampiri tsa dihlahlobo tse fetileng ho ikgopotsa dibopeho le ho itokisetsa hlahlobo ya makgaolakgang
38
tema ya semmuso le mawa a ho bala ka botebo bakeng sa hoitokisetsa Tlhahlobo ya makgaolakgang
Dibopeho le melao ya puo
Sekaotaelo Makopanyi Mantswe a hokelang mehopolo (jk. ke ka hona, kahoo, jwale he) le nako (jk. yaba, kamora moo, kamora) Maemedi (poeletso) Sebopeho sa dipolelwana, dipolelo le mahokedi Kamano ya moetsi le moetsuwa ho leetsi le makgethi dibopehong tsa polelo. Tatelano ya mantswe. Matlafatsa sekaotaelo. Sebopeho sa puo: polelo ya sehlooho le dintlha tse tshehetsang. Makgathe a maetsi Sehalo, lentswe, sephetho Maetsi Mathusi Mabitso Bonngwe le bongata Boetsi le boetsuwa Moelelo o otlolohileng le o patehileng Mekgwa e hlomphang le dipolelwana tsa teboho. Mekgwa e nepahetseng ya setso bakeng sa ho bua le batho. Rejistara Tlotlontswe puong e Tshebetsong
Sekao taelo Makopanyi
Maemedi
Makopanyi a supa sesosa (jk.
hobane, kahoo) le nako (jk.. kamora,
ho latele)
Poeletso ya dibopeho le melao ya
tshebediso ya puo
Temoho ya tshebediso ya puo e
hlokolosi
Maemeditshupi
Mosebetsi wa bukantswe
Temoho ya tshebediso ya puo e
hlokolosi
Boetsi le boetsuwa
Dikapolelo le dibopeho le melao ya
tshebediso ya puo
Hlwaya le ho matlafatsa dibopeho le melao ya tshebediso ya puo e
fapaneng.
Ho tsamaelana ha moetsi le moetsuwa ketsong le makgethi dibopehong tsa polelo
Lethusi
Tokodiso ya lentswe
Ho matlafatsa sekao taelo
Sebopeho sa puo: Polelo ya sehlooho le tse e tshehetsang
Makgathe, Mathusi
Sehalo, lentswe, sepheto
Mathusi
Mabitso
Bonngwe le bongata
Mabotsi
Kganyetso
Sekao taelo Makopanyi
Maemedi
Makopanyi a supa sesosa (jk.
hobane, kahoo) le nako (jk.. kamora,
ho latele)
Temoho ya tshebediso ya puo e
hlokolosi
Maemeditshupi
Mosebetsi wa bukantswe
Boetsi le boetsuwa
Lethusi
Dikapolelo le dibopeho le melao ya
tshebediso ya puo
Ho tsamaelana ha moetsi
le moetsuwa ketsong le
makgethi dibopehong tsa
polelo
Tokodiso ya lentswe
Ho matlafatsa sekao taelo
Polelo
ya sehlooho le tse e
tshehetsang
Makgathe
Mathusi
Sehalo, lentswe, sepheto
Mabitso
Bonngwe le bongata
Mabotsi
Kganyetso
Hlwaya le ho matlafatsa dibopeho
le melao ya tshebediso ya puo e
39
Thutapuo e reretsweng ho rarolla
ditshita ho tswa mosebetsing wa ho
ngola wa baithuti Tlotlontswe puong e tshebetsong
Sebedisa dipampiri tsa Ditlhahlobo
tse fetileng ho boeletsa puo bakeng
sa ho itokisetsa Tlhahlobo e tswang
ka ntle
fapaneng.
Sekao taelo Makopanyi
Maemedi
Mahlalosi le makgethi
(poeletso)
Makopanyi a supa sesosa (jk.
hobane, kahoo) le nako (jk.. kamora,
ho latele)
Poeletso ya dibopeho le melao ya
tshebediso ya puo
Temoho ya tshebediso ya puo e Hlokolosi
Thutapuo e reretsweng ho rarolla
ditshita tsa ho ithuta ho tswa
mosebetsing wa ho ngola wa
baithuti Tlotlontswe puong e tshebetsong
Sebedisa dipampiri tsa
ditlTlhahlobo tse fetileng ho
boelletsa mefuta ya mesebetsi bo
itlhophisetsweng ba Ditlhahlobo tsa makgaolakgang
40
8. Setswana
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: SeTswana Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Skills / content Grade 10 Grade11 Grade12
Go reetsa le Go bua
Go reeletsatshedimosetso e e rileng: (Tshedimosetso, tlhatlhobo, kgatlhegelo le tlhaeletsano) Puo e e tlhomameng: o Go neela dikaelo/ ditaelo sk (O ka dira jang kopi ya teye)) ka bongwe Botsayakarolo Go buisana ka diponagalo tsa puo e e ipaakanyeditsweng. Poeletso : dipuisano tsedi sa tlhomamang tsa phaposi le setlhopha ka nako ya go ipaakanyetsa o tlhatlhobo. Puo e e tlhomameng le tlhagiso: Go buisana ka diponagalo tsa Puo e e ipaakanyeditsweng. Go bua go go ipaakanyeditsweng. Botsayakarolo mo molaetseng jaaka sesupo sa setlhangwa sa dikwalo. Go reeletsa tshedimosetso: Tekatlhaloganyo ya theetso 2- Go reeletsa tshedimosetso e e rileng Sk. diphasalatso tsa kutlo kgotsa mmuisano Puisetsogodimo e e ipaakanyeditsweng ka maitlhomo a a rileng: Go buisa o totile puiso ka thelelo, kapodiso le segalo Sk. lekwalo la botsalano le le kwadilweng ke morutwana ka nosi/ditsala kgotsa barutwana ba bangwe Go reeletsa go tlhaeletsana: Go reetsa le go tlhagisa, sk. melaetsa e mekhutshwane/ ditaelo/ dikitsiso
Go reeletsa tshedimosetso Go reeletsa tshedimosetso le go tlhaloganya: Go reeletsa kgatlhegelo Go reeletsa go tlhaeletsana Puo e e tlhomameng le tlhagiso Puo e e sa tlhomamang:
Neela ditaelo kgotsa dikaelo (sk. kaedi ya tsela ya bese) ka ditlhopha/ morutwana ka nosi Puo e e tlhomameng le tlhagiso: batsayakarolo/ badiragatsi. Dikhutswe/padi/terama Dipuisano tse di tlhomameng Buisanang ka setlhogo le go tsaya karolo mo dipuisanong tse di tlhomameng Go reeletsa tshedimosetso: Tekatlhaloganyo ya theetso - go reeletsa tshedimosetso e e totobetseng Sk. diphasalatso tsa kutlo kgotsa mmuisano Puisetsogodimo e e ipaakanyeditsweng ka maitlhomo a a rileng: Go buisetsa kwa godimo go totilwe puiso ka thelelo, kapodiso le segalo. Sk. lekwalo la botsalano le le kwadilweng ke morutwana ka nosi/ ditsala kgotsa barutwana ba bangwe Go reeletsa tlhaeletsano le ba bangwe: Reetsa le go tlhagisa, sk. melaetsa e mekhutshwane/ ditaelo/
41
Go reeletsa tshedimosetso le go tlhaloganya:: Go reetsa terama ya seyalemoya/ puo e e gatisitsweng/ botsayakarolo/ motshameko wa puiso Dipuisano Go reeletsa tshedimosetso Go ikatisetsa go tsaya dintlha. Go reeletsa dintlhakgolo, sekao, dikao Go reeletsa kgatlhegelo: sk. mmino, puiso e e gatisitsweng, dipina, go buisa leboko
dikitsiso Go reeletsa kgatlhegelo Go reetsa terama ya seyalemoya/ puo e e gatisitsweng/ botsayakarolo / go buisa motshameko Puo e e tlhomameng Dipuisano ka ditlhopha, sk. go tlhagisa mogopolo ka setlhangwa se se reediwang
Go Buisa le Go Lebelela
Setlhangwa sa pono: Go lebelela le go buisana ka ditlhangwapono tse di farologaneng, sk. Kerafo, sethalo, senepe Setlhangwa sa dikwalo: Go buisetsa setlhangwa sa dikwalo tshedimosetso le go se tlhaloganya Go buisetsa go tlhaloganya: Kgodiso ya tlotlofoko le tiriso ya puo Dikwalo : Poeletso Go buisetsa temogo e e tseneletseng tiriso ya puo, sk. go bontsha maikutlo, melaetsa e e farologaneng go baya mmuisi mo maemong a a rileng Go lemoga bokao jo bo ipopetsweng
Puiso e e tseneletseng ya ditlhangwa tse di khutshwane di buisetswa go sobokanngwa le go tsaya dintlha: Tshobokanyo e e bonolo ya dintlha tsa botlhokwa, Go buisa/ go lebelela go go ikemetseng go go atolositsweng: Go buisetsa go tlhaloganya: Go buisetsa setlhangwa sa dikwalo tshedimosetso le go se tlhaloganya Go buisa Setlhangwa sa dikwalo Puiso e e tseneletseng ya ditlhangwa tsa dikarolodintsi le tsa pono: Go buisa/ go lebelela go go ikemetseng go go atolositsweng: Setlhangwa sa dikwalo Go buisetsa go tlhaloganya: Kago ya tlotlofoko le tiriso ya puo Setlhangwasa dikwalo Puiso e e tseneletseng e e maleba go ditlhangwa sk puo e e bofitlha, popego, bodiragatsi jj
Puiso e e tseneletseng ya ditlhangwa tse di khutshwane tse di kwaletsweng go tlhaloganya maemo a polelo le temana: Buisa dikao tsa ditaelo kgotsa ditaelo Go buisetsa go tlhaloganya: Buisa le go ranola diponagalo, sk. tsa ditlhangwa tsa pono: dikhathunu, dikgemetšhana tsa khomiki ditshwantsho tsa metlae/ dibidio ya khomiki Setlhangwa sa dikwalo: Go buisetsa setlhangwa sa dikwalo tshedimosetso le go se tlhaloganya. Go buisetsa go tlhaloganya Kago ya tlotlofoko le tiriso ya puo Dikwalo Padi: Basadi lwa reng? Kgotsa kgangkhutswe Tsafa isong Kgotsa Kgangkhutswe
42
Mmualebe Go buisa/go lebelela go go ikemetseng go go atolositsweng : • Go buisetsa kgatlhegelo Buisa dikao tsa makwalo a a tlhomameng Setlhangwa sa dikwalo Go buisetsa setlhangwa tshedimosetso le go se tlhaloganya Dikwalo Padi: Basadi lwa reng? Kgotsa kgangkhutswe Tsafa isong Kgotsa Kgangkhutswe Mmualebe Go buisa/go lebelela go go ikemetseng go go atolositsweng Setlhangwa sa boikhumiso/ koketsakitso,sk. boitlhomo, ditoro Puiso e e tseneletseng ya ditlhangwa tse di dikhutshwane tse di kwaletsweng go tlhaloganya maemo a dipolelo le ditemana Dirisa dipampiri tsa tlhatlhobo e e fetileng go boeletsa go ithuta setlhangwa se se tlhomameng le maano a puiso e e tseneletseng go ipaakanyetsa tlhatlhobo ya kwa ntle
Go Kwala le Go Tlhagisa
Setlhangwa sa tirisano se sekhushwane:: Kwala ditaelo kgotsa dikaelo,
Tlhamo ya kanelo / tlhaloso ● Setlhangwa sa tirisano se se leele Mmuisano
Setlhangwa sa tirisano se se khutshwane:
43
Totisa mogopolo mo: -Dikgato tsa go kwala; - Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Setlhangwa sa tirisano se se leele: Puo, lekwalo la botsalano Totisa mogopolo mo: -Dikgato tsa go kwala; - Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Ditemana tsa tlhaloso/ kanelo: Totisa mogopolo mo: -Dikgato tsa go kwala; - Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Setlhangwa sa tirisano se sekhushwane: o bukatsatsi Totisa mogopolo mo: -Dikgato tsa go kwala; - Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Setlhangwa sa tirisano se se leele:: Kwala lekwalo le mo go lona o akgolang/o lebogang morutabana Totisa mogopolo mo: -Dikgato tsa go kwala; - Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Go kwala tshosobanyo: Totisa mogopolo mo: -Dikgato tsa go kwala; - Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Ipaakanyetso ya tlhatlhobo : brainstorming / mind mapping Boeletsa modirisotaelo Poeletso Popego ya puo: polelo ya setlhogo le dintlha tsa tshegetso Tlotlofoko e e amanang le setlhangwa sa puiso Poeletso le tlhagiso ya dipaka.
● Go bua go go ipaakanyeditsweng ● Lekwalo la botsalanl ● Lekwalo la semmuso Setlhangwa sa tirisano se se leele: Tlatsa foromo Karata ya taletso ● Pampitshana ya tshedimosetso ● Ditaelo/ dikaelo ● Phasalatso/ karata ya taletso ● Emeile ● Thadiso ● Bukatsatsi Ikatiso ya go Kwala tshosobanyo
Kwala ditaelo kgotsa dikaelo ka, sk. o ka fitlha jang kwa lefelong le le rileng o dirisa kaedi ya tsela ya bese. Totisa mogopolo mo: Dikgato tsa go kwala Go dira paakanyetsotiro, go kwala ditlhangwa tsa ntlha, go boeletsa, go tseleganya, go tlhotlha diphoso le go tlhagisa Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Setlhangwa sa tirisano se se khutshwane: Kwala phasalatso/ karata ya taletso Dirisa setlhangwa sa dikwalo jaaka motheo wa go kwala bukatsatsi kgotsa lekwalo la botsalano Totisa mogopolo mo: Dikgato tsa go kwala Go dira paakanyetsotiro, go kwala ditlhangwa tsa ntlha, go boeletsa, go tseleganya, go tlhotlha diphoso le go tlhagisa Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Poeletso : Setlhangwa sa tirisano se se leele: Kwala lekwalo la kopo/ ngongorego/ kutlwelobotlhoko/ taletso/ ditebogo/ kakgolo Totisa mogopolo mo: Dikgato tsa go kwala Go dira paakanyetsotiro, go kwala ditlhangwa tsa ntlha, go boeletsa, go tseleganya, go tlhotlha diphoso le go tlhagisa
44
Tsereganyo ya thutapuo Tlotlofoko mo tirisong Dipopego tsa dipolelo le dipolelwana le melawana Tsereganyo ya thutapuo Bontsha le go rotloetsa mekgwa/ ditsela tse di farologaneng tsa: Dipopego tsa puo le melawana ya tiriso Tlotlofoko mo tirisong Segalo, lentswe, sephetho Madiri a mediriso Maina Bongwe le bontsi Tsereganyo ya thutapuo Tlotlofoko e e amanang le setlhangwa sa puiso Tira le tirwa Bokao tota le bokao jwa tlaleletso Tlotlofoko mo tirisong Dipolelwana tse di bonolo le tse di boaboelediwang tsa tebogo Mefuta ya setso e e maleba ya go bua Rejisetara Tiro ya Thanodi/ ikatiso ya diane/ maele/ puo ya malepa Tsereganyo ya thutapuo Tlotlofoko mo tirisong
Boeletsa diponagalo tsa go kwala molaetsa o mokhutshwane, sk. imeile/ pampiri ya dintlha ya setsidifatsi/ molaetsa o o mo motšhining o o arabang Sekao: Maitemogelo a le mangwe a a fetotseng botshelo jwa me KGOTSA Ditaelo ka setlhogo se se tlhophilweng Totisa mogopolo mo: Dikgato tsa go kwala Go dira paakanyetsotiro, go kwala ditlhangwa tsa ntlha, go boeletsa, go tseleganya, go tlhotlha diphoso le go tlhagisa Popego ya setlhangwa le diponagalo tsa puo Setlhangwa sa tirisano se se khutshwane: Kwala bukatsatsi/ thadiso ya kgangkhutshwe Dirisa dipampiri tsa tlhatlhobo e e fetileng go boeletsa dipopego mo go ipaakanyetseng tlhatlhobo ya kwa ntle
Dipopego tsa puo le melawana le tiriso
Dipopego tsa puo le melawana ya tiriso: Maina Dithuanyi / dipopipolelo Maemedi Malatodi Makopanyi matlhalosi Madiri Dipaka tsa madiri Matlhaodi Madiri le madirimathusi Puo sebui le puo pegelo Tira le Tirwa
Modirisotaelo Makopanyi Maemedi Makopanyi a a bontshang lebaka (sk. ka gonne) le nako (sk. morago ga) Tlotlofoko mo tirisong Poeletso ya dipopego tsa puo le melawana ya tiriso Temogo e e tseneletseng ya tiriso ya puo Tiro ya thanodi Tsereganyo ya thutapuo
45
Tiriso ya dipopego tsa puo Matshwao a puiso Mopeleto Temogo e e tseneletseng ya tiriso ya puo Diponagalo tsa puo
go tswa mo tirong ya barutwana ya go kwala Puo le melawana ya tiriso Temogo e e tseneletseng ya tiriso ya puo Tira le tirwa Kamano ya sediri le sedirwa le lediri le matlhaodi mo popegong ya dipolelo Dithuanyi Tatelano ya mafoko Boeletsa modirisotaelo Popego ya puo: polelo ya setlhogo le dintlha tsa tshegetso Segalo, lentswe, sephetho Madiri a mediriso Maina Bongwe le bontsi Mabotsi Dikganetso Dirisa dipampiri tsa tlhatlhobo e e fetileng go boeletsa dipopego mo go ipaakanyetseng tlhatlhobo ya kwa ntle Modirisotaelo Makopanyi Maemedi Makopanyi a a bontshang lebaka (sk. ka gonne) le nako (sk. morago ga) Tlotlofoko mo tirisong
46
9. Siswati
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: SiSwati Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Skills / content Grade 10 Grade11 Grade12
Kulalela nekukhuluma
Kulalelela kutfola lwati lolutsite: (kuba nelwati,kuhlola,kuncoma,nekuchumana) Kukhuluma lokungakahleleki: Nika ticondziso nobe tinkhombandlela: (sib. indlela yekwenta inkhomishi yelitiya ngamunye). Kulingisa Kukhuluma nekwetfula lokuhlelekile: Cocisana ngetimphawu tenkhulumo lelungiselelwe. Inkhulumo lelungiselelwe Umdlalokulingisa ngemlayeto lobusetheksthini yetemibhalo Kulalelela kutfola lwati: Sivisiso lesilalelwako 2 - kulalelela kutfola lwati lolutsite Sib.tikhangisi nobe inkhulumiswano Letitimviwa Kufundza uphumisele ngekwenhloso letsite: Fundza ube ugcile ekusheleleni, empimisweni nasesimeni selivi. sib. incwadzi yebungani, lotibhalele yona/ bontsanga nobe labanye. Kulalelela kuchumana: Lalela ubuye wetfule sib. umlayeto lomfisha/ ticondziso,timemetelo Kulalelela kutfola lwati nekuvisisa: o Lalela umdlalo wemsakato /
inkhulumo lecoshiwe/ umdlalokulingisa / kufundza ngekudlala
Kucocisana Kulalelela kutfola lwati: Umsebenti wekutsatsa emanothi Kulalelela kutfola emaphuzu lamcoka, tibonelo, njll Kulalelela kuncoma: sib. umculo, kufundza lokucoshiwe, tingoma, kuhaya inkondlo
Kulalelela kutfola lwati Kulalelela kutfola lwati nesivisiso Kulalelela kuncoma Kulalelela kuchumana nalabanye Kukhuluma Lokungakahleleki nekwetfula Kukhuluma Lokungakahleleki Fundzisisa itheksthi lemfisha yekuvisisa ubuye utsatse emanothi Kutifundzela lokwengetiwe Kufundza /kwehlwaya Fundzela kuvisisa Fundzisisa itheksthi lemfisha lebhaliwe kuvisisa Kufundza itheksthi yetemibhalo Fundzisisa tindlela tesento nematheksthi etibonwa Kutifundzela lokwengetiwe Kufundza /kwehlwaya Ematheksthi etembhalo Kufundzisisa ufune umcondvo wetheksthi sib, tinongo tenkhulumo, sakhiwo, umlingisi njll.
Nika ticondziso nobe tinkhombandlela (sib. inkhombandlela yemzila webhasi) ngekwemacembu/ ngamunye Kukhuluma lokuhlelekile: Lingisa umlingisilosendzabeni lemfisha/ enovelini/ emdlalweni Kukhuluma nekwetfula lokuhlelekile: Kucocisana lokuhlelekile Coca ngesihloko ubuye ubambe lichaza etingcocweni letihlelekile Kulalelela kutfola lwati: Sivisiso lesilalelwako 2 - kulalelela kutfola lwati lolutsite. Sib.tikhangisi nobe inkhulumiswano lelalelwako Kukhuluma lokungakahleleki: Kucocisana ngetimphawu tematheksthi etibonwa Kufundza ngekuphimisa lokulungiselelwe ngekwenhloso letsite: Fundza ngekuphimisa ugcile kuloku: kushelela, impimiso nelivi.sib. incwadzi yemtsetfo lotibhalele yona/ bontsanga nobe labanye Kulalelela kuchumana nalabanye: Lalela ubuye wetfule sib. umlayeto lomfisha/ ticondziso/ timemetelo Kukhuluma lokungakahleleki: Kucocisana, sib. tindlela letindzala naletinsha tekuchumana Kufundza ngekuphimisa: Sib. itheksthi lekhetsiwe: kucocisana. Kulalelela kuncoma: Kulalela umdlalo wemoya, inkhulumo lecoshiwe/ kulingisa/ kufundza umdlalo Kucocisana emacenjini, sib. kuveta umbono ngetheksthi yetimviwa
Kufundza nekwehlwaya
Ematheksthi etibonwa: Fundza ubuye uhumushe timphawu te- sib. makhathuni, titfombemahlaya/ emavidiyo emahlaya Itheksthi yetemibhalo
Fundzisisa itheksthi lemfisha yekuvisisa ubuye utsatse emanothi Kutifundzela lokwengetiwe Kufundza /kwehlwaya
Ematheksthi lamafisha labhaliwe kwentela kuvisisa ezingeni lemisho netindzima: Fundza tibonelo teticondziso nobe tinkhombandlela Kufundzela kuvisisa:
47
Kufundvwa kwematheksthii etemibhalo kute ancome abuye avisise Tembhalo: Kufundzela kuvisisa: kutfutfukisa silulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi. Temibhalo: Kufundzela kucikelela kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile: Sib, veta imiva, imilayeto lehlukene lelungiselela setsamelilwati. Bona inshokutsi lesebaleni Tembhalo: kwentela kubuyekata
Fundzela kuvisisa Fundzisisa itheksthi lemfisha lebhaliwe kuvisisa Kufundza itheksthi yetemibhalo Fundzisisa tindlela tesento nematheksthi etibonwa Kutifundzela lokwengetiwe Kufundza /kwehlwaya Ematheksthi etembhalo Kufundzisisa ufune umcondvo wetheksthi sib, tinongo tenkhulumo, sakhiwo, umlingisi njll
Kutfutfukisa silulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi. Sib. bona ubuye ucocisane ngekusetjentiswa kwetincenye teluhlelo, sib. tinkhatsi tesento, tiphawulo Itheksthi yetemibhalo: Kufundvwa kwetheksthi yetemibhalo kute uncome ubuye visise Kufundzela kuvisisa: Fundza ubuye uhumushe timphawu -sib. tematheksthi etibonwa: emakhathuni, emailimu/emavidiyo emakhomikhi Itheksthi yetemibhalo Kufundvwa kwetheksthi yetemibhalo kute uncome ubuye uvisise Kufundzela kuvisisa: Kutfutfukisa silulumagama nekusetjentiswa kwelulwim Temibhalo: • Inoveli: Kufundvwa inoveli lemisiwe NOBE • Umdlalo Kufundvwa iumdlalo lomisiwe NOBE • Tindzaba letimfisha: Kufundvwa Tindzaba letimfisha letimisiwe NOBE • Tinkondlo: Kufundvwa tinkondlo letimisiwe Kutifundzela/kutehlwayela lokwengetiwe: • Fundzela kuncoma • Fundza tibonelo tencwadzi temtsetfo Itheksthi yetemibhalo: Kufundvwa kwetheksthi yetemibhalo kute uncome ubuye uvisise Kufundzela kuvisisa: Kutfutfukisa silulumagama nekusetjentiswa kwelulwim Temibhalo: • Inoveli: Kufundvwa inoveli lemisiwe NOBE • Umdlalo Kufundvwa iumdlalo lomisiwe NOBE • Tindzaba letimfisha: Kufundvwa Tindzaba letimfisha letimisiwe NOBE • Tinkondlo: Kufundvwa tinkondlo letimisiwe Kufundzela kuvisisa:
48
Kutfutfukisa silulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi Itheksthi yetemibhalo: Kufundza itheksthi yetemibhalo kute uncome ubuye uvisise Temibhalo: • Inoveli: Kufundvwa inoveli lemisiwe NOBE • Umdlalo Kufundvwa iumdlalo lomisiwe NOBE • Tindzaba letimfisha: Kufundvwa Tindzaba letimfisha letimisiwe NOBE • Tinkondlo: Kufundvwa tinkondlo letimisiwe Kufundzela kuvisisa: Kutfutfukisa silulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi. Itheksthi yetemibhalo: Kufundza itheksthi yetemibhalo kute ancome abuye avisise Temibhalo: • Inoveli: Kufundvwa inoveli lemisiwe NOBE • Umdlalo Kufundvwa iumdlalo lomisiwe NOBE • Tindzaba letimfisha: Kufundvwa Tindzaba letimfisha letimisiwe NOBE • Tinkondlo: Kufundvwa tinkondlo letimisiwe Itheksthi yetemibhalo: Kufundza itheksthi yetemibhalo kute ancome abuye avisise. Kutifundzela/kutehlwayela lokwengetiwe: Itheksthi lenotsisa lulwimi sib. sitfombemcondvo, liphupho. Kufndzisisa ematheksthi lamafisha labhaliwe kuvisisa ezingeni lemusho nendzima: Sebentisa emaphepha eluhlolo lweminyaka leyengcile kubuyeketa kufundvwa kwetheksthi lahlelekile nekufundzisa emasu, kulungiselela luhlolo lwangaphandle. Kufundzisisa emaheksthi lamafisha kwentela kuvisisa ezingeni leligama: Sebentisa emaphepha eluhlolo lweminyaka leyengcile kubuyeketa kufundvwa kwetheksthi lahlelekile nekufundzisa emasu, kulungiselela luhlolo lwangaphandle.
Kubhala nekwetfula Itheksthi Tindzima letilandzisako/ letichazako Itheksthi yembhalombiko lomfisha:
49
yembhalombiko lomfisha: Bhala ticondziso nobe Tinkhombandlela Gcila kuloku: - Indlelanchubo yekubhala; - Kwakheka kwematheksthi netimphawu telulwimi Itheksthi yembhalombiko lomudze: Inkhulumo lelungiselelwe/Incwadzi yebungani Gcila kuloku: Indlelanchubo yekubhala: - Kwakheka kwematheksthi netimphawu telulwimi Tindzima letichazako/ letilandzisako: Gcila kuloku: Indlelanchubo yekubhala: - Kwakheka kwematheksthi netimphawu telulwimi Itheksthi yembhalombiko lomfisha: Bhala tinhlelo tedayali. Gcila kuloku: Indlelanchubo yekubhala: - Kwakheka kwematheksthi netimphawu telulwimi Kubhala sifinyeto Gcila kuloku: Indlelanchubo yekubhala: - Kwakheka kwematheksthi netimphawu telulwimi Kulungiselela luhlolo: Libalavemcondvo Gcila kuloku: Indlelanchubo yekubhala: - Kwakheka kwematheksthi netimphawu telulwimi
Itheksthi yembhalombiko lomudze: 1. Inkhulumomphendvulwano 2. Inkhulumo lelungiselelwe 3. Incwadzi yebungani 4. Incwadzi lesemtsetfweni Itheksthi yembhalombiko
Lomfisha:
Kugcwalisa emafomu likhadi lesimemo Iflaya Ticondziso Sikhangisi / Likhadi lesimemo I-imeyili Sihlatiywa Libhukutinhlelomalangonkhe (Idayari) Kufundza kubhala sifinyeto
Bhala ticondziso nobe tinkhombandlela nge- sib. indlela lofika ngayo endzaweni letsite usebentisa umzila webhasi Gcila kuloku lokulandzelako: Inchubo yekubhala Kuhlela, kwenta tinhlaka, kubuyeketa,kuhlela kabusha umbhalo,
kulungisa emaphutsa nekwetfula.
Sakhiwo setheksthi netimphawu telulwimi Kubuyeketa: Itheksthi yembhalombiko lomfisha: Bhala sikhangisi/ likhadi lesimemo. Gcila kuloku lokulandzelako: Inchubo yekubhala Kuhlela, kwenta tinhlaka, kubuyeketa,kuhlela kabusha umbhalo, kulungisa emaphutsa nekwetfula Itheksthi yembhalombiko lomudze: Sebentisa ithekdti yetemibhalo njengesisusa sekubhala libhukutinhlelomalangonkhe nobe incwadzi yemtsetfo. Gcila kuloku lokulandzelako: Inchubo yekubhala Kuhlela, kwenta tinhlaka, kubuyeketa,kuhlela kabusha umbhalo,
kulungisa emaphutsa nekwetfula
Sakhiwo setheksthi netimphawu telulwimi
Buyeketa timphawu tekubhala umlayeto lomfisha sib. i-emayili/ emanothi lananyatsisela efrijini (esicandzisini)/ ticondziso ngesihloko lesikhetsiwe Gcila kuloku lokulandzelako: Inchubo yekubhala Kuhlela, kwenta tinhlaka, kubuyeketa, kuhlela kabusha umbhalo,
kulungisa emaphutsa nekwetfula
Sakhiwo setheksthi netimphawu telulwimi
Kubuyeketa ngalokufinyetiwe: Itheksthi yembhalombiko lomfisha: Bhala tinhlelo telibhukutinhlelomalangonkhe/ sihlatiywa sendzaba lemfisha.
50
Sebentisa emaphepha eluhlolo lweminyaka leyengcile kubuyeketa timo tekutilungiselela luhlolo lwangaphandle
Takhi netimiso telulwimi
Kuphoca tihlanganiso tihlanganisamcondvo lakhomba imbangela nesikhatsi tabito ( Kubuyeketa Silulumagama: lesihambelana netheksthi kubuyeketa nekwetfulwa kwetinkhatsi tesento. Kulungisa lulwimi Silulumagama: esimeningcondvo lesitsite takhi netimiso telibintana netemusho Kulungisa lulwimi Bona ubuye ugcizelele takhi netimiso telulwimi letehlukene Kuhambelana kwenhloko namentiwa nesento nesiphawulo esakhiweni semusho. Luhlelomusho Gcizelela kuphocelela Sakhiwo semusho: Umusho loyinhloko nemininingwane lesekelako. tinkhatsi tesento Silulumagama: esimeningcondvo lesitsite Umtselela wesimo selivi, liphimbo Tindlela tesento Emabito Bunye nebunyenti Kulungisa lulwimi Simokwenta nemphambosi nekwentiwa Bomcondvojula nabomcondvosobala Kusebentisa indlela lepholile nemabintana ekubonga, tindlela letifanele tekukhuluma nemuntu ngekwendzabuko Irejista Umsebenti wesichazamagama / kutilolonga ngetisho / taga / tiga tenkhulumo lokuhambisana netheksthi lefundziwe
Sakhiwo semusho neselulwimi Emabito Tincumo Tabito Tiphawulo Bondzaweni Tento Tinkhatsi tesento Tivumelwano Tindlela tesento Simokwenta nemphambosi yekwentiwa nkhulumombiko Luhlelomusho Tiphumuti Sipelingi Kucikelela kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile Silulumagama: esimeningcondvo lesitsite
Tihlanganiso letiphocelelako Tabito Tihlanganisamcondvo letikhomba imbangela (sib. ngoba, ngaloko, ngako-ke) nesikhatsi (sib. kwase, kulandzela, emva) Takhi tabondzweni Silulumagama: esimeningcondvo lesitsite.
Kubuyeketa takhi netimiso tekusetjentiswa kwelulwimi Kucikelela kusetjentiswa kwelulwimi ngalolujulile
Prepositions
Umsebenti wesichazamagama
Tilungiso telulwimi emibhalweni yebafundzi Silulumagama: esimeningcondvo lesitsite
Kubuyeketa takhi netimiso tekusetjentiswa kwelulwimi
Kucikelela kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile. takhiwo netimiso telibintana netemusho
Simokwenta neselulo sekwentiwa
Tilungiso telulwimi emibhalweni yebafundzi
Kuhambelana kwenhloko namentiwa nesento nesiphawulo
esakhiweni semusho.
Tivumelwano
Luhlelomusho
Umoya, liphimbo, nemtselela wako
Tindlela tesento Emabito
Bunye nebunyenti Tibuti
Kuphika
Sebentisa emapepha eluhlolo lweminyaka leyengcile kulungiselela luhlolo lwangaphandle.
51
10. Tshivenda
National Content Map Grade 10 - 12
Subject: TshiVenda Second Language Grade: 10-12
Revised Content Map per Phase
Skills / content Grade 10 Grade11 Grade12
U thetshelesa na u amba
U thetshelesa u itela mafhungo o tiwaho: (u wana mafhungo, u sedzulusa, u takalela na vhukwamani) U amba ha infomaḽa:
U ṋea ndaela na masia. Tsumbo
(Ni nga ita hani khaphu ya tie) sa vhathu zwavho. U edzisela ḽitangwa
Nyambedzano yo livhiswaho kha Tshibveledzwa tsha Ḽitheretsha.
Ndovhololo: kiḽasi I si ya
fomaḽa na nyambedzano ya tshigwada nga tshifhinga tsha u
lugisela mulingo U amba ha fomaḽa na u ṋekedza:
Nyambedzano nga ha zwiteṅwa zwa tshipitshi tsho lugiselwaho.
U amba ho lugiselwaho. U edzisela ḽitangwa nga mulaedza sa vhuṱanzi kha
Tshibveledzwa tsha Ḽitheretsha.
U thetshelesa u itela u wana mafhungo: U thetshelesa u itela u pfesesa-2. U thetshelesa u itela mafhungo o tiwaho Tsumbo: khungedzelo ya u vhoṅwa
kana mufhindulano U vhalela nṱha ho lugiselwaho hu na ndivho:
U vhala zwi tshi livhiswa kha u vhala nga u elela, mupeleṱo wone
na thounu Tsumbo: Vhurifhi ha vhukonani he inwi muṋe na ṅwala
kana muṅwe nga inwi kana vhanwe.
Tsumbo: tshibveledzwa tsho nagiwaho U thetshelesa u itela vhutumani: U tetshelesa na u ṋekedza
Tsumbo: milaedza mipfufhi /ndaela/ Nḓivhadzo
u thetshelesa u itela u wana mafhungo u thetshelesa u itela u wana mafhungo na u pfesesa U tetshelesa u itela u takalela U thetshelesa u itela vhuṱumani
U amba na u ṋekedza ha fomaḽa
U amba ha fomaḽa
U ½ea ndaela/ masia (tsumbo. n»ila ya bazi/ tshi¾shini tsha mapholisa/ hu¿wevho ha u takadza) nga tshigwada / u wo¾he. U amba ha foma¼a: nyedziselo ya mutambi u bva kha nganeapfufhi/nganea/»irama U amba ha foma¼a na u ½ekedza: Nyambedzano ya foma¼a. u amba nga ¾hoho na u dzhenelela kha nyambedzano ya foma¼a U thetshelesa u itela u wana mafhungo o tiwaho: U thetshelesa u itela u pfesesa. U thetshelesa u itela u sengulusa na u ¾hathuvha. Tsumbo:khungedzelo ya u thetshelesa kana nyambedzano. U amba hu si ha fomala: nymbedzano nga zwi¾alusi zwa tshibveledzwa tsha u vhona. U vhalela n¾ha ho lugiselwaho huna ndivho: U vhalela n¾ha ho sedzwa u vhala nga u elela, mubulo wa maipfi na thoni, tsumbovhurifhi ha fomala ho ¿walwaho nga iwe mu½e/thanga/na vha¿we U thetshelesa u itela u shela mulenzhe: U thetshelesa na u ½etshedza, tsumbo: milaedza mi¾uku/ndaela/n»ivhadzo U vhalela n¾ha ho lugiselwaho, tsumbo: tshibveledzwa tsho nangiwaho: nyambedzano U thetshelesa lwa u takalela: u thetshelesa »irama kha radio/ tshipitshi tsho rikhodiwaho/nyedziselo/u vhala ¼itambwa. Nyambedzano ya zwigwada, tsumbo:u bvisa vhupfiwa hau kha tshibveledzwa tsha u thetshelesa
52
U thetshelesa u itela u wana mafhungo na u pfesesa: U thetshelesa ḓirama ya
radio/tshipitshi tsho rekhodiwaho/ u vhala ḽitangwa
Nyambedzano Nḓowenḓwe ya u dzhia notsi.
U thetshelesa mbuno dza ndeme.dzitsumbo U thetshelesa u itela u takalela: Tsumbo: musika, , dzinyimbo, u renda tshirendo Zwibveledzwa zwa u vhoṅwa:
Vhalani ni ṱaluse zwiteṅwa zwa : Tsumbo: khathuni, / vidio dza
khomikhi Tshibveledzwa tsha Ḽitheretsha
U vhalwa ha Tshibveledzwa tsha Ḽitheretsha u itela u takalela na
u pfesesa Ḽitheretsha:
U vhala/ u ṱalela e eṱhe ha nyengedzedzo:
Zwibveledzwa zwa nyengedzedzo Tsumbo: miḽoro
U vhala u itela nḓivho ya kushumisele kwa luambo lwa
vhudzivha: u sumbedzisa u Nyanyuwa / Nyanyuwo, u topola ṱhalutshedzo yo ṋekedzwaho
Zwa nyengedzedzo: zwipiḓa zwa u vhala zwa vhudzivha
Ḽitheretsha: Ndovhololo
U vhala na u ¾alela
Zwibvedzwaledzwa zwa vhudavhidzani zwipfufhi : o Ṅwalani masia / ndaela
Zwi livhiswa kha:
-maitele a u ṅwala;
- tshivhumbeo tsha tshibveledzwa na zwiṱalusi zwa luambo
Zwibveledzwa zwilapfu zwa vhudavhidzani: Tshipitshi tsho lugiselwaho, vhurifhi ha vhukonani Zwi livhiswa kha: -maitele a u ṅwala
- tshivhumbeo tsha tshibveledzwa na zwiṱalusi zwa luambo
Phara dza maanea a mbuletshedzo / Nganetshelo:
u vhala wo tou fombe ha zwibveledzwa zwipfupfi u itela u nweledza na u ita notsi U vhala na u ṱalela ha nyengedzedzo ha mugudi e eṱhe
U vhalela u pfesesa u vhala wo tou fombe ha zwibveledzwa zwipfupfi u itela u pfesesa U vhala tshibveledzwa tsha Ḽitheratsha
u vhala wo tou fombe kha zwibveledzwa zwo fhambanaho zwa u tou vhona: U vhala na u ṱalela ha nyengedzedzo ha mugudi e eṱhe
Zwibveledzwa zwa Ḽiteratsha
U vhala wo tou fombe zwi tshi livhiswa na tshibveledzwa tsho
Zwibveledzwa zwipfufhi zwa u ¿wala zwa mutala na phara zwa u pfesesa: Vhalani tsumbo ya ndaela kana u ½ea masia. U vhalela u pfesesa: • u bveledza »ivhaipfi na kushumisele kwa luambo, tsumbo:u nanga na u amba nga ha kushumisele kwa zwipi»a zwa luambo. Tsumbo:zwifhinga, ma¾aluli. Zwibveledzwa zwa litherari: U vhala zwibveledzwa zwa litherari u itela u pfesesa na u takalela.
53
U vhala na u ¾alela Cont. U vhala na u ¾alela Cont. U vhala na u ¾alela Cont.
Zwi livhiswa kha: -maitele a u ṅwala
- tshivhumbeo tsha tshibveledzwa na zwiṱalusi zwa luambo
Zwibvedzwaledzwa zwa vhudavhidzani zwipfufhi : o U ḓadza dayari
Zwi livhiswa kha: -maitele a u ṅwala;
- tshivhumbeo tsha tshibveledzwa na zwiṱalusi zwa luambo
Ṅwalani vhurifhi u fhululedza khonani yaṋu / u livhuwa
mudededzi Zwi livhiswa kha:
-maitele a u ṅwala;
- tshivhumbeo tsha tshibveledzwa na zwiṱalusi zwa luambo
Ndugiselo ya mulingo: brainstorming / mapa wa muhumbulo Zwi livhiswa kha: -maitele a u ṅwala;
- tshivhumbeo tsha tshibveledzwa na zwiṱalusi zwa luambo
teaho , Tsumbo. Luambo lwo dzumbamaho, Tshivhumbeo, Vhaanewa / Vhatambi na zwiṅwe .
Maanea a nganetshelo / Mbuletshedzo Zwibveledzwa zwilapfu zwa vhudavhidzani Text
Mufhindulano
Tshipitshi tsho lugiselwaho
Vhurifhi ha tshishaka /Hu si ha Fomaḽa
Tshiofisi / Ha Fomaḽa
Zwibveledzwa zwipfufhi zwa vhudavhidzani:
U ḓadza Fomo
Garaṱa ya thambo
Fuḽayara
Ndaela Khungedzelo / • Garaṱa ya thambo
Imeiḽi
Riviyu
Dayari Nḓowenḓowe ya u ṅwala manweledzo
U vhala u itela u pfesesa: U vhala na u ¾alutshedzela mbonalo ya, tsumbo:zwibveledzwa zwa u vhona, khathuni,khomiki / video khomiki Zwibveledzwa zwa Litherary : U vhala zwibveledzwa zwa litherari u itela u pfesesa na u takalela. U vhalela u pfesesa: U bveledza »ivhaipfi na kushumisele kwa luambo. Zwibveledzwa zwa Litherari : U vhala zwibveledzwa zwa litherari u itela u pfesesa na u takalela ·itheretsha: Nganea KANA ¶irama: KANA Nganeapfufhi: KANA Vhurendi: U isaphan»a u vhala u wo¾he/u ¾alela: • U vhalela u takalela: • u vhala tsumbo dza marifhi a fomala. Zwibveledzwa zwa Litherari : U vhala zwibveledzwa zwa litherari u itela u pfesesa na u takalela U vhalela u pfesesa: U bveledza »ivhaipfi na kushumisele kwa luambo. Zwibveledzwa zwa Litherari : U vhala zwibveledzwa zwa litherari u itela u pfesesa na u takalela. U vhalela u pfesesa: U bveledza »ivhaipfi na kushumisele kwa luambo. Zwibveledzwa zwa Litherari : U vhala zwibveledzwa zwa litherari u itela u pfesesa na u takalela U vhala wo tou fombe:zwibveledzwa zwipfufhi zwa u pfesesa zwa phara kana mutalal: U shumisa mabammiri a mulingo wo fhiraho kha u vhala wo tou fombe u itela u guda zwi¾irathedzhi zwa ndugiselo ya mulingo u »aho
U ¿wala na u Maanea a nganetshelo / Mbuletshedzo Zwibveledzwa zwipfufhi zwa vhudavhidzani:
54
½etshedza U ¿wala na u ½etshedza Cont.
Zwibveledzwa zwilapfu zwa vhudavhidzani Text
Mufhindulano
Tshipitshi tsho lugiselwaho
Vhurifhi ha tshishaka /Hu si ha Fomaḽa
Tshiofisi / Ha Fomaḽa
Zwibveledzwa zwipfufhi zwa vhudavhidzani:
U ḓadza Fomo
Garaṱa ya thambo
Fuḽayara
Ndaela Khungedzelo / • Garaṱa ya thambo
Imeiḽi
Riviyu
Dayari Nḓowenḓowe ya u ṅwala manweledzo
U ¿wala masia kana ndaela , tsumbo: u swika hu¿we fhethu u tshi khou shumisa n»ila ya basi. U sedza kha: maitle a u ¿wala; u pulana, mvetomveto, u dovholola, u vhalulula u itela u khakhulula na u ½ekedza. Tshivhumbeo tsha zwibveledzwa na zwivhumbeo zwa luambo Ndovhololo: zwibveledzwa zwipfufhi zwa vhudavhidzani: U ¿wala khungedzelo/gara¾a ya thambo . u sedza kha: maitele a u ¿wala, mvetomveto, u dovholola,u vhalulula u itela u khakhulula na u ½etshedza Zwibveledzwa zwilapfu zwa vhudavhidzani: U shumisa zwibveledzwa zwa litherari sa tsumbo ya u ¿wala dayari kana vhurifhi ha tshiofisi. U sedza kha: maitele a u ¿wala; u pulana, mvetmveto, u dovholola, , u vhalulula u itela u khakhulula na u ½etshedza. Tshivhumbeo tsha zwibveledzwa na zwivhumbeo zwa luambo. Samari ya ndovhololo: u ¿wala vhurifhi ha fomala ha khumbelo/ u ita khumbelo ya u ¾anganedzwa/ mbilaelo/ u pfela vhu¾ungu/ thambo/ ndivhuwo/ u fhululedza. U sedza kha: maitele a u ¿wala U pulana, mvetomveto, u dovholola, , u vhalulula u itela u khakhulula na u ½etshedza. Tshivhumbeo tsha zwibveledzwa na zwivhumbeo zwa luambo U dovholola u sedza zwivhumbeo zwa ku¿walele kwa milaedza mi¾uku, tsumbo,imei¼il/ ndaela ya ¾hoho dzo nangiwaho/nothisi/. U sedza kha:maitele a u ¿wala, u pulana,mvetomveto, u dovholola, u vhalulula hu itela u ½etshedza. Tshivhumbeo tsha tshibveledzwa na zwivhumbeo zwa luambo Maanea a mbuletshedzo / maanea a u anetshela: sa tsumbo: Tshenzhemo yo shandukisaho vhutshilo hanga. U sedza kha: maitele a u ¿wala U pulana, mvetomveto, u dovholola, , u vhalulula u itela u khakhulula na u ½etshedza. Tshivhumbeo tsha zwibveledzwa na zwivhumbeo zwa luambo Samari ya ndovhololo: zwibveledzwa zwilapfu zwa vhudavhidzani: ½walani riviyu ya nganeapfufhi ye na vhala. zwibveledzwa zwipfufhi zwa vhudavhidzani: u ¿wala dayari/ riviyu ya nganeapfufhi. U shumisa mabammiri a mulingo wo fhiraho u ita ndugiselo ya mulingo u »aho.
55
U ¿wala na u ½etshedza Cont.
U sedza kha: maitele a u ¿wala U pulana, mvetomveto, u dovholola, , u vhalulula u itela u khakhulula na u ½etshedza. Tshivhumbeo tsha zwibveledzwa na zwivhumbeo zwa luambo
Tshivhumbeo na milayo ya kushumisele kwa luambo Tshivhumbeo na milayo ya kushumisele kwa luambo Cont.
maṱanganyi
Maṱanganyi a lunzhedzanaho a sumbezaho zwiitisi cause
Thangeli (ndovhololo) Ḓivhaipfi i livhiswaho kha
tshibveledzwa tsha u vhala Ndovhololo na marangaphanḓa a zwifhinga..
Ndovhololo/ Khwinifhadzo ya giramaḒivhaipfi kha nyimele
Ḽifurase na zwivhumbeo zwa mutaladzi na milayo na kushumisel
Ndovhololo / Khwinifhadzo ya girama Ḓivhaipfi kha nyimele
U topola na u ṱuṱuwedza zwivhumbeo zwo fhambanaho zwa
luambo na milayo . Ḓivhaipfi kha nyimele
Vhushaka vhukati ha ṋefhungo na tshiitwa kha ḽiiti na maṱaluli
kha zwivhumbeo zwa mutaladzi Nzulele ya ipfi U khwaṱhisedza luambo kha nyimele: mutaladzi na zwiteṅwa zwi
tikedzaho Zwifhinga zwa maiti Thounu, ipfi, zwi ḓiswaho nga mamudi
U itea na u sa iteaverbs Mambaitwa Ṱhalutshedzo i re khagala nay o dzumbamaho
Maitele a vhulenda na mafurase a dzindivhuwo nga u tou angaredza. Tshivhumbeo tsho teaho tsha ḓiresi
Regisiṱara
Mushumo wa ṱhalusamaipfi /
Ṋdoweṋdowe ya maidioma / mirero /zwi tshi livhana na
tshibveledzwa tsho gudwaho. Ndovhololo/ Khwinifhadzo ya girama Ḓivhaipfi kha nyimele
Ḓivhaipfi kha nyimele
Tshivhumbeo na milayo ya fhungo: Madzina Masumbi Masala maṱaluli / vhuṱaluli
Thangeli Maiti Zwifhinga kha maiti Ḽipfanisi
U itea na u sa itea Maambaitwa Maambiwa Zwiga zwa u vhala Mupeleṱo
Nḓivho ya kushumisele kwa luambo lwa vhudzivha
Luambo kha nyimele
Ma¾anganyi Masala U ¾anganya hu tshi sumbedzwa zwiitisi (tsombo ngauri, zworalo, nge, na tshifhinga) (sa. Nga murahu, hu tevhela, Mapfanisi (ndovhololo) ¶ivhaipfi kha nyimele Ndovhololo ya zwivhumbeo na milayo ya kushumisele kwa luambo. Kushumisele kwa luambo kwo khetheaho/ luambo lwa vhudzivha Mapfanisi Mushumo wa ¹halusa maipfi Ndulamiso ya luambo u bva kha mishumo yo ¿walwaho nga vhana. ¶ivhaipfi kha nyimele Ndovholol ya zwivhumbeo na kushumisele kwa luambo. Kushumisele kwo khetheyaho kwa luambo /luambo lwa vhudzivha Mafurase na zwivhumbeo zwa mafhungo Nyambaita na nyambaitwa Ndulamiso ya luambo u bva khaa mishumo yo ¿walwaho nga vhana ¶ivhaipfi kha nyimele Ndovhololo ya zwivhumbeo na milayo ya kushumisele kwa luambo. Kushumisele kwo khetheyaho kwa luambo /luambo lwa vhudzivha
56
Tshivhumbeo na milayo ya kushumisele kwa luambo Cont.
Iu nanga na u sedzulusa zwivhumbeo zwo fhambanaho zwa kushumisele kwa luambo. ¶ivhaipfi kha nyimele Ndovhololo ya zwivhumbeo na milayo ya kushumisele kwa luambo. /luambo lwa vhidzivha Vhushaka ha ½efhungo na tshiitwa kha ¼iiti na ¼i¾aluli zwi kha tshivhumbeo tsha fhungo. Ma¾anganyi Nyimele ya fhungo luambo lwa vhudzivha fhungo thangeli na zwithusedzi Makhathi a maiti
Thounu, ipfi, zwine zwa ḓisa
Mamudu
Maṱanganyi a lunzhedzanaho a sumbedzaho zwiitisi zwa zwithu (tsumbo: ngauri, hone, ngauralo-ha) na tshifhinga (tsumbo, zwiḽa, nga murahu) Thangeladzina (Ndovhololo)
Ḓivhaipfi kha nyimele
Zwivhumbeo na kushumisele kwa luambo Ndulamiso ya luambo u bva kha mishumo ya vhana. Luambo kha nyimele Kushumisele kwa luambo kwo khetheaho Kha hu shumiswe bammbiri dza mulingo dza kale u dovholola mushumo wa luambo hu u lugisela mulingo wa nnḓa